Legislator Case Law & Legislation
3-21-1235/31 AI generated

3-21-1235/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-1235/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Legislator headnote

AI generated

3-21-1235/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Keywords

AI generated
cervical spine distortion retaliatory dismissal voluntary withdrawal planning permission variance distance contract late notice of dismissal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1235

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 27.04.2021 vastusele nr 5-

8/21/9664-3 ning 31.05.2021 vaideotsusele nr 5-

15/21/251-3

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu

13.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1235 ning teha asjas uus otsus.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.05.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1235

2(5)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla tunnistas 08.02.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/76 X distsiplinaarkorras süüdi

Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Tallinna Vangla

kodukorra p 4.4 järgi on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud mh tegeleda kõrvaliste

tegevustega. Kaebaja hakkas 06.01.2021 saatmise ajal kambrite vaateavade luuke lahti lööma

ega allunud korraldustele.

X esitas käskkirja peale 08.02.2021 vaide põhjendusega, et talle ei ole tutvustatud Tallinna

Vangla kodukorda.

Tallinna Vangla jättis 25.03.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/120-2 vaide rahuldamata.

Vangiregistrist nähtub, et 18.12.2019 tegi inspektor-kontaktisik KK sissekande: „Isikuga

vesteldud ning tutvustatud Tallinna Vanglas kehtivaid õigusakte“. Vangla 08.02.2021

käskkirjas on jäänud kajastamata kaebaja tutvumine õigusaktidega, kuid see ei ole aluseks

karistamisest loobumiseks, kuna kinnipeetav on varasemalt tutvunud Tallinna Vanglas

kehtivate õigusaktidega.

2. X esitas 28.03.2021 vanglale taotluse sooviga saada koopia õiendist, kus kajastub tema

allkiri kodukorraga tutvumise kohta. KK-ga 18.12.2019 vestlust ei toimunud. Kontaktisik

lubas tuua kodukorra tutvumiseks, kuid ei teinud seda.

Vangla edastas 06.04.2021 kirjaga nr 5-18/21/8608-2 X-le 17.12.2014 õiendi kodukorra

tutvustamise kohta, mida isik ei olnud nõus allkirjastama. KK ei tööta enam Tallinna Vanglas

ja seetõttu ei ole võimalik 18.12.2019 sissekande kohta selgitusi saada. Sissekandes ei kajastu,

et X-le oleks antud õiend allkirjastamiseks. Seega saab lähtuda asjaolust, et KK tutvustas

18.12.2019 vestluses kinnipeetavale vanglas kehtivaid õigusakte.

3. X esitas 07.04.2021 vanglale taotluse, paludes seoses uute asjaolude ilmnemisega vaadata

vaie uuesti läbi. On selgunud, et X-le ei ole tutvustatud 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88

kinnitatud vangla kodukorda ega selle hilisemaid muudatusi. 2014. a kehtinud kodukorra

tutvustamine ei ole asjakohane, sest isik viibis vahepeal Tartu Vanglas. Viide, et KK tutvustas

õigusakte, on umbmäärane.

Tallinna Vangla jättis 27.04.2021 vastusega nr 5-8/21/9664-3 taotluse rahuldamata. Puudub

alus kahelda vangiregistri 18.12.2019 sissekandes ja oletada, et vestlust, mille käigus räägiti

kodukorrast, ei toimunud. X-le 17.12.2014 tutvustatud 2013. a kodukorras sisaldub

samasisuline punkt, mille alusel kaebajat karistati, s.t kinnipeetaval on saatmise ajal keelatud

tegeleda kõrvaliste tegevustega. Samuti on ta tutvunud Tartu Vangla kodukorraga, mis

sisaldab samasisulist punkti.

4. X esitas 27.04.2021 vastuse peale 30.04.2021vaide. Tallinna Vanglas ei kehti Tartu Vangla

kodukord ja 2013. a kodukord on kehtetu. Kaebajale ei ole kehtivat Tallinna Vangla

kodukorda tutvustatud. Sissekandes on viide üldistele õigusaktidele.

Tallinna Vangla jättis 31.05.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/251-3 vaide rahuldamata.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan

haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada. X ei pöördunud temale määratud distsiplinaarkaristuse

vaidlustamiseks 30 päeva jooksul kohtusse, vaid esitas taotluse menetluse uuendamiseks.

Isikule on alates distsiplinaarmenetluse käskkirja koostamisest selgitatud kaebuse esitamise

korda ja tal on olnud õigus pöörduda halduskohtusse. Talle on vastatud ja selgitatud, miks on

jäetud menetluse uuendamise taotlus rahuldamata.

3-21-1235

3(5)

5. X esitas 07.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõuetes tühistada vastustaja 27.04.2021 vastus ja 31.05.2021 vaideotsus ning kohustada

vastustajat vaidemenetlust uuendama.

Kaebaja selgitas distsiplinaarkaristuse peale esitatud vaides, et temale ei ole kehtivat

kodukorda tutvustatud. Kontaktisik KK küll lubas kehtiva kodukorra tuua, ent ei teinud seda.

Kaebaja vestles 18.12.2019 KK-ga vangla erinevatest regulatsioonidest üldiselt. Kaebaja pidi

saama tutvuda veel vangistusseaduse (VangS) ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“, kuid seoses teenistuja lahkumisega ei väljastatud kaebajale midagi.

KK ei ole viidanud konkreetselt, et oleks kaebajale kodukorda tutvustanud ja selle kohta

allkirja saanud. Vastustaja eiras HMS §-i 6. Vastustaja 06.04.2021 vastusest nähtub, et

kaebajale tutvustati kodukorda 17.12.2014. Kaebaja viibis vahepeal Tartu Vanglas ja toodi

Tallinna Vanglasse tagasi 2019. a-l. Kaebajale ei ole kehtivat kodukorda tutvustatud. Viide

Tartu Vangla kodukorrale on asjassepuutumatu.

6. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses avaldatud

seisukohtade juurde.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.05.2022 otsusega kaebuse, tühistades Tallinna Vangla

27.04.2021 vastuse ja 31.05.2021 vaideotsuse ning kohutades vastustajat uuendama

08.02.2021 käskkirja peale esitatud vaide menetluse.

HMS § 44 lg 1 p 2 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui

asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.

Kaebaja tugines sellele, et talle ei ole kodukorda tutvustatud, juba oma vaides

distsiplinaarkäskkirja peale, kuid tal puudusid sellekohased tõendid. Vastustaja leidis

25.03.2021 vaideotsuses, et kaebaja on tutvunud vanglas kehtivate õigusaktidega. Vastustaja

viitas vaideotsuses vangiregistri kandele, kuid ei ole välja toonud, kas ta kontrollis kaebaja

poolt kodukorraga tutvumise kohta allkirja andmist, kuigi tegemist oli tema valduses oleva

teabega. Kaebaja sai tõendi selle kohta, et ta ei ole kodukorraga tutvumise kohta allkirja

andnud, alles vangla 06.04.2021 vastuse näol. Nimetatud teavet saab käsitada uue olulise

tõendina, mis annab HMS § 44 lg 1 p 2 järgi aluse menetluse uuendamiseks. Kuigi kaebaja

võinuks selle teabega pöörduda ka otse kohtusse ja taotleda distsiplinaarkäskkirja tühistamist,

ei ole põhjust talle ette heita, et ta otsustas menetluse uuendamise võimaluse kasuks. Kaebaja

võis põhjendatult eeldada, et tõendi esitamine, mis on selges vastuolus vastustaja poolt varem

väljaöelduga, toob kaasa distsiplinaarkäskkirja uue läbivaatamise. Menetluse uuendamine on

eelduslikult lühem ja lihtsam menetlus kui kohtumenetlus. Uuendamise taotluse esitamise

õigus ei sõltu sellest, kas kaebaja on varem haldusakti kohtus vaidlustanud.

Vastustaja jättis 27.04.2021 vastusega kaebaja taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata,

sest vastustajal puudus alus kahelda selles, et kaebajale on kehtivat kodukorda tutvustatud.

Samuti oli kaebaja kursis Tallinna Vanglas varem kehtinud kodukorraga ja Tartu Vanglas

kehtiva kodukorraga. Eeltoodud põhjendused on selgelt asjakohatud.

Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt on KK teinud 18.12.2019 vangiregistrisse kaebaja kohta

sissekande, mille kohaselt: „Isikuga on vesteldud ning tutvustatud Tallinna Vanglas kehtivaid

õigusakte“. Vastustaja ei väida ega ole tõendanud, et kaebaja oleks andnud Tallinna Vanglas

18.12.2019 kehtinud kodukorraga tutvumise kohta allkirja. VangS § 105 lg 22 (redaktsioonis

kehtivusega 01.09.–29.12.2019) järgi avaldatakse vangla kodukord vangla veebilehel ning

tehakse allkirja vastu teatavaks vanglasse saabuvale kinnipeetavale või vahistatule.

Samasisulisena kehtib säte ka praegusel ajal. Seega oli kodukorra allkirja vastu teatavaks

tegemine vastustaja kohustus. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mida ei saa

lugeda täidetuks vaid vangiregistrisse tehtud sissekandega, et kinnipeetavale on kodukorda

tutvustatud. Vastustaja ei ole esitanud tõendit, et kaebaja oleks 2019. a-l keeldunud

3-21-1235

4(5)

kodukorraga tutvumise kohta allkirja andmast, mistõttu tuleb eeldada, et seda ei küsitudki.

Arvestades VangS § 105 lg-s 22 toodut, on tõendamiskohustus, et kinnipeetavale on

kodukorda tutvustatud, vanglal. Kui kodukorra tutvustamisele on ette nähtud kindel

vorminõue, kuid seda ei ole järgitud, ei saa lugeda registrikandele tuginedes tõendatuks, et

kinnipeetavale on kodukorda tutvustatud. Asjakohatu on seejuures vastustaja väide, et tal ei

ole kahtlusi selles, et inspektor-kontaktisik KK tutvustas kaebajale mh kodukorda. Kandest ei

nähtu, milliseid konkreetseid õigusakte ja kui põhjalikult on kaebajale tutvustatud. Ei ole

välistatud, et ametnik võis teha registrikande eeldusega, et sellele järgneb kodukorra

tutvustamine ja allkirja küsimine, kuid ta unustas seda teha. Ei ole põhjust mitte usaldada

kaebaja selgitust, et ametnik lubas talle tuua hiljem kodukorra tutvumiseks, kuid mingil

põhjusel ei toonud. Kaebaja väidet toetab see, et puudub vastupidist tõendav allkirjastatud

dokument.

Viide varem kehtinud kodukorrale ja Tartu Vanglas kehtivale kodukorrale on

asjassepuutumatud ega tähenda, et kaebaja peaks selle tõttu olema kursis ka hetkel Tallinna

Vanglas kehtiva kodukorraga. See, mis varasema kodukorraga võis olla keelatud, ei pruugi

olla uue kodukorraga samuti keelatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja pidi olema oma teo

keelatusest teadlik ja talle saab ette heita kodukorra süülist rikkumist. Erinevate vanglate

kodukorrad võivad erineda. Kui kaebajat karistatakse Tallinna Vanglas hetkel kehtiva

kodukorra rikkumise eest, siis saab distsiplinaarsüüteo hindamisel arvestada vaid selle kehtiva

kodukorraga ja oluline on, kas kaebajale on tutvustatud just seda kehtivat kodukorda, mille

rikkumises teda süüdistatakse.

Samuti ei ole asjakohane vastustaja viide, et kaebajal oli võimalik tutvuda kodukorraga

elektrooniliselt. Praegusel juhul oli vastustajal kohustus tutvustada kaebajale kodukorda

allkirja vastu. Selle kohustuste täitmata jätmisega kaasnevat riski peab kandma vastustaja,

mitte kaebaja. Lisaks tuleb jätta tähelepanuta vastustaja väide, et kaebaja ei ole 2020. a-l

toimunud distsiplinaarmenetluses kodukorra mittetundmisele tuginenud.

Seega on vastustaja 27.04.2021 vastus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna 31.05.2021

vaideotsuses puuduvad täiendavad põhjendused, tuleb ka see tühistada. Kuna olemas on

menetluse uuendamise alus, tuleb vastustajat kohustada distsiplinaarkäskkirja peale esitatud

vaide menetlust uuendama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 13.05.2022 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.

Haldusmenetluse käsiraamatu p-i 8.1.5.2 selgituste kohaselt on menetlust võimalik uuendada

üksnes siis, kui isik ei olnud neist olulistest tõenditest algse haldusmenetluse ajal teadlik.

Tallinna Vangla 06.04.2021 vastus ei ole HMS § 44 lg 1 p 2 mõttes uus oluline tõend, mis

tingiks vaidemenetluse uuendamise. Kui kaebaja ei olnud kodukorraga tutvunud, oli ta sellest

teadlik

alates

02.12.2019,

mil

ta

saabus

Tartu

Vanglast

Tallinna

Vanglasse.

