2-22-5203/17 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2023, Kuressaare kohtumaja Kohtuasja number 2-22-5203 Tsiviilasi E.Ka hagi D.Bi vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.K Kostja: D.B Menetluse liik Kohtuistung 6. aprillil 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.K hagi D.B vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada E.K ja D.B abielu, mis on sõlmitud 22. aprillil 2021 Dubais, Araabia Ühendemiraatides ja mille kohta on tehtud registris kanne nr xxxxx.

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

5. Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. E.K (hageja) esitas 8. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule hagi D.B (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu

22. aprillil 2021 Dubais, Araabia Ühendemiraatides ning selle kohta on tehtud registris kanne nr xxxxx. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja kostjal on Ghana kodakondsus. Abikaasade viimane ühine elukoht oli Eestis (Kuressaare, Xxxx xx-x) alates 2021. aasta detsembrist. Abikaasade suhted pöördusid halvaks ja kostja lahkus kodust 10. veebruaril 2022. Kostja kodust lahkumisega poolte abielulised suhted lõppesid. Hageja ei pea abielusuhte taastamist võimalikuks.

2. Hageja jäi 6. aprilli 2023 kohtuistungil selle juurde, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ta soovib abielu lahutada. Kooselu lõppes ja hageja pole kostjat näinud pärast seda, mil kostja 10. veebruaril 2022 nende ühisest kodust lahkus. Hagejal kostjaga kontakti pole, tema asukoht on hagejale teadmata. Hageja tõi välja, et kui sotsiaalmeedia andmetest lähtuda, siis võib kostja elada Floridas.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega ja kohtukutse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud ega ilmunud kohtuistungile.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Hagimaterjalid on toimetatud kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 9. veebruaril 2023 avaldatud teatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

317 lg 5 järgi tuleb hagimaterjalid seega 15 päeva möödumisel, s.o 25. veebruaril 2023 kättetoimetatuks lugeda. Niisamuti on kostjale toimetatud avaliku kättetoimetamisega kätte kohtukutse 6. aprilli 2023 istungile. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13. märtsil 2023 ja tuleb kättetoimetatuks lugeda 29. märtsil 2023. Kostja hagile ei vastanud ega kohtuistungile ei ilmunud ja kohus lahendab hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 414 lg-st 1 asja sisuliselt kostja osavõtuta. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.

6. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Asjaolude ja rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja Eesti Vabariigi kodanik ja kostja Ghana kodanik, poolte abielu registreeriti 22. aprillil 2021 Dubais, Araabia Ühendemiraatides ning abielu akti kande number on xxxxx.

7. Kuna õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, tuleb abielu lahutamisele kohalduv õigus kindlaks määrata lähtudes rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatust. REÕS § 60 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamisele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse ajal. REÕS § 57 lg 1 kohaselt määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. REÕS § 57 lg

3 sätestab, et kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Hageja ja kostja viimane ühine elukoht oli Eesti Vabariigis. Kuna hageja elukoht on praegusel ajal Eestis ja kostja elukoht on teadmata ning neil on erinev kodakondsus, kohaldab kohus Eesti õigust.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS §

67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

9. Hageja tõi esile, et abikaasade omavahelised suhted järjest halvenesid kuni kostja lahkus

22. veebruaril 2022 kodust. Pärast kostja lahkumist pole abikaasad enam kohtunud, kostja viibimiskoht on hagejale teadmata ning hageja ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks. Kohtu hinnangul ei ole esiletoodu pinnalt alust arvata, et poolte abielu taastamine on võimalik. PKS mõtte kohaselt on abielu vabatahtlik liit, mistõttu abielu ei ole võimalik säilitada ega abielusuhteid taastada ilma mõlema poole vastava taheta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohtu hinnangul on praegusel juhul poolte lepitamiseks abinõude rakendamine nii ebamõistlik kui ka võimatu. Hageja on väga selgelt väljendanud, et ta abielu kostjaga jätkata ei soovi. Samuti on kostja asukoht hagejale teadmata ning kontakt temaga puudub juba üle aasta. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

10. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

12. Kohus toimetab kostjale kohtuotsuse TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja asukoht ja kontaktid on hagejale ning kohtule jätkuvalt teadmata. Hagejale teadaolevale e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxxxx saadetud kohtudokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole.

(digitaalselt allkirjastatud) kohtunik