2-21-2752/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Liis

Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2752

Kohtuasi

Projekt363 OÜ

hagi

OÜ NORDKAPITAL

vastu

5046 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ NORDKAPITAL apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8795,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Projekt363 OÜ

(registrikood

12692115),

seaduslik esindaja Reimo Ilp, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Keba

Kostja: OÜ NORDKAPITAL (registrikood 10819149),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ NORDKAPITAL apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu

14.09.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ NORDKAPITAL kanda.

3. Määrata kindlaks Projekt363 OÜ apellatsiooniastme menetluskulude rahaline

suurus 490 eurot ning mõista see OÜ-lt NORDKAPITAL Projekt363 OÜ kasuks

välja.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-2752

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Projekt363 OÜ

(hageja)

esitas

21.02.2021

Harju

Maakohtule

hagiavalduse

OÜ NORKAPITAL (kostja) vastu 5046 euro ja viivise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2018 töövõtulepingu nr 170607, mille

alusel kohustus hageja tegema korruselamu Paepargi tn 50, Tallinn projekteerimistööd. Kostja

pidi tasuma hagejale tööde eest kokku 45 660 eurot (km-ga). Hageja on tööd teostanud ning

andis need üle aktiga 170607/A3, mis edastati kostjale 04.12.2019 e-kirjaga (hagiavalduses

ekslikult 05.12.2019).

3. Kostja tellis teostatud töödele ekspertiisi 2019. a augustis ning kordusekspertiisi 2019. a

oktoobris. 07.04.2020 allkirjastatud ekspertiisis on leitud, et põhiprojektid vastavad nõuetele

ning vead puuduvad. 04.09.2020 väljastati hoonele kasutusluba. Harju Maakohtu 19.10.2020

otsuses tsiviilasjas nr 2-20-6295 leidis kohus, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud.

See otsus on jõustunud.

4. Kostja on tasunud hagejale töövõtulepingu alusel 40 614 eurot, kuid jätnud tasumata lepingu

p 5.4 kohase viimase makse, mille kohta esitas hageja arve 23.11.2020. Lepingu p 5.4 järgi tuli

viimane makse 10 % tasuda peale projekti ekspertiisi ja kooskõlastamist trassi valdajatega (kui

selline nõue on esitatud) ja peale vastavate paranduste sisseviimist. Kostja vastas 24.11.2020 e-

kirjas, et arve tasumiseks puuduvad eeldused, kuna tööde üleandmis-vastuvõtuakt ei ole

allkirjastatud ning projektidel puuduvad hageja vastutavate spetsialistide allkirjad. Hageja

saatis kostjale mitmeid kirju, kus selgitas, et kõik lepingust tulenevad kohustused on täidetud,

sest kõik projektid on digiallkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Samuti on projekti

alusel väljastatud hoonele kasutusluba. Kostja ei ole võlgnevust sellest hoolimata tasunud.

Hageja tugines ka lepingu p-le 7.1, kus on sätestatud viivise tasumise kohustus (0,1 %

tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest).

5. Samaaegselt tugines hageja sellele, et tal oli õigus 2020. a juulis keelduda projektide

allkirjastamisest. Nimelt tekkis tal alates aprillist 2020 (kui kordusekspertiis, milles vigu ei

leitud, sai 07.04.2020 allkirjastatud), õigus viimase makse eest tasu saamiseks. Hageja tugines

lepingu p-le 5.4.

6. Hageja leidis, et kostja võttis projektile kolmandate isikute allkirjad hagejaga

kooskõlastamata. Hageja hinnangul on tõendamata väide, et projektide allkirjastamata jätmine

on tekitanud kostjale kahju. Kostja esitatud 600 euro suurusest arvest ei nähtu, mis oli

konkreetse töö sisu.

7. Vastuseks kostja vastuväidetele ja hinna alandamise avaldusele leidis hageja, et hinna

alandamiseks puudub õiguslik alus, sest kostja ei ole viidanud mitte ühelegi sisulisele puudusele

projektides. Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest paljasõnaliste väidetega ega kirjeldanud

2-21-2752

puudusi, st lepingutingimustele mittevastavust, piisava täpsusega. Vigade puudumist projektis

kinnitab ka maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-6295. Samuti ei esitanud kostja pretensioone

mõistliku aja jooksul, vaid esmakordselt alles seitse kuud hiljem, 21.07.2020 e-kirjas (VÕS §

643, 644). Hinna alandamise avaldus on esitatud 07.04.2021, kuigi lepingulised tööd andis

hageja kostjale üle 04.12.2019 ehk 16 kuud varem. Hageja leidis, et hinna alandamise avalduse

esitamiseks puudub kostjal õiguslik alus, sest tööde vastuvõtmisel kostja allkirjade puudumisest

kui puudusest töös mõistliku aja jooksul ei teatanud (VÕS § 645 lg 3).

8. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 5046 eurot ning sellelt summalt viivise 0,1%

päevas alates 01.12.2020 kuni 13.12.2021 kokku 1907,39 eurot ning alates 14.12.2021

edasiulatuva viivise 0,1% päevas.

9. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu.

11. Kostja ei ole hageja vastuvõtmiseks pakutud projekti heaks kiitnud, mistõttu ei ole

muutunud hageja nõue tema vastu sissenõutavaks (lepingu p 5.3). Ehitusseadustiku (EhS) § 13

lg 2 näeb ette, et ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise

nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.

Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 7 lg 9

sätestab, et ehitusprojekti tiitelleht peab olema allkirjastatud peaprojekteerija või konkreetse

ehitusprojekti koostamise eest vastutava isiku poolt. Ehitusprojekti dokument peab olema

allkirjastatud selle koostaja ja konkreetse ehitusprojekti või selle osa eest vastutava isiku poolt.

Käesoleval juhul ei olnud projektide eriosade eest vastutavad projekteerijad neid allkirjastanud

ning projektdokumentatsiooni ei saanud kasutada kasutusloa menetluses. Tööd ei vastanud

VÕS § 641 lg-s 1 ega lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatule.

12. Kostja tugines väljavõttele kasutusloa taotluse 2011371/1164 menetlusest, milles on

07.07.2020 kajastatud, et kõik esitatud projektid olid pädevate vastutavate projekteerijate poolt

allkirjastamata. Kostja pöördus 21.07.2020 e-kirjaga puuduse kõrvaldamiseks hageja poole,

kuid hageja keeldus puudusi kõrvaldamast, sidudes enda kohustused poolelioleva tsiviilasja

nr 2-20-6295 lahendamisega. Kasutusloa saamiseks tuli kostjal pöörduda kolmandate isikute

poole, kes projekti eriosad üle vaatasid ning kooskõlastasid. Seega, võttes arvesse töös esinenud

puudusi, mis takistasid selle kasutamist, ning et arve tasumine pidi toimuma pärast töö

vastuvõtmist, ei olnud hageja nõue sissenõutavaks muutunud.

13. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagi aluseks olevad tööd tuleb lugeda vastuvõetuks

VÕS § 638 alusel, alandas kostja projekteerimistööde hinda (VÕS § 112 lg-d 1 ja 3). Kostja on

pöördunud kahe projekteerija poole (Sirkel & Mall OÜ ning Conarte OÜ), kes on avaldanud,

et allkirjadeta joonistel projektiline väärtus puudub. Projektile pädevate isikute allkirjade

saamiseks tuleks teha projektile täiendav ekspertiis, mis maksaks u 14 000 eurot (km-ta). Seega

alandab kostja töö hinda 10 000 euro võrra, mis tähendab seda, et kostjal hageja ees võlgnevus

puudub ning hagejal tuleks kostjale tagastada VÕS § 189 lg 1 alusel juba tasutust täiendavalt

5000 eurot.

14. Juhul, kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga, palub kostja kohtul endal väärtusi kaaluda

(VÕS § 112 lg 1). Kostja palub, et kohus hindaks, kas hageja töö vastas 100% õigusaktides ja

lepingus kokkulepitule ning kas kostjal oli võimalik kasutada tööd eesmärgipäraselt.

2-21-2752

15. Kostja leidis, et hinna alandamist kohtumenetluse ajal tuleb käesoleval juhul pidada

tasaarvestuse avalduseks (Riigikohtu 10.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04, p 13), mis

välistab igal juhul hagi rahuldamise.

16. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega rahuldati hagi tervikuna ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus 5046 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

13.12.2021 seisuga 1907,39 eurot ning alates 14.12.2021 kuni nõude täitmiseni viivis määras

0,1 % päevas põhivõlgnevuselt 5046 eurot, kuid mitte üle põhinõude summa.

18. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hageja tööd kostjale akti 170607/A3 alusel

04.12.2019 e-kirjaga üle andnud. Kostja on sellele vastanud, et ta ei saa akti aktsepteerida, kuna

näiteks VK tööd vajavad parandamist (tl 14). Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 5.4 tasutakse

viimane makse 10% pärast projekti ekspertiisi ja kooskõlastamist trasside valdajatega (kui

selline nõue on esitatud) ja peale vastavate paranduste sisseviimist. Kohtule esitatud

korterelamute Paepargi 50/1 ja 50/2 Tallinn ehitusprojektide kordusekspertiisi aruande

kokkuvõtte kohaselt vastavad ekspertiisiks esitatud põhiprojektid tellija lähteülesandele,

põhiprojektidele esitatud nõuetele ja neis puuduvad sisulised vead. Ekspertiisi aruande

märkused on pigem tehnilist laadi ja vastuolud saab lahendada tööjoonistega ja

teostusjoonistega. Põhiprojektide järgi saab ohutu ja nõuetele vastava hoone ja

insenerikommunikatsioonid valmis ehitada (tl 24-34). Seega on kohtulikul asja arutamisel

leidnud tõendamist, et tehtud töös puudusi ei esinenud ning selle järgi on kostjal olnud võimalik

nõuetele vastav hoone ehitada. Puudub vaidlus, et hoone on valmis ehitatud ning sellele on

väljastatud kasutusluba (t1 65).

19. 23.11.2020 esitas hageja kostjale tehtud töö eest arve nr 20125 summas 5046 eurot ja

maksetähtajaga 30.11.2020. Kostja ei ole seda tasunud (tl-d 16, 19). Kostja väidab, et ei ole

projekti heaks kiitnud ning on alternatiivselt esitanud vastuses hagile hinna alandamise

avalduse.

20. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt

täpselt kirjeldama. Vastavalt VÕS § 644 lg 3, kui tellija ei teata töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine

on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

21. Antud juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja

koostatud projektis esinesid sellised puudused, mis annaksid kostjale aluse väita, et nõue ei ole

sissenõutavaks muutunud. Vastupidi, kohtule esitatud tõenditega on kostja väide ümber

lükatud. Kohus leiab, et ainuüksi üldsõnaline selgitus, et kostja ei ole hageja pakutud projekti

heaks kiitnud, ei ole aluseks lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks.

22. Kostja on viidanud, et projektide eriosad olid eriosade vastavate projekteerijate poolt

allkirjatamata. Lepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud töö väljundi (tl 5 pöördel). Kohus

2-21-2752

märgib, et kostja etteheide ei ole selline, mis annaks aluse arve nr 20125 tasumata jätmiseks

lepingu p 5.4 alusel. Küll aga nähtub 05.11.2020 e-kirjavahetusest, et eriosade projektid on

allkirjastatud eriosade projekteerija (hageja) juhatuse liikme poolt (tl 44).

23. Isegi, kui kostja pidas eriosade projekteerijate poolt allkirjastamata jätmist puuduseks, ei

nähtu kohtule, et kostja oleks andnud hagejale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (tl

14). Etteheited on esitatud seoses kasutusloa menetlusega ning hageja on 22.07.2020 pakkunud

kostjale välja kompromissi ning kahepäevase tähtaja allkirjastamiseks pärast raha laekumist (tl

46). Samuti on hageja palunud esitada kõik pretensioonid kirjalikult hiljemalt 04.12.2020

(tl 18). Lisaks on hageja saatnud 09.12.2020 korduva päringu pretensioonide kohta ning

palunud arve tasuda (tl 18). Hageja on 10.12.2020 ning 04.01.2021 e-kirjadega uurinud, et kui

hageja allkirjastab projektid, kas sel juhul kostja garanteerib arve tasumise (tl 17). Kostja

sellele vastanud ei ole. Sellest saab järeldada, et kostja eesmärk ei olnud allkirjade saamine,

vaid ettekäände leidmine arve tasumata jätmiseks.

24. Seega asub kohus seisukohale, et hagejalt kostjale 04.12.2019 üle antud töö tuleb lugeda

vastuvõetuks ning sellest tulenevalt on ka hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

25. Kostja on esitanud alternatiivse taotluse hinna alandamiseks 10 000 euro võrra. Hageja on

seisukohal, et hinna alandamise avalduse esitamiseks puudub kostjal õiguslik alus, sest see ei

ole esitatud mõistliku aja jooksul. Ka ei ole kostja tõendanud hinnavahe aluseks olevaid

asjaolusid.

26. VÕS § 112 lg 1 järgi, kui lepingu pool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta

alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise

väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise

väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

27. Kuigi hageja on tuginenud kostja avalduse tõendamatusele juba 13.12.2021 (tl 64 pöördel),

ei ole kostja tõendeid kohtule esitanud. Kostja on kohtule esitanud 23.07.2020 arve nr 2028

summas 600 eurot. Arvele on selgituseks märgitud „Projekti kooskõlastamine, projekti nr

170607_PP_EAT, Paepargi 50 tuleohutusautomaatika“ (tl 47). Esmalt märgib kohus, et

kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostja oleks selle arve tasunud. Lisaks ei

sisaldanud pooltevaheline leping tehniliste tingimuste, kooskõlastuste ja ehituslubadega seotud

makse ja lõive (tl 5 pöördel). Seega ei vastuta hageja selle eest, kui tehniliste kooskõlastustega

seoses on kostja kandnud täiendavaid kulusid. Seega puudub kostjal alus esitatud arve alusel

hinda alandada.

28. Kuivõrd kostja ei ole põhistanud, mis asjaoludel soovib ta hinda 10 000 euro võrra

alandada, siis jääb kostja avaldus rahuldamata. Ainüksi kostja paljasõnalised väited võimaliku

hinnavahe kohta ei anna alust kokkulepitud tasu alandada. Kostjal oli võimalik vältida

väidetavaid kulusid hagejale arve tasumisega.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt vastavalt lepingu p-le 7.1 alates

01.12.2020 (tl 20). Lepingu p-s 7.1 on pooled leppinud kokku viivise 0,1% tähtaegselt

tasumata summast iga viivitatud päeva eest (tl 5 pöördel). Kostja hageja viivisenõudele sisulisi

vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti ei taotle kostja viivise vähendamist. Kohus leiab, et

kuivõrd kostja on viivitanud hageja arve tasumisega, siis on hageja viivisenõue põhjendatud

ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 0,1 % tähtaegselt

tasumata summalt (5046 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 01.12.2020 kuni 13.12.2021

kokku 1907,39 eurot (tl 68).

30. Samuti taotleb hageja viivise väljamõistmist alates 14.12.2021 kuni kohustuse kohase

täitmiseni (tl 64 pöördel). Kooskõlas TsMS § 367 kuulub hageja edasiulatuva viivise nõue

2-21-2752

rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 % päevas 5046 eurolt

alates 14.12.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

32. Menetluskulud jäävad kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 162 lg 1).

Kohus peab hageja nõutud esindajakulu 14,50 tunni ulatuses, tunnitasu määraga 140 eurot (km-

ta), mõistlikuks ja vajalikuks, samuti kuulub kostja poolt hüvitamisele hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 475 eurot. Kostja peab hagejale hüvitama menetluskulu kokku 2505 eurot,

millest riigilõiv on 475 eurot ja esindajakulu 2030 eurot.

Apellatsioonkaebus

33. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

34. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kostja esitas maakohtus hagile kaks

alternatiivset vastuväidet: (i) kostja hinnangul esinesid töös puudused, mis takistasid töö osalist

vastuvõtmist ja seeläbi hageja nõude sissenõutavaks muutumist; (ii) kostja soovis alandada

puudustega töö vastuvõetuks lugemisel selle töö hinda.

35. Kostja hinnangul on maakohus kaevatavas kohtuotsuses ebaõigesti kohaldanud VÕS § 637

lg-t 3, lugedes vaidlusalused tööd valminuks ja vastuvõetuks ning jätnud ebaõigesti

kohaldamata VÕS § 641 lg 2 p-d 1-3 ja VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud hinnaalandamise

regulatsiooni. Lisaks on maakohtu otsus vastuolus TsMS § 436 lg-s 4 sätestatuga, sest kohus ei

ole hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid. Sisuliselt ei ole maakohus hinnanud enamikku kostja

esitatud tõenditest. Samuti on maakohus jätnud hindamata vaidlusaluste tööde vastavuse

õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

36. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 § 7 lg 9 sätestab, et ehitusprojekti

dokument peab olema allkirjastatud selle koostaja ja konkreetse ehitusprojekti või selle osa eest

vastutava isiku poolt. Kostja leiab, et selliseks isikuks ei saa olla projekteerimisühingu juhatuse

liige, sest juhatuse liige ei ole projekti koostaja. Asjaolu, et juhatuse liikme allkiri ei ole puuduse

kõrvaldamiseks ammendav, nähtub ka kostja 07.04.2021 esitatud lisast 2, s.o Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kasutuslubade spetsialisti MJ e-kirjast. Maakohus on jätnud otsuses

välja selgitamata, missugustele nõuetele peab ehitusprojekt vastama, mistõttu ei ole kohus

kontrollinud tööde vastavust määrusele. Selle tulemusena on maakohus ebaõigesti järeldanud,

et hagejalt kostjale vastuvõtmiseks pakutud tööd olid tehtud nõuetekohaselt ja et kostjale

vastuvõtmiseks pakutud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks.

37. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev projekteerimisühing, mistõttu pidi olema

hagejale selge, et lisaks hoone ehitamisele tuleb ehitusprojekt koostada selliselt, et seda saaks

kasutada hoonele kasutusloa taotlemisel. On ilmne, et hageja ei ole talle üle andnud projekti,

mis vastaks kõigile õigusaktist tulenevatele nõuetele. Seetõttu ei saanud kostja seda kasutada

kasutusloa menetluses. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕS § 641 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus,

et töö ei vasta lepingutingimustele siis, kui see ei ole kasutatav otstarbel, milleks tellija seda

vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma.

38. Kostja esitas maakohtus nii töö mittevastavuse kui ka hinna alandamise kohta erinevaid

dokumentaalseid tõendeid (vt apellatsioonkaebuse p 1.6 loetelu), mille maakohus on suures

ulatuses jätnud analüüsimata. Kostja vastuväidete ja tõendite kohta on maakohus kohtuotsuse

2-21-2752

p-s 34 leidnud, et need ei oma hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust. Tõendite hindamata jätmine

on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

39. Kostja esitas avalduse hinna alandamiseks VÕS § 112 alusel 07.04.2021 vastuse p-s 3 ning

täpsustas seda 07.05.2021 menetlusdokumendi p-s 3 ja 13.12.2021 menetlusdokumendi p-s 4.

Maakohus on jätnud kostja väited ja tõendid analüüsimata. Mis puudutab hinna alandamise

ulatust, siis allkirjastamata projektile pädevate isikute allkirjade saamine tähendaks kogu

projektile ekspertiisi koostamist, mille maksumus oleks Sirkel & Mall OÜ-s u 14 000 eurot

(käibemaksuta). Kostja on esile toonud, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi on korrektselt

vormistatud ehitusprojekti ja korrektselt vormistamata ehitusprojekti võrdlemise teel äärmiselt

raske kindlaks teha. Kostja on esitanud selle kohta OÜ Sirkel & Mall e-kirja, samuti kostja

müügidirektori AN e-kirja. Projekteerijad on avaldanud, et allkirjastamata joonistel projektiline

väärtus puudub.

40. Seega oleks maakohus pidanud kostja hinna alandamise avalduse oma otsuses sisuliselt

lahendama. Nimelt, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha,

otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus (VÕS § 112 lg 1).

41. Menetluskulud palub kostja jätta täies ulatuses hageja kanda.

Vastustaja seisukoht

42. Hageja kostja apellatsioonkaebusele kohtule tähtaegselt vastust ei esitanud. 15.03.2023

esitatud vastuses vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, korrates oma hagiavalduses ja

teistes maakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentides kajastatut.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hagi

rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (TsMS § 657 lg 1

p 2¹). Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3)

ning määrab need rahaliselt kindlaks.

44. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 14.09.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651

lg 1).

45. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi

asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1).

-

06.12.2018 allkirjastasid pooled lepingu nr 170607 (leping), mille objektiks oli korruselamu

(Paepargi tn 50, Tallinn) projekteerimistööde tegemine (tl 5-6).

-

04.12.2019 edastas hageja kostjale e-kirjaga tööde üleandmise akti 170607/A3 (tl 14).

-

05.12.2019 vastas kostja hageja e-kirjale, et ei saa akti aktsepteerida, märkides, et „Näiteks

VK tööd vajavad parandamist“ (tl 14).

-

Ösel Consulting OÜ koostas korterelamute Paepargi tn 50/1 ja 50/2 Tallinn ehitusprojektide

ekspertiisi 26.08.2019 ja kordusekspertiisi 31.10.2019 ning korrigeeris viimast 31.03.2020

(allkirjastatud 07.04.2020) (tl 24-34).

2-21-2752

-

21.07.2020 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et edastatud projektdokumentatsioon ei ole

allkirjastatud pädevate isikute poolt. E-kirjas paluti kontrollida, et projektide

digikonteinerid oleksid allkirjastatud pädeva isiku poolt (tl 45).

-

22.07.2020 e-kirjaga vastas hageja kostjale, et „Ennem ei saa aidata, kui viimane akt on

kinnitatud ja tasutud“ (tl 45).

-

04.09.2020 sai vaidlusalune hoone (Paepargi tn 50 Tallinn) kasutusloa nr 2012371/15431

(tl 1 pöördel).

-

23.11.2020 esitas hageja kostjale arve nr 20125. Maksmisele kuulus 5046 eurot (koos km-

ga) maksetähtajaga 30.11.2020 (tl 16).

-

Kostja ei ole hageja 23.11.2020 arvet tasunud.

46. Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja on võtnud talle 04.12.2019 e-kirjaga

saadetud tööde üleandmise akti vastu. Hageja leiab, et tööd on vastu võetud, kostja vaidleb

sellele vastu. Samuti on vaidlus selles, et kui lugeda, et kostja võttis tööd vastu, siis kas ta võttis

vastu puudustega töö ja teatas hagejale puudustest mõistliku aja jooksul. Ainult siis, kui kostja

ei ole töid puuduste tõttu vastu võtnud või võttis vastu puudustega töö ja teavitas puudustest

mõistliku aja jooksul, saab kostja tugineda hinna alandamisele. Alles siis, kui on tuvastatud, et

kostjal on alust hinda alandada, saab hinnata, kas kohase ja mittekohase täitmise väärtused on

tõendatud või kas on alust tugineda VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt, kui

kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse

asjaolusid arvestades kohus.

47. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas hagi õigesti, kuid ei nõustu maakohtu otsuse

põhjendustega ja muudab neid. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja töös ei

olnud puudusi. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus on selles osas materiaalõigust valesti

kohaldanud (VÕS § 641 lg 2 p-d 2 ja 3, EhS § 13, majandus- ja taristuministri määruse nr 97

§ 7 lg 9). Ka rikkus maakohus menetlusõiguse norme, jättes hageja tõendid hindamata, kuna

need ei omanud kohtu arvates tähtsust. Ringkonnakohus saab kõiki tõendeid hinnates maakohtu

menetlusliku minetuse ise parandada. Kuna ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga selles, et

kostja võttis töö vastu, ning leiab, et kostja oli puudustest seitse kuud hiljem teatamise ajaks

kaotanud õiguse puudustele tugineda, siis on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ei saanud

enam hinda alandada ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ega hagi rahuldamata jätmiseks

alust ei ole.

48. Ringkonnakohus selgitab järgnevalt, miks ta leiab, et kostja on puudustega töö vastu võtnud

ja kaotanud õiguse hinda alandada. Osas, milles ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega,

ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).

49. Maakohus on õigesti leidnud, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu, millele kohalduvad

VÕS töölepingut reguleerivad sätted. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama

lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad

dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui kokkuleppe

puudumisel ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu

sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele

oskustele või teadmistele. VÕS § 641 lg 2 p 3 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui töö

kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.

50. Käesoleval juhul oli tööks korruselamu projekteerimine. Lepingu p-s 1 on loetletud,

millised projektiosad pidi hageja koostama. EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema

selline, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust,

kasutatavust ja korrashoiu vajadust. EhS § 13 lg 2 järgi peab ehitusprojekti kohaselt olema

2-21-2752

võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka

ehitist kasutada ja korras hoida. Sama sätte kolmanda lõike alusel on majandus- ja

taristuminister kehtestanud ehitusprojektile esitatavad nõuded. 17.07.2015 majandus- ja

taristuministri määruse nr 97 § 7 lg 9 kohaselt peab ehitusprojekti tiitelleht olema allkirjastatud

peaprojekteerija või konkreetse ehitusprojekti koostamise eest vastutava isiku poolt.

Ehitusprojekti dokument peab olema allkirjastatud selle koostaja ja konkreetse ehitusprojekti

või selle osa eest vastutava isiku poolt.

51. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõustuda kostjaga, et hageja koostatud ehitusprojekt pidi

selleks, et see vastaks lepingutingimustele, vastama ka õigusaktide nõuetele, kuna vastasel

juhul ei olnud seda võimalik kasutada otstarbeks, milleks see vajalik oli. Seega, isegi kui

lepingus ei ole sõnaselgelt kirjas, et projekti eriosade koostajad peavad olema selle

allkirjastanud, siis on töö iseloomust selge, et tellijal ei ole midagi peale hakata projektiga, mida

ei saa kasutada kasutusloa menetluses, kuna see ei vasta õigusakti nõuetele (VÕS § 641 lg 2 p-

d 2 ja 3).

52. Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et kostjale üle antud tööl ei olnud

eriosade projekteerijate allkirju, vaid üksnes hageja juhatuse liikme allkiri (nt tl 14, 18). Samuti

on kostja tõendanud, et 07.07.2020 seisuga on vaidlusaluse hoone kasutusloa menetluses

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kasutuslubade spetsialist MJ teinud märkuse „palun

kontrollida, et kõik esitatud projektid on pädevate vastutavate projekteerijate poolt

allkirjastatud“ (tl 43) ning et asjaomased allkirjad on saadud kolmandatelt isikutelt, mitte

projekti koostajatelt (tl 48). Kuna ka hageja ise on menetluses märkinud, et kostja on ilma

temaga kooskõlastamata võtnud projektidele kolmandate isikute allkirjad, kes tegelikult

projektide koostamisega seotud ei olnud, siis on hageja sellega möönnud, et tema spetsialistid

projekti eriosasid ei allkirjastanud (nt tl 65 pöördel, vt ka apellatsioonkaebuse vastuse p 3.13

ja 3.16, tl 110). Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kui hageja andis kostjale tööd

04.12.2019 aktiga üle, siis oli vaidlusaluse projekti allkirjastanud üksnes hageja juhatuse liige,

mitte projekti eriosade spetsialistidest koostajad.

53. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus kostjaga, et kostjale üle antud projekt ei

vastanud õigusaktide nõuetele, kuna seda ei saanud ilma nõutud allkirjadeta kasutada

kasutusloa saamiseks. Kostja on hageja koostatud projekti eriosadele pidanud võtma

kolmandate isikute allkirjad, et seda projekti oleks võimalik kasutada kasutusloa saamiseks.

Asjaolu, et projekt on kostjale kui kinnisvaraarendajast tellijale vajalik ka kasutusloa

menetluseks, pidi hagejale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsejale (projekteerimisteenuse

osutaja) olema projekteerimistööde teostamise lepingut sõlmides selge. Ringkonnakohus

muudab selles osas maakohtu järeldust ja asub seisukohale, et tööde 04.12.2019 üleandmisel

olid töös puudused, mis seisnesid selles, et projekti eriosadel ei olnud vastutavate spetsialistide

allkirju (VÕS § 641 lg 2 p-d 2 ja 3).

54. Eeltoodu ei too siiski kaasa hagi rahuldamata jätmist. VÕS § 638 kohaselt on tellija

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 643

kohaselt juhul, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab

ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab

tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644

lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui

2-21-2752

tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda

oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele

mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud

kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

55. Käesolevas asjas on kõne all 04.12.2019 aktiga tööde kostjale üleandmine. Lepingu p 5.3

kohaselt esitatakse arve pärast tööde üleandmis-vastuvõtuakti heakskiitmist tellija poolt ning

üleandmis-vastuvõtmisakti menetlemine peab tellija poolt toimuma 5 tööpäeva jooksul. Tasu

tuleb maksta 7 päeva jooksul pärast arve esitamist. Lepingu p 5.3 viitab lepingu p-des 5.1 ja 5.2

sätestatud tasu maksmisele, viimane makse on eraldi reguleeritud lepingu p-s 5.4. Lepingu p 5.4

järgi tasutakse viimane makse 10% peale projekti ekspertiisi ja kooskõlastamist trasside

valdajatega (kui selline nõue on esitatud) ja peale vastavate paranduste sisseviimist

(tl 5 pöördel). Pooled ei ole menetluses väitnud, et lepingu p-s 5.3 sätestatud kord ei kohalduks

lepingu p-le 5.4, st et viimase makse tasumine toimuks mingi muu korra järgi.

56. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et käesolevas menetluses vaidluse all olev tööde

üleandmise akt saadeti talle 04.12.2019 e-kirjaga (tl 14). Kostja on hageja 04.12.2019 e-kirjale

05.12.2019 vastanud üksnes, et „ei saa akti aktsepteerida Näiteks VK tööd vajavad

parandamist“ (tl 14). Kostja ei teavitanud hagejat sellest, et puuduseks on ka eraldi

projektiosadel nende koostajate allkirjade puudumine, kuigi selline puudus pidi olema hõlpsasti

märgatav.

57. Kostja on lasknud teostada projektile kordusekspertiisi, mida korrigeeriti 31.03.2020 (tl 24-

33 pöördel). Korrigeeritud aruanne allkirjastati 07.04.2020 (tl 34). Sisulisi puudusi selles

tuvastatud ei ole ning käesoleva vaidluse seisukohast on oluline, et allkirjade puudumist

ekspertiis ei käsitle.

58. Kostja on esitanud kohtule 21.07.2020 hagejale saadetud e-kirja, milles on viide sellele, et

projektdokumentatsioon ei ole allkirjastatud pädevate isikute poolt (tl 45). Kuna hageja ei ole

vaidlustanud, et jutt on 04.12.2019 edastatud projektdokumentatsioonist (hageja seob allkirjade

andmise viimase akti kinnitamisega ja tasumisega, tl 45), loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et

21.-22.07.2020 e-kirjades räägitakse vaidlusalusest 04.12.2019 aktist. Arvestades eelviidatud

VÕS § 643 ja § 644 sätteid, tuleb nõustuda hagejaga, et majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija peab tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma

ning peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kuna

käesoleval juhul esitas kostja 04.12.2019 akti saamisel märkused vaid „VK tööde parandamise“

vajaduse kohta ega ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks projekti eriosadel allkirjade

puudumisele viidanud varem kui 2020. a juulis, siis leiab ringkonnakohus, et selleks ajaks –

seitsme kuuga – oli kostja kaotanud õiguse tugineda varem välja toomata puudustele.

59. Seejuures tuleb võtta arvesse, et allkirjade puudumine on koheselt ja lihtsalt tuvastatav

puudus.

Ehitusvaldkonnas

tegutsev

äriühing

peab

teadma

õigusaktide

nõudeid

dokumentatsiooni vormistamise kohta ning allkirjade olemasolu või puudumist on lihtne

kontrollida. Ka õiguskirjanduses on rõhutatud, et töö ülevaatamise kohustus toob kaasa selle,

et alates ajahetkest, mil töö ülevaatamine pidanuks toimuma, loetakse töö ülevaatamiseks

kohustatud tellija vähemalt teadma pidanuks sellistest tööl esinevatest puudustest, mille ta

pidanuks nõuetekohaselt avastama ehk eelkõige puudutab see äratuntavaid puudusi. Sisuliselt

hakkab selliste puuduste osas alates ajahetkest, mil töö ülevaatamine pidanuks toimuma,

kulgema VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud puudustest teatamise tähtaeg. Töö üle vaatamata jätnud

2-21-2752

või selle hooletult üle vaadanud tellija riskib seega eelkõige sellega, et ta ei saa § 644 lg-s 3

sätestatu tõttu enam hiljem töövõtja vastu nõudeid esitades tugineda sellistele puudustele, mis

tulnuks avastada töö ülevaatamise käigus, ning millest ei ole töövõtjale seetõttu õigeaegselt (s.o

§-s 644 sätestatud tähtaja jooksul) teatatud (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud

väljaanne, § 644, p 3.4). Riigikohus on leidnud, et kui näiteks ehitusprojektil on sellised

puudused, mida tellija oleks pidanud avastama projekti ülevaatamisel tavalist hoolsust

rakendades, kuid need jäävad tellija hooletuse tõttu avastamata ja nendest seetõttu töövõtjale

mõistliku aja jooksul ei teatata, ei saa tellija enam nendele ehitusprojekti puudustele tugineda

(Riigikohtu 27.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3860, p 17; 25.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-

16-14644, p 18).

60. Õigeaegselt puudusest teavitamata jätmise korral tuleb arvestada ka § 645 lg-t 1, mille

kohaselt ei saa töövõtja puudusest hilinemisega teatamise korral tugineda vastutusest

vabanemisele § 644 lg 3 alusel, kui lepingutingimustele mittevastavus oli tekkinud töövõtja

tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma töö lepingutingimustele

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ega avaldanud seda tellijale. Riigikohtu

seisukoha järgi kohaldatakse VÕS § 645 lg-t 1 aga ainult juhul, kui pooled on selle sätte

kohaldamist taotlenud või tuginenud asjaoludele, mis annavad VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks

aluse (Riigikohtu 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16). Käesoleva asja

materjalidest nähtuvalt ei ole kostja VÕS § 645 lg-le 1 tuginenud ega selle eelduseks olevaid

asjaolusid välja toonud.

61. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei puutu asjasse see, et sama projektiga seoses

esitas kostja hageja vastu kahju hüvitamise hagi, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-20-6295.

Kostja hagiavaldus puudutas üksnes veevarustuse ja kanalisatsiooni siseosa põhiprojekti

väidetavat nõuetele mittevastavust. Harju Maakohtu 19.10.2020 otsusega jäeti hagi

rahuldamata. See otsus jõustus 19.11.2020. Kuigi hageja esitas käesoleva menetluse esemeks

oleva arve nr 20125 pärast eelnimetatud kohtuotsuse jõustumist (arve esitati 23.11.2020), siis

kuna tsiviilasja nr 2-20-6295 menetlus ei puudutanud allkirjadega seotud puudusi, ei saanud

kostja tugineda neile puudustele enam pärast arve esitamist detsembris 2020 ja jaanuaris 2021.

Ringkonnakohus loeb, et kostja oli sellele puudusele tuginemise õiguse (käesoleva otsuse p-

d 56-60 põhjendustel) kaotanud juba juulis 2020, kui ta allkirjade puudumisele esmakordselt

viitas. Isegi kui võtta arvesse, et kordusekspertiisi korrigeeritud aruanne, milles sisulisi puudusi

ei tuvastatud, allkirjastati 07.04.2020, teatas kostja hagejale ka selle kuupäevaga võrreldes

allkirjade puudumisest alles u 3,5 kuud hiljem, mida ei saa majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija puhul pidada mõistlikuks ajaks. Seetõttu, kuigi ringkonnakohus

hindab ka kostja 07.04.2021 vastuse lisana esitatud dokumente (tl 43-46 ja 48), ei anna need

alust maakohtu otsuse muutmiseks.

62. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga siiski selles, et käesolevas asjas omaks tähtsust see,

kas hageja on pakkunud kostjale projektide allkirjastamist detsembris 2020 ja jaanuaris 2021.

Selleks ajaks oli kostja juba saanud projektile kolmandate isikute allkirjad ning projekti alusel

oli väljastatud hoonele kasutusluba. Seega ei oleks hageja sel ajahetkel saanud enam puudusi

kõrvaldada. Kuna aga kostja jättis asjaomasest puudusest mõistliku aja jooksul teatamata, ei

muuda see käesoleva asja lõpplahendust.

63. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 04.12.2019 kostjale üle antud töö tuleb

lugeda vastu võetuks, ilma et kostja oleks allkirjade puudumisest kui puudusest töös hagejale

mõistliku aja jooksul teatanud, ning sellest tulenevalt on hageja tasunõue muutunud

sissenõutavaks.

2-21-2752

64. Kuna ringkonnakohus on otsuse p-des 58–63 asunud seisukohale, et kostja ei teatanud

puudustest õigeaegselt, ning kostja ei ole ise välja toonud mingeid asjaolusid, mille tõttu võiks

puudustest teatamata jätmine olla mõistlikult vabandatav, ei ole kostjal enam hageja vastu hinna

alandamise nõuet. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sisuliselt toob VÕS § 644 lg 3 kaasa

töövõtja vastutusest vabanemise § 642 lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas,

mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu

lepingurikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada (V. Varul jt, Võlaõigusseadus

III. Kommenteeritud väljaanne, § 644 lg 3, p 3.3; vt ka ülal p-s 59 viidatud Riigikohtu lahendid).

65. Seega puudub käesoleval juhul kostjal alus temalt nõutud tasu (arve nr 20125, 5046 eurot)

alandamiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus kostja hinna alandamise nõudega seoses

küsimust, kas töö kohase ja mittekohase täitmise väärtused on tõendatud või kas on alust

tugineda VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt võib erandjuhul väärtuste suuruse

asjaolusid arvestades otsustada kohus. Samal põhjusel ei hinda ringkonnakohus ka kostja hinna

alandamise põhjendatuse tõendamiseks esitatud tõendeid (eelkõige tl 47, 49, 54 ja pöördel) ega

seonduvaid apellatsioonkaebuse etteheiteid maakohtu otsusele.

66. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

67. Kuna hagi rahuldati, jättis maakohus kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta, seega

puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks.

68. Maakohus määras hageja menetluskulud ka kindlaks (2505 eurot) ning mõistis need kostjalt

välja. Kuna kostja ei ole kindlaks määratud menetluskulude suurust eraldi vaidlustanud ja

ringkonnakohtu hinnangul on need mõistlikud ja vajalikud, siis ei muuda ringkonnakohus

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hageja maakohtus kantud menetluskulude rahalist

suurust.

69. Samuti

jäävad

kostja

kanda

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud,

kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1).

70. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetlusekulude nimekirja järgi

on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 910

eurot (käibemaksuta) 6 tunni ja 30 minuti eest. Hagejale osutatud õigusabi sisaldab nõupidamist

kliendiga 1 tund ning vastuse koostamist apellatsioonkaebusele 5 tundi ja 30 minutit. Hageja

lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on

käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta.

71. TsMS § 175 lg 1 järgi on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks

tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust

(vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Kuigi

kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud, peab kohus menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust hindama, kuna kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (TsMS § 174 lg 8, § 5

lg 3 esimene lause, § 477 lg 7).

2-21-2752

72. Kolleegium leiab, et hageja esitatud ajakulu on osaliselt üle paisutatud. Arvestades seda, et

hageja apellatsioonivastuse sisuline osa on napilt 2,5 leheküljel ning selles omakorda korratakse

maakohtule esitatud dokumentides kajastatut, ei saa 5 tundi ja 30 minutit pidada vastuse

koostamiseks vajalikuks ega põhjendatuks. Ringkonnakohus peab selle dokumendi

koostamiseks põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus arvestab ka

vajadust pidada kliendiga nõu (1 tund), seega loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks

menetluskuluks apellatsioonimenetluses kokku 3 tundi ja 30 minutit. Tunnitasu määr 140 eurot

(millele lisandub käibemaks) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

73. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

490 eurot (=3,5 tundi * 140 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Liis Arrak