2-20-17754/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-17754

Tsiviilasi

Rita kodukohvik OÜ hagi O.H (H) vastu kahju tekitava

tegevuse lõpetamiseks, varalise kahju hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 682,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rita kodukohvik OÜ (registrikood 14273078),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja O.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Rita kodukohvik OÜ nõudes

välja mõista O.Hlt saamata jäänud tulu 1076,93 eurot ületavas osas.

2. Määrata tsiviilasja hinnaks 11 682,94 eurot.

3. Rahuldada Rita kodukohvik OÜ hagi O.H vastu osaliselt.

4. Rahuldada Rita kodukohvik OÜ kolmanda alternatiivina esitatud nõue ja kohustada

O.H eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval blogis Blogspot

09.08.2020 avaldatud postituselt nimetusega „Surnud küülikud ja burgeriputka!“

(postituse URL hagi esitamise hetke seisuga xxx:

„Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui

Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate,

siis mõelge ikka hästi järele - äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud

jänkukene? "Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!", ütleb maarahvatarkus. "Eks

ole? Head isu!“.

5. Jätta rahuldamata Rita kodukohvik OÜ hagi järgmises osas:

5.1.

Esimese alternatiivina esitatud nõue kohustada O.H eemaldama hiljemalt

kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval sotsiaalvõrgustikust Facebook kostja

nimelise kasutaja O.H kaudu 09.08.2020 loodud postituse (URL hagi esitamise hetke

seisuga xxx) tekst ning postitusele lisatud pildid;

ja blogist Blogspot 09.08.2020 postituse nimetusega „Surnud küülikud ja burgeriputka!“

(URL hagi esitamise hetke seisuga xxx) tekst ning postitusele lisatud pildid.

5.2.

Teise alternatiivina esitatud nõue kohustada O.H eemaldama hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisele järgneval tööpäeval blogist Blogspot 09.08.2020 postituse nimetusega „Surnud

küülikud ja burgeriputka!“ (URL hagi esitamise hetke seisuga xxx) tekst ning postitusele

lisatud pildid.

5.3.

Esimese alternatiivina esitatud nõue välja mõista O.Hlt kohtu äranägemisel

määratud õiglane saamata jäänud tulu hüvitis; või teise alternatiivina välja mõista O.Hlt

saamata jäänud tulu hüvitis 1076,93 eurot.

5.4.

Esimese alternatiivina esitatud nõue välja mõista O.Hlt kohtu äranägemisel

määratud õiglane maine parandamise kampaania kulude hüvitis; või teise alternatiivina

välja mõista O.Hlt maine parandamise kampaania kulude hüvitis 6500 eurot.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad eitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (10.04.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Rita kodukohvik OÜ (hageja) esitas 01.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse O.H (kostja)

vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, varalise kahju hüvitise ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 09.08.2020 oma lehel Facebookis ja Blogspotis postituse

hageja opereeritava söögikoha „Rita kodukohvik“ kohta. Kohviku territooriumil elavad

küülikud. Postituses avaldas hageja muu hulgas järgmist: „/../ jooksevad need vahvad ja toredad

jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik

kadu“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute

ja keha kinnitate, siis on ehk teie burgsi vahel just maanteelt korjatud jänkukene – ega head

toorainet saa ju raisku lasta minna! Eks ole? Head isu ja mõelge ikka kaasa“. Postitusele on

lisatud pilt maanteel hukkunud küülikust ja hageja kohvikus valmistatud burgerist. 10.08.2020

muutis kostja Facebooki postituse, kuid sellele olid endiselt lisatud pildid ja viide Blogspoti

lehele.

Hinnates postitusi sellele lisatud piltidega kogumis avaldas kostja, et hageja kasutab tema

pidamisel olnud ja kolmandate isikute tegevuse (nt autosõit) tulemusel maanteel hukkunud

küülikuid oma kohvikus hiljem burgerite valmistamiseks. Tegemist on hageja majandustegevuse

kohta teadlikult avaldatud ebaõige faktiväitega. Vaidlusaluseid andmeid ei saa hinnata satiirina.

Kostja jättis hagejast mulje kui äärmiselt vastutustundetust ettevõtjast, kes suhtub tema pidamisel

olevatesse küülikutesse hooletult. Andmete avaldamisega sekkus kostja hageja

majandustegevusse. Andmed põhjustasid hageja maine languse. Hageja palus kohustada kostjat

eemaldama Facebooki ja Blogspoti postitused koos piltidega või alternatiivselt kohustada kostjat

eemaldama Blogspoti postituse koos piltidega või alternatiivselt kohustada kostjat eemaldama

osa väiteid Blogspoti postitustest.

Kostja tekitas hagejale varalist kahju. Andmed olid avaldatud internetis ja saab eeldada, et need

on jõudnud suure hulga inimesteni. Facebookis avaldatud andmed jõudsid eelduslikult Eesti

rahvaarvust umbes poolte inimesteni. Postituste tõttu ei julgenud kliendid hageja kohvikut

külastada. Kostja tegevuse tõttu vähenes hageja käive augustis 2020 ning tal jäi sellel kuul

saamata tulu 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja väide, et hageja käive vähenemine oli

tingitud koroonaviirusest on alusetu. 2020. a suvi oli koroonaviiruse mõttes päris rahulik. Kui

kohus leiab, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks

määrata, palus ta kohtul määrata õiglane saamata jäänud tulu suurus ja mõista see kostjalt

kahjuhüvitisena välja. Alternatiivselt palus hageja välja mõista kostjalt hüvitis tema välja toodud

summas 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja leidis, et käibe vähenemisest tekkinud kahju ei ole puhtmajanduslik kahju, vaid saamata

jäänud tulu. Hageja saab nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist juhul, kui kostja sekkus hageja

majandustegevusse ebaõige faktiväite avaldamisega. Kui kohus aga asub seisukohale, et

käsitletav hageja kahju on puhtmajanduslik kahju, on hagejal õigus nõuda sellise kahju

hüvitamist sellepärast, et andmete avaldamisega on kostja tekitanud õigusvastaselt kahju heade

kommete vastase tahtliku käitumisega.

Kostja postituse eesmärgiks oli hageja brändi rikkumine. Kostja pani avalikult kahtluse alla

hageja pakutava toidu kvaliteedi ja hageja usaldusväärsuse. Hageja peab läbi viima tegevused

brändi taastamiseks summas kokku 6500 eurot. Kui kohus leiab, et kahju tekitamine on kindlaks

tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks määrata, palus ta kohtul määrata õiglane maine

taastamise kulude suurus ja mõista see kostjalt kahjuhüvitisena välja. Alternatiivselt palus hageja

välja mõista kostjalt hüvitis tema välja toodud summas 6500 eurot.

Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja tuntud loomakaitsja. Kostjani on jõudnud teave

selle kohta, et hageja tegevus seab ohtu jäneste elu. Kodukohvikus elavad kodujänesed

jooksevad vabalt ringi ning seetõttu paratamatult liikluses hukkuvad. Praegu avaldas kostja

tõeseid andmeid selle kohta, et hageja koduhoovis jooksevad vabalt ringi küülikud, kes pääsevad

maanteele, kus nad saavad vahel ka surma. Kostja ei ole kunagi esitanud väidet, et hageja

kasutab toidu valmistamiseks maanteel surma saanud jäneste liha. Postitusest nähtub, et

hukkunud küülikute liha kasutamine burgerites on satiiriline küsimus, mida ei saa faktiväitena

käsitleda. Inimesel on õigus oma kriitilist arvamust avaldada ja seda ka teraval viisil. Hageja ei

saa nõuda kostjalt postituse tervikuna eemaldamist. Isik saab nõuda kogu postituse eemaldamist

üksnes juhul, kui iga lause postituses on ebaõige faktiväide. Praegu häirib hagejat üksnes üks

lause.

Tõendamata on hageja väide, et andmed on jõudnud suure hulga inimesteni. Kostja postitusele

reageeris Facebookis 148 inimest. Seega võib eeldada, et tegelikkuses luges kostja postitust

suurusjärgus 150 inimest. Blogspotis loeti kostja postitust 484 korda. Enamik kostja

tutvusringkonda kuuluvatest inimestest ei ole hageja klientuur.

Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja nõutav saamata jäänud tulu suurus on tõendamata ja

põhjendamata. Hageja on esitanud valed andmed käibe kohta aastatel 2018-2020. Isegi kui käive

oleks vähenenud, puuduvad tõendid selle kohta, et käibe vähenemine oleks olnud põhjustatud

kostja tegevusest. Müügikoha käibelangus võib olla tingitud erinevatest asjaoludest. 2020. a oli

koroonaviiruse levikust tungituna äärmiselt raske aasta paljudele toitlustusettevõtetele. Lisaks

toimusid 18.05.2020–18.09.2020 hageja kohviku lähedal asuval teelõigul teetööd. Hageja kohvik

asub tee ääres ja just teetööd on peamine asjaolu, mis hageja käivet mõjutas. Hageja on

avalikkusele tundmatu ja lokaalse tuntusega söögikoht, mis asub ca 100 inimesega asulas, mida

enam inimesi ei külasta. Usutav ei ole, et kostja postitus potentsiaalsete hageja klientideni jõudis.

Eluliselt ebausutav on, et kostja postitus saaks hageja käibele ja külastatavusele mingisugust

mõju avaldada. Hageja poolt esitatud arvamus brändi taastamiskulude kohta on

ebausaldusväärne dokument. Hageja brändi taastamise maksumus on ülepaisutatud.

Kohtu põhjendused

3. Hageja palus 01.12.2020 hagis kohtul välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu 1659 eurot

(1382,50 eurot ilma käibemaksuta; tl 1–9). Hageja palus 14.03.2022 menetlusdokumendis välja

mõista kostjalt saamata jäänud tulu 1292,32 eurot (1076,93 eurot ilma käibemaksuta; tl 104–

108). Hageja selgitas 04.04.2023, et ta loobub osaliselt saamata jäänud tulu väljamõistmise

nõudest 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas ehk summas 305,57 eurot (1382,50

eurot – 1076,03 eurot (ilma käibemaksuta; tl 197-198).

Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 428 lg 1 p 3 alusel menetluse hageja nõudes välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu 1076,93

eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas.

4. Hagist osalise loobumise tõttu peab kohus vajalikuks määrata tsiviilasja hind TsMS § 136

lg-te 1 ja 4 alusel. Tsiviilasja hind kujuneb järgmiselt:



kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1);



saamata jäänud tulu väljamõistmise nõude hing on 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta; TsMS

§ 124 lg 1);



maine taastamise kulude hüvitamise nõude hind on 6500 eurot (TsMS § 124 lg 1);



põhinõudelt (1076,93 eurot + 6500 eurot = 7576,93 eurot) edasiulatuva viivise

väljamõistmise nõude hind 606,01 eurot (TsMS § 133 lg 2, § 367).

Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause) ja

asja hind on 11 682,94 eurot (3500 eurot + 1076,93 eurot + 6500 eurot + 606,01 eurot).

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta

järgnevalt.

6. Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ja varalise kahju hüvitise

väljamõistmise nõude. Esmalt lahendab kohus hageja nõude kohustada kostjat lõpetama kahju

õigusvastane tekitamine (I), seejärel võtab kohus seisukoha hageja varalise kahju hüvitamise

nõude osas (II) ja lõpetuseks otsustab kohus menetluskulud jaotuse ja nende rahalise

kindlaksmääramise üle (III).

I

7. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:



kostjale kuulub söögikoht asukohaga XXX, Assamalla küla (tl 35 pöördel, tl 79 pöördel);



kostja pakub enda söögikoha klientidele võimalust mängida küülikutega (tl 35 pöördel, tl 79

pöördel);



mõnikord pääsevad küülikud maanteele (tl 35 pöördel, tl 79 pöördel);



mõnikord jäävad maanteele pääsenud küülikud sõidukite alla ja saavad surma (tl 35 pöördel,

tl 79 pöördel);



kostja tegi 09.08.2020 Blogspotis postituse pealkirjaga „Surnud küülikud ja burgeriputka!“

Postituse sisu oli järgmine:

„Assamalla hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“ on kolme aasta taguse „Virumaa

Teataja“ leheloo pealkiri, milles tehakse juttu kohaliku naise X söögikohast „Rita kodukohvik“.

„100 elanikuga Assamalla kerkis viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“, kiidab tänavu mais

ilmavalgust näinud „Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja majanduslikule õitsengule

aitavad kaasa küülikud.

„Nagu lapsed tulevad annan neile porgandi pihku ja saadan õuele jäneseid toitma“, avab naine

oma äri tagamaid.

Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga ka. Ja nimelt joosevad need vahvad ja toredad

jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe.

„Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui

Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis

mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?

„Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“ (tl

11).



Blogspotis tehtud postitusele on lisatud kaks pilti maanteel hukkunud küülikust, üks pilt

maantee ääres seisvast küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita

kodukohviku burger“ (tl 11);

- kostja tegi 09.08.2020 Facebooki lehel postituse sama sisuga nagu Blogspotis, kuid 10.08.2020

muutis ta Facebooki postituse järgmiselt:

„Surnud küülikud ja burgeriputka!“

„Nagu lapsed tulevad, annan neile porgandi pihku ja saadan õuele jäneseid toitma“, avab naine

oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga nagu ka (tl 10);

- Facebooki postituse lõppu on lisatud hüperlink Blogspotis avaldatud andmetele. Facebooki

postitusele on lisatud üks pilt maanteel hukkunud küülikust, kaks pilti maantee ääres istuvatest

küülikutest ja pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“ (tl 10).

8. Hageja leidis, et kostja avaldas ebaõige faktiväite, mille järgi kasutab hageja maanteel

hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Kostja oli seevastu seisukohal, et ta

ei avaldanud hageja viidatud faktiväidet, vaid postituse sisust on aru saada, et tegemist on

satiirilise küsimusega. Seega peab kohus esmalt tuvastama, kas ja millise väite (sealhulgas, kas

tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega) kostja avaldas.

9. Kohtupraktika järgi peab kohus vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata väite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest

tuletada mõistliku isiku arusaama vastava faktiväite suhtes (Riigikohtu 21.12.2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See,

mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-161-05, p-d 10-11). Kui vaidlusalust väidet sisaldavale tekstile on lisatud pilt, tuleb väidet

hinnata koos pildiga (vt nt Riigikohtu 28.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980, p 19). Isiku

kohta võidakse avaldada ka kaudset faktiväidet. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kaudne

faktiväide on väide, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult

võttes järeldub (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Isikut

võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest

mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (Riigikohtu 23.03.2023

otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).

10. Hinnates postitust koos sellele lisatud piltidega avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi,

et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks.

Vaidlusalune väide on hinnatav kaudse faktiväitena, mis mõistlikult võttes järeldub postitusest

järgmiselt:



kostja postitus Blogspotis käsitleb hageja söögikoha edukat äritegevust;



kostja tõi välja, et hageja pakub klientidele burgereid;



postituse järgi aitavad küülikud hageja edule kaasa;



küülikud jooksevad maanteel ning mõnikord jäävad maanteele pääsenud loomad sõidukite

alla ja saavad surma;



kostja tõstatas postituses järgmise küsimuse: „Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade

proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie

burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?“;



eeltoodud küsimusele järgneb lause: „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb

maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“;



postitusele on lisatud kaks pilti maanteel hukkunud küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on

järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“.

Eeltoodud asjaolud käivad hageja tegevuse kohta ja hinnates neid kogumis saab mõistlik lugeja

kostja tekstist aru selliselt, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri

valmistamiseks. Tegemist on faktiväitega, sest võimalik on objektiivselt kontrollida, kas hageja

kasutab maanteel hukkunud küülikuid kohvikus toidu valmistamiseks.

11. Kostja oli seisukohal, et ta ei esitanud vaidlusalust faktiväidet. Lause lõppu oli lisatud

küsimärk ja postituse sisust oli kostja hinnangul selgelt aru saada, et tegemist on satiirilise

küsimusega.

11.1.

Kohus leiab, et postituses sisalduva lause lõppu lisatud küsimärk (/…/siis mõelge ikka

hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?) ja postituse sisu

ei anna alust kahelda selles, et postituses sisaldub vaidlusalune faktiväide. Tekst on üles ehitatud

selliselt, et väidete, küsimuste ja piltide koosmõjul saab lugeja mõistlikult järeldada, et hageja

kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks.

11.2.

Vastuseks kostja väitele, et tegemist on satiirilise küsimusega märgib kohus järgmist.

Kohus leiab, et avaldatud väite sisu tuvastamisel ei ole oluline, kas kostja avaldatud teksti puhul

on tegemist satiiriga või mitte. Satiiriline tekst või sõnavõtt võib sisaldada erinevaid faktiväiteid

ja väärtushinnanguid. Vaidluse korral tuleb eelkõige tuvastada, mida isik avaldas ehk kas ta

esitas satiirilises tekstis faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid. Praegu on kohus tuvastanud, et

kostja postitus sisaldas vaidlusalust väidet. Asjaolu, kas faktiväide oli avaldatud satiirilises

tekstis võib omada tähtsust kahju tekitamise õigusvastasuse hindamise seisukohalt, mida kohus

käsitleb allpool.

12. Hageja väitel on vaidlusalune faktiväide ebaõige ja selle avaldamisega sekkus kostja hageja

majandustegevusse. Oma käitumisega tekitas kostja hageja hinnangul talle õigusvastaselt kahju.

12.1.

Isiku majandus- või kutsetegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel. VÕS § 1043 sätestab, et

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 6 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige isiku

majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg-st 1 tuleneb, et isiklike õiguste

rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta

ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega

on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

12.2.

Kohus leiab, et vaidlusalune faktiväide on seotud hageja majandustegevusega. Kohtule

esitatud andmete järgi peab hageja kohvikut, kus ta pakub klientidele burgereid. Väide burgerite

valmistamisel kasutatava liha kohta puudutab kahtlematult hageja majandustegevust.

12.3.

Maanteel hukkunud küülikute kasutamine toidu valmistamisel on kohtu hinnangul

majanduslikult kahjulik asjaolu hageja jaoks. Vaidlusalune väide jätab hagejast mulje, kui

hooletust ettevõttest, kes kasutab enda majandustegevus liha, mis ei vasta toitlustamisvaldkonna

kõrgetele standartidele. Väide kahjustab hageja majanduslikku mainet.

13. Kohus selgitas 02.02.2022 istungil, et kostja vabaneb vastutusest teo eest juhul, kui ta

tõendab, et väide vastab tõele (VÕS § 1047 lg 2) või et kahju tekitamine ei ole õigusvastane

(VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3, § 1045 lg 2). Lisaks selgitas kohus, et kostjal on võimalus tõendada, et

ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 ja § 1052; tl 79–84).

13.1.

Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalune väide vastab tõele. Seega ei vabane kostja

vastutusest VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei teadnud ega

pidanudki teadma faktiväite tõele mittevastavusest. Järelikult puudub ka VÕS § 1047 lg 1 järgne

õigusvastusust välistav alus.

13.2.

Hinnates kostja tegevuse õigusvastasust VÕS § 1047 lg 3 alusel märgib kohus järgmist.

Kostja tõi välja, et ta on loomakaitsja ja kuna temani oli jõudnud teave, et hageja seab küülikute

elu ohtu (hageja kodujänesed jooksevad vabalt ring ning seetõttu paratamatult ka liikluses

hukkuvad), otsustas ta juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hageja ei taga loomade ohutust.

Kohus leiab, et loomade väärkohtlemine on probleem, mille vastu on ühiskonnal põhjendatud

huvi ja millele tasub avalikkuse tähelepanu pöörata. Praegusel juhul ei tõstatanud kostja

vaidlusaluses tekstis küsimust selle kohta, et hageja kohtlevat küülikuid lubamatul viisil, vaid

postituse keskmes on see, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud küülikuid toidu

valmistamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et avaldajal või avalikkusel oli vaidlusaluse faktiväite

avaldamise suhtes õigustatud huvi.

13.3.

Kostja väitis, et ta tõstatas enda tekstis satiirilise küsimuse, mille eesmärk oli juhtida

tähelepanu hageja äärmisele hooletusele küülikute elude suhtes. Satiir on Eesti keele seletava

sõnaraamatu järgi isiku või ühiskonna pahede ja puuduste tauniv või paljastav väljanaermine;

terav pilge (tl 45 pöördel). Kohtu hinnangul saavad kõik inimesed satiiri enda tekstides ja

sõnavõttudes kasutada. Satiir ei kuulu ainult humoristide või koomikute kasutatavate võtete

hulka. Lisaks ei pea satiiri kasutamine olema piiratud kindlate andmete avaldamise kohtadega (nt

Lugejakiri, nagu hageja oma 14.03.2022 menetlusdokumendis välja tõi (tl 104–108), vaid sellist

võtet sisaldavad andmed võivad olla avaldatud erineval viisil ja väga erinevates kohtades.

13.4.

Tulles tagasi kostja teksti juurde toob kohus välja, et mõistliku lugeja arusaama järgi ei

saaks teksti ja selles avaldatud vaidlusalust väidet hinnata satiirina, millega kostja sooviks tõsta

esile hageja hooletu suhtumise loomadesse, seda paljastada või välja naerda. Ka kostja viidatud

kohtupraktikas (Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-19018, p 37) on asutud

seisukohale, et satiirina saab käsitleda pilkavat, ironiseerivat ja sarkastilist väljaütlemist, mille

eesmärk ei ole pahatahtlik. Kostja postituses puuduvad viited hageja minetustele loomade

pidamise osas, eksisteerivate probleemide pilkamine või väljanaermine. Tekstis tuuakse lugeja

ette hageja jaoks majanduslikult kahjulik asjaolu, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud

küülikuid toidu valmistamiseks. Kostja tekst on hageja suhtes äärmiselt kriitiline ja pahatahtlik.

13.5.

Isegi kui nõustuda kostja käsitlusega, et ta avaldas satiiri, ei vabasta see teda vastusest teo

eest. Kostja viidatud kohtupraktikast (Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus tsiviilasjas nr

2-18-19018) ei järeldu, et kui andmete avaldaja tekitab satiirilisel kujul esitatud väidete

esitamisega teisele isikule kahju, ei vastuta ta enda teo eest. Kui käsitleda kostja teksti koos

selles sisalduva vaidlusaluse väitega satiirina, oli see ilmselgelt kohatu ja pahatahtlik. Sellisel

juhul ei vabane andmete avaldaja vastutusest satiirilise teksti esitamise eest.

13.6.

Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et temal või

avalikkusel oli õigustatud huvi vaidlusaluse väite avaldamise vastu. Seega puudub õigusvastatust

välistav esimene eeldus VÕS § 1047 lg 3 alusel ehk avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati

oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi.

13.7.

Vaidlusalune väide on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Puudub vaidlus, et kostja on

tuntud loomakaitsja. Kostja staatusest tulenevalt jälgib tema Facebooki ja Blogspoti kontot palju

inimesi. Hageja esitas tõendi, et kostjat jälgib Facebookis 4173 inimest (tl 18). Kostja esitas

tõendi, et tema postitust Blogspostis loeti 22.03.2021 seisuga 484 korda (tl 48 pöördel). Viidatud

andmetest nähtub, et vaidlusalune väide jõudis paljude lugejateni ja väide kahjustas hagejat päris

suure hulga inimeste ees. Andmete esitamisel lasus kostjal käibekohustus (VÕS § 1047 lg 3)

kontrollida avaldatavate andmete tegelikkusele vastavust. Kostja ei ole tõendanud, et ta

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Tõendamata on see, et kostja täitis andmete avaldamisel temal lasunud käibekohustust. Seega

puudub õigusvastasust välistav teine eeldus VÕS § 1047 lg 3 alusel ehk avaldaja kontrollis

andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad kostja teo õigusvastasust välistavad

alused VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole

õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 alusel. Juriidiliste isikute korral ei kohaldata § 1046

(Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, juura, 2020, lk 786). Seetõttu

puudub vajadus käsitleda kostja teo õigusvastasuse puudumist viidatud sätte alusel.

15. Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kostjal lasus VÕS § 1047 lg 3

alusel hoolsuskohustus ehk käibekohustus kontrollida avaldatavaid andmeid. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et VÕS §

1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel

juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul

jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud

hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust

VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi.

Kostja ei ole tõendanud süüd välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist VÕS § 1050 lg 2

järgi. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.

16. Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude, paludes kohustada kostjat

eemaldama vaidlusalust väidet sisaldavad postitused koos piltidega või alternatiivselt kohustades

kostjat eemaldama osa postitusest koos väitega. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille

kohaldamiseks peab õigusvastase kahju tekitamine olema kestev või peab esinema õigusvastase

kahju tekitamise ähvardus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged

andmed hageja majandustegevuse kohta. Sellega on kostja õigusvastaselt tekitanud hagejale

kahju sekkudes viimase majandustegevusse (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lg 1). Kohtule

esitatud asjaoludest nähtub, et kostja postitused Facebookis ja Blogspotis on endiselt avalikult

kättesaadavad ning lugejatel on nendele vaba ligipääs. Seega tekitatakse hagejale õigusvastaselt

kahju kestvalt ja täidetud on VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused.

17. Hageja on palunud rahuldada kahju õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude kolmel erineval

alternatiivsel viisil. Esimese alternatiivina palus hageja kohustada kostjat eemaldama postitused

Facebookist ja Blogspotis koos piltidega. Teise alternatiivina palus hageja kohustada kostjat

eemaldama postitus Blogspostist koos piltidega. Kolmanda alternatiivina palus hageja kohustada

kostjat eemalda osa teksti Blogspoti postitusest.

17.1.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole praegusel

hetkel kostja postitused Facebookis ja Blogspotis täies ulatuses identsed. Kostja postitus

Facebookis sisaldab üksnes osa lauseid Blogspotis avaldatud tekstist ning suurem osa Blogspotis

esitatud tekstist (sealhulgas laused, millest koosmõjus piltidega järeldub vaidlusalune väide)

Facebookis puudub. Facebooki postitusele on aga lisatud hüperlink, mis viib lugeja Blogspotis

avaldatud tekstile. Mõlemale postitusele on lisatud pildid maanteel hukkunud küülikust, tee ääres

istuvast või üle tee liikuvatest küülikutest ning burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita

kodukohviku burger“ (tl 10-11).

17.2.

Kohus leiab, et kuna kostja Facebookis tehtud postitusele on lisatud hüperlink kostja

Blogspoti postitusele, toimub andmete avaldamine mõlemas allikas. Seda järgmistel põhjustel:

mõlemad postitused on kostja kontrolli all; hüperlink seob mõlemad allikad kokku ühtseks

tervikuks, tehes Blospotis sisalduvad palju ulatuslikumad andmed hõlpsasti kättesaadavateks

Facebooki lehe külastajatele; Facebooki postituses on välja toodud osa samu lauseid nagu

Blospotis ning mõlemale postitusel on lisatud samad või väga sarnased pildid; samad laused ja

pildid tõmbavad Facebooki lugeja tähelepanu ja innustavad teda tutvuma allikaga, mille juurde

hüperlink viib ehk Blogspotis avaldatud tekstiga.

17.3.

Kohus leiab, et mõlema postituse osaks tuleb lugeda ka nendele lisatud pilte. Pildid on

esitatud selleks, et teha kostja teksti värvilisemaks ja avaldada lugejale suuremat mõju. Tekst ja

värvilised pildid koos mõjutavad lugejat intensiivsemalt ja tekitavad temas palju tugevamaid

emotsioone kui ainult tekst.

17.4.

Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et puudub alus kohustada kostjat eemaldama

Facebooki ja Blogspoti postitused tervikuna koos piltidega (hageja nõude esimene alternatiiv)

või Blogspoti postitus tervikuna koos piltidega (hageja nõude teine alternatiiv). Kohtupraktikast

järeldub, et artikli eemaldamine on põhjendatud juhul, kui kogu artikkel koosneb ainult

ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest (Riigikohtu 08.02.2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12). Facebookis ja Blogspotis avaldatud laused ei koosne ainult

ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest. Laused sisaldavad andmed, mille

tõelevastavust ei ole hageja kahtlusse alla seadnud. Ka ainuüksi piltidest ei saa vaidlusalust

väidet järeldada. Seetõttu ei rahulda kohus hageja esimest ja teist alternatiivi kahju tekitava

tegevuse lõpetamiseks.

17.5.

Blogspoti postitusest nähtub, et võtmetähendust vaidlusaluse väite kujunemisel omab

järgmine teksti osa:

„Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui

Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis

mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?

„Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“.

Kuigi vaidlusalune faktväide tuleneb mõistlikult võttes postitusest ja piltidest kui tervikust, on

viidatud tekstilõigul määrav tähendus väite tekkimisel. Ilma sellise lõiguta ei teki mõistlikul

lugejal ülejäänud teksti alusel koosmõjus piltidega arusaama, et hageja kasutab maanteel

hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Seetõttu rahuldab kohus hageja

kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude kolmanda alternatiivi ja kohustab kostjat eemaldama

Blogspoti postitusest eelviidatud tekstilõigu. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS §

1055 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1.

17.6.

Hageja taotlusel määrab kohus otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1) andmete

eemaldamise osas selliselt, et kostja peab eelmises punktis välja toodud tekstilõigu eemaldama

hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

II

18. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise. Hageja

nõue koosneb kahest komponendist: käibe vähenemise tõttu saamata jäänud tulu ja maine

parandamise kampaania kulud. Kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud,

kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, palus hageja kohtul välja mõista kummagi kahju

komponendi katteks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Alternatiivselt palus hageja välja mõista

saamata jäänud tulu hüvitis 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta) ja maine parandamise kampaania

kulud 6500 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

19. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu. Hageja selgitas,

et kostja tegi postitused augustis 2020 ja avaldatud teksti tõttu külastas söögikohta vähem

kliente, mis põhjustas käibe languse. Hageja hindas temal augustis 2020 tekkinud saamata

jäänud tulu ehk kahju suuruseks 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta).

20. Hagejal tekkinud saamata jäänud tulu on hinnatav varalise kahjuna (VÕS § 128 lg-d 1, 2 ja

4). Praegusel juhul tuleb aga otsustada, ega käsitletav kahjuliik ei ole hinnatav puhtmajandusliku

kahjuna, mis reeglina ei kuulu hüvitamisele delikti alusel. Kohtupraktikas tuuakse välja, et

üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes

konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline

(Riigikohtu 30.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-36-15, p 25). See põhimõte ei ole siiski absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju

tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta

kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Samuti võib puhtmajandusliku kahju

hüvitamine tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 8; Riigikohtu 31.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 39).

21. Õiguskirjanduse järgi toimub puhtmajandusliku kahju määratlemine selliselt, et üldjuhul

vastandatakse puhtmajanduslikku kahjut kannatanu isikule või asjale tekkivale füüsilisele

kahjule. Füüsilisele kahjule vastandamisega defineeritakse puhtmajanduslikku kahju selle kaudu,

mis füüsilise kahju alla ei kuulu (nn puhtmajandusliku kahju mõiste negatiivne defineerimine;

Lepinguvälised võlasuhted, T. Tampuu, Juura, 2017, punkt 6.7.1, alapunkt 4).

Puhtmajanduslikuks kahjuks nimetatakse varalist kahju, mille tekkimine ei ole seotud isiku- või

asjakahjuga (Puhtmajandusliku kahju hüvitatavus delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse

korral, I. Nõmm, Juridica II/2008, lk 85).

22. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole vaidlusalune väide põhjustanud hagejale või tema

asjadele füüsilist kahju. Seega tuleb hagejal käive vähenemisest tekkinud saamata jäänud tulu

lugeda puhtmajanduslikuks kahjuks, mis ei kuulu hüvitamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6

alusel. Kuigi kostja on põhjustanud hagejale kahju tema majandustegevusse sekkumisega

ebaõigete andmete avaldamise teel, ei kaitse viidatud sätted juriidilisest isikust hagejat

puhtmajandusliku kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Seetõttu ei saa hageja nõuda mainitud

kahjuliigi hüvitamist § 1045 lg 1 p-s 6 sätestatud teo toimepanemise korral.

23. Hageja palus 14.03.2022 menetlusdokumendis kohtul kohaldada analoogia korras VÕS §

131, mis annaks hagejale õiguse nõuda puhtmajanduslikku kahju ka VÕS § 1045 lg 1 p 6

rakendamise korral. Kohus leiab, et VÕS § 131 ei saa praegu analoogia korras kohaldada.

Viidatud säte annab isikule õiguse nõuda varalise kahju hüvitamist vabaduse ebaseadusliku

võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumise korral. Sättes loetletud kaitstavate

õiguste kataloog näitab selgelt, et normi adressaadiks on füüsiline isik. Ka õiguskirjanduses

tuuakse välja, et sätte kaitse alla kuuluvad üldjuhul füüsilisel isikud, kuivõrd juriidiliste isikute

puhul ei saa rääkida vabaduse võtmisest või au teotamisest (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2016, lk 694). Seetõttu ei saa sätet kohaldada juriidilisest isikust

hageja suhtes. VÕS § 131 järgi kaitstavad õigushüved (vabaduse võtmine ja isikuõiguste

rikkumine) erinevad kostja poolt rikutud hageja õigushüvest (hageja majandustegevusse

sekkumine tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega), mis näitab, et viidatud sätet ei

saa analoogia korras kohaldada.

24. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu on puhtmajanduslik kahju,

palus hageja 14.03.2022 menetlusdokumendis kohtul mõista kostjalt kahjuhüvitis välja

alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, mis näeb ette kannatanu õiguse nõuda märgitud

kahjuliigi hüvitamist (vt otsuse punkt 20). Kohtupraktikas tuuakse välja, et kostja käitumise

õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita

tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi eeldab

seega seda, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ning subjektiivsest küljest

oleks tema tegu iseloomustanud tahtlus. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8

järgi piisab sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua

hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma

käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest

asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (Riigikohtu 06.06.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Järgnevalt käsitleb kohus

viidatud säte kohaldamise eelduseid.

24.1.

Kohus jääb eelnevalt esitatud põhjenduste juurde (otsuse punktid 10–12), et kostja

avaldas hageja kohta vaidlusaluse väite ja et see väide on hageja jaoks majanduslikult kahjulik.

24.2.

Kohtule ei ole esitatud andmeid ja kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusalust

väidet sisaldava postituse tegemise põhjustas eksimus või inimlik viga. Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta ei saanud aru, et ta avaldab ebaõiged andmed. Kostja poolt kohtumenetluses

esitatud dokumentidest nähtub, et tema tegi ebaõiget väidet sisaldava postituse teadlikult pidades

teksti satiiriks. Kohus leiab, et kostja avaldas tõele mittevastava väite tahtlikult (VÕS § 1047 lg

1; vt Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 13). Heade kommetega kooskõlas

olevaks ei saa pidada olukorda, kus teise isiku kohta avaldatakse ebaõigeid ja teda kahjustavaid

andmeid. Kostjale pidi selline põhimõte teada olema. Praegusel juhul on kostja tahtlikult

avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mis on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Kohtu

hinnangul on kostja käitunud heade kommete vastaselt.

24.3.

Subjektiivsest küljest peab kostja käitumist iseloomustama tahtlus. Kohus on küll leidnud,

et kostja avaldas väite tahtlikult, kuid see ei näita kostja tahtlust käituda heade kommete

vastaselt. Õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel piisab ka sellest, kui kostjal

esines kaudne tahtlus ehk kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib

tuua hagejale kaasa kahju. Kohus leiab, et kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust.

Vaidlusalune väide ei vasta tõele ja väide kahjustab hagejat. Kostjale kui täiskasvanud

teovõimelisele isikule oli teada, et lubatud ei ole avaldada ebaõigeid väiteid. Kostja avaldas tõele

mittevastavad andmed tahtlikult. Kostjale oli kindlasti teada, et ebaõige väite esitamine kahjustab

selle adressaati. Tegutsedes eeltoodud viisil möönis kostja, et väite esitamine võib tuua hagejale

kaasa kahju.

24.4.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse väite avaldamisega on

kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.

25. Kohus jääb otsuse punktides 13-14 esitatud põhjenduste juurde, et kostja ei ole tõendanud, et

kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Praegu on tõendatud, et kostja on käitunud tahtlikult heade

kommete vastaselt. Seetõttu ei ole tal võimalik vabaneda vastusest süü puudumise tõttu (VÕS §

1050 ja § 1052), sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu (VÕS § 1045 lg 1 p 8)

juures tuvastatud.

26. Hageja nõuab saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kuna tihti on

saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese

lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise

tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Riigikohtu 21.04.2021 otsus tsiviilasjas nr

2-14-6942, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

Hageja selgitas 14.03.2022 menetlusdokumendis, et tema kohvik oli 2020. a augustikuus kogu

aeg tavapärastel lahtiolekuaegadel külalistele avatud (tl 104–107). Kostja ei ole hageja väidet

vaidlustanud ega esitanud väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid, et hageja kohvik oli augustis 2020

suletud või toitlustamisteenuse osutamine klientidele oli mingil muul põhjusel takistatud.

Seetõttu saab väita, et hagejal oli kavatsus ja võimalus tulu saada ja seega on täidetud saamata

jäänud tulu nõudmise eeldused VÕS § 128 lg 4 järgi.

27. Hageja selgitas, et tema käive 2020. a algusest alates oli võrreldes aastatega 2018 ja 2019

kasvutrendis. Hageja väidet kinnitavad tema poolt esitatud 2018–2020. a

käibemaksudeklaratsioonid ja nende alusel koostatud tabel (tl 109–145). Hageja tõi 14.03.2022

menetlusdokumendis välja, et majandusnäitajate alusel pidanuks tema 2020. a augustikuu käive

kasvama vähemalt 30% võrra, kuid tegelik kasv oli kõigest 6%. Väiksema käive tõttu jäi hagejal

saamata minimaalselt 1292,32 eurot (1076,93 eurot ilma käibemaksuta; tl 104–107, tl 145).

Viidatud summat saab lugeda hageja kahjuks.

28. Kostja tõi välja, et hagejaga samas piirkonnas tegutseval Kirsimari OÜ-l läks 2018. a, 2019. a

ja 2020. a kolmandas kvartalis halvasti, mis seab kahtluse alla hageja väite, et tema käibelangus

tekkis kostja poolt avaldatud postituse tulemusena. Kohus leiab, et hageja majandusnäitajate

hindamisel tuleb hageja poolt esitatud käibemaksudeklaratsioonid eelistada kostja poolt mainitud

andmetele hageja konkurendi kohta. Hageja esitatud dokumendid näitavad täpsemalt tema

majandusnäitajate muutumist. Tõendamata on ka see, et koroonapiirangud oleksid mõjutanud

hageja majandusnäitajaid augustis 2020. Üldteadaolevalt olid koroonapandeemiast tingitud

piirangud suvel 2020. a väga suures ulatuses tühistatud.

29. Kahju hüvitamise eelduseks on see, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS

§ 127 lg 4 järgi. Põhjusliku seose tõendamiskoormis on hagejal (Riigikohtu 17.12.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 12; 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Hageja oli

seisukohal, et augustis 2020. a vähenenud käive oli kostja poolt 09.08.2020 tehtud postituse

tagajärg.

29.1.

Hageja selgitas 14.03.2022 menetlusdokumendis, et kuna kohvik on pereäri, siis kohviku

käive on väga tugevalt seotud sellega, kas hageja juhatuse liige teeb kohvikus tööd või kas ta on

ära. Näiteks 2019. a jaanuaris ja 2020. a aprillis toimus käivelangus, sest juhatuse liige viibis

vastavalt puhkusel ja koolitusel. Lisaks on käive tugevas seoses kohviku lähedal toimuvate tee

remonttöödega, sest tegemist on tee ääres asuva toitlustuskohaga. Juba viidatud

menetlusdokumendis tõi hageja välja, et kohviku käibe languse 2019. a on põhjustanud perioodil

mai–september 2019. a toimunud tee remonttööd (tl 104–107).

29.2.

Hageja esitas Transpordiameti 01.03.2022 e-kirja, mille järgi toimusid 18.05.2020–

25.06.2020 kohviku lähedal asuval teelõigul teetööd (tl 150). Hageja ei ole väitnud, et mainitud

perioodil toimunud teetööd leidnuks aset teelõigul, mis on piisavalt kaugel kohviku asukohast

või et tööd ei oleks takistanud autode liikumist kohvikust mööda kulgeval teel. Arvestades seda,

et 2019. a tee remonttööd põhjustasid käive languse, on võimalik, et ka augustis 2020. a juhtunud

käive vähenemine oli tingitud 18.05.2020–25.06.2020 toimunud teetöödest. Hageja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et käive langus oli tingitud ainult kostja avaldatud tekstist. Kui

lisaks kostja postitusele panustasid käibelangusesse teetööd, siis ei ole hageja tõendanud seda,

kui suures ulatuses võis käive vähenemine olla põhjustatud teetööde poolt ja kui suures ulatuses

võis käibelangus olla tingitud kostja tekstist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja

teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose puudumise tõttu

ei määra kohus enda diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1) kostjalt hageja

kasuks väljamõistetavat saamata jäänud tulu hüvitist ega mõista kostjalt välja hageja palutud

hüvitist 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista

kostjalt saamata jäänud tulu hüvitis.

30. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis maine parandamise

kampaania kulude katteks.

31. Esmalt toob kohus välja, et maine taastamise kulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna

VÕS § 128 lg-te 1–3 järgi. Hageja menetlusdokumentides esitatud selgituste kohaselt ei ole ta

maine taastamise kulusid veel kandnud, mistõttu on nende kulude puhul tegemist tulevikus

kantavate kuludega (VÕS § 128 lg 3). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud

hagejale õigusvastaselt kahju selliselt, et kostja on sekkunud hageja majandustegevusse

avaldades viimase kohta ebaõiged andmed (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lg 1). Kohtu

hinnangul kaitseb VÕS § 1046 lg 1 p 6 hagejat varalise kahju tekkimise eest, mistõttu võib

hagejal olla õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 127 lg 2). Kahjuhüvitise nõudmise eelduseks

on aga kahju tekkimine, mida kohus käsitleb järgnevalt.

32. Seoses kahju tekkimisega peab kohus vajalikuks käsitleda poolte väiteid selle kohta, kui

suure hulga inimesteni võis kostja postitus jõuda. Hageja leidis, et vaidlusalused andmed võisid

jõuda äärmise suure hulga inimesteni. Hagiavalduses selgitas hageja, et andmed võisid jõuda 74

000 kuni 222 000 inimeseni (tl 1–8). 26.04.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et andmed

võisid jõuda Eesti rahvaarvust umbes poolte inimesteni. Hageja viitas ka kohtupraktikale, mille

kohaselt jõuavad andmed eelduslikult suure hulga inimesteni, kui neid avaldatakse internetis (tl

58–60).

33. Kohus toob välja, et hageja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-13 aluseks olnud

asjaolud erinevad praeguse vaidluse omadest. Märgitud lahendist nähtuvalt olid andmed

avaldatud meediaväljaande poolt. Kui andmed avaldatakse ajakirjanduse poolt jõuavad need

palju suurema hulga inimesteni võrreldes olukorraga, kus andmed esitatakse eraisiku Facebooki

kontol või tema veebilehel. Kohtupraktikas kinnistunud seisukohta, et internetis avaldatud

andmed jõuavad eelduslikult suure hulga inimesteni tuleb rakendada arvestades praeguse

vaidluse asjaolusid.

34. Puudub vaidlus, et kostja on tuntud loomakaitsja. Kostjal on leht Facebookis ja Blogspotis,

kus ta avaldab tekste. Vaidlusalust väidet sisaldav postitus oli tehtud kostja Facebookis ja

Blogspotis. Hageja esitas tõendi, et kostjat jälgib Facebooki võrgustikus 4173 inimest (tl 18)

ning et Facebooki postitust on hagi esitamise seisuga jaganud 74 inimest ja postitusele reageeris

148 inimest muul viisil (tl 10). Kostja esitas tõendi, et tema postitust Blogspostis loeti

22.03.2021 seisuga 484 korda (tl 48 pöördel). Kohtu hinnangul on võimatu täpselt tuvastada, kui

suure hulga inimesteni jõudsid kostja poolt esitatud andmed, kuid eeldatavate lugejate arvu saaks

piirata kostja Facebooki jälgijate ja Blospostis avaldatud teksti lugenud inimeste arvuga ehk

4657 (4173 + 484). Märgitud arvu inimesteni jõudis eelduslikult teave kostja tekstist ja neil oli

eelduslikult võimalik tutvuda vaidlusalust väidet sisaldava tekstiga.

35. Kohus ei pea õigeks lähtuda hageja esitatud arvamusest, mille järgi jõudsid kostja postituses

esitatud väited enam kui 13 000 inimeseni (tl 16). Arvamusest jääb ebaselgeks, kuidas on jõutud

selles esitatud järelduseni. Dokumendis tuuakse välja, et eraisikust Facebooki kasutajal on

keskmiselt 300 jälgijat ning kui korrutada jagamiste arv keskmise jälgijate arvuga, jõudsid

postituses esitatud väited enam kui 13 000 inimesteni. Eelmises punktis tõi kohus välja, et kostja

postitus jagati 74 inimest. Kui korrutada 74 arvamuses esitatud keskmise lugejate arvuga 300,

tuleb 22 200. Arvamuses esitatud tulemuse usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka kostja selgitus

ja seda kinnitav dokument, mille järgi käib Facebookis postituste kasutajate seinale ehk

nähtavusse jõudmine algoritmi alusel. Facebook Reach järgi on võimalik määrata seda, kui

paljude inimesteni postitus jõuab. See ei ole seotud jälgijate arvuga (tl 160–178). Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hageja esitatud arvamuse tähelepanuta.

36. Hageja esitas RK poolt koostatud ekspertanalüüsi, millega ta soovib tõendada oma brändi

rikkumist ja varalise kahju ulatust (tl 19-20). Kohus leiab, et esitatud dokument ei tõenda hageja

brändi rikkumist. Analüüsi autor käsitleb kliendi brändi võimalikku kahjustamist ja analüüs on

teoreetiline ega tuvasta kindlalt, kas hageja bränd on kahjustatud.

37. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväite on hageja jaoks

majanduslikult kahjulik. Kui juriidilise isiku kohta avaldatakse tõele mittevastavad andmed,

riivab see paratamatult isiku majanduslikku mainet ja võib põhjustada klientide hulgas maine

languse, mille taastamiseks võib ettevõtjal tekkida vajadus kanda kulusid (nt andmete

ümberlükkamine, enda tegevuse kohta reklaami tegemine jne). Kohus möönab, et kostja poolt

avaldatud ebaõige faktiväite võis riivata hageja mainet. Hageja ei ole aga tõendanud seda, et

väide on põhjustanud niivõrd suure hageja maine languse, et selle taastamiseks on vaja kanda

rahalisi kulutusi. Lisaks selgitas hageja hagiavalduses, et 2020. a septembris ilmus TV3 saate

„Märgatud Eestis“ raames reportaaž Assamalla burgsiärist ja selle konkurentsisõjast. Antud

saade tekitas inimestel huvi ka hageja kohviku vastu ning tänu sellele „reklaamile“ sai hageja

uuesti kliente juurde (tl 1–8). Hageja selgitusest nähtub, et isegi juhul, kui kostja kommentaar

põhjustas hageja maine languse, sai see heastatud tänu hageja kohviku kajastamisele meedias.

Kuivõrd tõendamata on, et hageja maine taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi, asub kohus

seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kahju tekkimata jätmise tõttu ei määra

kohus enda diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1) kosjalt hageja kasuks

väljamõistetavat maine parandamise kulude hüvitist ega mõista kostjalt välja hageja palutud

hüvitist 6500 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt maine

parandamise kampaania kulud.

38. Varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise tõttu, jätab kohus

rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.

III

39. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid ja otsustab nende rahalise kindlaksmääramise üle.

Hageja esitas hagis kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ning varalise kahju hüvitise koos

lisanduva viivisega väljamõistmise nõude. Kohus rahuldab hageja esimese nõude ja jätab

rahuldamata teise nõude. Kohus rahuldab hagi poole ulatuses, mistõttu jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuna pooled kannavad enda kulusid

ise, puudub vajadus määrata kulud rahaliselt kindlaks.

40. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik