2-23-3044/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasja nr 2-23-3044

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3044

Tsiviilasi

Svea Finance AS-i hagi R. K. (pankrotis) vastu

võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine ja tagastamine;

riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Svea Finance AS (rk 11200943), lepinguline

esindaja: P. P. (e-post XXX)

kostja: R. K. (pankrotis; ik XXX) pankrotihaldur Einar

Vallandi (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks Svea Finance AS-i hagi R. K.

(pankrotis) vastu võla väljamõistmiseks.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Rahuldada

Svea

Finance

AS-i

riigilõivu

tagastamise

taotlus.

Tagastada

Svea Finance AS-ile (konto nr XXX) riigilõiv 315 eurot.

4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja saata teadmiseks kostjale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

22.02.2023 esitas Svea Finance AS (hageja) Tartu Maakohtule hagi R. K. (kostja)

vastu 20.05.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe alusel võla väljamõistmiseks.

2.

03.04.2023 teatas pankrotihaldur Einar Vallandi, et Tartu Maakohus kuulutas

03.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr XXX välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduri.

3. Hageja palus 05.04.2023 taotluses jätta hagi pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2

alusel läbi vaatamata ja tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 3

alusel riigilõivu 315 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4.

03.04.2023 kuulutas kohus välja kostja pankroti. PankrS § 44 lg 1 I lause järgi võivad

pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult PankrS-s sätestatud korras. PankrS § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus

võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille

kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja

arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise

otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi

kohta. Kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud, sest hagi tuleks jätta kõigepealt käiguta

ja anda hagejale tähtaeg hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, eelkõige seoses

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega. Kuna kohus ei ole hagi veel

menetlusse võtnud, puudub alus jätta see läbi vaatamata.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2

kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kuna välja on kuulutatud kostja pankrot, saab hageja kui pankrotivõlausaldaja esitada

oma nõude võlgniku (kostja) vastu ainult PankrS-s sätestatud korras, st esitades

nõudeavalduse pankrotihaldurile (PankrS § 44 lg 1, § 93, § 94).

Riigikohus oli aegumistähtaja lõppemisele eelneval päeval esitatud hagi puhul seisukohal,

et kuna hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ja läbi vaatamata jätmisel on nõude

aegumise seisukohalt erinevad õiguslikud tagajärjed, oleks maakohus sellises olukorras

siiski pidanud hagi (muude seaduses sätestatud nõuete vastavusel) menetlusse võtma

ning hagi kostjale kätte toimetama. Seejärel oleks maakohus peale kostja pankroti

väljakuulutamist pidanud jätma hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul

peatuks hageja nõude aegumine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 1 alusel ning

hagejal säiliks aegumistähtaja sees võimalus oma nõuet maksma panna, s.o esitada

nõudeavaldus kostja pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 16.02.2022 määrus kohtuasjas

nr 2-21-8631, p 12). Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue 20.05.2022 lepingust.

Seda arvestades puudub alus arvata, et käesoleval juhul oli hagi esitamise eesmärgiks

mh aegumise peatamine. Seega ei ole hagi menetlusse võtmine ja kostjale

kättetoimetamine nõude aegumise seisukohalt määrava tähtsusega, hageja ei vaja selles

osas õiguskaitset ning hagi saab jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4

II lause alusel hagejale tagastatuks.

5. Analoogia alusel PankrS § 431 lg-ga 3 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

6. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 ning hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada hagilt

tasutud riigilõiv 315 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik