3-21-1235/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedRahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-21-1235/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1235
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 27.04.2021 vastusele nr 5-
8/21/9664-3 ning 31.05.2021 vaideotsusele nr 5-
15/21/251-3
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu
13.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1235 ning teha asjas uus otsus.
2. Jätta X kaebus rahuldamata.
3. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.05.2023.
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1235
2(5)
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla tunnistas 08.02.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/76 X distsiplinaarkorras süüdi
Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Tallinna Vangla
kodukorra p 4.4 järgi on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud mh tegeleda kõrvaliste
tegevustega. Kaebaja hakkas 06.01.2021 saatmise ajal kambrite vaateavade luuke lahti lööma
ega allunud korraldustele.
X esitas käskkirja peale 08.02.2021 vaide põhjendusega, et talle ei ole tutvustatud Tallinna
Vangla kodukorda.
Tallinna Vangla jättis 25.03.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/120-2 vaide rahuldamata.
Vangiregistrist nähtub, et 18.12.2019 tegi inspektor-kontaktisik KK sissekande: „Isikuga
vesteldud ning tutvustatud Tallinna Vanglas kehtivaid õigusakte“. Vangla 08.02.2021
käskkirjas on jäänud kajastamata kaebaja tutvumine õigusaktidega, kuid see ei ole aluseks
karistamisest loobumiseks, kuna kinnipeetav on varasemalt tutvunud Tallinna Vanglas
kehtivate õigusaktidega.
2. X esitas 28.03.2021 vanglale taotluse sooviga saada koopia õiendist, kus kajastub tema
allkiri kodukorraga tutvumise kohta. KK-ga 18.12.2019 vestlust ei toimunud. Kontaktisik
lubas tuua kodukorra tutvumiseks, kuid ei teinud seda.
Vangla edastas 06.04.2021 kirjaga nr 5-18/21/8608-2 X-le 17.12.2014 õiendi kodukorra
tutvustamise kohta, mida isik ei olnud nõus allkirjastama. KK ei tööta enam Tallinna Vanglas
ja seetõttu ei ole võimalik 18.12.2019 sissekande kohta selgitusi saada. Sissekandes ei kajastu,
et X-le oleks antud õiend allkirjastamiseks. Seega saab lähtuda asjaolust, et KK tutvustas
18.12.2019 vestluses kinnipeetavale vanglas kehtivaid õigusakte.
3. X esitas 07.04.2021 vanglale taotluse, paludes seoses uute asjaolude ilmnemisega vaadata
vaie uuesti läbi. On selgunud, et X-le ei ole tutvustatud 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88
kinnitatud vangla kodukorda ega selle hilisemaid muudatusi. 2014. a kehtinud kodukorra
tutvustamine ei ole asjakohane, sest isik viibis vahepeal Tartu Vanglas. Viide, et KK tutvustas
õigusakte, on umbmäärane.
Tallinna Vangla jättis 27.04.2021 vastusega nr 5-8/21/9664-3 taotluse rahuldamata. Puudub
alus kahelda vangiregistri 18.12.2019 sissekandes ja oletada, et vestlust, mille käigus räägiti
kodukorrast, ei toimunud. X-le 17.12.2014 tutvustatud 2013. a kodukorras sisaldub
samasisuline punkt, mille alusel kaebajat karistati, s.t kinnipeetaval on saatmise ajal keelatud
tegeleda kõrvaliste tegevustega. Samuti on ta tutvunud Tartu Vangla kodukorraga, mis
sisaldab samasisulist punkti.
4. X esitas 27.04.2021 vastuse peale 30.04.2021vaide. Tallinna Vanglas ei kehti Tartu Vangla
kodukord ja 2013. a kodukord on kehtetu. Kaebajale ei ole kehtivat Tallinna Vangla
kodukorda tutvustatud. Sissekandes on viide üldistele õigusaktidele.
Tallinna Vangla jättis 31.05.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/251-3 vaide rahuldamata.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule
haldusmenetluse ajal teada. X ei pöördunud temale määratud distsiplinaarkaristuse
vaidlustamiseks 30 päeva jooksul kohtusse, vaid esitas taotluse menetluse uuendamiseks.
Isikule on alates distsiplinaarmenetluse käskkirja koostamisest selgitatud kaebuse esitamise
korda ja tal on olnud õigus pöörduda halduskohtusse. Talle on vastatud ja selgitatud, miks on
jäetud menetluse uuendamise taotlus rahuldamata.
3-21-1235
3(5)
5. X esitas 07.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse
nõuetes tühistada vastustaja 27.04.2021 vastus ja 31.05.2021 vaideotsus ning kohustada
vastustajat vaidemenetlust uuendama.
Kaebaja selgitas distsiplinaarkaristuse peale esitatud vaides, et temale ei ole kehtivat
kodukorda tutvustatud. Kontaktisik KK küll lubas kehtiva kodukorra tuua, ent ei teinud seda.
Kaebaja vestles 18.12.2019 KK-ga vangla erinevatest regulatsioonidest üldiselt. Kaebaja pidi
saama tutvuda veel vangistusseaduse (VangS) ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72
„Vangla sisekorraeeskiri“, kuid seoses teenistuja lahkumisega ei väljastatud kaebajale midagi.
KK ei ole viidanud konkreetselt, et oleks kaebajale kodukorda tutvustanud ja selle kohta
allkirja saanud. Vastustaja eiras HMS §-i 6. Vastustaja 06.04.2021 vastusest nähtub, et
kaebajale tutvustati kodukorda 17.12.2014. Kaebaja viibis vahepeal Tartu Vanglas ja toodi
Tallinna Vanglasse tagasi 2019. a-l. Kaebajale ei ole kehtivat kodukorda tutvustatud. Viide
Tartu Vangla kodukorrale on asjassepuutumatu.
6. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses avaldatud
seisukohtade juurde.
7. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.05.2022 otsusega kaebuse, tühistades Tallinna Vangla
27.04.2021 vastuse ja 31.05.2021 vaideotsuse ning kohutades vastustajat uuendama
08.02.2021 käskkirja peale esitatud vaide menetluse.
HMS § 44 lg 1 p 2 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui
asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.
Kaebaja tugines sellele, et talle ei ole kodukorda tutvustatud, juba oma vaides
distsiplinaarkäskkirja peale, kuid tal puudusid sellekohased tõendid. Vastustaja leidis
25.03.2021 vaideotsuses, et kaebaja on tutvunud vanglas kehtivate õigusaktidega. Vastustaja
viitas vaideotsuses vangiregistri kandele, kuid ei ole välja toonud, kas ta kontrollis kaebaja
poolt kodukorraga tutvumise kohta allkirja andmist, kuigi tegemist oli tema valduses oleva
teabega. Kaebaja sai tõendi selle kohta, et ta ei ole kodukorraga tutvumise kohta allkirja
andnud, alles vangla 06.04.2021 vastuse näol. Nimetatud teavet saab käsitada uue olulise
tõendina, mis annab HMS § 44 lg 1 p 2 järgi aluse menetluse uuendamiseks. Kuigi kaebaja
võinuks selle teabega pöörduda ka otse kohtusse ja taotleda distsiplinaarkäskkirja tühistamist,
ei ole põhjust talle ette heita, et ta otsustas menetluse uuendamise võimaluse kasuks. Kaebaja
võis põhjendatult eeldada, et tõendi esitamine, mis on selges vastuolus vastustaja poolt varem
väljaöelduga, toob kaasa distsiplinaarkäskkirja uue läbivaatamise. Menetluse uuendamine on
eelduslikult lühem ja lihtsam menetlus kui kohtumenetlus. Uuendamise taotluse esitamise
õigus ei sõltu sellest, kas kaebaja on varem haldusakti kohtus vaidlustanud.
Vastustaja jättis 27.04.2021 vastusega kaebaja taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata,
sest vastustajal puudus alus kahelda selles, et kaebajale on kehtivat kodukorda tutvustatud.
Samuti oli kaebaja kursis Tallinna Vanglas varem kehtinud kodukorraga ja Tartu Vanglas
kehtiva kodukorraga. Eeltoodud põhjendused on selgelt asjakohatud.
Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt on KK teinud 18.12.2019 vangiregistrisse kaebaja kohta
sissekande, mille kohaselt: „Isikuga on vesteldud ning tutvustatud Tallinna Vanglas kehtivaid
õigusakte“. Vastustaja ei väida ega ole tõendanud, et kaebaja oleks andnud Tallinna Vanglas
18.12.2019 kehtinud kodukorraga tutvumise kohta allkirja. VangS § 105 lg 22 (redaktsioonis
kehtivusega 01.09.–29.12.2019) järgi avaldatakse vangla kodukord vangla veebilehel ning
tehakse allkirja vastu teatavaks vanglasse saabuvale kinnipeetavale või vahistatule.
Samasisulisena kehtib säte ka praegusel ajal. Seega oli kodukorra allkirja vastu teatavaks
tegemine vastustaja kohustus. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mida ei saa
lugeda täidetuks vaid vangiregistrisse tehtud sissekandega, et kinnipeetavale on kodukorda
tutvustatud. Vastustaja ei ole esitanud tõendit, et kaebaja oleks 2019. a-l keeldunud
3-21-1235
4(5)
kodukorraga tutvumise kohta allkirja andmast, mistõttu tuleb eeldada, et seda ei küsitudki.
Arvestades VangS § 105 lg-s 22 toodut, on tõendamiskohustus, et kinnipeetavale on
kodukorda tutvustatud, vanglal. Kui kodukorra tutvustamisele on ette nähtud kindel
vorminõue, kuid seda ei ole järgitud, ei saa lugeda registrikandele tuginedes tõendatuks, et
kinnipeetavale on kodukorda tutvustatud. Asjakohatu on seejuures vastustaja väide, et tal ei
ole kahtlusi selles, et inspektor-kontaktisik KK tutvustas kaebajale mh kodukorda. Kandest ei
nähtu, milliseid konkreetseid õigusakte ja kui põhjalikult on kaebajale tutvustatud. Ei ole
välistatud, et ametnik võis teha registrikande eeldusega, et sellele järgneb kodukorra
tutvustamine ja allkirja küsimine, kuid ta unustas seda teha. Ei ole põhjust mitte usaldada
kaebaja selgitust, et ametnik lubas talle tuua hiljem kodukorra tutvumiseks, kuid mingil
põhjusel ei toonud. Kaebaja väidet toetab see, et puudub vastupidist tõendav allkirjastatud
dokument.
Viide varem kehtinud kodukorrale ja Tartu Vanglas kehtivale kodukorrale on
asjassepuutumatud ega tähenda, et kaebaja peaks selle tõttu olema kursis ka hetkel Tallinna
Vanglas kehtiva kodukorraga. See, mis varasema kodukorraga võis olla keelatud, ei pruugi
olla uue kodukorraga samuti keelatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja pidi olema oma teo
keelatusest teadlik ja talle saab ette heita kodukorra süülist rikkumist. Erinevate vanglate
kodukorrad võivad erineda. Kui kaebajat karistatakse Tallinna Vanglas hetkel kehtiva
kodukorra rikkumise eest, siis saab distsiplinaarsüüteo hindamisel arvestada vaid selle kehtiva
kodukorraga ja oluline on, kas kaebajale on tutvustatud just seda kehtivat kodukorda, mille
rikkumises teda süüdistatakse.
Samuti ei ole asjakohane vastustaja viide, et kaebajal oli võimalik tutvuda kodukorraga
elektrooniliselt. Praegusel juhul oli vastustajal kohustus tutvustada kaebajale kodukorda
allkirja vastu. Selle kohustuste täitmata jätmisega kaasnevat riski peab kandma vastustaja,
mitte kaebaja. Lisaks tuleb jätta tähelepanuta vastustaja väide, et kaebaja ei ole 2020. a-l
toimunud distsiplinaarmenetluses kodukorra mittetundmisele tuginenud.
Seega on vastustaja 27.04.2021 vastus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna 31.05.2021
vaideotsuses puuduvad täiendavad põhjendused, tuleb ka see tühistada. Kuna olemas on
menetluse uuendamise alus, tuleb vastustajat kohustada distsiplinaarkäskkirja peale esitatud
vaide menetlust uuendama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 13.05.2022 otsus tühistada ning
teha asjas uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
Haldusmenetluse käsiraamatu p-i 8.1.5.2 selgituste kohaselt on menetlust võimalik uuendada
üksnes siis, kui isik ei olnud neist olulistest tõenditest algse haldusmenetluse ajal teadlik.
Tallinna Vangla 06.04.2021 vastus ei ole HMS § 44 lg 1 p 2 mõttes uus oluline tõend, mis
tingiks vaidemenetluse uuendamise. Kui kaebaja ei olnud kodukorraga tutvunud, oli ta sellest
teadlik
alates
02.12.2019,
mil
ta
saabus
Tartu
Vanglast
Tallinna
Vanglasse.
Distsiplinaarmenetluse algatamise teatisest sai kaebaja teada, et menetluse algatamise ajendiks
oli Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 rikkumine. Distsiplinaarmenetluses ei väitnud kaebaja
kordagi, et ta ei ole kodukorra p-s 4.4 sätestatud keelust teadlik, sest ei ole kodukorraga
tutvunud. Kaebajat on varasemalt vangla kodukorra rikkumise eest juba distsiplinaarkorras
karistatud. Nimelt määrati talle 31.08.2020 käskkirjaga karistus kodukorra p-i 1.14.3
rikkumise eest. Kaebaja ei väitnud toona, et ei ole kodukorraga tutvunud. Kaebaja hakkas
kodukorraga mittetutvumist väitma peale seda, kui sai teada, et tema isiklikus toimikus ei ole
tutvumist kinnitavat allkirjalehte. Vanglal ei ole alust kahelda ametniku tehtud kande
õigsuses. Halduskohus järeldas põhjendamatult, et ametnik tegi kande, kuid tegelikult
kohtumist kaebajaga ei toimunud.
3-21-1235
5(5)
9. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega
ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 13.05.2022 otsuse
ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebuse rahuldamata.
11. Tallinna Vangla karistas kaebajat 08.02.2021 käskkirjaga vangla kodukorra p 4.4
rikkumise eest. Kaebaja esitas käskkirjale 08.02.2021 vaide, mille vangla jättis 25.03.2021
vaideotsusega rahuldamata. Peale vaideotsuse saamist ei pöördunud kaebaja VangS § 11 lg-s 5
sätestatud korras kohtusse.
Kaebuse lahendamisel tuleb seega hinnata, kas 08.02.2021 käskkirja suhtes 25.03.2021
otsusega lõppenud vaidemenetluse osas esineb HMS § 44 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluse
uuendamise alus ning vangla jättis seetõttu kaebaja vastava 07.04.2021 taotluse 27.04.2021
õigusvastaselt rahuldamata. Küsimus sellest, kas kaebajale oli vangla kodukorda
nõuetekohaselt tutvustatud, oleks asjakohane 08.02.2021 käskkirja õiguspärasuse hindamisel,
mitte menetluse uuendamise üle otsustamisel.
12. HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule
haldusmenetluse ajal teada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et selliseks tõendiks on
vangla 06.04.2021 kiri, kus selgitati kaebajale vangla kodukorra tutvustamise asjaolusid.
Kaebaja pidi olema teadlik, et talle ei ole 08.02.2021 käskkirja andmise ajal kehtinud vangla
kodukorda kooskõlas VangS § 105 lg-ga 22 tutvustatud. Sellele tugines ta juba 08.02.2021
vaides. Vangla selgitas 25.03.2021 vaideotsuses, et vangla hinnangul on kaebaja tutvunud
vanglas kehtivate õigusaktidega, sest vangistusregistrist nähtub, et 18.12.2019 on inspektor-
kontaktisik teinud sissekande „Isikuga vesteldud ning tutvustatud Tallinna Vanglas kehtivaid
õigusakte“. Vangla ei viidanud vaideotsuses, et kaebaja on andnud allkirja kodukorraga
tutvumise kohta. Seega oli kaebajal olemas kogu vajalik teave, et pöörduda peale 25.03.2021
vaideotsuse saamist nõuetekohaselt kohtusse 08.02.2021 käskkirja tühistamise nõudega.
Vangla 06.04.2021 vastusest ei nähtu ühtegi sellist faktilist asjaolu, mida kaebaja või
vastustaja poleks vaideotsuse tegemisel teadnud või pidanud teadma. Vangla märgib seal
üksnes, et viimane õiend kodukorra tutvustamise kohta kannab kuupäeva 17.12.2014 ning
inspektor-kontaktisik, kes tegi 18.12.2019 sissekande, ei tööta enam vanglas; sissekandes ei
kajastu, et kaebajale oleks antud allkirjastamiseks õiend, mistõttu saab lähtuda asjaolust, et
õigusakte tutvustati kaebajale vesteldes.
Lisaks märgib ringkonnakohus, et peale vanglalt 06.04.2021 vastuse saamist oli kaebajal
võimalus esitada nõuetekohast menetlust järgides kaebus halduskohtule, sest vastav tähtaeg
möödus alles 26.04.2021. Asjaolu, et kaebaja soovis vaidlust lahendada kohtuväliselt, ei
vabastanud teda seadusjärgse menetluskorra järgimisest.
13. Kuna vangla 06.04.2021 vastus ei ole uus oluline tõend HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses,
jääb X kaebus rahuldamata. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jäävad HKMS § 108
lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)