1-10-8318/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-8318

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2011.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number 1-10-8318 (09267001156)

Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme

Vanemprokurör Kristine Tamm Kriminaalasi S.U süüdistuses KarS § 275 ja § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses korras.

Kaitsja Avo Pärmann, määratud korras

Süüdistatav S.U

Isikukood: xxx Varem kriminaalkorras karistatud 4- l korral: 1.) 09.01.2002.a Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 1151 lg 2

alusel 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 2.) 28.02.2002.a Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 3.) 29.05.2003.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 3 aastat 1 kuu vangistust; 4.) 13.12.2004.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 331 alusel

1 aasta 11 kuud 7 päeva vangistust; vabanes karistuse kandmiselt 20.11.2006.a; Varem väärteokorras karistatud 10- l korral.

Tõkend – S.U suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, §

1-10-8318

2 311, § 313 alusel kohus otsustas

Süüdi tunnistada S.U KarS § 275 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus

80 (kaheksakümmend) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot.

Süüdi tunnistada S.U KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline

karistus 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista

rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, arvestades et ühes kuus kantav rahaline karistus on 40 (nelikümmend) eurot.

Välja mõista S.U-lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatasu riigiõigusabi eest 180, 25 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417.03 €.

S.U tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049696 ning selgitus: „S.U, 1-10-8318, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaadile Avo Pärmann´le riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas 19.18 € .

Tsiviilhagi - ei ole esitatud kannatanu A. A poolt. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon

esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

S.U süüdistatakse selles, et tema 13.09.2009.a kella 23:45 ajal kui patrullisid L P P P konstaablid A A ja A T Pärnu kesklinnas. Nad märkasid Rüütli tn ees asuva purskkaevu

juures kolme noormeest, kellest üks hakkas politseinikke nähes kiirel sammul eemale liikuma.

Politseikonstaablid otsustasid isikuid kontrollida. Kontrolli käigus osutusid meesterahvasteks

1-10-8318

3

S.U, U K ja E J. S.U ja U K olid silmnähtavalt alkoholijoobes. Politseikonstaablid A A ja A T toimetasid isikud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonda aadressil Pikk 18, Pärnu. Kontrollimisel tuvastati S.U alkoholijoove 0,79 mg/l ja U K 0,98 mg/l kohta. E J oli kaine ja tema lubati koju. Koordinatsioonihäiretega alkoholijoobes S.U

ja U K paigutati kainestusmajja kainenema. S.U ei olnud kainestuskambrisse paigutamisega nõus, soovis minna tualetti ja nõudis teda kainetuskambrisse paigutavalt konstaablilt

A A käeraudade eemaldamist. Konstaabel A. A koos kainestusmaja töötaja O P paigutasid S.U kainestuskambrisse nr 2, kus S.U oli võimalik tualetti kasutada, eemaldasid käerauad

ja andsid S.U-le korralduse rahuneda. S.U ei rahunenud vaid karjus

kainestuskambris edasi ja lõhkus jalaga kambriust. Kuna S.U ei lõpetanud lärmamist ega rahunenud, paigutasid konstaablid A. A ja A. T koos O. P S.U-le käerauad. S.U jätkas

karjumist, solvates 13.05.2009.a kella 23:55 paiku teda kainestuskambrisse paigutanud

tööülesandeid täitvat Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A A ebatsensuursete sõnadega, öeldes talle, et „A on türapea“, „idioot oled vot“, „türa“ ja „sitapea“, solvates sellega politseiametniku A A au ja väärikust ametikohustuste täitmisel.

Sellega tema, võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

26.04.2009.a õhtul sai S.U Pärnu linnas kokku oma tuttava U K. U. K otsis oma elukaaslast S D ning arvas, et elukaaslane võib viibida oma sõprade juures Karusselli tänaval. U K ja S.U läksid Pärnu linnas Karusselli tn korteri ukse taha ja koputasid. Korteris viibisid A L, E K ja V L. Uksele tuli A L, kes küsimusele, kas S. D on seal, vastas eitavalt. Seejärel küsis U. K luba korteris ringi vaadata, et veenduda kas S. D on korteris kuid teda ei lubatud korterisse.

Tekkinud sõnavahetuse käigus tungis U K A L kallale. Tõuklemise käigus kukkusid nad

koridoripõrandale pikali. A L tõukas U K trepikojast välja. Peale rüseluse lõppu helistas A L politseisse. Samal ajal nägi ta U K ja S.U maja ees tänaval. UK oli käes suuremat sorti

maakivi, millise ta viskas korteri aknasse. Kivi purustas aknaklaasi. Peale seda läksid U K ja

S.U ära. 11.06.2009.a koostas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna

vanemkonstaabel T M väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2670,09,008065 selle kohta, et

26.04.2009.a kella 22:45 ajal Pärnu linnas Karusselli tn pani U K toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, lõhkudes Karusselli asuva akna klaasi, tekitades varalist kahju kokku 800 krooni suuruses summas. 30.06.2009.a üldmenetluse otsusega antud väärteoasjas määrati U K väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 13 trahviühiku ulatuses, s.o summas 780 krooni. 28.10.2009.a Pärnu Maakohtu otsusega tühistati Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna

korrakaitsetalituse vanemkonstaabel T M poolt 30.06.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,008065 täies ulatuses ja tehti uus otsus, millega tunnistati U K süüdi KarS § 218 lg 1 alusel ja mõisteti karistuseks rahatrahv 13 trahviühikut summas 780 krooni.

Kohus leidis tõendite hindamisel, et S.U andis 22.05.2009.a kella 10:04 – 10:30 vahelisel ajal Pärnus Pikk 18 Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnas kriminaalasjas nr

09267000521 tunnistajana ülekuulamisel ja 21.10.2009.a toimunud kohtuistungil Pärnu linnas Kuninga 22 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas väärteoasja nr 4-09-13625 arutamisel tunnistajana teadvalt vale ütluse ning saatis vastava teate politseile kriminaalmenetluse alustamiseks.

S.U andis 22.05.2009.a kella 10:04 – 10:30 vahelisel ajal Pärnus Pikk 18 Lääne

Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnas kriminaalasjas nr 09267000521 tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse tõendamiseseme olulise asjaolu kohta, öeldes, et peale seda kui U maja välisuksest väljus, nad lahkusid ning ei tema ega U enam A maja juurde tagasi ei läinud –

seega tema ega ka U ei visanud A korteri akent kiviga sisse. Samuti andis S.U 21.10.2009.a kella 10:00 - 11:20 vahelisel ajal väärteoasja arutamisel väärteoasjas nr 4-09-13625

1-10-8318

4 (politsei nr 2670,09,008065) Pärnu linnas Kuninga 22 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas teadvalt vale ütluse tõendamiseseme olulise asjaolu kohta, öeldes, et nemad (tema ja U K) akent sisse ei

visanud, tema heli, müra ega klaasiklirinat ei kuulnud ja temale tundus, et nad lahkusid majast kahekesi koos rahumeelsetena, mis ei vastanud tõele, kuna maja koridoris toimus U. K konflikt A.

L, U. K ja S.U lahkusid koridorist vastumeelselt, tunnistajad A. L, V. L ja E. K nägid S.U ja U. K Karusselli akna taga, sealjuures oli U. K käes kivi, millise U. K viskas Karusselli korteri aknasse, purustades akna. Alles peale akna purunemist lahkusid S.U ja U. K Karusselli maja juurest, seega pidid nad kuulma akna purunemise heli.

Sellega tema, tunnistaja poolt kriminaal-ja väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmisega, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, süüdistatav S.U ja tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus S.U süüdi tunnistamist KarS § 275 järgi

ning mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot. Süüdi tunnistada S.U KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista rahaline

karistus 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, arvestades et ühes kuus kantav rahaline karistus on 40 (nelikümmend) eurot. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Maakohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on

kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on

olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme.

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada S.U KarS § 275 ja § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb S.U hüvitada menetluskulud: määratud kaitsja tasu riigi õigusabi eest kokku 180, 25 eurot ja tasu kaitsjale koopiate tegemise eest 0,45 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot ja 03 senti (KrMS § 179 lg 1 p 2).

Igor Pütsep Kohtunik