1-20-7135/71 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2023 kohtumaja Jõhvi Kohtuasja number 1-20-7135 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Evelin VEERET Kaitsja vandeadvokaat Valeriy GIMAEV Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2023 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri RIMMI

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Dmitri RIMM sünd. 06.12.1985, isikukood 38512060231, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx , xxx

, töökoht XXX Karistuse kandmise algus 30.06.2020 ja 29.05.2024 lõpp RESOLUTSIOON Jätta Dmitri RIMM vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Dmitri Rimmi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks.

Dmitri Rimm Harju Maakohtu 23.11.2020 otsusega on süüdi tunnistatud

Karistusseadustiku (KarS) 121 lg.2 p.1, 3 § järgi ja karistatud KarS §65 lg.2, §68 lg.1, §76 lg.8 kohaldamisega kuud 29 päeva alates 30.06.2020 vangistusega 3 aastat 10 .

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid karistusi on 3 ja vangistuses viibib ta kolmandat korda. Kinnipeetava kuritegelikku käitumist soodustab kriminaalne suhtlusringkond. Kinnipeetav töötab vangistuses alates 31.08.2021 xxx ning alates 12.08.2022 ka xxx

, läbis riigikeele A2 taseme kur ning osales suse ja osaleb alates 09.01.2023 riigikeele B1 taseme õppe psühholoogilistel vestlustel, sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja vestlustel, mis käsitlesid kriminaalse taustaga tutvusringkonna mõju kriminaalse käitumise kujunemisele. - Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda 2 toalisesse korterisse aadressil xxx koos abikaasa ja 2 lapsega. Korter kuulub kinnipeetava emale ja sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha XXX xxx ametikohal, kus ta juba praegugi töötab. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetav on varasemalt erinevate ettevõtete garantiikirju esitanud, kuid ei ole nendesse reaalselt tööle asunud. Kinnipeetaval on 18.01.2023 seisuga vabanemisfondis 2185

€ ja tasumata sa, võlanõuded puuduvad. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, kasui abikaasa ja 2 alaealist last, kelle kõigiga on kinnipeetaval head suhted. Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud, s.h. vangistuses viibivate isikutega. Kinnipeetaval on 2020. a diagnoositud ravimite ldaja leiab, et kinnipeetava sõltuvus. Kriminaalhoo korduv kriminaalkorras karistatus näitab tal väljakujunenud kuritegelikke hoiakuid. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetav on katseajal pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkus üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus ele. Uue

2 aasta jooksul on 53%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb määrata katseaeg ja käitumiskontroll talle kuni 29.05.2024, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sä testatud kontrollnõudeid KarS §75 lg.2 p. ning 2, 2 1, 4, 7, 9 i. sätestatud lisakohustus Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 4 kuud.

Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnip

eetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12- aegse 17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetäht vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“

Maakohtu istung

Kinnipeetav Dmitri Rimm selgitas maakohtu istungil, et ta on teinud oma elus vigu, kuid ta sooviks vabaduses isa ja lapsi aidata. Kinnipeetav teatas, et ennetähtaegse vabastamise korral ta enam vangistusse ei satu. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta suhtleb vabaduses vaid oma abikaasa ja ehitusvaldkonna inimestega, kuid kriminaalkorras karistatud isikutega ta ei suhtle. Kinnipeetav teatas, et tal on kasuisaga head ja toetavad suhted. Kinnipeetav hakkab vabanemise korral töökohal firma jaoks uusi inimesi otsima ja töötasu suuruseks on 1300 – €. 1500 Kinnipeetav suhtleb abikaasaga telefoni teel ja sealjuures abikaasa hetkel ei tööta, vaid õpib.

Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest viimane on pikaajalisest vangistusest oma järeldused teinud. Kaitsja märkis, et ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on edaspidine õiguskuulekas käitumine, mida tuleb hinnata kinnipeetava käitumise põhjal vangistuses. Kaitsja juhtis kohtu tä maa helepanu asjaolule, et kinnipeetav on vangistuses töötanud ja õppinud. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetava ainsaks riskifaktoriks on kriminaalne suhtlusringkond, millest tulenevat riski on võimalik vähendada lisakohustuse määramisega. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetava 1 kehtiv distsiplinaarkaristus pole liialt suureks takistuseks tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja lisas, et kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolud ja sellest tulenev risk on tänaseks päevaks vähenenud. Kaitsja toonitas, et kinnipeetavat ootavad vabaduses lähedased, kellega on tal head suhted ning kes vajavad tema tuge ja lisaks terendab teda

kindel töökoht.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus

, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on 7 korda kriminaalkorras karistatud ja tal on 3 kehtivat karistust. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et tegemist on katseajal toime pandud kuriteoga ja sealjuures oli kinnipeetav ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Eeltoodu valguses järeldab kohus, et tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning kes ei suuda vabaduses seadusekuulekat elu elada. Seega suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku järjekordsesse käitumiskontrollile allutamisele teatava reservatsiooniga.

Eeltoodust hoolimata on Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09- 14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et tal oli kambris kasutusel isevalmistatud televiisori antenn. Distsiplinaarkäskkirja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on endale ka varasemalt proovinud korduvalt isevalmistatud antenne ehitada. Distsiplinaarkäskkirjast nähtub ka, et kinnipeetavale määrati eelnimetatud rikkumise eest karistuseks kartserikaristus tingimisi katseajaga. Maakohus leiab, et tegemist ei ole väheolulise rikkumisega, kuivõrd tegemist on sisuliselt . Niisiis näitab eeltoodu, et ohuga vangla julgeolekule ka kontrollitud keskkonnas ei suuda kinnipeetav ennast eeskujulikult üleval pidada.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav töötab vangistuses alates 31.08.2021 xxx ning alates 12.08.2022 ka xxx, läbis riigikeele A2 taseme kursuse ja osaleb alates 09.01.2023 riigikeele B1 taseme õppe ning osales psühholoogilistel vestlustel, sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja vestlustel, mis käsitlesid kriminaalse taustaga tutvusringkonna . Maakohus mõju kriminaalse käitumise kujunemisele tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et ta osaleb tööhõives ning on tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, mis aitavad kindlasti kõik kaasa tema resotsialiseerumisele.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda 2-toalisesse korterisse aadressil xxx koos abikaasa ja 2 lapsega. Korter kuulub kinnipeetava emale. Lisaks on korteri puhul täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud tingimused, millest tulenevalt vastab elamispind andmiseks ka elektroonilise valve täiendava garantii kohaldamise ele. le seatud nõuet Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, kasuisa, abikaasa ja 2 alaealist last, kelle kõigiga on kinnipeetaval head suhted. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja hulgal , kes teda toetavad. iselt lähedasi

Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes XXX, tal puuduvad tasumata võlanõudeid ning tema vabanemisfondis on 2185 €. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et ennetähtaegse vabanemise korral on tema materiaalne seis teataval määral kindlustatud. Samas võtab maakohus arvesse vangla iseloomustuses toodud teavet, mille kohaselt on kinnipeetav varasemalt erinevate ettevõte ei ole nendesse reaalselt tööle te garantiikirju esitanud, kuid ta asunud.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud ravimite sõltuvus ning ta suhtleb kriminaalkorras karistatud, s.h. vangistuses viibivate isikutega. Maakohus leiab, et eelnimetatud asjaolud on uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on kõrgohtlik avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 53% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav.

Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt näitab tema varasem elukäik, s.o. korduv kriminaalkorras karistatus ja

uue kuriteo toimepanemine katseajal, et tal on väljakujunenud kriminaalsed hoiakud. Järgnevalt näitab ka tema käitumine vangistuses, et ta ei suuda kindlatele reeglitele alluda. Olgugi, et kinnipeetavat on vabaduses ootamas lähedased ning kindel eluja töökoht, ei teki maakohtus veendumust, et ta suudab ennast seadusekuulekal teel hoida. Seda ei suuda maakohtu hinnangul tagada ka võimalik elektroonilise valve kohaldamine kinnipeetava elukohta. Seetõttu leiab maakohus, et kinnipeetav võib oma kriminaalkorras karistatud sõprade mõjul taaskord kiiresti kuritegelikule teele sattuda. Ühtlasi ei ole väheoluline ka tal väljakujunenud ravimite sõltuvus, mis võib viia kuritegelikule teele.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadus

tiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik