1-10-15009/11 · 1-10-15009/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-15009

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-15009 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Malle Preimer Kriminaalasi M.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 – 25 lg 4 ja KarS § 215 lg 2 p 1 ja G.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju maakohtu 8. detsembri 2010. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.E

Isikukood XXX, ei tööta, elukoht XXXXXXX XXXXXXX XX-X, varem 10 korda kohtu poolt karistatud, neist

viimati 22.04.2010.a KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega, mis

asendati 352 tunni üldkasuliku tööga. 29.09.2010. a Harju

Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele alates 24.09.2010.a

RESOLUTSIOON Jätta M.E apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi ja Harju Maakohtu 8. detsembri 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati M.E karistati KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 - § 25 lg 4 järgi 4 kuu vangistuse ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mitme kuriteo eest mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 29. septembri 2010. a otsuse järgi mõistetud karistuse

2(3) ärakandmaa osa, so 5 kuu 22 päeva võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 9 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 24. september 2010. a. M.E-lt mõisteti välja tsiviilhagi 219 krooni A.AS kasuks.

Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti süüdi veel G.F, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

2. mõisteti muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 7,9 - § 25 lg 4 järgi süüdi selles, et ta M.E

süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, grupis kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga, püüdis taas 10. septembril 2010. a Tallinnas Sõle tänaval asuvalt A. AS-le kuuluvast Pelgulinna S.

müügisaali parfümeeriaosakonnast varastada 219 kroonist lõhnaõli. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta pärast kassadest möödumist kinni. M.E taskust võeti ära ilma pakendita lõhnaõlipudel.

3. apellatsiooni, milles vaidlustab kohtuotsust üksnes temalt Maakohtu otsuse peale esitas M.E

A. AS kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas ja taotleb jätta see rahuldamata. Taotlust põhjendab sellega, et kuritegu jäi katse staadiumi ja kaup on kauplusele tagastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007. a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui

apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida

tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb.

4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning M.E ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval

õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt M.E kuritegude toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovinud, kuid ta oli nõus kõikide tema vastu esitatud süüdistustega, sealhulgas tsiviilhagiga ning kahetses toimepandut. M.E ja tema kaitsja taotlesid kohtult vaid kergema karistuse mõistmist. Seega oli esimese astme kohtus tagatud M.E õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi

süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 tsiviilhagi väljamõistmist Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on M.E-lt motiveerinud ja viidanud selle rahuldamise materiaalõiguslikule alusele. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult, ega pea neid vajalikuks korrata. Kriminaalasja materjalidest nähtub,

et M.E oli koos tuvastamata isikuga lõhnaõlipudeli pakendist välja võtnud ja oma põue peitnud, et see siis müügisaalist salaja välja viia. Avatud tühja pakendi jätsid nad müügisaali koos ostukorviga. Seega oli lõhnaõli pakend rikutud ning seda ei olnud kauplusel enam võimalik müüki panna, mistõttu kuriteoga tekitatud kahju 219 krooni on M.E-lt põhjendatult välja mõistetud. Seetõttu ei oma tsiviilhagi seisukohast tähtsust asjaolu, et kuritegu ise jäi tõepoolest katse staadiumi.

4.4 Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks osundada veel järgnevale.

3(3)

Maakohtu istungil ei ole M.E kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi suuruse ning selle temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Prokurör on seejuures kohtuvaidluses selgesõnaliselt märkinud, et 218 kroonine tsiviilhagi tuleb M.E-lt A. AS kasuks välja mõista. M.E ega tema kaitsja ei ole sellele vastu vaielnud.

Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei

esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavalt M.E-lt A. AS kasuks välja. Kohtul

puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Seega

ei oleks kohus millegagi eksinud, kui ta ei oleks A. AS kasuks välja mõistetud tsiviilhagi isegi põhjendanud.

4.5

Eelnevat silmas pidades asub kohtukolleegium üksmeelselt seisukohale, et M.E apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

5.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus M.E apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer