3-23-47/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-47

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2022

ettekirjutuse nr 1052263475 tühistamiseks sissesõidukeelu

seadmise osas

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Kaebaja – X. X, esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Julia

Novodevitšenski von Jung

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X. X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

10.05.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 27.12.2022 X. Xle ettekirjutuse nr 1052263475 Eesti

Vabariigist lahkumiseks kohe, kuid mitte hiljem kui 27.12.2022. Samas kohaldas PPA X. Xle

Schengeni alale sissesõidukeelu 5 aastaks.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 06.01.2023 X. X kaebus PPA 27.12.2022 ettekirjutuse nr

1052263475 tühistamiseks. Kaebaja lahkus Eestist 10.01.2023. 13.01.2023 täpsustas kaebaja

taotlust ning taotles 27.12.2022 ettekirjutuse nr 1052263475 tühistamist sissesõidukeelu osas.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kaebaja on praeguseks Eestist välja saadetud ning tal oli lahkumisettekirjutusest sõltumatult

plaan Eestist lahkuda, mistõttu puudub vajadus lahkumisettekirjutuse tühistamiseks. Samas on

ettekirjutus tervikuna õigusvastane. Ettekirjutus pole kooskõlas kehtiva õigusega, riivab kaebaja

õigusi ebaproportsionaalselt ning on tehtud kaalutlusvigadega.

4. Kaebaja ei nõustu, et viisa andmise tingimused ei olnud täidetud. Lahkumisettekirjutuses on

märgitud, et reisi eesmärgiks oli külastada sugulasi ja sõpru. Kaebaja taotles viisat mh eesmärgiga

laiendada Schengeni alal, sh Eestis tutvusi ja sõprussidemeid, mis aitaksid tal alustada

äritegevusega – erinevate India kaupade müügiga. Seega vastas kaebaja reisieesmärk

tegelikkusele. Lisaks olid kaebajal täidetud kõik välismaalaste seaduse (VMS) § 62 lg-s 2

nimetatud eeldused.

5. Ettekirjutuses ei ole põhjendatud, milles seisneb oht avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Kaebaja kinnitab, et vastavat ohtu ei esine.

6. Kaebajale ei väljastatud EÜ nr 810/2009VE (viisaeeskiri - VE) art 34 lg-s 6 nimetatud otsust.

Seega puudub kaebajal sisuline võimalus viisa kehtetuks tunnistamise alustega tutvuda. PPA pole

hoolimata esindaja päringust esitanud haldusmenetluses kogutud andmeid. Kaebaja väitel oli

tegemist viisaga, mille väljastas Prantsusmaa ning temale teadaolevalt ei ole sellel puudusi. PPA-l

puudus alus viisa kehtetuks tunnistamiseks.

7. PPA pole kaebajale andnud võimalust lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Põgenemisoht on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 1 mõttes

aluseks lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseks, kuid seda PPA kaalutlusotsuse alusel. Kaebaja ei

nõustu PPA hinnanguga, et esines põgenemisoht, kuna väidetavalt üritas kaebaja D-terminalis

patrulli eest põgeneda ning kaebajaga koos olnud ülejäänud kaks meest olid seda juba teinud.

Kaebaja ei tundnud teisi mehi. Kuna nad on samast rahvusest, siis hakkasid reisi ajal suhtlema,

kuid pikemat tutvust tal teiste meestega ei ole. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et ta oleks terminalist

põgenenud.

8. PPA on kaebajale ette heitnud, et ta ei täida kaasaaitamiskohustust, kuid pole välja toonud,

milles see seisneb. Kaebaja on kogu talle teadaoleva info PPA-le edastanud. Kaebajale ei nähtu, et

PPA oleks otsust kaalunud, sh võtnud arvesse seda, et viisa oli korrektselt vormistatud ning viisa

kehtetuks tunnistamine õigusvastane. Diskretsiooni kasutamata jätmine on kaalutlusviga ning

seega ei ole ettekirjutus õiguspärane.