Distsiplinaarmenetluse algatamise teatisest sai kaebaja teada, et menetluse algatamise ajendiks

oli Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 rikkumine. Distsiplinaarmenetluses ei väitnud kaebaja

kordagi, et ta ei ole kodukorra p-s 4.4 sätestatud keelust teadlik, sest ei ole kodukorraga

tutvunud. Kaebajat on varasemalt vangla kodukorra rikkumise eest juba distsiplinaarkorras

karistatud. Nimelt määrati talle 31.08.2020 käskkirjaga karistus kodukorra p-i 1.14.3

rikkumise eest. Kaebaja ei väitnud toona, et ei ole kodukorraga tutvunud. Kaebaja hakkas

kodukorraga mittetutvumist väitma peale seda, kui sai teada, et tema isiklikus toimikus ei ole

tutvumist kinnitavat allkirjalehte. Vanglal ei ole alust kahelda ametniku tehtud kande

õigsuses. Halduskohus järeldas põhjendamatult, et ametnik tegi kande, kuid tegelikult

kohtumist kaebajaga ei toimunud.

3-21-1235

5(5)

9. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega

ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 13.05.2022 otsuse

ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebuse rahuldamata.

11. Tallinna Vangla karistas kaebajat 08.02.2021 käskkirjaga vangla kodukorra p 4.4

rikkumise eest. Kaebaja esitas käskkirjale 08.02.2021 vaide, mille vangla jättis 25.03.2021

vaideotsusega rahuldamata. Peale vaideotsuse saamist ei pöördunud kaebaja VangS § 11 lg-s 5

sätestatud korras kohtusse.

Kaebuse lahendamisel tuleb seega hinnata, kas 08.02.2021 käskkirja suhtes 25.03.2021

otsusega lõppenud vaidemenetluse osas esineb HMS § 44 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluse

uuendamise alus ning vangla jättis seetõttu kaebaja vastava 07.04.2021 taotluse 27.04.2021

õigusvastaselt rahuldamata. Küsimus sellest, kas kaebajale oli vangla kodukorda

nõuetekohaselt tutvustatud, oleks asjakohane 08.02.2021 käskkirja õiguspärasuse hindamisel,

mitte menetluse uuendamise üle otsustamisel.

12. HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel

haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et selliseks tõendiks on

vangla 06.04.2021 kiri, kus selgitati kaebajale vangla kodukorra tutvustamise asjaolusid.

Kaebaja pidi olema teadlik, et talle ei ole 08.02.2021 käskkirja andmise ajal kehtinud vangla

kodukorda kooskõlas VangS § 105 lg-ga 22 tutvustatud. Sellele tugines ta juba 08.02.2021

vaides. Vangla selgitas 25.03.2021 vaideotsuses, et vangla hinnangul on kaebaja tutvunud

vanglas kehtivate õigusaktidega, sest vangistusregistrist nähtub, et 18.12.2019 on inspektor-

kontaktisik teinud sissekande „Isikuga vesteldud ning tutvustatud Tallinna Vanglas kehtivaid

õigusakte“. Vangla ei viidanud vaideotsuses, et kaebaja on andnud allkirja kodukorraga

tutvumise kohta. Seega oli kaebajal olemas kogu vajalik teave, et pöörduda peale 25.03.2021

vaideotsuse saamist nõuetekohaselt kohtusse 08.02.2021 käskkirja tühistamise nõudega.

Vangla 06.04.2021 vastusest ei nähtu ühtegi sellist faktilist asjaolu, mida kaebaja või

vastustaja poleks vaideotsuse tegemisel teadnud või pidanud teadma. Vangla märgib seal

üksnes, et viimane õiend kodukorra tutvustamise kohta kannab kuupäeva 17.12.2014 ning

inspektor-kontaktisik, kes tegi 18.12.2019 sissekande, ei tööta enam vanglas; sissekandes ei

kajastu, et kaebajale oleks antud allkirjastamiseks õiend, mistõttu saab lähtuda asjaolust, et

õigusakte tutvustati kaebajale vesteldes.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et peale vanglalt 06.04.2021 vastuse saamist oli kaebajal

võimalus esitada nõuetekohast menetlust järgides kaebus halduskohtule, sest vastav tähtaeg

möödus alles 26.04.2021. Asjaolu, et kaebaja soovis vaidlust lahendada kohtuväliselt, ei

vabastanud teda seadusjärgse menetluskorra järgimisest.

13. Kuna vangla 06.04.2021 vastus ei ole uus oluline tõend HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses,

jääb X kaebus rahuldamata. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jäävad HKMS § 108

lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)