1-10-17300/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-17300

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasja number 1-10-17300 (10260105981)

Kriminaalasi Z.Z süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav Z.Z isikukood: XXX elukoht: XXXX XX tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.Z KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline

karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254). Võtta Z.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks (KarS § 50 lg 1 p 1).

2. Määrata Z.Z rahalise karistuse tasumine ositi järgnevalt: 10 (kümme) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni (KarS § 66 lg 1, 3)

3. Tühistada Z.Z-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

4. Sisse nõuda Z.Z-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada

seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, kaitsjale määratud tasu 19 (üheksateist) eurot ja 17 (seitseteist) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 1 (üks) euro ja 12 (kaksteist) senti (KrMS § 180 lg 1, 3).

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 4100065035, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti

2

filiaal), viitenumber 280004987, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

5. Otsuse koopia toimetada kätte süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates

kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui

süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (KarS § 254 lg 6, 7). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon

1. 29.12.2010. a saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule arutamiseks

kriminaalasja Z.Z süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses.

2. Z.Z süüdistatakse selles, et tema, 27.11.2010. a kella 03.45 paiku juhtis Tartu

linnas Suur-Kaar ja Raudtee tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani Z.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

3. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

4. Asitõendid puuduvad.

III Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid

5. Prokurör taotleb kohtult KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada

Z.Z rahalise karistusega 250 päevamäära, mis on 12 500 krooni, s.o on 800 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et Z.Z on õigus tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda rahaline karistus kümne kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 80 eurot, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks.

6. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Vastavalt KrMS § 254 lg 1 koostab kohtunik käskmenetluses kohtuotsuse siis, kui ta nõustub järeldustega, mis on süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta esitatud.

7. Kohus leiab, et käskmenetluse kohaldamine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29.12.2010. a

käskmenetluse süüdistusaktis kriminaalasjas nr 1-10-17300 (10260105981) toodud tingimustel on põhjendatud ja võimalik.

8. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud

kriminaalasjas kogutud tõenditega: tunnistaja M.S. ütlused (tlk 1-2), mille kohaselt, olles 27.11.2010. a kella 03.45 paiku tööl Tartu linnas, saabus teade, et Suur-Kaar ja Raudtee tänava ristmikul on teelt välja sõitnud sõiduauto; kahtlustatava Z.Z ütlused (tlk 6-

7), mille kohaselt juhtis ta 27.11.2010. a alkoholijoobes olles mootorsõidukit; sõiduki

3

juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tlk 3), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokoll (tlk 4-5), millest nähtub, et 27.11.2010. a leiti Z.Z väljahingatavast õhust etanooli 0,95 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Seega oli Z.Z 27.11.2010. a kella 03.45 paiku Tartu linnas Suur-Kaare ja Raudtee tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX juhtides alkoholijoobes.

9. Kohus Z.Z käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid

ei tuvastanud ja asub seisukohale, et sellega pani süüdistatav toime KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. 10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11. Z.Z tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus süüdistatava puhul seda, et ta on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tlk 3, 6-7).

12. Karistusregistri teatise (tlk 10-11) kohaselt ei ole Z.Z varem kriminaalkorras

karistatud, väärteokorras on Z.Z varem karistatud kolmel korral, seda nii alkoholiseaduse kui ka liiklusseaduse alusel. 13. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas Z.Z karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega, vaid et karistuse eesmärk on tema puhul saavutatav rahalise karistuse mõistmisega, st Z.Z on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma

kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. Süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta kahetseb toimepandud tegu. Arvestades aga

Z.Z teo iseloomu, siis nii üld- kui eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab

karistus olema tuntav ja nii ei tohi süüdistatavale mõistetav karistus olla

miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt on 30 päevamäära. Kohus asub

seisukohale, et Z.Z on põhjendatud karistada 250 päevamäära suuruse rahalise

karistusega. Rahalisele karistusele lisandub lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Taotletud karistus vastab süü suurusele.

14. KarS § 44 lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teo

toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 III ja IV kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3.20 eurot. 15. Z.Z 2008. a ja 2009. a keskmiseks päevasissetulekuks oli alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära (tlk 13), seetõttu tuleb talle rahalise karistuse mõistmisel lähtuda

KarS § 44 lg 2 sätestatud 3.20 eurost. Eeltoodust tulenevalt on Z.Z-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 800 (kaheksasada) eurot. 16. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku,

tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb nii

4 Z.Z võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistaval tasuda ka menetluskulud. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

16. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel

süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Z.Z-ilt sissenõutavate

menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Z.Z-ile määratud kaitsjale makstud tasu summas 19.17 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ühes eksemplaris summas 1.12 eurot.

Kohtunik