1-19-9047/245 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-9047

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-9047 (16230102123)

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Toming

Rahvakohtunikud Aire Viro ja Velve Tuuling

Kohtuistungi sekretärid

Eda Loor, Simona Šois

Tõlgid

M Tšurkin, Anneli Helmann, Katrin-Jana Vaab

Kriminaalasi

Marti Steini süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi

Andrus Niinbergi süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg

1 järgi

Andrus Tealase süüdistuses KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 2 p 1

järgi

Mart Tõnusoo süüdistuses KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 2 p 1

järgi

Aleksei Jakovlevi süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurörid

Kati Maitse-Pärkna, Alar Lehesmets

Süüdistatav

Marti Stein

Ik: 36111190237, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx, viimane

teadaolev töökoht: xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.04.2016 kuni

28.04.2016.

Vahistatud

Harju

Maakohtu

eeluurimiskohtuniku 28.04.2016 vahistamismääruse alusel.

Tõkend tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2016

määrusega.

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

Advokaat Janar Urres, advokaat R Laid

Süüdistatav

Andrus Niinberg

Ik: 36406290295, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx, viimane

teadaolev töökoht: xxx

Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Advokaat Madis Mahlapuu

Süüdistatav

Andrus Tealane

Ik: 36408130344, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx, töökoht:

xxx.

Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: kaks kehtivat karistust:

- Harju Maakohtu 12.03.2018 otsusega nr 1-16-6452 KarS §

202 lg 2 p 1 järgi vangistus 9 kuud.

- Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega nr 1-17-6406 KarS §

199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 2 aastat ja 4 kuud. Karistus

liidetud 12.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega.

Kaitsja

Advokaat Leelo Viil

Süüdistatav

Mart Tõnusoo

Ik: 35504045246, xxx kodanik, xxx, töökoht: xxx, elukoht:

xxx.

Tõkend: ei ole kohaldatud.

Varasem karistatus: korduvalt kohtu poolt karistatud:

- Harju Maakohtu 13.09.2012 otsusega nr 1-11-499 KarS §

209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta KarS § 74 lg 1, 3

alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga;

- Harju Maakohtu 12.03.2018 otsusega nr 1-16-6452

(jõustunud Riigikohtu 21.02.2019 otsusega) KarS § 199 lg

2 p 6, 7, 9 järgi vangistus 4 aastat; § 202 lg 2 p 1, 2 järgi

vangistus 1 aasta ja 6 kuud; § 212 lg 1 järgi vangistus 2

aastat, § 64 alusel liitkaristus vangistus 5 aastat karistuse

kandmise aja algusega alates 10.02.2016;

- Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega nr 1-17-6406 KarS §

199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 65 lg 2

alusel vangistus 2 aastat 6 kuud, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi

vangistus 2 aastat; § 202 lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat; §

212 lg 1 järgi vangistus 4 aastat, § 65 lg 1 alusel liitkaristus

vangistus 5 aastat karistuse kandmise aja algusega alates

10.02.2016, karistusaja lõpp 10.02.2021. Karistus kantud.

Kaitsjad

Advokaat U Simon, asenduskaitsja advokaat Karine

Nersesjan, advokaat Tanel Mällas

Süüdistatav

Aleksei Jakovlev

Ik: 37907220246, xxx kodakondsus, xxx, elukoht: xxx,

töökoht: xxx.

Tõkend: ei ole kohaldatud.

Varasem karistatus: korduvalt kohtu poolt karistatud:

- Harju Maakohtu 29.09.2011 otsusega nr 1-11-4029 KarS §

203, § 424 järgi vangistus 4 kuud KarS § 73 lg 1, 3 alusel

tingimisi 3 aastase katseajaga.

- Harju Maakohtu 19.04.2012 otsusega nr 1-12-2652 KarS §

199 lg 1, § 209 lg 2 p 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi vangistus

1 aasta 3 kuud ja 28 päeva, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus

1 aasta 3 kuud ja 28 päeva.

- Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega nr 1-13-481 KarS §

199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel

liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 76 alusel

vabastatud

tingimisi

ennetähtaegselt

20.05.2013

katseajaga 31.05.2013 kuni 30.05.2014.

- Harju Maakohtu 12.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu

22.08.2018 otsusega nr 1-16-6452 KarS § 199 lg 2 p 6, 7,

9, § 202 lg 2 p 1, 2, § 212 lg 1 järgi vangistus 3 aastat ja 3

kuud. Rakendamise alguskuupäev 10.02.2016.a.

- Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega nr 1-17-6406 KarS §

212, § 202 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi vangistus 3 aastat ja 3

kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud.

Rakendamise alguskuupäev 10.02.2016.a. Liitkaristus

22.08.2018 kohtuotsusega.

- Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega nr 1-19-6152 KarS §

212 lg 1 järgi vangistus 10 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel

liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud. Liitkaristus 30.05.2019

kohtuotsusega.

Kaitsja

Advokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1. Andrus Tealane süüdi tunnistada KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat.

2. Andrus Tealane süüdi tunnistada KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista

Andrus Tealasele kuritegude kogumi eest karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat.

4. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus 30.05.2019 Harju Maakohtu

otsusega nr 1-17-6406 mõistetud karistusega ehk 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mis lugeda

kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 1 ls 2 kohaselt arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega

täielikult ära kantud karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust, lugedes mõistetud karistusest ära

kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

5. KarS § 74 lg 1, 3, 4 ja 5 alusel jätta Andrus Tealasele mõistetud ja ärakandmata vangistus,

s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud Andrus Tealase suhtes

kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andrus

Tealane temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja

mille jooksul peab Andrus Tealane täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud

kontrollnõudeid Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja

järelevalve all (Tartu xxx 85, Tallinn, tel.: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee).

6. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Andrus Tealast järgima katseajal

kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Andrus Tealasele määratud 3 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.03.2023.

8. Mart Tõnusoo süüdi tunnistada KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.

9. Mart Tõnusoo süüdi tunnistada KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

10. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema

suurendamise teel ning mõista Mart Tõnusoole kuritegude kogumi eest liitkaristuseks

tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud.

11. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 30.05.2019

otsusega nr 1-17-6406 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 5 (viis) aastat, lugedes

käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 30.05.2019

otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõista otsuste kogumis liitkaristuseks

tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat.

12. Kuivõrd Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega mõistetud karistuse, s.o vangistuse 5 (viis)

aastat kandmise algust arvestati alates 10.02.2016 ja Mart Tõnusoo kandis temale

mõistetud vangistuse ära täies ulatuses, lugeda mõistetud liitkaristus kantuks.

13. Marti Stein süüdi tunnistada KarS § 294 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat.

14. Marti Stein süüdi tunnistada KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

15. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista Marti

Steinile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6

(kuus) kuud.

16. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.04.2016-

23.05.2016, s.o 28 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks

tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 2 (kaks) päeva.

17. KarS § 74 lg 1, 3, 4 ja 5 alusel jätta Marti Steinile mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o

tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 2 (kaks) päeva Marti Steini suhtes

kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Marti

Stein temale määratud 4 (neli) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille

jooksul peab Marti Stein täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid

Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

(Tartu xxx 85, Tallinn, tel.: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee).

18. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Marti Steini järgima katseajal

kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

19. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Marti Steinile määratud 4 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.03.2023.

20. Andrus Niinberg süüdi tunnistada KarS § 294 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.

21. Andrus Niinberg süüdi tunnistada KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

22. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista

Andrus Niinbergile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks)

aastat.

23. KarS § 74 lg 1, 3, 4 ja 5 alusel jätta Andrus Niinbergile mõistetud ja ärakandmata vangistus,

s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat Andrus Niinbergi suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andrus Niinberg temale

määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja

mille jooksul peab Andrus Niinberg täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud

kontrollnõudeid

Tallinna

vangla

Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldaja järelevalve all (Xxx xxx 142, Tallinn, tel.: 663 7076, e-post:

harjukrho.info@just.ee).

24. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Andrus Niinbergi järgima katseajal

kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

25. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Andrus Niinbergile määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.03.2023

26. Aleksei Jakovlev süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

27. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 26.06.2020

otsusega nr 1-19-6152 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm)

kuud, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu

26.06.2020 otsusega nr 1-19-6152 mõistetud raskeima karistusega ning mõista

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud.

28. Kuivõrd Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega nr 1-19-6152 mõistetud karistus on loetud

kantuks, lugeda käesoleva otsusega mõistetud liitkaristus kantuks.

Konfiskeerimisele kuuluv vara

29. KarS § 832 lg 1, § 301 ja § 85 lg 1 alusel kohaldada Marti Steini suhtes § 832 lg 1 alusel

laeiendatud konfiskeerimist summas 1130 (tuhat ükssada kolmkümmend) eurot ja 99

(üheksakümmend üheksa) senti. Konfiskeerimisele kuuluvast summast konfiskeerida

Harju Maakohtu 03.05.2017 määrusega nr 1-17-261 laiendatud konfiskeerimise

tagamiseks arestitud Marti Steini vara sularaha summas 210 (kakssada kümme) eurot, mis

on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, Rahandusministeeriumi kontole nr

xxx, Nordea Bank AB Eesti filiaal. KarS § 84 alusel välja mõista konfiskeerimisele kuuluva

vara väärtusele vastava summa 1130,99 euro ja arestitud vara summas 210 eurot vahe ja

välja mõista Marti Steinilt 920 (üheksasada kakskümmend) eurot ja 99 (üheksakümmend

üheksa) senti. Konfiskeeritud vara, s.o Marti Steinilt ära võetud 210 eurot ja KarS § 84

aluselt täiendavalt välja mõistetud 920,99 eurot anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.

Asitõendid ja salvestised

30. CD plaadid (5 tk) ja DVD plaadid (14 tk), mis on lisad 21.03.2016.a, 14.07.2016.a,

10.12.2015.a, 14.07.2015.a, 22.07.2015.a., 26.10.2015.a, 18.02.2016.a, 22.02.2016.a,

03.05.2016.a. , 09.03.2022 jälitustoimingu protokollidele (kr. toimik III kd, tl 248; kr.

toimik V kd, tl 51, 75; kr. toimik VI kd, tl 191, 231; kr. toimik VII kd, tl 19, 22, 25, 214;

kr. toimik VIII kd, tl 136) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

31. 2 CD plaati 21.09.2015.a ja 21.10.2015.a asitõendite vaatlusprotokollide juurde (kr. toimik

V kd, tl 23; kr. toimik VII kd, tl 153) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

32. CD plaat 19.04.2016.a. Tallinnas, xxx teenindusjaama turvakeemera videosalvestusega (kr.

toimik V kd, tl 93) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

33. CD plaat tunnistaja R V poolt saadetud videofailiga sõidukist Xxx Xxx reg nr xxx,

ümbrikus (kr. toimik IV kd, tl 65) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

34. 4 CD plaati videosalvestusega 12.05.2016.a, 26.05.2016.a, 29.09.2016.a, 06.10.2016.a

läbiviidud asitõendite vaatlustest (kr. toimik I kd, tl 47; kr. toimik V kd, tl 35, 36, 37) - jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse

35. Politsei- ja Piirivalveameti raamatupidamistalitusele 10.11.2016 sularaha hoiustamise

määrusega hoiule antud 19.04.2016.a. läbiviidud kuriteo matkimises kasutatud märgistatud

sularaha 85 eurot kui kuriteo matkimiseks kasutatud objektid (kr. toimik VII kd, tl 154-

155) tagastada KrMS 126 lg 3 p 5 alusel kohtuotsuse jõustumisel objekti omanikule,

Politsei- ja Piirivalveametile.

36. Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas (akt nr 2017-1172) hoiustatud musta värvi

kaantega sõidupäevik ja sinist värvi kaantega sõidupäevik kui asjad, millel ei ole otsuse

jõustumise järgselt ei materiaalset ega tõenduslikku väärtust, hävitada KrMS § 126 lg 3 p

4 alusel.

Menetluskulud

37. Andrus Tealaselt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1, 2;

§ 1xxx lg-te 1 ja 3 alusel

-

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega ja teise astme kuriteos

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1812, 50 ja 1087,50 vahe 725

(seitsesada kakskümmend viis) eurot;

-

määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu 600 (kuussada)

eurot ja kohtulikus menetluses makstud tasu 9786 (üheksa tuhat seitsesada

kaheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku määratud kaitsjale makstud tasu 10 386

(kümme tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot;

s.o kokku menetluskulu 11 111 (üksteist tuhat ükssada üksteist) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos

märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja

selgituse: „Andrus Tealane, 1-19-9047, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andrus Tealasele tema

avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise

korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

38. Mart Tõnusoolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1, 2; §

1xxx lg-te 1 ja 3 alusel

-

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega ja teise astme kuriteos

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1812, 50 ja 1087,50 vahe 725

(seitsesada kakskümmend viis) eurot;

-

määratud kaitsjale U Simonile kohtueelses menetluses makstud tasu 907

(üheksasada seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning kohtumenetlusel

makstud tasu 9787 (üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50

(viiskümmend) senti;

-

asenduskaitsjale Karine Nersesjan kohtumenetlusel makstud tasu 277 (kakssada

seitsekümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti kokku määratud kaitsjatele

makstud tasu 10 971 (kümme tuhat üheksasada seitsekümmend üks) eurot ja 90

(üheksakümmend) senti;

s.o kokku menetluskulu 11 696 (üksteist tuhat kuussada üheksakümmend kuus) eurot ja 90

(üheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele,

märkides

kohustusliku

viitenumbri

ja

selgituse:

„Mart

Tõnusoo,

1-19-9047,

menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel Mart Tõnusoole tema avaldatud elukoha aadressile tavapostiga.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

39. Marti Steinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1; § 1xxx lg-

te 1 ja 3 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812

(tuhat kaheksasada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse:

„Marti Stein, 1-19-9047, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga

edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Marti Steinile tema avaldatud elukoha

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

40. Andrus Niinbergilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1;

§ 1xxx lg-te 1 ja 3 alusel

-

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812 (tuhat

kaheksasada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

-

määratud kaitsjale Madis Mahlapuu kohtulikus menetluses makstud tasu 8431

(kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti;

s.o kokku menetluskulu 10 243 (kümme tuhat kakssada nelikümmend kolm) eurot ja 70

(seitsekümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele,

märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Andrus Niinberg, 1-19-9047,

menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel Andrus Niinberg tema avaldatud elukoha aadressile tavapostiga.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

41. Aleksei Jakovlevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4; § 1xxx lg-te 1 ja 3

alusel määratud kaitsjale Alar Neiland kohtueelses menetluses makstud tasu 194 (ükssada

üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ning kohtulikus menetluses

makstud tasu 7255 (seitse tuhat kakssada viiskümmend viis) eurot ja 20 (kakskümmend)

senti, s.o kokku menetluskulu 7449 (seitse tuhat nelisada nelikümmend) üheksa) eurot ja

60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele,

märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Jakovlev, 1-19-9047,

menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel Aleksei Jakovlevi tema avaldatud elukoha aadressile tavapostiga.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

EdAaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese

astme

kohtu

otsusega

ei

nõustu,

esitada

apellatsiooni.

Apellatsioon

esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4

kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui

apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

MARTI STEIN’i süüdistatakse selles, et tema töötades OÜ-s Xxx Xxx mootorsõidukite

tehnilise ülevaatajana, so ametiisikuna pani toime korduva altkäemaksu võtmise ja ametialase

võltsimise.

Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 1 ning KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik,

kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata selles, kas ta täidab talle pandud

ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või

lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või

asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on

teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsus, millega reguleeritakse

üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt

haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;

2) või teha toiming sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on

teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut

faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda

ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Liiklusseaduse § 191 lg 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister volitada

Maanteeametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende

haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 4 lg 1 kohaselt sõlmib Maanteeamet sõidukite

ülevaatuse teostamiseks Liiklusseaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühinguga halduslepingu või

pikendab temaga lepingu.

Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, mida esindas

Maanteeamet ja Osaühing Xxx Xxx vahel on 15.08.2011.a. sõlmitud „Sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli teostamise leping“, mille alusel andis Eesti Vabariik Xxx Xxx OÜ-le õiguse

teostada sõidukite ülevaatust ülevaatuspunktis asukohaga Tallinn, xxx. Seega on Xxx Xxx OÜ

avalik-õiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik-Jidiline isik. 15.08.2011.a. sõlmitud lepingu

punkti 1.3. mõistes on ülevaataja Xxx Xxx OÜ-ga töö-, käsundus- või töövõtulepingu või muu

sarnase teenuse osutamise lepingu sõlminud eriväljaõppega isik, kellele Maanteeamet on

andnud õiguse kontrollida sõidukite tehnonõuetele vastavust ja kes omab kehtivat

atesteerimistunnistust.

Marti Stein töötas 29.04.2006.a. sõlmitud töölepingu alusel alates 02.05.2006.a. osaühingus

Xxx Xxx (äriregistrikood xxx) mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana ning on 07.04.2006.a.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse direktori käskkirja nr 1-3/06/63 alusel saanud õiguse

teostada tehnilist ülevaatust osaühingus Xxx Xxx koos ülevaataja isikliku pitsati nr A523

kasutamise õigusega. Seega oli Marti Stein liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel

kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 170 kinnitatud

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja“ § 2 p 23 alusel

nõuetekohase haridusega eriväljaõppega töötajaks, samuti jätkuvalt 25.07.2011.a. jõustunud

liiklusseaduse § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel kehtestatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministri määrusega nr 77 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 p 18 alusel eriväljaõppega

töötajaks, kes oli Maanteeameti Peadirektori poolt volitatud kontrollima mootorsõidukite

tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale Marti Stein olid antud volitused teostada

järelevalvet mootorsõidukite tehnoseisundi üle.

Marti Stein tegutsedes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõiguslik-Jidiline isiku Xxx Xxx

OÜ nimel Juriidilise isiku majandustegevuse käigus, teostas sõidukite tehnilist ülevaatust

Maanteeametit esindavas osaühingu Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis aadressil Tallinn xxx,

omas KarS § 288 lg-s 1 nimetatud ametiseisundit avaliku ülesande täitmiseks, st omas

järelevalve- ja õiguspädevust teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi sõiduki tehnilise

ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsustuse kaudu, eesmärgiga tagada turvaline

mootorsõidukite liikluskeskkond, et mootorsõidukite liikluses osaleksid ainult tehniliselt korras

ja kontrollitud mootorsõidukid ning tehniliselt mitte korras sõidukid jääksid kõrvale

mootorsõidukite liiklusest, olles suunatud oma tegevuses sellisel viisil avaliku ülesande

täitmisele, pani toime järgmised ametialased kuriteod:

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 21.05.2015.a. kella 14:26-14:34 vahel Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10

eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, J Ži valduses remonttööde teostamiseks olnud xxx kleebiseid

kandva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või

puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2496848 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise

ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga.

Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2496848 edastas Marti Stein menetluse käigus

tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise

ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 23.05.2015.a. kell 11:40-11:45 vahel Andrus Tealaselt (Tealane)

altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja

vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, K T’ile kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-

s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki

tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas

sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete

andmetega kontrollkaardi nr K.2500456 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr

XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas

sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K. 2500456 edastas Marti

Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX

tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis

aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 01.06.2015.a. kella 12:28-12:30 vahel Andrus Tealase

(Tealane) vahendusel Mart Tõnusoolt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades

ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse

ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid

tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile

ebaõigete

andmetega

kontrollkaardi

nr

K.2517460

ja

tehes

antud

sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2517460 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis

aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 03.06.2015.a. kella 15:41-15:48 vahel Andrus Tealase

(Tealane) vahendusel T N’ilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid

vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga

XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse

ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid

tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile

ebaõigete

andmetega

kontrollkaardi

nr

K.2523130

ja

tehes

antud

sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2523130 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis

aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 05.06.2015.a. kella 15:45-15:51 vahel Andrus Tealase

(Tealane) vahendusel Aleksei Jakovlevilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades

ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx-Xxx x xxx XXX reg nr xxx

VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud

neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.5257535 ja tehes antud sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.5257535 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 06.06.2015.a. kella 12:15-12:19 vahel Andrus Tealaselt (Tealane)

altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja

vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, T S Iile kuuluva sõiduki Xxx xxx reg nr xxx VIN-koodiga XXX vastavalt

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-

s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki

tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas

sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete

andmetega kontrollkaardi nr K.2528791 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr

XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas

sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2528791 edastas Marti

Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX

tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis

aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 03.07.2015.a. kella 17:33-17:35 vahel Andrus Tealase

(Tealane) vahendusel Mart Tõnusoolt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades

ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN

koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid

kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.xxx ja tehes antud sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.xxx edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 15.07.2015.a. kella 12:11 ajal Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt

10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, N Teile kuuluva, kuid ülevaatuse tegemise ajal, 15.07.2015.a., J Ži

valduses remonttööde teostamise eesmärgil olnud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse

ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid

tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile

ebaõigete

andmetega

kontrollkaardi

nr

K.2592739

ja

tehes

antud

sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2592739 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis

aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 24.08.2015.a. kella 17:36-17:46 vahel Andrus Tealase

(Tealane) vahendusel Mart Tõnusoolt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades

ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse

ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid

tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile

ebaõigete

andmetega

kontrollkaardi

nr

K.2657239

ja

tehes

antud

sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K2657239 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 10.09.2015.a. kella 14:51-14:59 vahel Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10

eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, J Ži valduses remonttööde teostamiseks olnud xxx kleebiseid

kandva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või

puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2689574 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise

ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga.

Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2689574 edastas Marti Stein menetluse käigus

tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise

ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 30.09.2015.a. kella 14:09-14:17 vahel Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10

eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust J Ži valduses remonttööde teostamiseks olnud xxx kleebiseid

kandva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või

puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2722590 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise

ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga.

Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2722590 edastas Marti Stein menetluse käigus

tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise

ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 05.11.2015.a. kella 18:54-18:57 vahel Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel politseile teadaolevalt isikult altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades

ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust politseile teadaoleva isiku poolt ülevaatuse

teostamiseks Andrus Tealasele üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX

vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja

korra § 3 lg-s 5, 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning

sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid

tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile

ebaõigete

andmetega

kontrollkaardi

nr

K.2786319

ja

tehes

antud

sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2786319 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 07.11.2015.a. kella 11:29-11:31 vahel Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10

eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, N Ble kuuluva ja J B vahetus kasutuses oleva sõiduki Xxx Xxx reg

nr xxx VIN koodiga Xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud

neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2788830 ja tehes antud sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2788830 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 04.01.2016.a. kella 10:33-10:37 vahel Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10

eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, J Žile kuuluva sõiduki Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX

vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja

korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid

tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile

ebaõigete

andmetega

kontrollkaardi

nr

K.2335062

ja

tehes

antud

sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2335062 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis

Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 15.04.2016.a. kell 18:34-18:38 vahel Andrus Tealase (Tealane)

vahendusel N Šlt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10

eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-

s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki

tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas

sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete

andmetega kontrollkaardi nr K.2539457 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr

XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas

sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2539457 edastas Marti

Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX

tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele.

Sellise tegevusega rikuti Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt

sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed

ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „ Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate

osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti

§ 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab

ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama

vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise

ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või

mittevastavuse. Samuti

rikuti

Xxx

Xxx

OÜ ja Eesti Vabariik

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse

kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas.

Sellise tegevusega pani Marti Stein ametiisikuna toime korduva altkäemaksu võtmise st

vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ning ametiisiku poolt

dokumendi võltsimise, so KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

ANDRUS NIINBERG’i süüdistatakse selles, et tema töötades OÜ-s Xxx Xxx

mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana, so ametiisikuna pani toime korduva altkäemaksu

võtmise ja ametialase võltsimise.

Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 1 ning KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik,

kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata selles, kas ta täidab talle pandud

ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või

lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või

asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on

teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsus, millega reguleeritakse

üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt

haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;

2) või teha toiming sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on

teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut

faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda

ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Liiklusseaduse § 191 lg 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister volitada

Maanteeametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende

haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 4 lg 1 kohaselt sõlmib Maanteeamet sõidukite

ülevaatuse teostamiseks Liiklusseaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühinguga halduslepingu või

pikendab temaga lepingu.

Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, mida esindas

Maanteeamet ja Osaühing Xxx Xxx vahel on 15.08.2011.a. sõlmitud „Sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli teostamise leping“, mille alusel andis Eesti Vabariik Xxx Xxx OÜ-le õiguse

teostada sõidukite ülevaatust ülevaatuspunktis asukohaga Tallinn, Xxx xxx. xxx. Seega on Xxx

Xxx OÜ avalik-õiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik-juriidiline isik. 15.08.2011.a. sõlmitud

lepingu punkti 1.3. mõistes on ülevaataja Xxx Xxx OÜ-ga töö-, käsundus- või töövõtulepingu

või muu sarnase teenuse osutamise lepingu sõlminud eriväljaõppega isik, kellele Maanteeamet

on andnud õiguse kontrollida sõidukite tehnonõuetele vastavust ja kes omab kehtivat

atesteerimistunnistust.

Andrus Niinberg töötas 30.09.2013.a. sõlmitud töölepingu alusel alates 01.10.2013.a.

osaühingus Xxx Xxx (äriregistrikood xxx) mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana ning on

11.10.2013.a. Maanteeameti Peadirektori käskkirja nr 27 alusel saanud õiguse teostada tehnilist

ülevaatust osaühingus Xxx Xxx koos isikliku pitsati nr 0712 kasutamise õigusega. Seega oli

Andrus Niinberg 25.07.2011.a. jõustunud liiklusseaduse § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel

kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 77 kehtestatud

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2

p 18 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes oli Maanteeameti Peadirektori poolt volitatud

kontrollima mootorsõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale Andrus Niinberg

olid antud volitused teostada järelevalvet mootorsõidukite tehnoseisundi üle.

Andrus Niinberg, tegutsedes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõiguslik-juriidiline isiku

Xxx Xxx OÜ nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, teostades sõidukite tehnilist

ülevaatust Maanteeametit esindavas osaühingu Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis aadressil

Tallinn Xxx xxx. xxx, omas KarS § 288 lg-s 1 nimetatud ametiseisundit avaliku ülesande

täitmiseks, st omas järelevalve- ja õiguspädevust teha kolmandate isikute suhtes siduvaid

otsustusi sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsustuse kaudu, eesmärgiga

tagada turvaline mootorsõidukite liikluskeskkond, et mootorsõidukite liikluses osaleksid ainult

tehniliselt korras ja kontrollitud mootorsõidukid ning tehniliselt mitte korras sõidukid jääksid

kõrvale mootorsõidukite liiklusest, olles suunatud oma tegevuses sellisel viisil avaliku

ülesande täitmisele, pani toime järgmised ametialased kuriteod:

Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 21.09.2015.a. kella 18:21-18:29 vahel

Andrus Tealase (Tealane) vahendusel R Llt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg,

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud

neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2706127 ja tehes antud sõiduki

registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2706127 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 01.10.2015.a. kella 15:46-15:52 vahel

Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg,

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, J Ži valduses olnud ja J Ži poolt

Andrus Tealasele tehnilise ülevaatuse teostamiseks üle antud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN

koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid

kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2725985 ja tehes antud sõiduki

registreerimistunnistusele nr xxx sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2725985 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr xxx tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 07.10.2015.a. kella 17:09-17:19 vahel

Andrus Tealase (Tealane) vahendusel I Pilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg,

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

VIN koodiga xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud

neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2736844 ja tehes antud sõiduki

registreerimistunnistusele nr xxx sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2736844 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr xxx tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 07.10.2015.a. kell 17:49-17:51 vahel

Andrus Tealaselt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10

eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg, kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, P Bile kuuluva sõiduki Xxx XXX reg nr xxx VIN

koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid

kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2736952 ja tehes antud sõiduki

registreerimistunnistusele nr xxx sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi

numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr

K.2736952 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr xxx tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist

Andrus Tealasele.

Sellise tegevusega rikuti Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt

sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed

ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade,

seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg

1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja

kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt

määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise

ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või

mittevastavuse. Samuti

rikuti

Xxx

Xxx

OÜ ja Eesti Vabariik

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse

kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas.

Sellise tegevusega pani Andrus Niinberg ametiisikuna toime korduva altkäemaksu

võtmise st vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ning

ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, so KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod.

ANDRUS TEALAST (Tealane) süüdistatakse selles, et tema leppis 27.04.2015.a. ja

28.04.2015.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid A

OÜ-le kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr A VIN koodiga XXX

tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas

ja ajal, kuid vähemalt 28.04.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr A,

registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt xxx eurot

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr A

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 12:10-12:12 vahelisel

ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele

ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži

poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr A ülevaatuse

läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr A

vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja

korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu

vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr A ülevaatuse

positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamise vajaduses, selle tegemise aja, koha ja tingimused ning sõitis 16.05.2015.a. sõidukiga

Xxx xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise

ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M Mart

Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid

vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest.

Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX

vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja

korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 21.05.2015.a. kokku J Žiga

viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid xxx OÜ-le kuuluvale ja xxx

kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt

21.05.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha

täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel

sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx

OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 14:26-14:34 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus

maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein menetluse käigus täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži

poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-

s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele

ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis

Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamise aja ja koha ning sõitis 01.06.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis

vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Mart Tõnusoo huvides ja tema

poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki

Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha

eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja

§ 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusoo ja T N’iga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX

tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 03.06.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx XXX

reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse

teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein T N’i

huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt

10 eurot sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest.

Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga

XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse

ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest T Nilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx

XXX reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10

eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Aleksei

Jakovleviga kokku mootorsõidukile Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX

tehnilise ülevaatuse teostamise vajaduse, selle tegemise aja, koha ja tingimused ning sõitis

05.06.2015.a. sõidukiga Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti

Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana

mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Aleksei Jakovlevi huvides ja tema poolt

antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot Vladimir

Jakovlevile kuuluva ja Aleksei Jakovlevi kasutuses oleva sõiduki Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr

xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-

s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis J Pga kokku viimasele kuuluva

sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha,

misjärel sai 12.06.2015.a. enda valdusesse J P sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx koos

registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 60 eurot. Seejärel sõitis Andrus Tealane

13.06.2015.a. J P sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx

OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 11:20-11:23 vahel maksis vahendajana tehnilise ülevaatuse

teostamise ajal mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B altkäemaksu J P huvides ja tema

poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt

10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja

§ 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest J Plt tehnilisele ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis N Šga kokku viimase kasutuses

olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja

ja koha, misjärel sai menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas, kuid vähemalt

13.06.2015.a. enda valdusesse N Š sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse

ja sularahaga 70 tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane

13.06.2015.a. N Š sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx

OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 11:20-11:23 vahel maksis vahendajana tehnilise ülevaatuse

teostamise ajal mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B altkäemaksu N Š huvides ja tema

poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt

10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja

§ 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest N Š’lt tehnilisele ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise vajaduses, selle tegemise aja ja koha ning sõitis 15.06.2015.a. sõidukiga

Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise

ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B Mart

Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid

vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks

tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B, kasutades ära

tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx VIN

koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 03.07.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal

andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Mart Tõnusoo huvides ja

tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot

sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-

s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas

sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal, aga

vähemalt mõni päev enne 15.07.2015.a. kokku J Žiga tema valduses ja remondis oleva, kuid N

Tile kuuluva, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise

aja ja koha, misjärel sai 15.07.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx J Ži

remonditöökojas asukohaga xxx koos registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt

nimetatud rahasummaga vähemalt 50-60 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis

Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunkti, kus kella 12:11 ajal tehnilise ülevaatus eläbiviimsie käigus maksis

vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein J Ži huvides ja tema poolt antud

rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha

eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale

Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus

Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusooga kokku K Si’le kuulunud ning T K kasutuses olnud mootorsõidukile Xxx reg nr xxx

VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise vajaduses, selle tegemise aja ja koha ning

sõitis 20.07.2015.a. sõidukiga Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx

xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele

ülevaatajale A M Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse

läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M,

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx reg nr xxx VIN

koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis R Lga kokku viimase kasutuses

olevale, kuid S Kle kuuluvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

Tallinnas xxx juurest, kuhu R L oli sõiduki vastavalt kokkuleppele toonud koos

registreerimistunnistuse ja sularahaga ning sõitis 08.08.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse OÜ Xxx Xxx asuvasse tehnoülevaatuspunkti, kus

ajavahemikus 16:20-16:35 tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana

mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B altkäemaksu R L huvides ja tema poolt antud

rahalistest vahendistest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha

eest jättis tehniline ülevaataja G B, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja

§ 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest R Llt tehnilisele

ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus

Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusoo’ga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 24.08.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx reg nr

xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise

ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Mart Tõnusoo

huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt

10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest.

Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX

vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja

korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusoo ja T N’iga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 02.09.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ

Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis

vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M T N’i huvides ja tema poolt antud

rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx

reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest T Nilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx xx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamise aja ja koha ning sõitis 05.09.2015.a. sõidukiga Xxx xx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis

vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt

antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx

xx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest

jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx xx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 05.09.205.a. I Jiga kokku sõiduki

Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel

kohtus 05.09.2015.a. I Jiga Tallinnas Xxx xxx xxx asuva Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti

juures ning sõitis 05.09.2015.a. kella 10:56-11:03 vahel sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Xxx

Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus maksis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M

altkäemaksu tehnilise ülevaatuse teostamise ajal I Ji huvides ja temalt saadud rahalistest

vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx

Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest I Jilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 09.09.2015.a ja 10.09.2015.a.

kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid xxx OÜ-le

kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal,

kuid vähemalt 10.09.2015.a. enda valdusesse sõiduki

Xxx Xxx reg nr xxx,

registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt xxx eurot

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 14:51-14:59 vahelisel

ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele

ülevaatajale Marti Stein menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot

J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja

Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx

reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg

nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10

eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart

Tõnusoo’ga ja R Niga kokku sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistuse järgse VIN

koodiga XXX (tegelik VIN kood XXX), tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, sõitis

17.09.2015.a. ajavahemikul 18:40-18:53 sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis

vahandajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M R Ni huvides ja tema poolt antud

rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx

reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest R Nilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku U

Dega DŽ Xxx xxx OÜ-le ja U D vastutavas kasutuses oleva mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg

nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, mis järel sai enda

valdusesse täpselt tuvastamata kohas ja ajal mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx koos

registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 70 eurot tehnilise ülevaatuse kindlaks

läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 18.09.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx Xxx reg

nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 17:55 –

18:04 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu mootorsõiduki

tehnilisele ülevaatajale A M U De huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest

menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx Xxx

reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline

ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx

Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest U Delt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx Xxx reg

nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku U

Dega xxx OÜ-le ja U D vastutavas kasutuses oleva mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, mis järel sai enda valdusesse

täpselt tuvastamata kohas ja ajal mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx koos

registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 70 eurot tehnilise ülevaatuse kindlaks

läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 19.09.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx Xxx xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 10:16 -10:20

ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu mootorsõiduki

tehnilisele ülevaatajale A M U De huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest

menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx Xxx

reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline

ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx

Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest U Delt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx Xxx reg

nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis R Lga kokku viimase kasutuses

olevale, kuid S Kle kuuluvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 21.09.2015.a. Tallinnas, xxx asuvas xxx tankla

parkimisplatsil enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ning sõitis sõidukiga Xxx Xxx OÜ

ülevatus punkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus kella 18:21 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal

maksis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg altkäemaksu R L

huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise

eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Andrus Niinberg, kasutades ära

tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse

ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu

vahendamise eest R Llt tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 21.09.2015.a., 29.09.2015.a. ja

30.09.2015.a. kokku J Žiga viimase valduses remonttööde teostamiseks olevale Xxx Xxxupp

kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamise aja ja koha, misjärel sai 30.09.2015.a. enda valdusesse menetlusega täpselt

tuvastamata kohas sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis

Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunkti, kus kella 14:09 – 14:17 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus

maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein menetluse käigus täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži

poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-

s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele

ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis

Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal, aga

vähemalt 01.10.2015.a. kokku J Žiga tema valduses oleva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN

koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 01.10.2015.a. enda

valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx J Ži remonditöökojas asukohaga xxx Tallinnas koos

registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 50-60 eurot

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 15:46-15:52 vahelisel

ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele

ülevaatajale Andrus Niinberg’ile J Ži huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest

menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr

xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline

ülevaataja Andrus Niinberg kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg sõiduki Xxx Xxx

reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10

eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku I

Piga temale kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga xxx tehnilise ülevaatuse

teostamise aja ja koha, misjärel sai 07.10.2015.a. enda valdusesse xxx Tallinn juures I Pi

sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 eurot tehnilise

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 07.10.2015.a. sõiduautoga Xxx

Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella

17:09 – 17:19 tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu

mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg I P huvides ja tema poolt antud

rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha

eest jättis tehniline ülevaataja Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest I P’ilt tehnilisele ülevaatajale

Andrus Niinberg sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus

Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 13.10.2015.a. ja 14.10.2015.a.

kokku politseile teadaoleva isikuga viimase kasutuses olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx

VIN koodiga xxx tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 14.10.2015.a. Tallinn

Xxx xxx xxx läheduses enda valdusesse sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse

ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasumma vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks

läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx

xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 18:17-18:29 vahelisel ajal tehnilise

ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M

menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot politseile teadaolevalt

isikult saadud rahalistest vahenditest ja politseile teadaoleva isiku poolt üleantud sõiduautole

Xxx Xxx xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest politseile teadaolevalt isikult tehnilisele ülevaatajale A M

sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale

tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal, kuid

vähemalt mõni päev enne 29.10.2015.a. kokku S Siga temale kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg

nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sõitis

29.10.2015.a. koos S Siga Tallinnas Xxx xxx xxx asuv Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti

juurde, kus sai enda valdusesse S Silt temale kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx koos

registreerimistunnistuse ja A. Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 60-70 eurot

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx

Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 15:33 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal

maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M S Si huvides ja tema poolt antud

rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha

eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest S Silt tehnilisele ülevaatajale A

M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale

tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 28.10.2015.a. ja 29.10.2015.a.

kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid Xxx OÜ-le

kuuluvale ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 29.10.2015.a. enda valdusesse menetlusega

täpselt tuvastamata kohas sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistuse ja sularaha

täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel

sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx

OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 15:39-15:41 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus

maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži

poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A

M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale

tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 05.11.2015.a. kokku politseile

teadaoleva isikuga viimase kasutuses olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 05.11.2015.a. Tallinn Xxx xxx

xxx läheduses enda valdusesse sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja

Andrus Tealase poolt nimetatud rahasumma vähemalt 70 eurot ülevaatus ekindlaks läbimiseks.

Seejärel sõitis Andrus Tealane sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx

asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 18:54-18:57 vahelisel ajal tehnilise

ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti

Stein menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot politseile

teadaolevalt isikult saadud rahalistest vahenditest ja politseile teadaoleva isiku poolt üleantud

sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud

raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest politseile teadaolevalt isikult

tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse

läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 05.11.2015.a. kokku J Žiga tema

valduses oleva, kuid N Ble kuuluva ja J B vahetus kasutuses oleva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

VIN koodiga Xxx tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 07.11.2015.a. enda

valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx J Ži remonditöökojas asukohaga xxx Tallinnas koos

registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 70 eurot

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 11:29 – 11:31

vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu

tehnilisele ülevaatajale Marti Stein J Ži huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest

menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr

xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline

ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki

Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg

nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10

eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku U

Dega xxx OÜ-le ja U D vastutavas kasutuses oleva mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, mis järel sai enda valdusesse

täpselt tuvastamata kohas ja ajal mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx koos

registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 70 eurot tehnilise ülevaatuse kindlaks

läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 09.11.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx Xxx xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 14:31 – 14:46

ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu mootorsõiduki

tehnilisele ülevaatajale A M U De huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest

menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx Xxx

reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline

ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx

Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest U Delt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx Xxx reg

nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 09.12.2015.a. R Niga kokku

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistuse järgse VIN koodiga XXX (sõiduki tegelik

VIN kood XXX), tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, kohtus 10.12.2015.a. kella 17:20

ajal R Niga Tallinnas Xxx xxx xxx OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunkti juures ning sõitis

10.12.2015.a. ajavahemikul kell 17:32-17:39 sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis

vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M R Ni huvides ja tema poolt antud

rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx

reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest R Nilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 02.01.2016.a. kokku J Žiga temale

kuuluva sõiduki Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja

koha, misjärel sai 04.01.2016.a. enda valdusesse sõiduki Xxx XXX reg nr xxx J Ži

remonditöökojas asukohaga xxx Tallinnas koos registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase

poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 50-60 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel

sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx XXX reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx

Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 10:33-10:37 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise

käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein J Ži huvides ja

tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid

vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx XXX reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest.

Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx XXX reg nr xxx vastavalt

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-

s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas

sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt

tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx XXX reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise

eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 21.01.2016.a. kokku J Žiga

viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid A A’le kuuluvale sõidukile

Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai

21.01.2016.a. enda valdusesse menetlusega täpselt tuvastamata kohas sõiduki Xxx Xxx reg nr

xxx registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 13:25-13:27 vahelisel

ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele

ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži

poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse

läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja

korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu

vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse

positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 07.04.2016.a. kokku J Žiga

viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid xxx OÜ-le kuuluva ja xxx

kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt

07.04.2016.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha

täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel

sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx

OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 11:50-11:53 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus

maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži

poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A

M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale

tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis N Šga kokku viimase kasutuses

olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja

ja koha, misjärel sai 15.04.2016.a. xxx Tallinnas enda valdusesse N Š sõiduauto Xxx Xxx reg

nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks.