9. Kaebaja ei nõustu sissesõidukeelu kehtestamisega VSS § 74 lg 2 alusel. Lahkumisettekirjutuse

tegemine ilma vabatahtliku täitmisajata ei ole põhjendatud. Sissesõidukeelu kohaldamisel on PPA

jätnud oma kaalutlusõiguse teostamata. Kaebaja on PPA-le välja toonud, et plaanib alustada

Schengeni alal äritegevust ning sissesõidukeelu seadmine välistab selle. Seega on

sissesõidukeeluga piiratud kaebaja põhiõigusi, nii liikumisvabadust kui ka ettevõtlusvabadust. PPA

ettekirjutus eeltoodust lähtuvalt puudulikult põhjendatud, sh kaalutlusvigadega. Arvestades, et

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kaasneb imperatiivne

sissesõidukeeld, on PPA haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 1 tuleneva

põhjendamiskohustuse rikkumine iseäranis raske.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja saabus viimati Schengeni alale 08.12.2022

Prantsuse Vabariigi kaudu India Vabariigist India Vabariigi passi nr XXXXXXXX, kehtivusega

05.12.2018 - 04.12.2028 ja Prantsuse C - tüüpi viisa nr FRA603080902, kehtivusega 28.09.2022 -

25.03.2023 alusel.

11. Tallinna piiripunkti patrull sai 23.12.2022 välijuhilt korralduse minna Tallinnas, Uus-Sadama

24 asuva D-terminali Tallinki 4. kassasse, kus kassapidajale tundusid talle esitatud reisidokumendis

olevad viisad kahtlased. Dokumendid tundusid ka Tallinna piiripunkti patrullile kahtlased ja nad

otsustasid neid lähemalt kontrollida. Kaebaja soovis patrullilt tagasi saada enda ja oma kaaslaste

dokumente. Kui patrull küsis, kus on tema kaaslased, vastas kaebaja, et läksid õue suitsetama.

Patrull mehi õuest ei leidnud. Vastustaja kätte jäid ekspertide tuvastatud võltsitud dokumendid.

12. Vastustaja üritas tuvastada põgenenud isikute andmeid ning tegi päringu Läti Vabariiki. Läti

Vabariigi ametnikelt saadud vastusest selgus, et sama nimede ja sünniaegadega isikud on

põgenenud Läti Vabariigi 04.11.2022 Muceniki pagulaste keskusest.

13. PPA alustas 23.12.2022 kaebaja suhtes kriminaalmenetluse nr xxxxxxxxxxx karistusseadustiku

(KarS) § 259 lg 1 ja § 25 lg 2 tunnustel ning kaebaja peeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 217 lg 2 p 1, 217 lg 3 p 3, 4 alusel kahtlustatavana kinni. Isik maksis riigituludesse 400 eurot,

mistõttu KrMS § 219 lõike 2 kohaselt asendati isiku kahtlustatavana kinnipidamine.

13. PPA tunnistas 27.12.2022 kaebajale väljastatud viisa kehtetuks VE art 34 lg 2 alusel. Kaebaja

Eestis viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed.

Kaebaja oli ohtlik avalikule korrale ja sisejulgeolekule. PPA tutvustas 27.12.2022 kaebajale viisa

kehtetuks tunnistamise otsust, kaebaja kinnitas otsuse kättesaamist oma allkirjaga.

14. Kaebaja pani Eestis viibides toime KarS § 259 lg-s 1 kvalifitseeritud kuriteo (karistus kuni viis

aastat vangistust). Asja lõpuni menetlemine ei olnud otstarbekas, kuna kaebaja viibis Eestis

lühiajaliselt. Kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlust ei lõpetatud kuriteo tunnuste puudumise

tõttu. Kinnipidamise asendamise korral jääb kriminaalmenetluse alus püsima, sest kahtlustatav on

teo toime pannud, see vastab kuriteo tunnustele ning ta kannab selle eest ka vastutust. Kaebaja

nõustus tasuma riigituludesse 400 eurot.

15. Vastustaja ei nõustu, et kaebaja ei ole ohtlik avalikule korrale ja julgeolekule. Välismaalase

katse ületada ebaseaduslikult riigipiiri on kriminaliseeritud tegu Eesti Vabariigis ja teistes Euroopa

Liidu liikmesriikides. Nimetatud süütegu on suunatud avaliku julgeoleku vastu. Selline käitumine

ei ole seaduskuulekas ega mõistlik.

16. Kaebaja viisa kehtetuks tunnistamisega langes ära kaebaja viibimisõigus Schengeni alal.

Lahkumisettekirjutusele andis kaebaja omakäelise arvamuse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse

kohta. PPA ametnik küsitles 23.12.2022 kaebajat seoses Eesti Vabariigis ja Schengeni alal

viibimisega. PPA andis 27.12.2022 kaebajale võimaluse esitada lahkumisettekirjutuse ja

sissesõidukeelu kohta oma arvamus ja vastuväited. Küsitlus on läbiviidud küsimus/vastus vormis.

Enne küsitluste algust oli kaebajale tutvustatud välismaalase õigused ja kohustused.

17. Riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalase välja saatmise tagamiseks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab teatud usaldust välismaalase vastu. PPA seadis kaebaja

usaldusväärsuse kahtluse alla ning arvestas seda kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel. VSS-i

järgi on sundtäidetava lahkumisettekirjutusega kohaldatava sissesõidukeelu norm 5 aastat ning seda

võib vähendada, kui kohaldatav keeld ei ole proportsionaalne. PPA hinnangul ei saa kaebaja puhul

lähtuda humaansetest kaalutlustest.

18. Kaebaja suhtes ei esine ka selliseid asjaolusid, mis tingiksid normist lühema sissesõidukeelu

kohaldamise või kohaldamata jätmise. Vastustaja on ettekirjutuse menetluses selgelt ja

arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Vastustaja leidis õiguspäraselt,

et kaebajal puuduvad Eestis ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad

isiklikud, majanduslikud või muud sidemed. Asjaolu, et kaebaja soovib Eestis ja/või Schengeni alal

töötada ja sissetulekut teenida, ei ole sedavõrd kaalukas, et see tooks endaga kaasa sissesõidukeelu

õigusvastasuse ja tühistamise. Välimaalasel puudub üldine põhiõigus Eestis viibimiseks, elamiseks

ja töötamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale on väljastatud Prantsusmaa C-viisa

(lühiajaline viisa) FRA603080902 kehtivusega 28.09.2022 - 25.03.2023. Seega kohtuotsuse

vormistamise aja seisuga on viisa kehtetu. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on Eesti Vabariigist

lahkunud. Kaebaja taotleb vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist sissesõidukeelu osas.

20. Juhindudes VSS § 7 lg-st 1, § 72 lg 2 p-st 1, § 72 lg 2 p-st 4, § 74 lg-st 2 kohaldas PPA kaebajale

sissesõidukeelu 5 aastaks. Nimetatud sätete kohaselt võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise

tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalane kujutab ohtu

avalikule korrale või julgeolekule. Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega,

kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja

arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks

lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates (VSS § 74 lg 2). Riigikohus selgitas 01.10.2019

haldusasjas nr 3-18-1891, kohtuotsuse p-s 16, et VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal

üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on

asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel

korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna

sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (VSS § 74 lg 2; Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1545/81, p-d 33 ja 34).

21. PPA pidas 23.12.2022 kaebaja kinni ning esitas talle kahtlustuse selles, et ta püüdis abistada

India kodanikke ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri Rootsi Kuningriiki reisimiseks.

Kaebajaga kaasas olnud India kodanikel puudus seaduslik alus viibida Schengeni viisaruumis (dtl

95-99). Eelnevaga pani kaebaja toime KarS § 259 lg-s 1 ja § 25 lg-s 2 kvalifitseeritud kuriteo, s.o

välismaalase ebaseadusliku toimetamise katse üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone.

Kaebaja selgitas 23.12.2022 PPA-le, et soovis Tallinna sadamas osta pileteid Rootsi kruiisile

endale ning koos temaga Riiast saabunud India kodanikele. Kaebaja tutvus nendega Riias Ibise

hotelli lähedal. Kaebaja teab nende nimesid, kontaktandmeid ning nad räägivad sama keelt, mis

kaebaja (dtl 69-70).

22. PPA 23.12.2022 ettekandest nähtub, et ajal, mil PPA kontrollis kaebaja ja temaga kaasas olnud

inimeste dokumentide õigsust ning palus inimestel oodata, püüdis kaebaja sadama territooriumilt

lahkuda. Kui PPA töötaja järgnes kaebajale, nõudis kaebaja kaaslaste dokumente tagasi. Kaebajaga

kaasas olnud inimesed lahkusid enne kaebajat (dtl 82). Eelneva põhjal ei pea kohus usutavaks, et

kaebaja ei tundnud temaga koos reisivaid inimesi. Olukorras, kus inimesed on võõrad, puudub

vajadus osta neile reisimiseks vajalikke pileteid. Kohtu hinnangul saadeti kaebaja piletit ostma

põhjusel, et tal olid olemas reisimiseks vajalikud dokumendid, samas teistel seda ei olnud. Ei ole

usutav kaebaja väide osas, et ta ei soovinud sadama territooriumilt lahkuda, kuivõrd ta tegi seda

olukorras, kus tal paluti selgesõnaliselt oodata PPA menetlustoimingute lõpuni. Pigem on usutav, et

kaebaja teadis oma kaaslaste võltsitud dokumentidest, mistõttu üritas koos nendega lahkuda

sadamast olukorras, kus neid PPA ametnikud kinni pidasid. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kaebaja

ei loovutanud oma telefoni vabatahtlikult PPA ametnikele (dtl 94). Seega on ainetud kaebaja väited

osas, et kaebaja täitis kaasaaitamiskohustust.

23. KrMS § 219 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista

rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana

kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat

rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse. Karistusseadustiku

Kommenteeritud väljaanne täpsustab, et § 219 kohaldamine eeldab teatud menetlustoimingute

läbiviimist ja teatud asjaolude tuvastamist, mis üldjuhul tähendab kriminaalmenetluse alustamist.

Seetõttu tuleb nimetatud normi käsitada eriregulatsioonina, mis kindlate eelduste esinemisel ei loe

kriminaalmenetlust alanuks vaatamata teatud toimingute läbiviimisele. KrMS § 219 kohaldamisel

ei koostata kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Isiku soostumine kinnipidamise asendamisega

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega

ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Samas ei eelda nõusolek seda, et isik peaks ennast süüdi

tunnistama, samuti ei saa seda tema nõusolekust järeldada. Samuti peab isik olema nõus tegema

makse riigituludesse, mis katab menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist

karistust ja kuriteoga tekitatud kahju. Võimaliku karistusena mõistetava rahalise karistuse suuruse

määramiseks tuleb aluseks võtta KarS vastavad sätted.1

24. Tuginedes KrMS § 219 lg-le 1 koostas PPA 25.12.2022 kahtlustatavana kinnipidamise

asendamise akti nr xxxxxxxxxxx ning kaebaja tasus 400 eurot riigituludesse. Kaebaja allkirjastas

nimetatud akti (dtl 79-80). Arvestades eelnevat ei saa väita, et kaebaja ei ole süütegu toime pannud,

vaatamata asjaolule, et tulenevalt KrMS § 199 lg-st 2 loetakse, et kriminaalmenetlust ei ole

alustatud.

25. PPA tunnistas 27.12.2022 kaebajale 28.09.2022 väljastatud viisa numbriga FRA603080902

kehtetuks. Õige ei ole kaebaja väide, et ta ei ole nimetatud otsusega saanud tutvuda, kuivõrd

kaebaja on kinnitanud oma allkirjaga otsuse kättesaamist. Lisaks on kaebaja kinnitanud oma

allkirjaga, et on vaidlustamise kohast ja tähtaegadest teadlik (dtl 105-107). VE artikkel 34 p 6 järgi

edastatakse otsus viisa kehtetuks tunnistamise kohta ning selle põhjused taotlejale VI lisas esitatud

standardvormi kasutades. Tulenevalt VMS § 79 lg-st 2 ei avaldata välismaalasele ega muule isikule

viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid. Eelneva tõttu ei

olnud PPA kohustatud edastama kaebaja esindajale viisamenetlusega seonduvaid haldusmenetluses

kogutud tõendeid. Viisa tühistamise otsuses on välja toodud õiguslike alustena VMS § 78 lg 2 p 6

(võib kujutada ohtu avalikule korrale) ja VMS § 78 lg 2 p 7 ( on põhjendatud alus kahelda

välismaalase esitatud avalduste usaldusväärsuses). Seega on täidetud VMS § 79 lg-s 1 sätestatud

tingimused. Kaebaja tähtaegselt viisa tühistamise otsust ei vaidlustanud ning seega on kehtetuks

tunnistamine kehtiv.

26. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt analüüsis PPA sissesõidukeelu kohaldamist. PPA tõi välja,

et kaebaja suhtes ei esine sissesõidukeelu vähendamise asjaolusid, kuivõrd isik ei täida

kaasaaitamiskohustust ning kaebaja sadamast omavolilise lahkumise tõttu esineb põgenemisoht.

Kaasaaitamiskohustuse täitmist käsitles kohus eelnevalt. Samuti analüüsis Tallinna Halduskohus

28.12.2022 kohtumääruses haldusasjas nr 3-22-2702 kaebaja põgenemisohtu ning leidis

kohtumääruse punktis 8 järgmist: „Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja

hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 31.05.2017 otsus

asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Kohtu hinnangul esineb puudutatud isiku puhul põgenemisoht ja PPA

on tema käitumisest õigesti järeldanud soovimatust lahkumiskohustust täita. Ehkki isik avaldas

kohtuistungil soovi naasta enne uut aastat kodumaale ja valmidust osta endale ise lennupilet, tõi ta

seejuures välja vajaduse käia eelnevalt läbi Pariisist, et võtta sealt oma asjad. Olukorras, kus isik

soovib eelnevalt käia ja asju ajada teises riigis, on lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus

ohustatud. Seejuures tuleb arvestada ka puudutatud isiku varasemat käitumist (politseinike

korralduse eiramine Tallinna sadamas ja põgeneda üritamine; ühes kalendrikuus juba vähemalt

teistkordne ilma sisulise põhjenduseta Riia kaudu läbi Tallinna Stockholmi kruiisile sõitmine koos

äsja kohatud kaaslastega; viisa kasutamine ärilistel eesmärkidel), mille põhjendamiseks antud

selgitused ei ole kohtu jaoks eluliselt usutavad. Isiku käitumismuster viitab pigem PPA-l isiku osas

olevate kahtluste põhjendatusele. Kohtu arvates ei saa selliselt käituva välismaalase puhul eeldada,

et ta aitaks nõuetekohaselt kaasa enda välja saatmisele, ei hakkaks sellest kõrvale hoidma ja end

Eestis või ka mujal Schengeni alal varjama. Samuti arvestab kohus isiku olukorda (puuduvad

seosed Eestiga ja elukoht) ning vanust ja terviseseisundit. Eeltoodud asjaolude põhjal esineb kohtu

1 Kergandberg. E, Pikamäe. P. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 533-

534.

hinnangul põgenemise oht VSS § 68 p 6 mõttes.“ Kohtul puudub alus vaidlustatud haldusakti

hinnates asuda eelnevast kohtu hinnangust erinevale järeldusele.

27. Kaebaja sai anda 27.12.2022 PPA-le sissesõidukeelu määramise osas omapoolsed selgitused

ning ta tõi välja järgmise: Kaebaja ei soovi sissesõidukeelu kohaldamist, kuivõrd tal on viisat vaja

äritegevuse toimimiseks. Kaebaja soovib laiendada Euroopas oma äritegevust (dtl 75-77).

Olukorras, kus kaebaja pani toime KarS § 259 lg-s 1 kvalifitseeritud kuriteo ning tuvastati ka

kaebaja põgenemise oht, samuti puuduvad isikul mistahes lähemad seosed Eestiga või Schengeni

alal tervikuna, ei ole PPA kaebajale 5-aastase kehtivusajaga sissesõidukeelu määramisel ületanud

kaalutlusõiguse piire. Kaebaja pole esile toonud olulisi asjaolusid, mis tema arvates jäid PPA-l

kaalumisel arvesse võtmata. Märkimisväärselt pika sissesõidukeelu kehtestamist õigustab oluline

avalik huvi tagada, et kaebaja ei saaks toime panna uusi kuritegusid. Kohus möönab, et PPA ei ole

hinnanud vaidlustatud haldusaktis kaebaja äritegevusega seonduvat ning kaebajal võivad

sissesõidukeelu kohaldamise tõttu jääda ärilised eesmärgid täitmata, kuid seadusekuuleka

käitumise korral oleks kaebajal olnud võimalik eelnevat vältida. Samas puudus PPA-l ka vajadus

vastavat asjaolu hinnata kaebaja põgenemisohu esinemise tõttu.

28. Kokkuvõttes on vaidlustatud ettekirjutus kohtu hinnangul õiguspärane nii viisa kehtetuks

tunnistamise kui ka sissesõidukeelu kohaldamise osas. Kaebaja väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Kohus lahendab eraldi määrusega kaebaja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude

kindlaksmääramise taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)