2-22-13262/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13262

Kohtuasi

X hagi Y vastu avaldatud ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.09.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaj):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 20.09.2022. a määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta X kanda, kuid kindlaks määramata, kuna hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused.

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-13262

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 06.09.2022. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel

hageja isiklike õiguste rikkumise eest ja viivis tähtaegselt tasumata hüvitiselt alates

hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana

ning edaspidi VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni; kohustada

kostjat tegema alljärgneva sisuga kirjaliku avalduse: „Mina, vandeadvokaat Y, olen Pärnu

Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX 06.05.2022.a avaldanud X kohta

teadvalt ebaõigeid andmeid selle kohta, et X on psühhopaatiline isik ning vabandan ebaõigete

andmete avaldamise eest“; kohustada kostjat edastama sama sisuga avalduse samadele

isikutele, kellele on saadetud 06.05.2022.a taotlus s.o. Q, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

kantselei, vandeadvokaat W, C esindaja vandeadvokaat F ning jätta kõik menetluskulud kostja

kanda.

2. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas kostja 06.05.2022. a tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX taotluse,

milles nimetas hagejat psühhopaatiliseks isikuks. Õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab sõna

psühhopaatiline psühhopaatiaga seotud. Psühhopaatia omakorda on meditsiiniline termin ning

tähendab isiksuse väärarengut. Nimetades hagejat psühhopaatiliseks isikuks on Y nimetanud

teda psühhopaadiks ehk psühhopaatia all kannatajaks ehk isiksuse väärarenguga isikuks.

Tegemist on faktiväitega, mis on esitatud avalikus kohtumenetluses kirjalikult. Kostja saatis

taotluse, mis sisaldas hageja kohta eelnimetatud ebaõiget faktiväidet Pärnu Linnavalitsuse

lastekaitsespetsialistile

B-le. lastekaitseteenistuse juhatajale

Q-le, Pärnu Maakohtu

kantseleisse, asjaga seotud advokaatidele, s.o vandeadvokaat W-le ja C esindajale

vandeadvokaat F-le. Samuti tehti taotlus nähtavaks kohtunik Z-le, Ü-le ja kohtuistungi sekretär

L-le. Hageja ei ole psühhopaatiline isik, vastavat diagnoosi ei ole hagejale kunagi pandud ja

selleks ei ole ka alust. Kostja ei ole hageja terisliku seisundi kohta esitanud tõendeid. Kostja

tekitas hagejale tema kohta ebaõigete andmete avaldamisega mittevaralist kahju. Kuna Y ei ole

nõustunud kohtuväliselt ebaõigeid andmeid ümber lükkama samas vormis ja samadele

isikutele, kellele Y on edastanud ja kellele on nähtavaks saanud 06.05.2022. a taotlus, siis on

hageja sunnitud pöörduma kohtu poole.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus keeldus 20.09.2022. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

4. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt esines kohtu hinnangul alus hageja nõuete

menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidisb et tuleb keelduda hagi menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Keeldudes hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel eeldab kohus hagis

esitatud väidete õigsust ja ei hinda tõendeid.

5. Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise ja vabandamise

nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 1, mis sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku

majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete

avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane,

kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest

2-22-13262

3

ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete

andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli õigusvastane. Seega eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et hageja kohta

esitatud andmed on avaldatud.

6. Kohus oli seisukohal, et eeldades hagiavalduses esitatud väidete õigsust, ei ole käesolevas

asjas hageja kohta andmeid avaldatud. Hageja tugineb sellele, et kostja avaldas tema kohta

ebaõigeid andmeid teise tsiviilasja menetluses. Riigikohus on oma 25.09.2013. a otsuse nr 3-2-

1-80-13 p-s 40 asunud seisukohale, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele

andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt

õigus avaldatud andmetega tutvuda. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tegi kostja hageja kohta

väited teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele, keda ei saa VÕS § 1047 mõttes käsitleda

kolmandate isikutena (sellist seisukohta on toetanud ka Tallinna Ringkonnakohus nt oma

10.12.2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-15027 ja 22.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-

21-4096). Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks

seonduvalt nende osalemisega menetluses või kohustusega vaidlus lahendada (vt näiteks

Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-20-2271).

7. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui

faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja

esitada omakorda seisukohti ning tõendeid esitatud väidete või hinnangute kohta vahetult samas

tsiviilasjas. Nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud 06.05.2022. a menetlusdokumendile taotles

kostja Ü lepingulise esindajana hageja suhtes kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise

kompleksekspertiisi teostamist. Kostja esitas ekspertiisitaotluses hageja poolt etteheidetu näol

hinnangu hageja tegevusele, mille tõele vastavuse kontrolliks ta ekspertiisi teostamist taotles.

Kohtumenetluses on tavaline, et pool/poole esindaja esitab teise poole suhtes väite, mille

tõendamiseks võib taotleda ekspertiisi teostamist. Hagejal oli võimalus kostja väidetule vastu

vaielda ja kostja väide ümber lükata tsiviilasja nr X-XX-XXXXX menetluses.

8. Kohus ei pidanud võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise

nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise,

mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtu hinnangul ei ole kohtule andmete esitamine

käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade,

sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, siis ei ole hagejal

hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

kohtumäärus, millega kohustada maakohut võtma hagiavaldus menetlusse.

10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tähendab maakohtu poolt öeldu sisuliselt seda, et

kohtumenetluses võivad isikud vabalt väljendada teiste isikute (eelkõige vastaspoole) suhtes

kasvõi teadvalt ebaõigeid andmeid, aga selle vastu ei ole võimalik end kaitsta.

11. Hageja kohta on aga vandeadvokaat Y esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid ning nimetanud

teda 06.05.2022. a taotluses psühhopaatiliseks isikuks, mille kohta Y ei esitanud ühtegi tõendit.

2-22-13262

4

Kuna tegemist oli hageja poja hooldusõiguse vaidlusega ning kohtumenetluse ajal muutus poja

elukoht, siis tekkis olukord, kus lapse huvides oli mõistlik sõlmida kohtulik kompromiss. Seega

Y teadvalt ebaõige väite avaldamise lahendamiseni ei jõutudki.

12. Isikul peab olema võimalus kaitsta end kohtumenetluses esitatud teadvalt ebaõigete väidete

osas olukorras, kus kohtumenetlus käigus on selleks erinevatel põhjustel võimalus puudunud

või selleni ei ole jõutud. Kaebaja ei nõustu sellega, et kui teadvalt ebaõige väide avaldatakse

kohtumenetluse käigus, siis ei ole tegemist kolmandatele isikutele andmete avaldamisega. Kui

tegemist on avaliku kohtumenetlusega, siis on kõigi kohtumenetluse andmete avaldamine

avalikkusele esitamine.

13. VÕS § 1047 mõte ei ole kaugeltki selline nagu kohtud on seda kujundanud. VÕS § 1047 lg

1 kohaselt on teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane. Väide, et

hageja on psühhopaat, on teadvalt ebaõige faktiväide ning lisaks ka au väga oluliselt teotav.

Tsiviilasja nr X-XX-XXXXX toimikus olevate tõenditega on tõendatud hageja isikuõiguste

rikkumine s.t. teadvalt ebaõigelt tema psühhopaatiliseks isikuks nimetamine Y poolt. Kuna

isikuõiguste rikkumise korral eeldatakse moraalse kahju tekkimist, siis on mittevaralise kahju

ja viivise nõue esitatud eesmärgipäraselt ning kohtul on võimalus see nõue lahendada. Hageja

taotleb tsiviilasja nr X-XX-XXXXX materjalide käesoleva tsiviilasja materjalide juurde

võtmiseks.

14. Maakohtu poolt viidatud kohtuasjades kirjeldatud asjaolud ei ole samastatavad hageja

juhtumiga. Tsiviilasjas nr 2-21-4096 käsitletud juhtumi puhul oli tegemist olukorraga, kus

isikul oli võimalus end kriminaalasja käigus valeväidete vastu kaitsta ning selle tulemusena

mõisteti ta õigeks. Tsiviilasjas nr 2-20-15027 on olnud tegemist olukorraga, kus poole

kohtuvaidluse ajal on isik pöördunud kohtusse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja sellisel

juhul on kohus leidnud, et isik peaks kaitsma end valeväidete vastu selles samas kohtuasjas,

kus valeväited esitati.

15. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi

ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagiga ei ole selle taotletavat

eesmärki võimalik saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtumenetluse käigus andmete avaldamine

kohtule ja teistele menetlusosalistele ei ole käsitletav VÕS § 1047 tähenduses andmete

avaldamisena. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt nt Riigikohtu 09.01.2013.a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-166-12, p 13) ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele (nt piiramatu

2-22-13262

5

arvuga isikute ringile ehk avalikkusele) need hinnangud ja andmed teatavaks (vt Riigikohtu

10.06.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 kolmas lõik).

19. Hagiavaldusest nähtuvalt said tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kostja poolt esitatud taotluses

sisalduvad andmed nähtavaks selle asja menetlusosalistele ning kohtule. Seega ei saanud

nimetatud asja kohtumenetluses esitatud andmed teatavaks kolmandatele (st kõrvalistele)

isikutele. Kolmandate isikute näol peab VÕS § 1047 mõttes olema tegemist kõrvaliste isikutega,

kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Teised menetlusosalised ja kohus ei

ole viidatud sätte mõttes kolmanda isikuna käistletavad. Tegemist on isikutega, kellele saavad

kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses ja

kohustusega vaidlus lahendada.

20. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et avaliku kohtumenetluse puhul on kõik kohtumenetluses

esitatud andmed kättesaadavad ka avalikkusele, on ekslik.

21. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi tsiviilasja arutamine on TsMS § 37 lg-st 1 tulenevalt

avalik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tähendab eelnev üksnes seda, et igaüks võib osaleda

kohtuistungil. Tsiviilasja toimikuga on muul isikul (st menetlusvälisel isikul) TsMS § 59 lg-st

3 tulenevalt õigus tutvuda ja menetlusdokumendi ärakirja saada asja menetlenud maakohtu loal

poolte nõusolekuta vaid juhul, kui ta põhistab oma õigustatud huvi. Teisisõnu, avalikkuse (sh

meedia) ligipääs toimikule on piiratud. TsMS § 462 lg-st 1 tulenevalt kuulub selleks ettenähtud

kohas arvutivõrgus avalikustamisele (ainult) jõustunud kohtuotsus, milleks hageja mainitud

kostja taotlus ei ole.

22. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et kohtumenetluses võivad isikud

väljendada teiste isikute suhtes teadvalt ebaõigeid andmeid, kuid kaitsta end selle vastu

võimalik ei ole.

23. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 328 lg-st 2 tulenevalt on kohtul kohustus tagada

võimalus vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastamiseks. Eeltoodud põhimõte on

TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt kohaldatav ka hagita asjades (sh hagita perekonnaasjades ning

mh vanema õiguste määramise asjades lapse suhtes). Määruskaebuse esitaja ei ole tuginenud

väitele, et ta ei ole kostja taotlusele vastamiseks võimalust saanud. Hageja on väitnud vaid seda,

et kostja taotluse sisulise lahendamiseni asjas sõlmitud kompromissist tingituna ei jõutudki.

Seega oli hagejal võimalik kostja taotluses esitatud väidetele vastata ja sellega faktiväited

ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati.

24. Kuivõrd TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt

Riigikohtu 06.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574, p 9), jääb määruskaebuse esitaja

taotlus võtta käesoleva tsiviilasja materjalide juurde tsiviilasja nr X-XX-XXXXX materjalid,

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

25. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes avaldaja, jäävad

kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja

kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks

määramiseks.

26. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg 5 esimesest lausest ja § 178 lg-st 1.

2-22-13262

6

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/