Seejärel sõitis Andrus Tealane 15.04.2016.a. Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella

18:34-18:38 vahel maksis vahendajana tehnilise ülevaatuse teostamise ajal mootorsõiduki

tehnilisele ülevaatajale Marti Stein altkäemaksu N Š huvides ja tema poolt antud rahalistest

vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx

Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust,

sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest N Š’lt tehnilisele ülevaatajale

Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus

Tealane endale tasuna 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 15.04.2016 ja 19.04.2016.a.

kokku politseile teadaoleva isikuga viimase kasutuses olevale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx

VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 19.04.2016.a. enda

valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt

nimetatud rahasumma vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis

Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunkti, kus kella 14:29-14:40 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus

maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot politseile teadaolevalt isikult saadud rahalistest

vahenditest ja politseile teadaoleva isiku poolt üleantud sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja

A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr

xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse

ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu

vahendamise eest politseile teadaolevalt isikult tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx

reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10

eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 18.04.2016.a. ja 19.04.2016.a.

kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid A OÜ-le kuuluva

ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx xxx VAN reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal,

kuid vähemalt 19.04.2016.a. enda valdusesse sõiduki

Xxx Xxx reg nr xxx,

registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot

ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 12:27-12:31 vahelisel

ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele

ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži

poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse

läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja

korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata

ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu

vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse

positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 03.08.2015.a. ja 05.08.2015.a.

kokku S Siga teades, et S S töötab J Ži heaks viimase remonditöökojas aadressil xxx, Tallinn

ja väljendab J Ži kavatsusi ja tahet, J Ži valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid

xxx OÜ-le kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha. Seejärel sai Andrus Tealane menetluse käigus

täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt 05.08.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx

Xxx reg nr xxx xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid

vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga

Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella

17:15-17:22 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana

altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale G B menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid

vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx

Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis

tehniline ülevaataja G B kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki

Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx

ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Sellise tegevusega pani Andrus Tealane toime altkäemaksu vahendamise, so KarS § 296

lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis E B’ilt vastu sõiduki Xxx Xxx

Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist

korrasolekut kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 16.05.2015.a. kell

09:05-09:23 vahel Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis E B’ile

kuuluvale sõidukile Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise

käigus menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu

mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale R V’le, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse,

samuti Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega

kontakti hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas

tehnilises seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise

ülevaatuse kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse

tehnoülevaatuste teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel.

Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja R V, kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-

s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas

sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis K Tilt vastu sõiduki Xxx Xxx reg

nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut

kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 23.05.2015.a. kell 11:40-11:45 vahel

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis K Tile kuuluvale sõidukile

Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise käigus menetluse käigus

täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele

ülevaatajale Marti Stein, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti Xxx Xxx OÜ

tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti hoidmiseks,

et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises seisukorras

olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse kindlasti

läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste teostamise

järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena saadud raha

eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras

olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis T S Iilt vastu sõiduki Xxx xxx reg

nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut

kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 06.06.2015.a. kella 12:15-12:19

vahel Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis T S Iile kuuluvale

sõidukile Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise käigus menetluse

käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki

tehnilisele ülevaatajale Marti Stein, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti Xxx Xxx

OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti

hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises

seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse

kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste

teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-

s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis P Bilt vastu sõiduki Xxx XXX reg

nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut

kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 07.10.2015.a. kell 17:49-17:51 vahel

Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis P Bile kuuluvale sõidukile

Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise käigus menetluse käigus

täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele

ülevaatajale Andrus Niinbergile, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti Xxx Xxx

OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti

hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises

seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse

kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste

teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena

saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx XXX reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9

lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt

korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Sellise tegevusega pani Andrus Tealane toime altkäemaksu andmise isiku poolt, kes teeb

seda vähemalt teist korda, so KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MART TÕNUSOO’d süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga saada mootorsõidukite

registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge, andis Andrus Tealase

(Tealane) vahendusel menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot

altkäemaksu iga tehnilist ülevaatust ja tehnilise korrasoleku märget registreerimistunnistusele

vajava mootorsõiduki kohta Xxx xxx. xxx Tallinn asuva tehnoülevaatuspunkti OÜ Xxx Xxx

mootorsõiduki tehnilistele ülevaatajatele, kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära

nende ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jätsid vastavalt Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-

s 1 sätestatud mahus ja nõuetele tehnilisele ülevaatusele toodud mootorsõidukid kontrollimata

ning tunnistasid sõidukid tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile

ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande

järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma

allkirjaga.

Mart Tõnusoo andis Andrus Tealasele üle mootorsõiduki koos registreerimistunnistuse ja

tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest tehnilisele ülevaatajale altkäemaksuks mõeldud

rahaga, ning Andrus Tealane vahendas Mart Tõnusoo poolt altkäemaksu andmist

mootorsõidukite tehnilistele ülevaatajatele järgmiste mootorsõidukite eest:

16.05.2015.a. kell 10:50-10:58 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx-Xxx XXX D reg nr xxx VIN

koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale G B.

16.05.2015.a. kell 11:46 – 11:54 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale A M.

01.06.2015.a. kell 12:28-12:30 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale Marti Stein.

03.07.2015.a. kell 17:33-17:35 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN

koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale Marti Stein.

20.07.2015.a. kell 18:49 – 18:50 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX

altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale A M.

24.08.2015.a. kell 17:36 – 17:46 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale Marti Stein.

05.09.2015.a. kell 13:47-13:49 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx 100 reg nr xxx VIN koodiga

XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale A M.

02.10.2015.a. kell 16:36-16:37 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx haagisele xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX

altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale G B.

Sellise tegevusega pani Mart Tõnusoo toime altkäemaksu andmise isiku poolt, kes teeb

seda vähemalt teist korda, so KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti süüdistatakse Mart Tõnusoo’d selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Andrus

Tealasega vahendas altkäemaksu andmist Xxx Xxx OÜ tehnilisele ülevaatajale Marti Stein

03.06.2015.a. mootorsõidukile Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise

ülevaatuse teostamisel eesmärgiga saada sõiduauto Xxx Xxx XXX reg nr xxx tehniline

ülevaatus läbituks ja registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge ja

seda järgmistel asjaoludel.

03.06.2015.a. kella 14:43 ajal võttis telefoni teel Mart Tõnusooga ühendust sõiduki, Xxx Xxx

XXX reg nr xxx, omanik T N, et paluda Mart Tõnusoo abi sõidukile tehnilise ülevaatuse

tegemiseks

eesmärgiga

saada

enda

sõiduauto

Xxx

Xxx

XXX

reg

nr

xxx

registreerimistunnistusele

sõiduki

tehnilist

korrasolekut

kinnitav

märge.

Vastavalt

kokkuleppele ja Mart Tõnusoo juhistele, et 70 euro eest saab ülevaatuse kindlasti tehtud, jättis

T N sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 eurot oma

elukoha juurde, Tallinn xxx. Seejärel andis Mart Tõnusoo Andrus Tealasele korralduse võtta

eelpool nimetatud aadressilt sõiduk Xxx Xxx XXX reg nr xxx koos sõidukisse jäetud

registreerimistunnistuse ja sularahaga ning viia see Xxx xxx xxx asuvasse tehnoülevaatuspunkti

Xxx Xxx OÜ. Nimetatud sõidukiga läkski Andrus Tealane 03.06.2015.a. OÜ Xxx Xxx

ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus maksis vahendajana OÜ Xxx Xxx mootorsõiduki

tehnilisele ülevaatajale, Marti Stein, altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata

summas, kuid vähemalt 10 eurot 70-st eurost, mille T N oli sõidukisse tehnoülevaatuse

läbimiseks jätnud. Vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein sõiduki Xxx Xxx XXX reg

nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, tehes

sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse

kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirja ja pitsatiga.

Samuti süüdistatakse Mart Tõnusoo’d selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Andrus

Tealasega vahendas altkäemaksu andmist Xxx Xxx OÜ tehnilisele ülevaatajale A M

02.09.2015.a. mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamisel eesmärgiga saada sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx tehniline ülevaatus läbituks ja

registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge ja seda järgmistel

asjaoludel.

Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid hiljemalt 02.09.2015.a. võttis

Mart Tõnusooga ühendust sõiduki, Xxx Xxx reg nr xxx, omaniku OÜ xxx esindaja T N, et

paluda Mart Tõnusoo abi sõidukile tehnilise ülevaatuse tegemiseks eesmärgiga saada sõiduauto

Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge.

Vastavalt kokkuleppele ja Mart Tõnusoo juhistele, et 70 euro eest saab ülevaatuse kindlasti

tehtud, andis T N kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata aadressil ja kuupäeval, kuid

Tallinnas ja hiljemalt 02.09.2015.a. tema kasutuses oleva ja OÜ-le xxx kuuluva sõiduki Xxx

Xxx

reg

nr

xxx

tehnoülevaatusele

viimiseks

Mart

Tõnusoole

koos

sõiduki

registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 eurot. Mart Tõnusoo omakorda andis antud sõiduki

02.09.2015.a. peale kella 14:53 ja enne kella 15:37 Tallinnas xxx maja juures koos

registreerimistunnistuse ja sularahaga üle Andrus Tealasele. Andrus Tealane läkski

02.09.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx

xxx, kus maksis vahendajana OÜ Xxx Xxx mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale, A M,

altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot, mille T N

oli Mart Tõnusoo vahendusel Andrus Tealasele andnud. Vastuteenena saadud raha eest jättis A

M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus

ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja

ülevaatuse läbinuks, tehes sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistusele sissekande

järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma

allkirja ja pitsatiga.

Sellise tegevusega pani Mart Tõnusoo toime altkäemaksu vahendamise, so KarS § 296 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ALEKSEI JAKOVLEV’i süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga saada mootorsõiduki Xxx-

Xxx S xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX korraline tehniline ülevaatus igal juhul esimese

korraga teostatud ning mootorsõiduki registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut

kinnitav märge, andis Andrus Tealase (Tealane) vahendusel menetluse käigus täpselt

tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu 05.06.2015.a. kella 15:45-15:51

vahel Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Xxx xxx xxx Tallinn tehnilisele ülevaatajale Marti Stein,

kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat

otsustuspädevust, jättis V J kuuluva ja Aleksei Jakovlevi kasutuses oleva sõiduki Xxx-Xxx S

xxx XXX reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

tehes sõiduki Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx registreerimistunnistusele sissekande järgmise

ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirja ja

pitsatiga.

Sellise tegevusega pani Aleksei Jakovlev toime altkäemaksu andmise, so KarS § 298 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MENETLUS KOHTUS

Antud kriminaalasjas edastati 13.11.2019 Harju Maakohtule kohtulikuks arutamiseks

üldmenetluses süüdistusakt Marti Stein, Andrus Niinberg, G B ja A M süüdistuses KarS § 294

lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi; R V süüdistuses KarS § 294 lg 1; § 299 lg 1 järgi; Andrus Tealane

ja Mart Tõnusoo süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 ja § 296 lg 1 järgi; J Ž süüdistuses KarS §

298 lg 2 p 1 järgi; S S, Aleksei Jakovlev, T N, R N, I J, R L, J P, N Š, U D, I P, X L süüdistuses

KarS § 298 lg 1 järgi; A V süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi, seega kokku 20 isiku süüdistuses.

Kohus andis süüdistatavad 07.02.2020 kohtumäärusega üldmenetluses kohtu alla.

19.06.2020 kohtuistungil (kohtutoimik I, tl 141-150) avaldasid süüdistatavad Andrus Niinberg,

Andrus Tealane, Mart Tõnusoo ja Marti Stein, et süüdistus on neile arusaadav ja ennast neile

esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatav Aleksei Jakovlev avaldas, et süüdistus on

talle arusaadav ning tunnistab end temale esitatud süüdistuses süüdi.

31.08.2020

kohtuistungil

esitas

prokuratuur

taotluse

kriminaalmenetluse

osaliseks

lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel N Š, I Ji, U De, I Pi, T Ni, J P, Xi Li, S Si ning A Vi

suhtes. Kohus eraldas 01.09.2020 kohtumäärusega KrMS § 216 lg 4 alusel kriminaalasja

eeltoodud süüdistatavate süüdistuses uude toimikusse.

07.09.2020 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse R L ja A Mi süüdistuses kriminaalasi

eraldada, kuivõrd on sõlmitud kokkulepped. Kohus rahuldas taotluse ning 07.09.2020

kohtumäärusega eraldati kriminaalasjast KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasi süüdistatavate

R L ja A Mi süüdistuses uude toimikusse.

07.09.2020 kohtuistungil esitas prokuratuur ka taotluse kriminaalasja osaliseks lõpetamiseks

süüdistatava R V suhtes. Kohus rahuldas taotluse ning 07.09.2020 kohtumäärusega eraldati

kriminaalasjast KrMS § 216 lg 4 alusel kriminaalasi süüdistatava R V süüdistuses uude

toimikusse.

21.09.2020 kohtuistungil esitasid prokuratuur ja kaitsja taotluse süüdistatava G Bi süüdistuses

kriminaalasja eraldamiseks eraldi menetlusse. Kohus rahuldas taotluse ning 21.09.2020

kohtumäärusega eraldati kriminaalasjas KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasi G Bi

süüdistuses uude toimikusse.

19.02.2021 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse süüdistatava J Ži süüdistuses kriminaalasja

eraldamiseks eraldi menetlusse. Kohus rahuldas taotluse ning 19.02.2021 kohtumäärusega

eraldati kriminaalasjas KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasi J Ži süüdistuses uude

toimikusse.

25.02.2021

kohtuistungil

esitas

prokuratuur

taotluse

kriminaalmenetluse

osaliseks

lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel R Ni suhtes. Kohus eraldas 25.02.2021 kohtumäärusega

KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasja R Ni süüdistuses uude toimikusse.

Kohtulike vaidluste käigus leidis prokurör, et on kõigi isikute süü on tõendamist leidnud ning

palus:

Andrus Tealane süüdi tunnistada KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3

aastat, KarS § 296 lg 1 järgi karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel

moodustada liitkaristus mõistetavatest karistustest raskema suurendamise teel, osaliselt

karistust suurendades, mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel

moodustada liitkaristus 30.05.2019 Harju MK otsusega mõistetud karistusega ning lugeda tolle

otsusega mõistetud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega ehk mõista

liitkaristus 5 aastat vangistust ja KarS § 65 lg 1 teise lause kohaselt arvestatakse eelmise

kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust liitkaristusest maha.

Ärakandmata karistuseks jääb 2 aastat 8 kuud vangistust, prokuratuur ei pea vajalikuks reaalse

vangistuse täitmisel pööramist ning palub KarS § 74 lg 1, 3, 4, 5 alusel määrata katseaeg 3

aastat.

Mart Tõnusoo süüdi tunnistada KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat 6

kuud, KarS § 296 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata karistuseks vangistus 6 kuud, KarS §

64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel

ning mõista Mart Tõnusoole karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1

alusel moodustada liitkaristus 30.05.2019 Harju MK otsusega ning lugeda kergem karistus 3

aastat 8 kuud vangistust kaetuks raskema karistuse 5 aastase vangistusega, mis Tõnusoole tolle

otsusega mõisteti ja mille on ka Tõnusoo kandnud, mis kokkuvõttes tähendab seda, et

Tõnusoole saab prokuratuur taotleda karistust, mis tegelikult on juba tema poolt kantud.

Marti Stein süüdi tunnistada KarS 294 lg 2 p 1 järgi, karistada teda 4 aastase vangistusega, KarS

§ 299 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 64 lg 2 alusel

moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4

aastat 6 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 26.04-

23.05.2016 ehk 28 päeva karistusaja hulka ja mõista vangistus 4 aastat 5 kuud ja 2 päeva, KarS

§ 74 lg 1, 3, 4, 5 alusel katseaeg 5 aastat. Arestitud ka vara 210 eurot, KarS § 83 lg 1 kohaselt

mõistes isiku süüdi kuriteos võib kohus KarS eriosas sätestatud juhtudel konfiskeerida kuriteo

toimepanija vara või osa sellest kui see kuulub otsuse tegemisel toimepanijale ning kuriteo

olemus, annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena.

Käesolevas kriminaalasjas on uuritud legaalse sissetuleku ja elatustaseme erinevust kajastavat

protokolli ja on tuvastatud, et aastal 2015 esines erinevus Marti Steini legaalse sissetuleku ja

elatustaseme vahel summas 1130 eurot, selle konfiskeerimise tagamiseks on arestitud 210 eurot

ning prokuratuur taotleb kõnealuse summa 1130 euro konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel

Martti Steinilt, sh 210 euro jätmist, konfiskeerimist. Kõnealuses vaatlusprotokollis on

iseenesest arvestatud või tagasi mindud ka oluliselt pikemalt ja tuvastatud elatustaseme

erinevus enam kui 20 tuhande euro ulatuses kuid prokuratuuri hinnangul saab tänasel päeval

piirduda ka üksnes 2015 eelduslikult kuriteoga saadud vara konfiskeerimisega.

Andrus Niinberg süüdi tunnistada KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 2 aastase

vangistusega, süüdi tunnistada KarS § 299 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust,

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud

vangistust, mida mitte pöörata täitmisele KarS § 74 alusel katseajaga 3 aastat.

Aleksei Jakovlev süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 6 kuulise

vangistusega, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju MK 26.06.2020

kohtuotsusega mõistetud karistusega üksikkaristustest raskema, 3 aastat ja 3 kuud, karistuse

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 aastase vangistuse. KarS § 65 lg 1 teise lause

kohaselt tuleb arvata eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus 3 aastat 3 kuud

vangistust liitkaristusest maha, ärakandmata karistuseks jääb 9 kuud vangistust, prokuratuur ei

pea vajalikuks reaalse vangistuse täitmisel pööramist ning palub KarS § 74 lg 1, 3, 4, 5 alusel

määrata katseaeg 1 aasta ja 6 kuud.

Kaitsja Leelo Viil leidis kohtulikes vaidlustes, et tema kaitsealuse Andrus Tealase süü ei ole

tõendamist leidnud, kuid kui kohus peaks näeb mingisugust süüteokoosseisu, siis leiab, et

Tealase osas tuleks menetluses seoses mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetada, pidades

silmas mitte niivõrd ajafaktorit, vaid Tealase tervislikku seisundit, neid konkreetseid tegusid,

mis tema suhtes on aset leidnud ja teiselt poolt seda, et ta on olnud allutatud kolmele

üldmenetusele, ja sellisel juhul ka menetluskulud võiksid jääda tervikuna riigi kanda tervikuna.

Süüdistatav Andrus Tealane ütles viimases sõnas, et ei ole musternäidis ja on elus vigu teinud

aga leiab, et prokuratuur suhtub väga ühekülgselt ning jätab kohtu otsustada.

Kaitsja Madis Mahlapuu leidis kohtulikes vaidlustes, et tema kaitsealusele Andrus

Niinemäele süüdistuses esitatavad teod on täielikult tõendamata, on oletuslikud, ega ole

sisustatud tõenditele rajanevate faktiliste asjaoludega ning tema kaitsealune tuleb esitatud

süüdistuses õigeks mõista kõikides süüdistuse punktides.

Süüdistatav Andrus Niinberg viimases sõnas ütles, et loodab, et kohus saab aru, mis on õige,

mis on vale.

Kaitsja R Laid leidis kohtulikes vaidlustes, et esitatud süüdistus, puudutavalt Marti Stein’i

väidetavat kuritegelikku käitumist, on kõikides episoodides oma sisult oletuslik ning ei leidnud

mitte üheski episoodis kohtulikul uurimisel tõendamist, mistõttu palub mõista Marti Stein

esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja KarS § 299 lg 1 järgi õigeks.

Süüdistatav Marti Stein ütles viimases sõnas, et tal ei ole kaitsja kõnele palju lisada aga

kindlasti ta ei ole võtnud altkäemaksu ega sõlminud mingeid lepinguid kellegagi.

Kaitsja Tanel Mällas kohtulikes vaidlustes karistuse osas seisukohta ei võtnud, leidis, et tema

kaitsealune Mart Tõnusoo on oma karistuse ära kandnud ja tuleb õigeks mõista talle

inkrimineeritud kuritegudes.

Süüdistatav Mart Tõnusoo tõi viimases sõnas välja ebatäpsusi stenoxxxammis ja ütles, et

teab, kus midagi valesti teeb ja kui ongi niimoodi, on karistuse ära teeninud, siis kannab selle

karistuse ka ära, aga juurde kirjutusi teha ja manipuleerimine, need asjad talle räigelt ei meeldi.

Kaitsja Alar Neiland leidis kohtulikes vaidlustes, et tema kaitsealune Aleksei Jakovlev sai aru,

et maksab Tealasele teenuse eest ja palub mõista Aleksei Jakovlev temale inkrimineeritud teos

õigeks, hüvitada vastavalt kohtule varasemalt esitatud kirjalikule taotluse süüdistatavale

tekitatud kahju ja jättes menetluskulud täielikult riigi kanda.

Süüdistatav Aleksei Jakovlev ütles viimases sõnas, et see raha, mis andis Tealasele, ei olnud

antud altkäemaksuks, isegi mõtetki ei olnud kellelegi raha anda tehnoülevaatuse eest.

3. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kaitsjate ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud

ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, vaadanud ning kuulanud kohtuistungil salvestisi,

kuulanud ära tunnistajate ja süüdistatavate ütlused, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale

asumist põhjendab kohus järgmiselt.

3.1 Andrus Tealane

Andrus Tealasele on esitatud süüdistus KarS § 296 lg 1 ja KarS § 298 lg 2 p 1 järgi. Kohus

analüüsib iga episoodi eraldi, kuid kõigepealt toob välja Andrus Tealase ütlused, mida ta on

andnud üldiselt süüks arvatud tegude osas ning seejärel täpsemalt iga konkreetset episoodi

puudutavad ütlused vastava episoodi juures. Samuti toob kohus välja tunnistaja T V ja T K

ütlused, kuna esimene tegi üldiselt sekretär-kassapidaja tööd Xxx Xxx ülevaatuspunktis, teine

juhtis sealset töökorraldust. Ära on toodud ka asjatundja A Ie ütlused, kes selgitab üldiselt

ülevaatuse läbiviimise korda ja nõudeid, asjatundja hinnangud konkreetsete sõidukite vaatluse

või fotode osas on toodud iga episoodi juures. Samuti on üldiselt ära toodud J Ži antud ütlused

koostööst XXX OÜ-ga ja teistele klientidele ülevaatuste korraldamisest ning ütlused konkreetse

sõiduki kohta vastava episoodi juures.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 2015 aastal oli ta kaubavedaja,

ekspediitor-autojuht, remontis autosid, käis tehnoülevaatustel, tehnokontrolli tegemas

ülevaatus punktides, ostetavatele-müüdavatele autodele ja erinevate klientide soovil nende

autodele erinevaid kontrolle tegemas, kas pidureid või amortisaatoreid kontrollimas, neid võis

teha eraldi, võis teha komplektina nii nagu tehakse ülevaatust. Tehnokontroll on see, et kui

läheb ülevaatuspunkti ja kasutab seda kui iga teist autotöökoda, lihtsalt neil on aparaate rohkem

ja paremad võimalused auto kontrolliks. Teenuste nimikiri oli ametlikult seina peal üleval, kui

tahta erievaid kontrolle teha, oli võimalik ka täielik kontroll teha aga siis ei pandud seda kuhugi

kirja, ei antud allkirja ega templit. Konkreetset hinnakirja nende osas ei olnud. Tehnoülevaatus

on see, mille auto peab läbima ametlikult vastavalt auto vanusele või auto olukorrast kas igal

aastal või üle aasta, autodel on see erinevalt. 2015 aastal käis tehnoülevaatusel või

tehnokontrollis 200-250 autoga, ülevaatusel arvab, et sajakonna autoga, tehnokontrollis käis

rohkematega. Seda, millele auto peab ülevaatusel vastama teab, kuna kunagi õppis

autolukksepaks, autoremonti, ning on olnud palju praktikat ülevaatuspunktides käimisega.

Vigade astmete puhul väga ohtliku vea puhul ei tohi liikluses sõita, ohtliku vea puhul võib

liikuda töökoda-parkimiskoht-ülevaatuspunkt, kui on vähem ohtlikud vead, siis võib ringi sõita.

Kui on pandud kordusülevaatus võib ringi sõita, kuu aja jooksul peab vead parandama ja kui

kuu aja jooksul pöörduda samasse ülevaatuspunkti, ei pea ülevaatuse eest juurde maksma, kui

seadmeid ei kasutata. Kliendid jõudsid temani tuttavate-tuttavate-tuttavate kaudu ja klientide

kaudu ja igaüks võis tema poole pöörduda, piire ei olnud. Kliendid jätsid tema juurde sõidukeid

erineva pikkusega aegadeks, tundideks, päevadeks, olenevalt, kas oli vaja remonti teha. Kui oli

vaja remonti teha, siis oli auto tema juures, 2015-2016 kasutas M töökoda. Kil, perekonnanime

ei mäleta, oli töökoda Ml, X-M tänaval. Tegemist oli avaliku töökojaga ja kuna aitas seal

erinevaid töid teha, siis sai seal oma tuttavate autosid ka parandada. Oli ka A Mi töökoda XX

xxx ääres ja J Ži juures käis ka, tal oli kaks tõstukit, vahest sai ise seal tõstukit kasutada ja

remontida seal mingit tuttava autot. M käis remonditöökojas. Firma xxx sõidukiteid viis ka

tehnokontrolli või tehnoülevaatusele. Xxx sõidukeid oli poole rohkem, millega ülevaatusel käis,

kui see, mis on süüdistuses. Kui keegi klient soovis ülevaatust, siis kõigepealt kontrollis

tehnilist korrasolekut, nt diiselmootorite puhul olid mootorid umbes, mida sai korda madalamal

käigul kõrgete pööretega sõites, nt esiklaasi mõra puhul olenes, kus mõra on, kas saab

ülevaatuselt läbi. Jakovlevi auto puhul oli mõra paremal üleval nurgas, ei olnud juhivaateväljas,

ei jäänud kojamehe alla, seega ei olnud ülevaatusel see probleem. Kui leidis probleemi, vea,

mis oleks mõjutanud ülevaatust, tegi reeglina korda. Kui inimene oli Makroflexi lasknud, siis

peitis selle lihtsalt ära, lihvis ja lasi värvi peale, tehnoülevaataja silmis oli see korras, tal ei ole

õigust proovida, kas see on plekk või Makroflex, kere korrasolek sõltus visuaalsest

korrasolekust. Kindlasti peitis teataval määral puudusi tehnoülevaatajate eest, sest sellest olenes

tema teenistus ja kui auk on täidetud Makroflexiga, siis see annulleeris teravad servad ja ei

olnud ohtlik. Sellise töö puhul pahtel maksis mõned sendid, Makroflex alla euro, pihustus värv

2-4 eurot. tavaliselt olid need kohad auto all servas nii neid töödeldi ja siis peale käis

kivikaitsevärv, see oli veel odavam. Sõidukitega seotud teadmised on praktilised, diagnostikat

ei tee sõidukitele, aga peaaegu kõike muud, ehk kere remontida, keevitada, mootorit remontida,

generaatorit, radiaatorit, kõiki selliseid asju vahetada. Kliendid maksid selle eest, et ta sõidukeid

kontrollis, tegi töid ja aitas ülevaatust korraldada, see oli tema teenustasu. Kliendid maksid tema

aja eest, tema teadis, mida korda teha, kui autol oli midagi viga ja teiseks nende aeg, tema seisis

klientide eest järjekorras, selle eest olid inimesed nõus maksma. Tema ei ole kindlasti ainuke,

kes sellist teenust pakub. Klientide käest küsitud raha oli suurem kui ülevaatuse hind, kuna nad

maksid selle eest, et ta teeks seda teenust, käiks ülevaatusel ja tooks auto tagasi. Kui midagi on

vaja teha, siis teeb korda, kasvõi see, et auto puhtaks teha või midagi ära vahetada. Kui käis

Laaxxxis ülevaatuspunktis, ise elab xxx ja sõidab sinna Xxx xxx’ga, seega kui saab ülevaatusel

käimise eest 30 eurot, läheb sellest pool juba bensiini peale. Kui ta oleks ülevaatajatele veel

mingit meelehead maksnud, siis oleks ülevaatusel käimise eest ise peale maksma. Isiklik

ajakulu oli xxx kohale sõitmiseks pool tundi ja edasi sõltus kui kiiresti ülevaatusele sai ja kaua

see aega võttis, teinekord ootasid 3 tundi, kui järjekorda ei olnud, said kohe. Aastaid tagasi oli

ülevaatus kindlasti pikem, hiljem kui sai käidud samas ülevaatuspunktis, siis kui ülevaataja

ütles, et mine vaheta mingi pirn ära, siis läks tagasi, vahetas ära ja läks uuesti ülevaatusele.

Hiljem tekkis usaldus, et ta teeb niikuinii auto korda, võib olla vaadati mõnedele asjadele läbi

sõrmede, ei oska öelda, aga igakord kui teda saadeti tagasi siis hiljemalt järgmine päev oli tagasi

ja see asi oli korda tehtud. Oli piisavalt sõidukeid, millega pidi ülevaatuse läbimiseks mitu korda

käima, sest töökodades ei ole selliseid aparaate nagu ülevaatuspunktis, ei saa ise gaasi ja

pidureid testida. Remontööde ja puhastamise puhul oli ajakulu txxxt, remontide eest maksid

kliendid eraldi aga üldiselt üle 30 euro enda töö eest ei võtnud, isegi kui remonti tegi, sest siis

pöördusid inimesed uuesti tema poole kui midagi juhtus, kui olid varem tema tööga rahule

jäänud ja siis soovitavad ka tuttavatele. Arvab, et kokku oli aasta jooksul kliente paarisaja

ringis, mõned käisid mitu korda, mõned olid ühe korra kliendid. Oli ka selliseid, kes pöördusid

pidevalt nagu Tõnusoo Mart, et kas ta tahab raha teenida ja mõne töö ära teha. Tõnusood tunneb

vist 2000 aastat, võib olla varem, hakkasid suhtlema auto remondiga seoses. Tõnusood peab

heaks tuttavaks, nii mõnegi autoga on tema juurde ülevaatusele sattunud aga mingeid lähedasi

suhteid ei ole. Tema käest sai ka varuosi. Tõnusoo on erinevate teenuste eest ikka raha maksnud.

Mit tundis rohkem, käis tema remonditöökojas oma autosid remontimas või lasi tema töömehel

remontida, kuna tal oli tõstuk ja kanal. Teiste süüdistatavatega on suhelnud ainult tööalaselt.

Varasematest süüdistatavatest teadis ülevaatuse töötajaid, autode omanikke, aga Xxxi endiseid

autojuhte ei teadnud. Jakovlev on Mardi tuttav. Tema mingi autoga on ülevaatusel käinud, teab,

et tal on mitu autot. Jakovlevi ja Xxxega seoses imestas, et prokurör tahtis teda siin eksitada, et

ise mäletab hästi, et Jakovlev läks Tõnusooga kindlustust tegema ja tema ise ülevaatusele, oli

veel lootus, et kindlustus saab enne ära tehtud kui ülevaatusel andmeid sisestama hakatakse.

Käis paljudes ülevaatuspunktides aga xxx punkt oli selline, kus ei küsitud lisaraha ja ei püütud

sind lolliks teha, räägiti täpselt, mis autol viga on ja mida korda teha, vigu juurde ei mõeldud.

Usaldas neist kõiki töötajaid, aga Miga suhtles tihedamalt. Üldiselt proovis tema juurde

ülevaatusele saada. Arvas, et mida rohkem autosid neile toob, seda rohkem ka palka saavad, on

kasulik neile. Ei olnud nii, et tema sai kõigega läbi, mitu korda saadeti ta sealt ka välja. Alguses,

kui seal ülevaatuspunktis hakkas käima, siis pandi ikka kordusülevaatuse tempel ka ja saadeti

tagasi. Aastatega tekkis aga selline usaldus, et nad ei hakka seal midagi tegema, et ta tehku

asjad korda ja siis tavaliselt oligi umbes tunni pärast tagasi, suuremate asjade puhul järgmisel

päeval. Tekkis usaldus, et kui talle öelda, et korda teha, siis teeb ka. Ei mäleta, kes ülevaatuse

töötajatest teda rohkem tagasi saatis, tema arvates tema seal käidud aastate jooksul on kõik

ülevaatajad teda tagasi saatnud, on olnud juhuseid, kus teda on tagasi saadetud ilma autot üle

vaatamata ja viidatud, et mingid asjad tuleb korda teha ja siis tagasi tulla, Andrus Niinberg ja

Marti Stein on tagasi saatnud. Kuna nad nägid, et käib koguaeg Mi juures, siis võib olla oli

selline asi, et kui nähti viga, ei tehtud ülevaatust lõpuni, ei võetud raha ja saadeti viga

parandama, ei pidanud siis kaks korda ülevaatuse eest maksma. Selles ülevaatuspunktis

käimiseks oli ka põhjuseks see, et aidati, teha, et kui mingi tuli ei põlenud, lubatud tuua kõrvalt

bensiinijaamast uus pirn, ei saadetud tagasi veaga, mille parandamine võis võtta 5 minutit.

Sellisel juhul on keeruline uuele ostjale selgitada, miks kordusülevaatusel pidi käima, pigem

ostja kahtleb selgituses, et tegemist oli tulega. Üldiselt ei olnud põhjust ülevaatajat valida, kuigi

teadis, kes millele konkreetselt rohkem tähelepanu pöörab. Seda ei olnud, et ta planeeriks,

millise ülevaataja juurde minna, seda isegi ei saanud teha, sest oli elav järjekord ja ülevaatajad

võtsid seal autosid järjest aga rohkem püüdis Mi juures käia, kuna suhtles temaga rohkem, kuid

üldiselt olid autod nii korda tehtud või vead peidetud, et ei valinud väga, kelle juurde läheb.

Isegi kui ei oleks ülevaatuselt läbi saanud, oleks põhjuse teada saanud ja selle korda teinud ja

ikka lõpuks ülevaatuselt läbi saanud. Tal ei olnud mõtet maksta kelleelgi meelehead, niikuinii

remontis auto ära, kui oleks kellelegi meelehead maksnud, oleks ise vähem raha saanud. Ei ole

xxx ülevaatajate vastutulelikkust kuidagi kompenseerinud, ei ole neile mingit hüvitist maksnud.

xxx ülevaatuspunktis ei maksnud seoses tehnoülevaatustega kunagi mingit muud raha, kui see,

mis hinnakirjas oli. Kui käis tehnokontrolli tegemas, siis ülevaataja üles, et pane kassasse palju

ise arvad, kui nt tehti pidurite kontrolli. Ülevaataja kätte mingeid summasid ei andnud. Ei tea,

kuidas kassast raha edasi liikus. Oli kaks kassapidajat kassade juures, erinevates vahetustes.

Alati maksis hinnakirja järgi ja kassasse. Tema ise maksis alati sularahas. Ei tea, milline kassa

füüsiliselt välja nägi, kui tehnokontrolli eest viis sinna mingi summa, siis pani selle üle ääre

sinna ja kassapidaja pani kassasse, nägi, et raha pandi kassasse. Kassasahtlit hästi ei näinud, et

kuidas see kinni käis, arvuti oli ees, arvab, et eks mingi võtmega oli. Kviitungit kunagi ei

võtnud, vaid siis kui klient soovis, nt D tahtis alati kviitungit. Reeglina inimesed ei tahtnud

tšekke. Xxxi autodele ei võtnud kviitungit, seda ei küsitud temalt. Kui oleks vaja olnud, oleks

kassapidajalt küsinud ja ta oleks välja lasknud A4 peal selle. A Miga oli tihedamad suhted aga

ka tööalased, tal oli oma remonditöökoda, kus lasi oma autosid remontida vahel, vahel remontis

ise ja maksis Mile selle eest raha, et sai tema töökoda kasutada. Kui keegi tal seal midagi

keevitas, siis maksis teenuse eest raha. Ži töökojas on tõstuki peal näinud kõiki Xxxi busse,

kõik olid seal remondis ja oli juttu sellest, et homseks saab korda ja homme peaks ülevaatusele

minema. Üldiselt on tema teenustasu 30 eurot, mõnikord küsis rohkem, nt 40 eurot, kui oli vaja

veel mingeid lisatöid, liiga palju ei küsinud, et oleks konkurentsi võimeline. Osad kliendid

kauplesid, siis võis neilt ka vähem võtta, nt 25. Xxx autode puhul oli see summa kindel, kokku

oli lepitud, et ülevaatuse hind, pluss 30 eurot talle. Raha ümbrikus ja dokumendid olid autos,

Žilt sai võtme. Mart Tõnusoo puhul võis küsida vähem, sest tal oli alati mingeid töid pakkuda,

kus oli ka teenimisvõimalus, R L võis rohkem anda, ja ta võis ka teinekord küsida vähem, ei

oska täpselt iga kliendi osas välja tuua. Võõrastelt võttis kindlasti 30 eurot. Tasu tavaliselt ei

sõltunud sellest, kaua järjekorras seisis, kõik olenes kliendist, mitte autost. Mõningaid autosid

mäletab inimeste järgi, mõningaid tehtud tööde järgi, reeglina autosid reg. märgi järgi ei mäleta.

Jäävad meelde seigad, mis on seotud kellegi jutuga tol momendil. Marti Steini nimepidi ei

teadnud, nägupidi teadis, et ta on ülevaataja. Andrus Niinbergile ei ole kunagi andnud raha, et

ta teostaks ebaseaduslikult tehnilise ülevaatuse, ei ole talle üldse mingit raha andnud. Ei tea

palju Xxx Xxx’is töötajaid kokku oli 2015-2016, ega ka praegusel ajal. Marti Steinilt ei ole

kunagi palunud, et ta tasuks hinnakirja järgse summa kassasse, ei ole talle mingit raha andnud

ega ole ka püüdnud seda teha. See, kui sõidukil on all kulunud naastrehvid, naaste enam ei ole,

siis see ei ole ülevaatuse läbimise takistuseks, kuna seal saab üksikust naastud ära võtta, mis

veel alles ja sellised rehvid kõlbavad aastaringseks kasutamiseks markeeringu järgi ning

selliseid juhtumeid on tal olnud. Nt Martin Tõnusoo Xxx Xxx, kust kangutas naastud välja.

Mart Tõnusoo ei ole kindlasti kunagi käskinud tal kellelegi tasuda tehnoülevaatuste eest

altkäemaksu, ta ei suuda oma pojalegi midagi käskida teha, pole käsutaja tüüp.

26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja T V ütluste (kohtuköide II, 173 pöördel – 179 pöördel)

kohaselt on töötanud OÜ’s Xxx Xxx sekretär-kassapidajana 6-7 aastat, võib olla rohkemgi ja

tänase päevani. Vormistab tšekke, võtab raha vastu ja kui nad mõõdavad autodel andmeid, tuleb

väljatrükk ja tema kirjutab selle pealt andmed. Tööülesanded ei ole aja jooksul muutunud. Xxx

Xxx tegeleb auto tehnilise ülevaatusega. On ülevaatuse ruum ja tema tööruum on seal kõrval,

eraldi ruum. Töötab xxxaafiku alusel, üks tööl, üks vaba. Tehnoülevaatajad töötavad

samamoodi, üle nädala, töötajatel olid oma vahetused. Marti Stein ja Andres Niinberg ei olnud

tema vahetuses. Temaga ühes vahetuses olid R V, B ja M. Teises vahetuses oli tööl inimene,

kellel samad ülesanded nagu temal. Tuli tööle umbes kuu aega enne politseioperatsiooni 2015,

enne teda oli seal üks teine inimene. Vahepealsel ajal, enne kui uus kassapidaja leiti, täitsid neid

ülesandeid mehed ise. See vahepealne aeg võis olla paar nädalat, ei mäleta täpselt, oli ammu

aega tagasi. Selline tööxxxaafik on kogu aeg nii olnud. Kui keegi ei saanud oma vahetuses

töötada, siis vahetati omavahel, tema ise vahetas mõnel üksikul korral teise kassapidajaga, kui

kellelgi oli vaja olla puhkusel. Tehnoülevaatuse tegemine maksis tol ajal sõidukile 40,

kaubikule 50. Hinnakiri oli seina peal üleval, või helistati ja küsiti. Ülevaatuse eest maksti kõige

lõpus, siis kui oli lõppvormistamine. Tunnistaja juurde kõrvalruumi oli vaja tulla maksma

ülevaatuse eest, kui küsiti, andis tšeki. Ka 2015, 2016 sai pangakaardiga maksta, kui maksti

sularahas, andis tšeki siis, kui sooviti. Arveldas ikka kliendiga, tehnoülevaataja ei toonud

kunagi raha. Andrus Tealast teab, sest tõi auto ülevaatusele ja tema võttis vastavalt hinnakirjale

raha. Nägi, et Tealane käis seal palju, erinevate autodega, täpselt ei tea, mis sõidukiga kuna oli

sinna poole seljaga, vaatas rohkem, mis kategooria sõiduk on tehnilise passi alusel, siis teab

kuidas raha võtta. Hakkas käima paar aastat enne politseioperatsiooni. Vahepeal pikka aega ei

käinud. Tealase suhtlus oli selline nagu ta teaks kõiki, tunnistaja seda aga kindlalt väita ei saa,

tundus hea suhtleja. Vahest rääkis juttu, vahest mitte, oli erinevalt. Andrus Tealane maksis

ülevaatuse eest sularahas, tšeki andis siis kui küsiti aga ei mäleta, et Tealane oleks soovinud.

Sisestas ARKi andmebaasi ARIS kõik andmed, mis tulid väljatrüki pealt, pidurid, heitgaas,

mille ülevaataja välja printis. Kõik tulemused olid ühe paberi peal, kui need olid eraldi tehtud,

pidurid, heitgaasid, taadeldud mõõteseadmed andsid tulemused. Alguses tegid ülevaatajad ise

kõike, aga tunnistaja pakkus abi, küsis, kas ta võib ise need andmed sisestada, et siis saab

kiiremini ja ülevaatajad olid nõus. Tema sisestas ainult andmed väljatrüki pealt ja edasi täitis

ülevaataja, pani vead kirja, otsuse. Andmete sisestamise lõpus prinditi paber välja, mis läks Xxx

Xxx arhiivi. See infosüsteem oli seotud Maanteeametiga. Tema teada 2015-2016 oli ARISe

infosüsteem, hiljem tuli ARIS 2. Tol ajal oli, et isiku nimi, kes auto ülevaatusele tõi, läks ka

infosüsteemi, seal oli selleks lahter, enam ei ole alates andmekaitseseadusest. Selleks, kas küsis

dokumenti, küsis inimeselt nime või vaatas tehnilise passi pealt, kõik kolm varianti olid, kasutas

ühte neist variantidest. Inimene ise ei ütle, et nt vaatas tehnilise passi pealt, ta ikka küsis

inimeselt nime. Kui inimesel nt dokumenti ei olnud, siis küsis nime, kui ei, siis oli ka olukordi,

kus tehnilise passi pealt kirjutas nime. Selle isiku nime, kes tehnoülevaatusele tuli, nende

kontrollkaardil ei kajastu, need on salastatud, nende tehnoülevaatuse kontrollkaartidel ei ole

ühtegi nime. Prokuröri tutvustatud kontrollkaart on teistsugune, Maanteeameti välja antud,

ARISe programmist. Neil endal on vaade hoopis teistsugune, suurelt „kontrollkaart“ peale

kirjutatud ja väga palju asju ei tule peale, juba sel ajal ei olnud esitaja nime, need olid salastatud.

Tema sisestab andmed ARIS programmi, kuid ei tea, kuidas Maanteeamet neid näeb. Kui paneb

programmi kinni, siis enam nEe andmetele juurde ei pääse ja neid enam ei näe. Andrus Tealase

nime kuulis esimest korda uurija käest, temale seda nime ei öeldud. Võis olla nii, et kui Tealane

tõi sõidukid ülevaatusele, võeti nimi registreerimistunnistuselt. ARISe süsteemi pani andmed

ära kohe kui testi vastused tulid, mehed tõid talle välja trükitud testi, see kõik tehti enne ära kui

inimese tasus ja ära läks. Xxx Xxxse jäid testid piduri ja heitgaasi andmetega. Ülevaatuse

teostajad sel ajal kandsid andmebaasidesse vead, siis ta aitas neid. Nüüd teeb ise neid kandeid,

sest asi on natukene muutunud. Kontrollkaarte välja ei tükkinud ja ei arhiveerinud, neid oli vaja

vaid siis, kui auto läks korduvale ülevaatusele, siis anti üks inimesele ja teine jäi Xxx Xxxse.

Kui inimene soovis, siis see ka välja trükiti. Maanteeamet tegi kontrolle, aga mida kontrolliti,

ei tea. Tavaliselt käisid kaks korda aastas, võib olla kevadel ja sügisel. Millal viimati, ei oska

öelda. Klient võib vaadata ülevaatuse ruumis ülevaatust pealt või istuda ka sekretäri juures

ooteruumis. Lõpus tullakse sekretäri juurde, koos ülevaatajaga vormistama. Üldiselt tahavad

tšekki FIEd ja firmad. Mõõteseadmete andmeid ei saa muuta, see arvamus tuleb sellest, et ta

näeb, et kohe tuleb väljatrükk, seal ei saa midagi muuta. Ise ta neid mõõteseadmeid kasutanud

ei ole, kuna ei ole ülevaataja. Ülevaatuse aeg tuleb automaatselt programmi avamisest, varem

avas ülevaataja ise ja tema aitas ülevaatajat, nüüd avab ise. Need avatakse ikka küllaltki alguses,

ei oodata lõpuni. Nüüd on see rangem. Kajastas ikka suhteliselt testi algust, enne esimest testi

avatakse, sellest ajast hakkab kajastama. Seda tõesti ei kajastanud, kui alguses tulekustutit,

tõkiskingi ja muid asju kontrollis, nüüd juba läheb kohe algusest. Kui Tealane tõi firma auto,

siis ütles kohe tunnistajale, et tšekki ei ole vaja. Tal ei olnud kohustust kontrollida, kes auto

ülevaatusele tõi.

12.03.2021 kohtuistungil tunnistaja T K antud ütluste (kohtuköide III, tl 71-76) kohaselt on ta

Xxx Xxx OÜ tegevjuht ja juhatuse liige, juhatuse liige on samuti tema vend R K. Xxx Xxx

alustas tegevust 2002, aastal, tegeleb tehnoülevaatuse ja autode remondiga, mis on eraldi

suunad. Tehnoülevaatuste ja remondiga alustasid 2006 aastal Xxx xxx xxx, Tallinn. Tehnilised

vahendid ülevaatuste teostamiseks tellisid Saksamaalt. Seadmed, et mõõta pidurite efektiivsust,

süsihappegaasi sisaldust heitgaasides, tahmasust. Mõõteseaduse sätted olid kohaldatavad 2015-

2016 ülevaatuspunkti seadmete tööle, seadmed pidid olema kalibreeritud ja taadeldud, mida

viis läbi riik, organi nimi on XXX. Olenevalt seadmest, aga üldiselt pidi kalibreerima 1-2 a

jooksul. 2015-2016 oli vaja mõõtmispunkti tunnistust, mille andis Eesti Akrediteerimiskeskus,

enam seda vaja ei ole. Tema võtab ülevaatajad tööle ja koolitab neid, aga õigused ülevaatuse

teostamiseks annab Maanteeamet, kes avab ARIS 2 programmis ülevaatajale õigused. 2015-

2016 oli Xxx Xxx tööl umbes 7-8 ülevaatajat. Ülevaatuspunktis käis aastas 15-17 000

transpordivahendit, ehk siis umbes 1500 autot kuus, päevas siis 50-60. Ülevaatajad käisid tööl

vahetustega, korraga oli tööl 4 ülevaatajat. Mõned tegid omavahel koostööd. Lisaks oli tööl

kaks naisterahvast, kes tegelesid rahalise poolega, kassaga ja põhimõtteliselt aitasid ka ARIS 2

programmi andmete sisestamisega. ARIS 2 on kõige alus, Maanteeameti proxxxamm, mis

näitab, kas on teostatud ülevaatus või ei ole, seda täidetakse vastavalt määrusele 42. Neil on

Maha seadmed, Saksamaa firma seadmed, mõõtetulemused trükitakse välja paberkandjal, mille

alusel sisestati andmed ARIS 2 programmi. Väljatrükid arhiveeriti vastavalt seadusele

ülevaatuspunkti arhiivis 3 aastat. Ei tea, kas ja millal oli Maanteeameti poolt tähelepanu

juhtimine seoses Maha seadmete mõõteandmete nö rippu jäämisega, aga tema poolt isiklikult

oli antud korraldus, et päeva lõpuks peavad olema testid kustutatud, mida ise pisteliselt

kontrollis, teinekord hommikuti, et ega eelmisest päevast midagi lahti ei ole. Antud korralduse

andis tulenevalt Maanteeameti märgukirjast tulenevalt, ei mäleta, millal see saadeti. Maha

seadmete töö eripärasid ei tea. Mõõtmisest jäi alles tulemus ainult paberkandjal mitte

elektrooniliselt. Seda, kas andmeid on kasutatud, on Maanteeamet kontrollinud, 2015-2016

andmeid ei saa praegu kontrollida. Tema teada ei jäänud elektrooniliselt andmeid maha, mida

saaks kasutada järgmise sõiduki puhul. Ülevaatuspunkt oli avatud tööpäevadel 9-19, laupäeval

10-17. Ülevaatajad töötasid nii, et 6 päeva tööl ja 8 vaba, aga nad võisid omavahel vahetada ka,

põhimõtteliselt oli nädal tööl, nädal vaba. Kui tööpäev lõppes, lülitati seadmed välja ja

hommikul uuesti sisse. 2015-2016 ülevaatuspunktis kaameraid ei olnud. Ülevaatuspunkte

kontrollitakse asjaomaste kontrollorganite poolt pidevalt, ka 2015-2016, etteheiteid ei ole

saanud. Tema teada Xxx Xxx’it 2015-2016 Maanteeameti poolt ei kontrollitud. Tema teada ei

ole klientide poolt pretensioone tulnud ei talle ega Maanteeametile. Ise ülevaatajate töö osas

kontrolli ei teosta, tal ei ole selleks pädevust. 15 aastat tagasi läbis ülevaataja kursused, kuid

eksameid ei teinud, kuna ei tahtnud ülevaatajaks saada. Kui ülevaatuse teostamise osas on

pretensioon, peab seda kohe kontrollima, tunni-kahe, Mum päeva jooksul. 2-3 päevaga auto

olukord muutub, auto liigub, metall väsib, mida iganes. Tema hinnangul ei saa silma järgi,

fotode või video järgi, auto tehnilisele olukorrale hinnangut anda, sest ei tea, millal tehniline

ülevaatus teostati, millised vigastused või mitte vigastused olid. Kuna suurem osa tulemusi saab

seadmetega mõõtmisel, teatud küsimustes saab hinnangu anda visuaalselt. Xxx Xxx reg.

märgiga xxx osas leiab, et kuivõrd Xxx Xxx ülevaatus toimus 21.05.2015 ja vaatlus teostati

03.11.2016, ehk 1,5 a hiljem, ei ole võimalik vastata küsimusele, kas vaatlusel leitud vigastused

olid ka ülevaatuse ajal. Samamoodi ei saa Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja Xxx Xxx reg. märgi

xxx osas öelda, et vaatlusel leitud vigastused olid ülevaatuse ajal olemas, kuna vaatlus on tehtud

vastavalt aasta aega ja 3 kuud hiljem. Fikseerida saab vigastusi vaatluse ajal, mitte aasta hiljem.

Kuivõrd Xxx Xxx XXX reg. märk xxx ei ole hiljem vaadeldud, ei saa öelda, et ülevaatusel olid

probleemid, samamoodi Xxx Xxx Sxxx XXX reg. märk xxx osas, kuna sõiduki vigu kirjeldas

uus ostja 4 kuud pärast tehnoülevaatust. Antud sõidukitega ta ise kokku puutunud ei ole.

Puudused, mis mõjutavad ülevaatuse läbimist või mitte läbimist, peavad olema tuvastatud enne

otsuse tegemist. Ei oska öelda, millal peab tuvastama tehnoülevaatuse, ülevaataja,

ülevaatuspunkti tegevuses vigu, arvab, et kohe pärast ülevaatust. Marti Stein on tema juures

töötanud 16 a, oskab oma tööd teha korralikult. Tema osas ei ole kunagi pretensioone olnud.

Kahel naisterahval, kes aitavad ARIS 2 programmi andmeid sisestada, on antud Maanteeameti

poolt selleks õigused, 2020 sügisel ja on sellest ajast alates ARIS 2 programmiga tegelenud.

2015 aastal nad andmeid ei sisestanud, tegelesid kassaga, klientidega, võtsid dokumente, andsid

need ülevaatajale, pärast andsid dokumendid klientidele. Siis sisestasid ARIS 2 andmed

ülevaatajad, see kes ülevaatust läbi viis. 2015 aastal oli kindlasti kaks tööliini, võib olla kolm.

Kaks olid sõiduautodele ja üks veoautodele, kus seadmed olid võimsamad. Suuremale osale

kaubikutele tehakse ülevaatus veoauto liini peal aga võib ka sõiduauto liini peal. Andrus

Niinberg töötab tema juures umbes 10 aastat, on eriti korralik töömees. Tema osas ei ole ühtegi

kaebust või pretensiooni olnud. Pikaajalised töösuhted Marti Steini ja Andrus Niinbergiga ei

mõjuta tema ütlusi. Mart Tõnusood, Andrus Tealast, Aleksei Jakovlevi ei tunne. Juhatuse

liikme ja omanikuna on iga päev ülevaatuspunktis kohal, pärast xxx enam laupäeviti ei ole.

2015-2016 oli enam-vähem ka laupäeviti kohal, enda tööruum oli teisel korrusel, kui käis all

kohvi joomas või suitsu tegemas, jälgis töötajaid. Tema hinnangul võib auto kerele tekkida

läbiv rooste 2-3 päevaga, kui see oli serva peal kuidagi varjatult. Kalibreeritud või taadeldud

seadmetega kontrollitakse piduri efektiivsust, diiselmootori tahmasust, bensiinimootori 4 gaasi

andmeid, pikkuseid, klaaside läbipaistvust, pea kõike mõõdetakse seadmete, mõõdulintide,

nurgamõõtjatega. Veermikute kontroll, vedrud, amordid, puksid, šarniirid, roolilatt ja lõtkud,

nende mõõtmiseks taadeldud või kalibreeritud seadmeid vaja ei ole. Esituledele on

kontrollseade olemas. Seda, kas mõni tuli ei põle, milline on rehvide seisukord ja sobivus, kere

seisukord, tehakse kindlaks visuaalselt. Margiesinduses on võimalik roostet kontrollida. Maha

seadmeid kasutab pidurite, autoheitgaaside ja tulede kontrollimiseks. Osad on uued seadmed,

osa on vanu, tõstuki ostis 4-5 aastat tagasi, nüüd peab hakkama kõiki seadmeid vahetama, kuna

on vananenud.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26

pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt on tal kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikooli

transporditehnika

erialal,

üldtaust

mehhaanika

teaduskonnas

spetsialiseerumine

transpordivahenditele. 2010 aastal läks tööle Maanteeametisse, töötas seal tehnoosakonna ja

ülevaatuse eksperdina kuni 2019. Kindlasti teostati järelevalvet ka xxx ülevaatuspunktile, tema

ise mitte, sest 2015 tema enam järelevalvega ei tegelenud. Igapäevast kontrolli peab teostama

ikka ettevõte ise oma töötajate töö osas, sest ettevõte on lepingu sõlminud ja vastutav selle

täitmise eest. 2015-2016 oli Maanteeametis kasutusel autoregistri infosüsteem 2 ehk ARIS 2,

kuhu pidi kõik seaduses nõutud andmed ülevaatusel sisestama ja selle kinnitades ilmus see kohe

liiklusregistri andmebaasi. Ülevaataja ja Maanteeameti vaated infosüsteemis on erinevad,

Maanteeamet näeb rohkem välju, see, mis kliendile kätte antakse, on hoopis teistsugune. Vaated

on erinevad sõltuvalt rollile. Tehnoülevaatuse andmeid on raske kontrollida, heitgaasitestide ja

piduritestide andmete osas peab minema ülevaatuspuntki kohale ja võrdlema konkreetseid

protokolle infosüsteemi andmetega. Muid andmeid on tagantjärgi raske kontrollida, nt vead,

läbisõidud, ülevaatusele esitaja, neid ei ole kuskilt võrrelda. ARIS 2 kõige nõrgem koht on

kasutaja, temal võib vigu sisse tulla või meelega valesti kirjutada, ei oska öelda, kuidas muud

moodi seda manipuleerida saab. Erinevad mõõtmistulemused otse andmebaasi ei kandu, seal

peab olema inimene vahel, kes need sisse trükib. Mõõtmisseadmed on erinevad, mõnel on nii,

et kui teed väljatrüki ära, siis ei saa neid andmeid enam taasesitada, üldise korra järgi peab kohe

sinna kirjutama ka auto numbri ja kellaaja. Kindlasti osadel seadmetel on oma andmebaas, kuhu

on võimalik tulemusi salvestada ja taasesitada kui vaja, mõned seadmed on sellised, kus sai

teste avatuna hoida, need nö rippusid õhus, olid sõidukiga sidumata ja seal võis

manipuleerimiskoht tekkida, et pooleli jäänud test seoti mingi vale sõidukiga näiteks.

Tehnoülevaatust puudutavad peamised õigusaktid on LS ja ülevaatajate puhul kaks määrust,

majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 77 (mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimus ja kord) ja nr 42 (mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ja nõuded varustusele). Need on olulised dokumendid ülevaataja töös. Määruse

nr 77 lisas 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud

vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“ on ära toodud vea raskusastmete kategooriad,

väheohtlikud, ohtlikud ja eriti ohtlikud rikked. All pool on tabel, kus vasakul tulbas on toodud,

mis sõlme ehk osa tuleb kontrollida, järgmises tulbas on kontrollimise meetodid, kolmas tulp

on toodud ülevaatuse mitte läbimise põhjused, rikete kirjeldused. Mõni hinnang on väga jäik ja

seda ei saa kuidagi painutada aga osad kirjeldused nt halvenenud või kahjustunud, on ülevaatuse

tegija kaalutlus, hindab vastavalt oma kogemusele, kust piir läheb, kuidas keegi seda vaatab.

Konkreetselt sellist nimekirja ülevaataja endale ette ei võta, see oleks ajamahukas ja ülevaatajal

on see juba peas, mida kontrollida. Sõidukimaht oleneb ka selle vanusest ja konkreetsest

sõidukist. Kaks peamist mõõtmist, mida sõidukitele ülevaatusel tehakse, on pidurdusjõudude

mõõtmine ja heitgaaside mõõtmine. Piduritestil kontrollitakse sõidupiduri toimimist ja

mõõdetakse ära, mis pidurdusjõud on, samuti kontrollitakse seisupidurit, seda sõiduki kõigil

telgedel. Mõõteseade genereerib ise automaatselt või mõõtja peab kuhugi nupule vajutama, et

välja printida piduritesti tulemused. Selle puhul kantakse liiklusregistrisse sisse seisupiduri ja

sõidupiduri üldefektiivsus. Mõõtetulemused tuleb salvestada, on arhiveerimiskohustus, kas

paberkujul ja arhiveerida 3 aastaks, nüüd on 2 aastaks või digitaalselt ja saab need iga hetk

taasesitada. Heitgaasiteste on kaks erinevat. Diiselmootori puhul mõõdetakse palju summutist

suitsu välja tuleb, selleks pannakse sond summutisse ja tulemuse põhjal otsustatakse, kas

suitsusus vastab nõuetele. Omootori ehk bensiinimootori puhul mõõdetakse heitgaasisisaldust

ehk vingugaasi sisaldus ja süsivesiniku sisaldus, ja mootori liigõhutegur. Nende mõõtmiste

kohta tehakse ka väljatrükid, mida tuleb säilitada 2 aastat, kas paberil või digitaalselt. Mõõtmise

tulemuste vormistamine käib ARIS 2 liiklusregistri veebirakenduses, kontroll on nö

elektrooniline. Määruse kohaselt peab ülevaatusele tulija esitama isikut tõendava dokumendi,

sisestada tuleb isiku ees- ja perekonna nimi. Ülevaatusele tulija nimi, kes tõi sõiduki kohale,

mitte nimi, mis on sõiduki dokumentides. Kontrollkaardil on ülevaatuse teostaja see, kelle

konto alt ülevaatus tehti, ta ei pruukinud seda ise avada ja kinnitada. Ülevaatusel tuleb

kontrollida neid heitgaase, mis on mürgised või keskkonnale ohtlikud, ehk vingugaas ja

põlenud süsivesinik, seadusandja on pidanud oluliseks neid heitmeid kontrolli all hoida.

Kasutaja on see, kes need numbrid registris kontrollkaardile kirjutab, ei pruugi olla, et need

tegeliku olukorraga kokku langevad, selle kontrollimiseks peaks kohapeale minema ja

väljatrükke kõrvutama. CO2 näidu lubatu piirest väljas olemiseks on mitmeid põhjuseid, viitab

mootori ebaõigele tööle või heitgaasi ohustamise seadme mitte töötamisele. Selline probleem

ei pruugi, aga võib sõiduki armatuurlaual märku anda, oleneb sõidukist. ABS märgutuli

tähendab seda, et ABS pidurid ei tööta, mille eesmärk on vältida rataste blokeerimist

pidurdamisel ja seeläbi hoida sõidukit juhitavana ning pidurdusteekond lühemana, see omab

tähtsust hädaolukordades. Stabiilsuskontrolli rikke märgutuli näitab, et see ei tööta,

stabiilsuskontrolli eesmärk on tagada sõiduki juhitavus kriitilistes olukordades, nt vältida

külglibisemist kurvis. Määruse kohaselt on seisupiduri mitte töötamine ohtlik viga. Kui

märgutuli mootori töötades armatuurlaual ära ei kustu, viitab see rikkele süsteemis ja ülevaatuse

mõistes on tegemist ohtliku veaga. 2015 aastal oli nii, et kui ülevaatusel tuvastatakse vähem kui

5 väheohtliku viga, siis määratakse talle uus ülevaatuse aeg, kui oli 5 või rohkem, siis sõiduk

läks korduvülevaatusele, sõiduk ei olnud tehniliselt korras. Vähemalt üks ohtlik viga tähendab

kordusülevaatust, viga tuleb kõrvaldada ja uuesti ülevaatusele minna. Kui sõidukil oli kasvõi

üks eriti ohtlik viga, siis sõidukile määrati liiklemise keeld, omal jõul liiklemiseks oli sõiduk

kõlbmatu. Samamoodi viga tuli kõrvaldada ja uuesti ülevaatusele minna. Armatuurlaual on

erineva tähendusega märke, mis viitavad nii ohule, tähelepanu vajadusele või näitavad teatud

seadmete, valgustuse tööd. Üldiselt on võimalik värvide järgi eristada vea olulisust, nagu

rahvusvaheliselt fooridel, punane viitab otsesele ohule, millega tuleks tegeleda, kollane

tähelepanu köitmiseks, ka ohule suunav värv. Ventilaator, mis puhub tuuleklaasile õhku, selle

eesmärk on esiklaas jääst, udust ja niiskusest vabastada, et juht välja näeks, see on kontrollitav

detailülevaatusel, kas see on ohtlik või väheohtlik viga, tuleb määrusest järgi vaadata.

Ülevaatusel tuleb kontrollida uksi, eelkõige reisijate uksi, kas neid saab avada ja kas nad

püsivad suletuna. Kaubikute puhul peab kaubaruumis olema, kas vahesein või

koormakinnitusaasad, üks kahest. Rooste puhul pindmist roostet ei peeta veaks aga kui tegemist

on läbiva roostega, ehk on tekkinud auk või puudutusel see kohe tekib, siis see puudus on ohtlik

viga. Ohtlik viga on kindlasti ka läbiv rooste nendes kohtades, mis on sõiduki kandev

konstruktsioon ja kattedetailidel, nt uste või kapoti peal. Parandamisel tuleb kasutada auto

ehituses üldaktsepteeritud töövõtteid, tuleb taastada nö valmistaja poolt ette nähtud olukord ja

montaaživaht ei ole õige remondi vahend. Läbivate roosteaukude tekkimise aega ei oska öelda,

see sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, üldistusi teha ei saa. 2015-2016 määrus nägi ette

rooste kontrollimist vaatlusega, täpsustavaid juhiseid Maanteeameti poolt ei olnud, olenes

ülevaataja oskustest, teadmistest ja tahtmisest, kui palju ta seda roostetanud ala töötles.

Mootoriõlileke tähendab, et kuskil mingi tihend lekib, miinimumina on see ohtlik leke, Maalselt

eriti ohtlik viga, nt kui lekib väljalaske süsteemi kuumadele osadele, ehk võib tekkida süttimise

või põlemise oht. Kui ülevaatust tähtajaliselt ei teostata, ei tohi selle sõidukiga ringi liikuda.

Ülevaataja seisukohalt ei tähenda see töö mõttes midagi, klient võib saada ülevaatuse kehtivuse

aja, mis on lühem. Mootoripadjad on puksid, mis aitavad summutada mootori vibratsiooni, et

see ei kanduks sõiduki kerele, ka nende kohta on määruses määratlused olemas, kui need on

kahjustunud või kulunud peaks see olema ohtlik viga. Ametialaselt on teada Xxx Xxx OÜ

ülevaatuspunkt, on käinud seal algkoolituse eksameid ja täiendeksamit vastu võtmas,

järelevalvet võib olla teinud, käinud ka delegatsiooniga näitamas Eesti ülevaatuspunkte. Teab,

et see asub xxx, Xxx xxx linnast väljasõidul, xxx kõrval. Teab, et seal olid Maha piduristendid

ja heitgaasi analüsaatorid, mäletab umbes mis järjekorras need olid sinna paigaldatud aga ise

nende seadmetega tööd teinud ei ole. Ülevaatuse puhul ei ole riigilõivu, 2015-2016 ei olnud

kehtestatud tehnoülevaatuse piirhinda, ettevõttel peab olema kehtestatud hinnakiri, mis peab

olema avalik. Olenevalt kliendist sõltub, kuidas makstakse. Ettevõtte põhine on ka see, kas

makstakse enne ülevaatust või pärast. Xxx Xxx olid Maha seadmed, mis võimaldasid avatud

testi. Selle kohta saatis Maanteeamet 2017 a vastava märgukirja, et teste ei tohi avatuna hoida.

Tema teada olid seal need seadmed olnud punkti rajamisest saadik, neid ei vahetata nii nalja

pärast. Maanteeamet teostas ka järelevalvet, kus otsiti korduvusi nt heitgaaside mõõtmisel, kui

erinevad parameetrid lähevad kokku erinevatel sõidukitel, siis on kahtlane, siis selle põhjal tehti

järelevalvet, kas kuskil on vääralt kasutatud teste, tuvastati selline asi ühel Tartu ettevõttel, Xxx

Xxx-il mitte. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2011 määrus nr 77, lisa 4 p 7,8 on välja

toodud spidomeetri puhul 6 erinevat rikke kirjeldust, kontrollitakse vaatlusega, kui spidomeeter

ei tööta, on see ohtlik viga. Odomeetrit kontrollitakse vaatlusega, kui see ilmselt ei tööta, on

see väheohtlik viga. Korrosiooni osas üldiselt on tähelepanu suunatud kandvatele elementidele,

konstruktsioonidele, detailide tugevusele ja terviklikkusele, pindmist roostet ja auto esteetilisust

üldiselt ei jälgita. Tehnilistes nõuetes on vist siiamaani kirjeldus, mis on Maalne kere

korrosiooniga värvikahjustuse pinna suurus, peaks olema cm2 või mm2 täpsusega. Esitatud xxx

OÜ ja xxx kontrollkaardid ei oma sama tähendust kui ülevaatuse kontrollkaart, visuaalselt on

sarnased, kuid need kontrollkaardid ei ole kuidagi reguleeritud, saab nt sõidukit kontrollida nii

enne ostu, siis saab neid asju registris üles märkida. xxx antud autode puhul ei teinud ülevaatust,

vaid kontrolli, seega ei ole tal kehtestatud nõudeid mõõtjate pädevuse osas. Tegemist on

olukorra kirjeldusega ja piduritesti väljatrükiga. Maha seadmete maaletoojalt sai 2017 uuritud

testide haldamise korralduse kohta ja esindaja ütles, et seadmel on võimalik hoida avatuna

lõpmatu arv teste, jätta õhku rippuma, ja neid saab hiljem suvalisel hetkel siduda punti. Võtta

heitgaasi test ja piduritest ja siduda need punti ja panna sinna sõiduki reg. märk külge, see annab

võimaluse manipuleerimiseks. Tal endal puuduvad nende seadmete ja tarkvara kohta

teadmised, et suudaks tagantjärgi kontrollida, kas seda on tehtud või ei ole. Tema hinnangul

vastutab ülevaataja oma tehtud töö eest ja ei ole kuupäeva, millal vastutus ära lõppeb.

Ülevaataja ei vastuta selle eest, mis sõidukiga edasi juhtub pärast ülevaatust, ülevaataja vastutab

selle eest, et sel hetkel kui ta tegi kontrolli, tegi ta seda nii nagu eeskiri ette näeb ja andis õige

hinnangu. Kuna Xxx Xxx väljatrükkidel ei ole testi tegemise ja väljatrükkimise aegasid eraldi

ei ole, siis järelikult oli neil muu verisoon. Teistel versioonidel on väljatrükil kaks erinevat kella

ja kuupäeva, testi tegemise aeg ja paberi väljatrükkimise aeg. Erinevad kuupäevad on

võimalikud ja siis on need kergesti tuvastatavad.

19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34 pöördel)

kohaselt 2015-2016 oli tal autoremonditöökoda xxx, see oli tema ettevõte ja töötas seal üksi,

kõik remonditööd tegi ise. Peamine klient oli Xxx Xxxupp, peamiselt olid neil kaubikud.

Tegemist oli mootori remondi töödega, õli vahetus, piduriklotsid, mõned asjad puudutasid

keevitamist mõningal määral. Xxx Xxxupp oli klient ligikaudu 20 a, vahemikuga kaks korda,

vahepeal läksid ära ja siis tuldi tagasi. Oli ka teisi nii pikaajalisi kliente, aga kuni 2008 aastani.

Iga kord kui Xxxi sõiduk saabus, tegi ülevaatuse ja koostas nimekirja asjadest, mida on vaja

teha, andis nimekirja J H, kes kinnitas, mida on vaja nimekirjast teha, oli ka nii, et konkreetselt

juba ütles, mida on vaja parandada, enne ülevaatust. Tema jaoks oli tegemist väga olulise

kliendiga, aga suhted olid ikkagi halvad, eriti J Haga. Remonti toomiseks helistas talle Ha, toodi

sõiduk tema juurde, peamiselt juhi poolt, kes sellega töötas, autojuhid lahkusid ja jätsid sõiduki

töökOa. Vigade kõrvaldamisest rääkis konkreetselt Haga, autojuhid ei võtnud sellest osa. Xxxi

sõidukid olid väga halvas seisundis, konkreetselt enam ei mäleta. Probleem oli autojuhtide

suhtumises sõidukitesse, millega nad sõidavad, oli kohutav, eriti maakondades, juhid vahetusid

tihti. Koguaeg oli autodes sees mustus, võisid ühe nädala jooksul puruks lüüa kaks laternat.

Kõik autod olid üle 10 aasta vanad. Probleemid ei olnud vanusest vaid suhtumisest. Kõigil

sõidukitel oli peamiseks probleemiks uksed, pidevalt olid lukud lõhutud. Oli ka roostet, sest

tegemist oli vanade sõidukitega. Xxxi sõidukid ei oleks kohe ülevaatust läbinud, oleks vaja

olnud enne remontida. Tehnoülevaatustega seoses Ha koguaeg palus, et pärast remonti sõiduk

läheks ülevaatusele, kuid nende küsimustega ei soovinud tema tegeleda ja ise ei vii. Siis Ha

ütles, et leiaks inimese, kes viiks, sellega oli nõus, aga siis kui Ha ise temaga asjad kokku lepib.

Lõpuks Ha arvas, et kuna tunneb paRni, siis ise asjad kokku lepiks. Leebus sellel teemal, kuna

nad olid tema peamine klient, olid juba vahepeal kaks korda ära läinud, et nad uuesti ära ei

läheks, ta nõustus. Inimeseks, kes hakkaks ülevaatustel käima leidis Andrus Tealase, ta oli

varem ta klient, käis tema juures oma sõidukeid remontimas. Pöördus tema poole kuna oli sel

ajal töötu ja põhimõtteliselt koguaeg tegeles sõidukitega. Tealasele selgitas, et tal on klient Xxx

xxx, kelle sõidukeid remondib ja klient tahab, et pärast remonti sõidukid läheksid

tehnoülevaatusele ja selle teenuse eest klient maksab rohkem kui tehnoülevaatus maksab ja

Tealane nõustus. Ei tea, kuidas Tealane tehnoülevaatust läbis, pole juures olnud. Ei ole

süvenenud, kuidas autode tehnoülevaatusele viimine toimus, andis auto ja sõida, tulemus teda

ei huvitanud. Tavaliselt Ha palus tehnoülevaatusele minna pärast remonti, siis süüdistatav

helistas Tealasele, ütles, et selline sõiduk ja küsis palju see maksma läheb, siis helistas Hale

tagasi, ütles andmed ja Ha saatis autojuhi, raha oli autojuhiga ümbrikus autos kaasas. Ümbrikke

ise lahti ei teinud, kliendid ka ei lugenud tema ees. Tema roll oli vaid Tealast teavitada. Tealane

sai tema käest teada, et sõiduk ootab, tuli tema remonditöökoja juurde ja võttis sõiduki. Tema

teada kaubikute tehnoülevaatus maksis 40-50, võib olla isegi 60, ümbrikutes oli rohkem 70-

xxx. 40-50 oli vist hinnakirja järgne hind ülevaatuses. Ha ise pakkus, et rohkem maksta, et kui

leiab inimese, kes viib, siis maksab teenuse eest. Teab ja on Tealase käest ise kuulnud, et

Tealane on aastaid tegelenud teenuse osutamisega, et viib tehnoülevaatusele sõidukeid. Rääkis,

et tegeleb teenustega, mille eest klient maksab, viib sõiduki tehnoülevaatusele ja osaleb

ülevaatuse protsessis. Kuidas täpselt, ei tea, pole juures olnud. Ei tea, millisesse ülevaatuspunkti

sõidukid viis. Sõidukite seisukorrad olid erinevad, mis Tealane ülevaatustele viis, osad olid

hästi ettevalmistatud, mõnel olid puudused. Peamiselt oli rooste. Kui olid pisipuudused, siis

proovisid need pärast tehnoülevaatust kõrvaldada. Puudustega sõidukid peamiselt läbisid

tehnoülevaatuse. Ülevaatuse läbimine sõltub eksperdist, ta peab terve auto konkreetselt läbi

vaatama, kui tema näeb puudusi siis peaks ekspert ka nägema, kui ta ei soovi neid näha, on see

selle isiku asi. Ei tea, kas läbimisel oli roll ka Tealasel, võib olla tal olid seal mingid tuttavad,

ei tea, kes need olla võisid, teda see protsess ei huvitanud. Tema remontis autosid. Oma

mäletamist mööda remontis kõiki autosid, mis vajasid ülevaatust, aga tal ei olnud Xxxiga

lepingut, sõidukid tehnoülevaatusteks ette valmistada. Sõiduki omanikud olid ise teadlikud, mis

puudused esinevad aga sellele vaatamata saatsid sõiduki ülevaatusele. Temal endal oli täiesti

ükskõik, kas sõiduk läbib tehnoülevaatuse või ei. Kui sõiduk läks ülevaatusele ilma remondita,

oli see kliendi soov, tema ise oli alati remondist huvitatud. Teatud tööd on alati ära teinud, ei

meenu korda, kus sõiduk oleks tulnud ja niisama ära sõitnud. Oli ka teisi sõidukeid, millele

ülevaatust korraldas. Need oli alalised kliendid, kes jätsid auto tema remonditöökOa kuuks, ise

sõitsid minema, siis palusid, et teeks remondi ja pärast viiks ka tehnoülevaatusele. Ütles neile,

et tema selliste küsimustega ei tegele ja rääkis Tealasest neile, et nad temaga ühendust võtaks.

Mõned aga palusid, et ta ise võtaks ühendust. Kui läbi Tealase oli tehnoülevaatus

organiseeritud, siis tema ise ei saanud mingit tasu nendest summadest, mis autosse jäeti. J Ha

tegeles Xxx Xxxupi logistikaga ja vastutas sõidukite remontimise eest. Oli olukordi, kus Hale

saatis vajalike tööde nimekirja ja Ha vastas, et teatud töid ei ole vaja teha, tegi seega ainult tööd,

mida klient tellis, algatus oleks olnud karistatav. Alati tegi ohutust puudutavad tööd, nt pidurid.

Ei tea, miks sõidukijuhid ise ei võinud minna tehnoülevaatusele, seda tuleb küsida Halt. On ka

enda sõidukeid andnud Tealasele, et käiks nendega ülevaatusel, sest tal endal ei olnud aega.

Ülevaatajale polnud vaja raha anda, kui auto oli heas seisukorras. See kui pärast tehnoülevaatust

puuduseid parandas oli nii, et Tealasele öeldi, et mis puudused tuleb enne tehnoülevaatust

läbida, siis tuli remonditöökOa, puudused said kõrvaldatud ja Tealane sõitis tagasi samal

päeval. 2015-2016 oli üks või kaks korda kui tema remonditud sõidukid ei läinud ülevaatust.

Ükskord oli Xxx kaubik, samal päeval parandasid puudused, sõitis uuesti tehnoülevaatusele ja

läbis selle. Xxx Xxxupp sõidukite remontimisest on keeldunud siis, kui nad ei olnud nõus

maksma normaalset hinda. Tema lahendas probleemid normaalse hinnaga, kvaliteetselt, teistes

kohtades, kus peetakse end suurteks spetsialistideks, määratakse kõrge hind, kuigi töö kvaliteet

oli madalam.

3.1.1. KarS § 296 lg 1

KarS § 296 lg 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu vahendamise eest. Andrus Tealasele on

esitatud süüdistus altkäemaksu vahendamises kokku 39 episoodis.

Riigikohus on oma lahendites märkinud, et KarS §-s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus

kujutab endast koosseisutüübilt formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille

objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks

või võtmiseks soodusolukorra loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu

andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle

täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise

olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti

eraldiseisvana. Kuivõrd tegemist on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks

oleva isiku põhiteo objektiivsed tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu.

Seejuures on altkäemaksu vahendamine lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule

ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku

tegemisega altkäemaksu andmiseks. Kui altkäemaksu vahendaja ülesanne seisnes altkäemaksu

eseme üleandmises, on tegu lõpule viidud vara või muu soodustuse üleandmisega ametiisikule.

(vt RKKKo 3-1-1-7-08, p-d 10, 13 ja 14.3).

Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme T. Ki poolt 01.04.2015 kinnitatud teenuste hinnakirja kohaselt on

M1 kategooria sõiduauto ülevaatuse hind 40 eurot, N1 kategooria veoauto ülevaatuse hind 50

eurot, N2 kategooria veoauto ülevaatuse hind 55 eurot ja N3 kategooria veoauto ülevaatuse

hind alates 65 eurot ning O1 haagise ülevaatuse hind 20 eurot (kr. toimik VI kd, tl 118).

Xxx Xxx reg nr A

15.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga A ja selle

registreerimistunnistust nr xxx. Vaatlusega tuvastati, et sõiduki vasakpoolse tagumise

tagurdamistule pirn on läbi ning tule klaasis on auk, juhi turvavöö rihm narmendab ja on

kitsamaks kulunud, mootoriruumi ei olnud võimalik vaadata, kuna kapoti lukuosa on

eemaldatud, puudub tagumise ukse klaasipuhastussüsteem, juhiistme kinnitusel on

korrosioonikahjustused. Fotodelt on näha, et sõiduki külgedel ja ees on kleepsud „Xxx

xxx“. Registreerimistunnistusel oli märgitud üheks järgmisteks ülevaatuse ajaks 03.2016,

kontrollkaart K.xxx, mis kinnitatud allkirjaga (kr. toimik II kd, tl 86-103). Sõiduki Xxx Xxx

xxx VAN reg. märgiga A tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A

28.04.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.xxx (samas, tl 104-105).

Esitatud on ka 28.04.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne

kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr 0715, allkiri, K.2454346 (kr. toimik V

kd, tl 124).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 27.04.2015 helistab J Ž Andrus Tealasele ja

ütles, et homme oleks vaja ühele autole ülevaatus ära teha, mille peale A. Tealane ütles, et

püüab lõunaks. 28.04.2015 kell 08.14 helistab J. Ž A. Tealasele ja küsib, millal talle

ülevaatuse teeb, et tal on 100% sel päeval vaja, küsimusele palju raha tuleb valmis panna

ütleb A. Tealane, et xxx, ametlikult läks kallimaks esimesest aprillist, ametlikult on buss

50, J. Ž ütleb, et tal sai kõik värvitud, tehtud, lambid põlevad ja seal ei tohiks probleeme

tekkida (kr. toimik VI kd, tl 192-231).

07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja M S antud ütluste (kohtuköide II, tl 87-90) kohaselt

töötas ettevõttes xxx augustist 2015 kuni 2016 aasta jaanuarini. Töötas akna paigaldajana

ja autojuhina, aknaid on vaja objektile xxxida. Tööpiirkondadeks olid Jõgevamaa,

Tartumaa, Võrumaa, Põlvamaa, üldiselt Lõuna-Eesti. Xxxi poolt oli tööalaseks

kasutamiseks auto. Kasutada oli kaks Xxx Xxxit, üks suurem, teine väiksem, suurema reg.

märk oli xxx, väiksema oma A. Peamiselt oli kasutuses A, sellega sõitis terve aja jooksul,

oli kordi kui ajutiselt kasutas sõidukit xxx. Mõlema sõidukiga oli võimalik xxxida aknaid.

Oli tavaline, et päevas sõidetakse 100 km. Tööks kasutatavad sõidukid olid tema hinnangul

halvas korras. Sõidukiga sõitsid ikka kahekesi, tema ise oli juhirollis, paarimees tema teada

roolis ei olnud, oli noor poiss, kellel ei olnud äkki lubegi. A sõidukiga oli veel raskem sõita,

kuna puudus ventilatsioon, sügiseste ilmadega klaasid olid udused, pidi klaase pühkima ja

küljeaknaid lahti hoidma, kapOi ei saanud avada, sest õli tilkus, kaubaruumi uksed, lukud

ei olnud töökorras, tuli kaubarihmadega kinnitada, rehvid oli ammu vahetamata, olid vanad

ja kulunud, pidurid sama moodi. Tema seal töötamise aja jooksul rehve ei vahetatud, arvab,

et olid kasutusel vanad kasutatud aastaringsed rehvid, tema hinnangul need ei vastanud

nõuetele, olid väga kulunud. Teavitas neist tingimustest oma filiaali juhi O Š. Ilmselt midagi

ette võeti, kuna tuldi A sõidukile järgi, taheti Tallinnasse viia, aga kui autosse istusid, ei

läinud klaasid puhtaks, ventilaatorid ei töötanud, ei näinud sõita, seega auto jäi Tartusse,

ilmselt arvasid, et liiga ohtlik on sõita. Oli ise seal juures. Autojuhina oli ebakindel, kunagi

ei teadnud, kas jõuad kohale õhtuks või hommikuks, võis teele jääda. Xxxis töötades ei

teadnud, kus autosid remonditi. Kuus oli läbisõit tavaliselt 2-3 tuhat km, sõltus kuust.

Temaga samal ajal oli seal ka tööl üks vanem vene keelt rääkiv mees, kes oli aga lühikest

aega, kuna keeldus neid autosid kasutamast, oli varem autojuht olnud ja tema meelest ei

olnud need sõidukorras. Registreerimistunnistusel oli kehtiv ülevaatus, kontrollis, muidu ei

oleks nende sõitnud, sest trahvi peaks maksma tema. Kindlasti seal tööl olles vaatas, kes

autode omanik on, ütluste andmise ajal seda enam ei mäleta, kas oli firma või eraisik.

Ülevaatuste kohta tema ei teadnud midagi, usub, et nendega sõitmise ajal oli kehtiv

ülevaatus olemas aga ei mäleta, kas ise vaatas, ilmselt oli olemas ja tema sõitis. Autode

seisukord oli ohtlik tema enda ja teiste liiklejate elule ja tervisele, paaril-kolmel korral on

suuliselt keeldunud selliste autodega teele minemast. Tööandjad vastasid, et leiavad siis

uued töötajad. Pere on vaja toita, seega oli sundseis. Endal on kodus garaaž, peres on neli

autot, mis on kõik tema hooldada, seega teab autodest ühtteist, rohkem kui keskmine

inimene, samas ei pea olema suur ekspert, et aru saada, et midagi on halvasti.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 15.02.2017 vaatlusprotokoll Xxx Xxx

reg. märgiga A (p 2.1) fotodega ütles, et kui uksed korralikult ei sulgu, on ohtlik viga. Auk

laternas, vea ohtlikus sõltub laterna otstarbest, tundub, et on tagurdustuli, siis väheohtlik

viga. Tagumise ukseklaasi puhasti puudumine on ohtlik viga. Turvavöö oluliselt

kahjustunud, pole loomulik kulumine vaid kahjustada saanud, ohtlik viga.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx episoodi osas, aprill

2015, ligikaudselt mäletab, teab autot Xxx Xxx reg. märgiga A. Imestas, et Xxxi endised

autojuhid rääkisid, kui halvas seisukorras autod on, kui ise sõitis kaubabussiga, siis piisas

peeglirikkest kui keeldus juba sõidukiga sõitmast ja ülemus tegi korda. Väidab, et need

autod ei olnud sugugi nii kehvas seisus. See konkreetne sõiduk ei olnud kehvas seisukorras

ja J Ž tegi selle korda, see tuleb välja ka telefonikõnedest, kui ta ütles, et põhi on läbi ja ta

vastas, et peitku see ära. Peitmine ise käis lihtsalt, lasti põhjakaitset peale, mis on kummine,

must, sealt ei ole ühtegi pragu ega roostet näha. Ainuke probleem on see, kui autot lõplikult

korda ei tehta, siis poole aasta pärast on seal augud, samuti oleneb, kus auto seisab, kui

muru peal, saab koguaeg niiskust ja auto roostetab kiiremini. Oleneb ka, millistest osadest

on auto kokku pandud, kui vanarauast sulatatud detailidega, siis sinna jääb rooste sisse ja

hakkab kiiremini roostetama kui metalldetail. Selle sõidukiga puutus kokku siis kui J Ž oli

seal pidurid vahetanud, teinud remonti, siis oli nii heas korras, et võis tehnoülevaatuselt läbi

minna ilusti, 10st 9 ülevaatuspunkti oleks läbi lasknud, üks oleks millegagi nokkinud. Teab,

et Ž oli enne auto korda teinud kuna nägi ja käis autosid tema töökojast T. Käis tema juures

tihti mingite juppide või töödega seoses ja nägi, mis autod tal seal tõstukite peal on ja

milliseid remondib. Oli nii, et auto toodi remonti Ž vaatas üle, tegi ära ja siis helistas talle,

et ülevaatusele läheks, üldiselt oli selleks aega. Oli juhuseid, kus saadeti ülevaatuselt tagasi,

läks tagasi töökOa ja ütles, et viga tõsine, et see tuleb korda teha, siis Ž tegi korda ja tema

läks uuesti ülevaatusele. Kuskil linna peal ei saanud klientidega kokku, Xxxi autod olid

kõik töökojas, kui remondi läbisid siis ülevaatus ka ära teha. J Ž oli selle töökoja omanik,

autolukksepp, keevitaja, tegi kõik seal, tal oli seal abiline, vahepeal kaks. Selle Xxx Xxxi

kohta täpselt ei mäleta, oli 6 aastata tagasi, mis päeval ja kell ülevaatus oli, kas sai kohe läbi

või oli remonti vaja. Neid autosid oli ikka palju, osa tuli viia remonti, osad said kohe läbi.

Ei mäleta palju ta selle Xxx Xxxi ülevaatuse eest maksma pidi ja milline oli tema teenus,

arvab, et tema tasu võis 2015 aastal kevadel olla 30-40 eurot teenustasu, tema arvates

ülevaatus maksis kaubikutele 50 eurot.

Xxx xxx reg nr xxx

Maanteeameti xxx teenindusbüroo vastusele lisatud registritoimingute ja Maanteeameti

väljatrükk kohaselt kuulus sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx alates 13.09.2015 kuni

16.07.2015 K Jle, kuni müüs selle A Tle. Sõiduki registreerimistunnistusel nr XXX on

viimane märge järgmiste ülevaatuste kohta 12.2015, kontrollkaardi nr K.24884xxx, mis on

kinnitatud allkirja ja pitseriga (kr. toimik II kd, tl 144-148), mida kinnitab samuti

06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud sama registreerimistunnistust nr

XXX (samas, tl 149-156). 03.06.2015 Facebooki vestluses osalevad A T ja O K, A. T küsib,

millised vead sõidukil on, mille peale vastab O. K, et vajaks mõningaid värviparandusi,

sõitmist segavaid vigu ei tohiks olla, pidurid ei krigise, kesklukustus toimib, auto läbisõit

on 300 000, ülevaatusel käis eelmisel kuul ning enne seda remonditöökojas tehti korda

summuti ja vaadati pidurid üle, käsipidur töötab ning auto on vormistatud O. K isa nimele.

Hinnaks lepitakse kokku 400 eurot ning lubatakse sama päeva õhtul kokku (samas, tl 157-

162). Esitatud ka O K Facebooki kasutaja profiili väljatrükk (samas, tl 163). 27.05.2016

äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A T ära R Pi, kui sõiduki Xxx xxx reg.

märgiga xxx müüja (samas, tl 164-166). 27.05.2016 äratundmiseks esitamise protokolli

kohaselt tundis A T ära Andrus Tealase, kui isiku, kes aitas käivitada tema poolt soetatud

autot (samas, tl 167-170).

Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas K J

16.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, leiti

kolm väheolulist puudust, nimelt aku kinnitus on ebakindel, stabilisaatori puksil või

kuulliigendis on ülemäärane lõtk ja porikaitse või selle paigutus ei vasta nõuetele. Otsuse

kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart nr K.24884xxx, kehib kuni 12.2015 (kr.

toimik II kd, tl 171-172). Esitatud on ka 16.05.2015 teostatud testide leht, all tempel nr

0715, allkiri, K.24884xxx (kr. toimik V kd, tl 134 pöördel).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 16.05.2015 kell 08.51 helistab Andrus

Tealane Mart Tõnusoole ja ütleb, et sõidab sinna (ülevaatusele) Riksi äia omaga, M.

Tõnusoo ütleb, et sõidab xxx ka sinna ja mõtleb, et äkki jõuab Xxx xxx-ga ka. Kell 09.03

helistab M. Tõnusoo R Pile ja ütleb, et läks juba ülevaatust tegema Xxx, et kui ta tahab

Xxxle ülevaatust teha tuleb rehvid täis pumbata, aku ära vahetada ja sinna tulla tunni aja

jooksul, et mõtleks selle peale. Kell 09.12 helistab R. P M. Tõnusoole ja ütleb, et tuleb ikka

ja küsib üle kas xxx ülevaatuspunkti, saab jaatava vastuse. Kell 09.16 helistab M. Tõnusoo

A. Tealasele ja ütleb talle, et see on seal ees, hõbedane ja poiss tuleb Xxxga ka veel (kr.

toimik VI kd, tl 192-231). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 16.05.2015 M.

Tõnusoo helistab A. Tealasele ja ütleb, et oli juba seal aga avastas, et dokumendid jäid koju,

läksid nende järgi aga mõtleb, et tal see mootor puterdab ja sumps on kehva, äkki ei hakka

tulema ja käiks enne töökojas, mille peale A. Tealane ütleb, et teeme ära ja siis on aega

töökojas käia. 17.05.2015 kõnes R Lle A. Tealane ütleb, et reedel passis päev otsa seal, läks

veel xxx ja Xxx xxx-ga, see oli nagu rallikas, summuti pani lörr, lörr (samas, tl 192-231).

07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A T antud ütluste (kohtuköide II, tl 92-93 pöördel)

kohaselt on ta olnud Xxx xxx reg. märgiga xxx omanik. Leidis müügikuulutuse Facebooki

xxxupist, võttis ühendust ja ostis ära, 2015 aastal. Inimene, kellega suhtes ostu teemal oli O

K, vähemalt tema Facebooki nimi. Hiljem politseis tuli välja, et tegemist oli vale kasutajaga,

on oma vestlused ka politseile edastanud ning äratundmiseks esitamisel tundis isiku ära.

Xxxt läks ostma samal päeval, autot tuli näitama sama O K, kes vist mainis, et tegemist on

tema isa autoga. Nägi ka registreerimistunnistust aga ei mäleta, kes seal omanikuna

märgitud oli, see oli 5 aastat tagasi aga sama omaniku nimi oli märgitud ka ostu-müügi

lepingul. Nii palju kui mäletab, oli sõiduk ikka vanake, räsitud. Maksis auto eest 350 eurot,

hinna kauples alla 400 pealt. Kohapeal vormistasid ostu-müügi lepingu ja selle sama

paberiga vormistas end ARKis omanikuks. Kui proovis pärast ostu sõidukiga ära sõita, ei

läinud see käima. Helistas O Kle, kes saatis vanema meesterahva sinna, kes sõiduki käima

pani. Kuidas ta sõiduki käima sai, ei mäleta. Kui politseis käis ütlusi andmas ja esitati

äratundmiseks meesterahva pildid, siis tundis ära meesterahva, kes aitas autot käima panna.

Kui meesterahvas läks ära, lülitas ta mootori välja ja uuesti enam käima ei saanud. Ei mäleta

kuidas aga sai samal päeval sealt ära sõidetud. Nii palju kui mäletab Xxx ukseääred või

pagasnik olid roostes, auke ei olnud, mingid õlilekked olid, summuti ka plärises, oli kuskil

auk sees või lekkis. Tagaklaasil oli vist mingi mõra sees, pidurid olemas aga ei töötanud nii

efektiivselt kui peaks, käsipidur töötas. Arvestas, et nii väikese raha eest ei saa täiesti

korralikku autot. Auto ostis juuni aga Maanteeametisse läks juulis, miks vahe tekkis, ei

mäleta. Mingi aeg sõitis sellega ja siis müüs maha 01. augustil oma sõbrale. Sõber müüs

selle omakorda maha ja siis läks xxx vanarauda. Autoga ise ülevaatusel ei käinud.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx xxx reg. märgiga xxx

ostis tema noorem poeg, R P. Autol oli hästi palju vigu ja R sai praktiseerida remonti selle

peal, aga sõitis ja pidurdas nii nagu peab. Talle tundus, et tehnoülevaatust takistavaid vigu

ei olnud enam, kõik oli selleks ajaks tehtud. Enne tehnoülevaatusele minekut helistas R

talle, et mootor puterdab, ütles talle, et läheks töökojast läbi, hiljem läks ülevaatusele ja sai

läbi, mootoriga enam probleemi ei olnud. Tegelikult ei olnudki see viga, see oli tekkinud

seismisega väike viga. Ei tea palju ülevaatus maksis. R sõitis sellega mõnda aega ja siis

müüs maha. Pärast müüki oli probleem süütelukuga, mis oli kulunud, see on väga odav

detail ära vahetada.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx xxx reg. märk xxx

autot mäletab, hiljuti vaatas pilte ka, see auto oli müügis, sellel polnud midagi viga, ei

mäleta, et seal oleks pidanud midagi suurt tegema. Võib olla olid pidurid roostes,

intensiivselt sõites ja pidurdades piduriklotsid tõmbavad roostekihi maha. Aga see sai

ülevaatusele minnes korda. Süütelukuga oli ka probleeme, seal oleks olnud vaja

klemmiplaat ära vahetada. See moment esiklaasis mõra küll ei olnud. Ei mäleta, kes talle

selle auto tõi, kas Mardi poeg või oli see seal ülevaatuspunkti ees, seal oli koguaeg inimesi

ja sinna võis jätta autosid, võtmed autosse ja auto lahti. Ei mäleta, kes ülevaatuse läbi viis,

kui palju selle ülevaatuse läbiviimise eest maksti, ei mäleta, kas sai kohe läbi või oli vaja

midagi enne lahendada. Erinevate autodega oli selliseid küsimusi, mis sai ülevaatuse aja

käigus ära tehtud, nt suunatule pirn vahetatud, kui see enam kollast valgust ei andnud või

üks mutter kinni keeratud, selliseid kõpitsemisi oli ja sellise suhtumise pärast käis seal

ülevaatusel.

Xxx Xxx reg nr xxx

03.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

millest nähtub, et sõidukil on firma Xxx kleebised, salongis keskmise reisija turvavöö ei

kinnitu, tagumise vasakpoolse tuleklaasi parempoolne nurk on katki, sõiduki kere on värvi-

ja pindmiste roostekahjustustega, esineb ka küljeuksel ja kaubaruumi tagumistel ustel pleki

deformeerumist, parem- ja vasakpoolsed küljekarbid on terves ulatused korrodeerunud ning

esineb plekki läbivaid roosteauke, parempoolse esiukse avamislingi korpus on katki,

kaubaruumi tagumistel ustel puudub lukusüdamik, parempoolse esiukse lävepakul olev

VIN-kood on rooste tõttu loetamatu, mootoriruumis on õlilekked, õline on mootori esikülg

altosast ja karteri kaane pealne, samuti käigukasti ühenduskoht, põhjas olevate põikitalade

ja küljekarpide ühenduskohad on tugevasti korrodeerunud ja kinnitustest lahti, kaubaruumi

tagumiste uste alune karp on terves ulatuses plekki läbivate roosteaukudega, põhja tagaosas

olevad kandetalad on tugevalt korrodeerunud, roosteaukudega ja kinnitustest lahti,

käsipidur on peale tõmbamisel nõrk, kuna sõidukil puudub aku, ei ole võimalik seda

käivitada (kr. toimik II kd, tl 181-196). xxx OÜ vastuse ja sellele lisatud lepingu kohaselt

ostis xxx OÜ xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx 20.09.2016 (kriminaaltoimik II kd, tl 197-

200). Maanteeameti 20.03.2017 vastusest Politsei- ja Piirivalveametile nähtub, et sõiduk

Xxx Xxx reg. märgiga xxx on lammutatud firmas xxx OÜ 26.09.2016 ning

registreerimistunnistust XXX ei ole Maanteeametile tagastatud (samas, tl 201-204). Sõiduki

Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A

21.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ

punktis, leiti üks vähe oluline puudus ehk lähilatern on reguleerimata, otsuse kohaselt oli

sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2496848 (samas, tl 205-206). Esitatud on ka

21.05.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja

heitgaasitest korras, märgitud, et sõidu- ja seisupiduri efektiivsus % mõõteviga, all tempel

nr A523, allkiri, K.2496848 (kr. toimik V kd, tl 122).

Kaitsja poolt esitatud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx ülevaatuste väljatrüki kohaselt

läbis korralise tehnoülevaatuse 21.05.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 18.05.2016 korraline ülevaatus

xxx OÜ-s, millele järgnes korduv ülevaatus samal kuupäeval samas kohas. Korralisel

ülevaatusel leiti kaks olulist viga: rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele ning eesmised

ja tagumised ääretuled ei põle. Väheoluline viga oli, et tagumiste ustega või ukselukuga on

probleeme. Sõiduki taustakontrolli kohaselt 11.03.2021 seisuga registrist kustutatud kui

lammutatud sõiduk (kr. toimik VIII kd, tl 44-49).

09.02.2017 äratundmiseks esitamise protokollis tundis M I ära J Ži, kui J nimelise mehe,

kelle juurde viis enda kasutuses oleva ja XXX OÜ-le kuuluvad sõidukit Xxx Xxx, mille

reg. märki ei mäleta ja Xxx Xxx reg. märgiga xxx. J tegutses Tallinnas, M piirkonnas ja

tunneb ta ära näo järgi (kr. toimik II kd, tl 207-209).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 21.05.2015 helistas J Ž Xxx

xxx OÜ numbrile ja seejärel Andrus Tealasele. 22.05.2015 tegi Ž kolm kõnet Xxxi

numbrile, kes helistas ka ise kaks korda Žile (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 03.11.2016 vaatusprotokoll Xxx Xxx

reg. märgiga xxx (p 2.5) fotodega leidis, et taganurgas kabiini nurgal oleva korrosiooni osas

ei saa aru, kas on värvikahjustusest tekkinud rooste, ei saa pildi järgi öelda. Kere välispinnal

on korrosiooni auke ehk on teravad servad, ohtlik viga. Detail, mis on kere all roostes, teiste

liiklejatega kokku ei puutu ja kui pole kandvat funktsiooni, kere tugevuse osas ei ole see

määrav. Põiktala läbi roostetanud, on kere raami osa, ohtlik viga. VIN-koodi ei ole

korrosiooni tõttu võimalik välja lugeda, ohtlik viga. See on sõiduki identiteedi osas oluline,

on ette nähtud, et VIN-kood peab olema 30 a selgesti loetav.

11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja M I antud ütluste (kohtuköide II, tl 109-111 pöördel)

kohaselt töötas aastal 2015 xxx, seda alates 2011 aastast ja seda siia maani. Tööülesanneteks

oli akende paigaldamine, montaaž, töötas üle Eesti. Tööalaseks kasutamiseks oli tööandja

poolt antud sõiduk, 2015 aastal olid kasutuses kaubik Xxx, Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja

xxx. Ise juhtis neid sõidukeid ning vastustas täielikult sõiduki eest, ehk kontrollida, kas on

tehnoülevaatus tehtud, kindlustus, puhtus, kui oli vaja teha remonti, pidi viima teenindusse.

Ise on viinud remonti Xxx Xxxit ja xxx, Ml asuvasse remonditöökOa. Ühe remondimehe

nimi oli J, tunneb visuaalselt ära kui J Ži. Tema ise kunagi remondi eest ei maksnud, vist

oli Xxxi kaudu. Ülemus ütles, et sõiduk J juurde viia, ülemus oli J Ha. Aadressi ei mäleta,

Ml, väike tänav. Xxx Xxxi viis J remonditöökOa võib olla kahel korral, kuna oli roostes,

üks kord oli seotud tehnoülevaatusega, tema ise autot pärast kätte ei saanud, vaid lahkus

objektile. Mäletab, et viis ühe korra sõiduki J juurde ja lahkus. Ei mäleta täpselt, vist kasutas

seda sõidukit ka pärast. Ajal kui ta Xxx Xxxit kasutas oli see halvas seisukorras ehk laternad

töötasid halvasti, kaubaruumi tagumine uks ei toiminud hästi, oli roostes, ei avanenud hästi,

seda ei saanud kasutada. Ise ei ole Xxx Xxxit ülevaatusele viinud. Pärast seda nägi sõidukit

Xxxis. Kogu selle aja jooksul oli kindlasti ka teisi kohti, kuhu sõidukeid remonti viis, mis

kohad need olid, ei mäleta. Kui ühel korral sõiduki Ml asuvasse töökOa viis rääkis ka Jga,

selgitas, mis vead sõidukil on, ei mäleta kas see oli kord, kui oli vaja tehnoülevaatus

organiseerida. Ise on ülevaatusele viinud sõidukid Xxx Xxx ja Xxx Master, mida tegi enda

initsiatiivil. Viis ka selliseid autosid remonti, mida ta ise ei kasutanud. J juurde on veel

viinud Xxx Xxxi, ühe korra, kuna turbo ei töötanud, ka selleks anti korraldus.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 21.05.2015 ülevaatus, Xxx

Xxx reg. nr 602 oli Xxxi auto, arvab, et ka sellega seoses helistas J Ž, töökojas võis ka

kellegi teisega suhelda, aga kui see oli Xxxi oma, siis ei saanud suhelda kellegi teisega,

täpselt ei mäleta igat autot. Ei mäleta, kes ülevaataja oli ega seda, kui palju raha sai. Arvab,

et tehniliselt oli see korras, läbivat roostet kindlasti ei olnud ja kui põhja all keevitada oli

vaja siis Ž keevitas selle ära.

Xxx Xxx reg nr xxx

Vastavalt esitatud ostu-müügi lepingutele ostis S K sõiduki Xxx Xxx 28.06.2005 ning müüs

01.06.2015 sõiduki reg. märgiga xxx A Kile (kr. toimik II kd, tl 230-231). Seda kinnitavad

ka Maanteeameti vastusega esitatud dokumendid, registriväljavõte ning taotlus

registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega (samas, tl 232-236). 27.09.2016

asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduautot Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille

kohaselt on parempoolne esilaterna reflektor roostes ja muud nähtuvad vigastused sõidukil

puuduvad (samas, tl 237-242). 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud antud

sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, millest nähtub, et viimaseks järgmise ülevaatuse

ajaks on 06.2016, kontrollkaart nr K.2517460, kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 243-

250). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas

S K 01.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ

punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart nr K.2517460 (samas,

tl 251-252). Esitatud on ka 01.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri,

K.2517460 (kr. toimik V kd, tl 129 pöördel).

11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja S Ki antud ütluste (kohtuköide II, tl 115-116) kohaselt

kuulus talle sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx, omandas selle 2005 aastal Mardi kaudu,

teadis, et Mart tegeleb autodega. Mart tõi auto Saksamaalt Eestisse ja täitis saksa keelse

brošüüri ära, tunnistaja allkirjastas, ehk siis leping, mille alusel sõiduki omandas. Kasutas

seda autot 3-4 aastat, siis jäi seisma, kuna tööandjal olid oma autod olemas. Enne kui

romulasse hakkas viima helistas Mardile, Mart pani auto käima ja viis ära, ehk siis müüs

auto Mardile 2011 aastal. Mardiga oli siis kaasas ka Andrus Tealane. Romulast öeldi, et

saaks 200 eurot aga 59 eurot on xxx, siis müüs Mardile hoopis 200 euroga. Xxx ise oli

sõidukorras, polsterdatud lagi oli ainult kuumaga lahti tulnud, tehniliselt üle ei lasknud

vaadata. Müügilepingut ei teinud, Mart ütles et viib maale poisile, kes harjutab sõitmist ja

võtab ise registrist maha. Aasta hiljem helistas kindlustus, kes ütles, et auto kindlustamata

ja registrist maha võtmata. Seejärel helistas Mardile, kes lubas sellega lähipäevil tegeleda.

A Ki ei tea ja temale seda autot müünud ei ole. Prokuröri näidatud müügilepingut, kus S K

oli sõiduki müünud, varem näinud ei ole, VIN koodi ei tea, seal ei ole tema allkirja.

Esitatud R Pi ja A Ki vahelisest 28.05.2015 kirjavahetusest nähtub, et R. P annab teada, et

sõiduki karburaator vajab veel sättimist aga ülevaatuse sõiduk läbiks, mille võib ka ise ära

teha, hiljem annab aga teada, et inimene, kes tal ülevaatusi tegemas käib, on hõivatud ja

ülevaatuse saaks võib olla laupäeva lõunast tehtud, mille peale lükkavad kokkusaamise

edasi esmaspäeva peale. R. P vaatas A. Ki soovil kojamehed üle, mis sai toimima.

01.06.2015 vestlus jätkub, A. K on veel välismaal aga R. P annab teada, et ülevaatus on

nüüd autol olemas, lepivad kokkusaamise kell 20.30 Hiiu pubi juures ning vestlusest

nähtub, et said ka kokku (kr. toimik III kd, tl 1-11).

21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A K antud ütluste (kohtuköide II, tl 119-120 pöördel)

kohaselt omandas sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx 2015 aastal, kuulub siiani temale.

Müügikuulutuse leidis Facebookist, suhtus müüjaga käis Facebooki kaudu. Politseis

äratundmiseks esitamisel tundis müüjaks olnud isiku ära, selleks oli R P. Facebooki

vestlused müüjaga on edastanud uurimisasutusele, ülekuulamise käigus logis Facebooki,

kopeeris vestluse ja lasi seal välja printida. Sõidukit nägi ühe korra enne ostmist, kuskil 1-

2 nädalat enne Facebooki vestlusi, Maalselt kaks nädalat, ei mäleta täpselt. Kui sõidukit

nägi oli see rahuldavas korras, kuna oli seisnud, oli pesemata, väikeseid probleeme –

kojamehed ei töötanud, salongi ventilaator ei töötanud, auto hääl selle võimsuse kohta oli

liiga plärisev. Puudusi summuti töös otseselt ei näinud, ei ole spetsialist, auto alla ei

vaadanud. Esimesel korral proovisõitu ei teinud. Siis ei olnud ka ülevaatust tehtud, müüja

pidi ära tegema, sellest olenes ka auto hind. Proovis hinda tingida 350lt 300 peale, aga selle

peale müüja ütles, et odavamalt tuleb ilma ülevaatuseta, seega otsustas, et las teevad

ülevaatuse ära ja lõplikuks hinnaks jäi 350 eurot. Ostmise hetkel oli ülevaatus tehtud. Paus

suhtluses tekkis, kus mõtles ja otsis endale hobiautot. Ostu-müügi vormistamisele tema

sõitis oma teise autoga, müüja tuli Xxxiga, müüja pool lepingust oli täidetud, tema täitis

teise poole, andis raha ja sõitis minema. Lepingus oli müüjaks S K, kes oli müüja jutu järgi

tema vanaisa. Ei mäleta, kas ostmisel kontrollis tehnoülevaatuse olemasolu

registreerimistunnistusel üle, aga arvab, et vaatas. Järgmisel päeval lasi tuttaval, kellel

autoparandus, auto üle vaadata, kes ütles, et summutitoru tuleb vahetada, soovitas vahetada

ka piduritoru, et oleks turvalisem, oli kergelt korrodeerunud, et võib juhtuda, et tugevama

pidurdamise korral võivad puruneda. Enne remonti sõitis 100km, mille sõitis ära küll. Pärast

ostmist kasutas sõidukit suvel natukene, nüüd on seisnud maal kuuris ja ülevaatusel ei ole

käinud. Ostis vahepeal uue auto, ei olnud vajadust ülevaatusele minna, sõidumugavus ei

olnud kõige suurem. Ise ei tahtnud ülevaatust teha, kuna sellega oleks paar päeva läinud,

tahtis sõidukit maale saada. Hiljem kojamehed hakkasid tööle, R vaatas üle, see ka

Facebooki vestluses. Mõned väikesed vead olid, aga ise ei muretsenud, kuna teadis, et auto

oli seisnud. Kere seisukord oli üllatavalt hea sellise vanuse kohta, suurt roostelappi ei ole

siiamaani sellel. Ülevaatus tehti vahetult enne müüki.

03.10.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis A K esitatud fotodelt ära R Pi kui

isiku, kes müüs talle sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx (kriminaaltoimik III kd, tl 12-

15).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 28.05.2015 R P helistab Andrus Tealasele ja

küsib ülevaatuse hinda, millele A. Tealane vastab, et ametlikult on 35, nemad saavad 50ga.

Kell 21.13 Mart Tõnusoo helistab A. Tealasele ja ütleb, et tahaks teha Xxx 2 ülevaatust,

millel on CO paigast ära, lepivad kokku, et veel suhtlevad. 30.05.2015 M. Tõnusoo helistab

A. Tealasele, viimane arvab, et jõuab ülevaatust teha. Kell 16.17 M. Tõnusoo helistab A.

Tealasele, viimane teatab, et ei jõua. 01.06.2015 A. Tealane helistab M. Tõnusoole, kes

vihjab, et võiks ülevaatusele minna ja A. Tealane ütleb, et ta paberi kaasa võtaks. Kell 11.08

M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, et tõi paberi ära ja lepivad kokku, et saavad Tõnusoo

juures kokku. Kell 11.09 M. Tõnusoo helistab R. Pile, et ta paneks Xxxi valmis, kuna see

läheb ülevaatust tegema, võti, dokumendid. Kell 11.29 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele,

kes on kohal. Kell 12.47 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, viimane palub tal välja tulla

auto juurde. 01.06.2015 kell 15.19 M. Tõnusoo helistab Vahur Rosenbergile ja küsib oma

poisi Xxxi kohta, et keegi tahab seda ära osta, selle mootorist ilmselt asja ei saa, nigu sõidab

aga bensiin jookseb sinna ja ei viitsi tuvastada miks, võib olla peaks uuesti bensiini pumba

ära vahetama, V. Rosenberg vastab, et ei oska midagi öelda ega ennustada.

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt toimus

korraline ülevaatus 01.06.2015 Xxx Xxx OÜ-s (kr. toimik VIII kd, tl 56-60)

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt sõidukit Xxx Xxx reg.

märgiga xxx mäletab väga hästi, selle auto ostu-müüki vahendas kunagi, selle ostis tuttava

tuttav, see auto seisis siis 4 a, kui omanik helistas, et plaan viia see romulasse. Läks seda

autot vaatama, et mis sellest alles jäänud on, sai tööle, aku vaja vahetamist, bensiin sisse ja

rohkem see ei tahtnudki. Tehnoülevaatusele jõudis see auto kuna arvas, et see ei ole kehvas

seisus, väga heas korras kere, R tahtis seda endale ehitamiseks aga tahtis seal mootori ja

käigukasti ära vahetada. Tehnoülevaatusele minnes oli laepolster alla vajunud ja veel nipet-

näpet aga need ei sega ülevaatuse läbimist, muud vead olid korda tehtud. Tehnoülevaatusel

sellega probleeme ei tekkinud. R müüs selle maha. Seismisega tekkinud vigu oli ja

vaheohtlikke vigu võis esineda. 28.05.2015 kõne R Piga, see et nemad saavad ülevaatuse

50ga tähendab seda, et ise ei käinud ülevaatustel, delegeeris selle, siis see on umbes see

hind. Öeldud 35 ametlikult oli võetud niisama, eeldas, et on selline hind, hiljem luges, et

tegelikult hinnakirjas 40. R viis sõiduki ülevaatuspunkti juurde ja Tealane ootas seal, kes

käis ülevaatusel. R ise ei läinud, kuna tal puudus sõiduõigus sellele ajal, suhtumine oli vale,

et lubas tal sinna sõita aga ta ei saanud ülevaatusele titelubadega ise sisse sõita, arvas, et

ülevaataja võib politsei sellisel juhul kutsuda, tal endal on kogemus olnud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, on Xxx, mille koos Tõnusooga tõid ja Tõnusoo poeg tahtis seda ehitama hakata. Oli

korras, aga ainuke viga oli see, et mootor oli nõrk, poeg R P tahtis võimsamat, oli vana tüüpi

mootor, ehk tuli karburaatorisse puhastusainet lasta ja natuke sõita. Ei mäleta

tehnoülevaatusele viimist, kelle juures käis ja palju raha sai.

Xxx Xxx XXX reg nr xxx

08.06.2010 sõiduki Xxx Xxx XXX reg. märgiga xxx registreerimise taotluse kohaselt oli

sõiduki omanikuks xxx AS, vastutavaks kasutajaks T N ning lisatud oli

registreerimistunnistuse koopia nr xxx (kr. toimik I kd, tl 19-20). Seoses xxx ja T Ni

vahelise sõiduki Xxx Xxx järelmaksu müügilepingu lõpetamise aktiga ning T Ni taotlusega

registrikande muutmiseks sai viimane sõiduki omanikuks 09.01.2015 (samas, tl 22-23),

mida kinnitab ka Maanteeameti andmete väljatükk (samas, tl 24-25). Asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt Xxx Xxx XXX reg. märgiga xxx registreerimistunnistusel nr

XXX on märgitud järgmiseks ülevaatuse ajaks 11.2015, mis on kinnitatud allkirja ja

pitseriga, kontrollkaart nr K.2523130 (samas, tl 26-27). Sõiduki Xxx Xxx XXX reg.

märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas T N 03.06.2015 sõiduki

ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, leiti kaks vähe

olulist viga, heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud ning tulekustuti puudub, ei

vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. Otsuse kohaselt oli sõiduk

tehniliselt korras, kontrollkaart K.2523130, kehtib kuni 11.2015 (samas, tl 30-31). Esitatud

on ka 03.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2523130 (kr. toimik

V kd, tl 135 pöördel).

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis T N esitatud fotodelt ära Andrus

Tealase, kelle nime ei osanud nimetada, kuid tema teada on meesterahvas Mart Tõnusoo

tööline, kes käis 2015 aastal tema sõidukile Xxx Xxx reg. märgiga xxx Laaxxxi

tehnoülevaatuspunktis ülevaatust tegemas, tunneb ta ära näo järgi (kr. toimik I kd, tl 28-9).

19.06.2020 kohtuistungil T Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik I, tl 147

pöördel-150) kohaselt võis olla 03.06.2015 kui kasutas Mart Tõnusoo tuttava abi talle

kuuluva sõiduki Xxx Xxx xxx tehnilise ülevaatuse tegemiseks. Kohtusaalis tuvastas

Tõnusoo tuttavana Andres Tealase. Tema enda sõnul oli sõiduk tehniliselt korras, olid

iluvead ehk parempoolsel karbil oli paar auku läbi roostetanud, mida ise pahteldas ja värvis

üle. Sõiduk oli olnud talvel remondis ja sõitis sellega vähe. Mõte, et Tõnusoo saab

ülevaatusega aidata tekkis sellest, et nad elavad ühes majas ning ta teadis, et Tõnusoo

tegeleb autodega. Tõnusool oli palju autosid, remontis neid, käis ülevaatustel. Kui Tõnusoo

käest küsis, kas ta saab ülevaatuse ära teha, vastas, et saab. Tuli jätta võtmed, tehniline pass

ja raha autosse, kui Tõnusoo ise ei saa ära käia, siis keegi käib. Nl endal ülevaatusele

minekuks aega ei olnud. Samuti arvas, et ehk Tõnusool läheb tehniline ülevaatus kergemini,

ei hakata norima ja tal on seal tuttavaid ees, kuna pidevalt tegeleb autodega. Autosse pidi

jätma 70 eurot, millest pidi katma ülevaatuse maksu, mis on 40-60 eurot, täpselt ei tea ja

see, mis üle jääb, on teenustasu ülevaatusele viimise eest. Andrus Tealast teadis aga

ülevaatuse ajal ei kohtunud. Ei tea, miks registreerimistunnistusele on kirjutatud, et

03.06.2015 ülevaatuse järgselt tuleb uuele ülevaatusele minna juba novembris 2015. Ei oska

öelda, kas tegemist oli altkäemaksuga aga teab, et auto viimise ja toomise eest peab ka

maksma, kui palju, seda ei tea. Teab ka, et eks midagi altkäemaksuks läks aga võttis seda

kui väikest summat, et kui teeninduse jaoks 10 ja altkäemaks 10, siis ei ole see mingi

altkäemaks vaid leivaraha. Ei teadnud, kuidas see 70 eurot mõlemal korral jagunes, kui

palju läheb ülevaatajale, kui palju läheb vedajale. Teadis, et mingi raha läheb ülevaatajale.

Tunneb end süüdi, et on sellisesse olukorda sattunud, kui oleks teadnud, et raha läheb

altkäemaksuks, siis ei oleks raha nii maksnud. Tõnusooga konkreetselt sellest juttu ei olnud,

et peab altkäemaksu maksma.

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 03.06.2015 kell 12.12 Mart Tõnusoo

helistab Andrus Tealasele ja pakub kahe ülevaatuse tegemist, üks on 2007 aasta auto, teine

on probleemne, Nmehe džiip, kellele ütles hinnaks 70, kellel on isegi enam-vähem, karbid

olid läbi roostetanud aga pani nüüd Makroflexiga vist kinni. Teine auto on kohe ülevaatuse

juures. Lepivad kokku, et A. Tealane annab teada. Kell 13.25 A. Tealane helistab M.

Tõnusoole ja ütleb, et umbes kell kaks jõuaks tema juurde, lepivad kokku, et saavad xxx

kokku. Kell 14.43 M. Tõnusoo helistab T Nile ja küsib, kas ta soovib ülevaatust ära teha,

lepivad kokku, et T. N jätab auto maja ette, uksed lahti, tehnilise passi ja 70 autosse ning

M. Tõnusoo võtab ise auto. Kell 14.44 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja ütleb, et ta võib

tulla sinisega koju ja võtta siis see punane, džiibil on võtmed, tehniline pass ja raha istme

peal. Kell 14.46 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja palub xxx sõita pehme gaasiga,

temperatuuri andur või midagi on tuksis, muidu lööb tagant suitsu välja. A Tealane küsib

Xxxe diisel bussi vea kohta, mis soojast peast käima ei lähe.

Sõiduki Xxx Xxx XXX reg. märgiga xxx tehnoülevaatuste väljatrüki kohaselt on korraline

ülevaatus olnud 03.06.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 11.03.2021 seisuga sõiduki taustakontrolli

kohaselt ajutiselt registrist kustutatud (kr. toimik VIII kd, tl 61-66).

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt T N on tema N, elavad

samas majas xxx suhtlevad vähe, kui garaaži juures kokku saavad, siis aeg-ajalt räägivad.

N omas sõidukeid, mõned olid hoovi peal, sel perioodil olid tal Xxx Xxx ja kaubik Xxx

xxx, sinine. N pöördus seoses autodega tema poole ilmselt sellepärast, et teadis, et tegeleb

autodega ja kuna tal endal olid pikad tööpäevad oli tal mugav, et keegi tema eest

ülevaatustel käiks, pigem küsis, kas „väikemees“ ehk Tealane saaks ära käia. Tealane oli ka

seal hoovi peal käinud, nad olid suitsumehed, neil oli rohkem juttu. Tema oli teema

vahendaja, helistas Tealasele ja leppisid enam-vähem aja kokku ja kuidas logistiliselt saaks.

Tema ühegi xx autoga sõitnud ei ole, sees istunud ei ole, on mingitest vigadest juttu olnud,

aga midagi konkreetset ei tea. N ise putitas neid, sõitis, visuaalselt neil probleeme ei olnud,

tehniliselt ei tea. Xxx Xxx tundus visuaalselt paremas korras, oli firmaauto. Kuupäevaliselt

ülevaatuste kohta ei tea aga, et džiibil oli enne ja Xxxul paar kuud hiljem. Ei mäleta

konkreetselt ülevaatusel olnud probleeme. Toimiku materjalidest, tema kõnest tuli see, et

karbid oli Makroflexiga parandatud, eeldab, et sellest oli Nga juttu, samas teab, et kui auto

näeb visuaalselt normaalne välja, siis ei ole probleem ülevaataja jaoks. Üldiselt arvab, et

Makroflexiga ei ole hea teha, sest parandab lühiajaliselt aga on happeline. Ülevaatusel see

kindlasti probleem ei ole. Xxx Xxxi ülevaatus läks 70 eurot aga see oli summa, mida

Tealane talle telefoni teel ütles ja ta ütles Nle edasi, kes oli sellega nõus, ei mäleta, et oleks

olnud lisaküsimusi. Sai kokku lepitud kuidas raha ja dokumendid üle anda, kuhu auto jätta.

Ise ei teinud, kuna oli muid tegemisi.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx reg. märgiga xxx oli

T N auto, kes elas Mart Tõnusooga ühes majas. Auto seisis Tõnusoo hoovis. Tegemist oli

džiibiga, N oli iluplekkidele enda ütluste kohaselt Maroflexi lasknud, ise ta seda ei näinud

ja kuna auto oli raami peal siis iluplekid ei mängi rolli, peamine, et teravaid servi ei olnud.

Makroflexi lastakse augu täiteks, seda on kerge töödelda, eks seda tehakse, kuna

keevitamine on aeganõudvam ja kallis töö. Ülevaataja, teades Makroflexi kasutamisest,

võib auto läbi lasta, kui on kasutatud nt ilupleki täiteks, aga kui on kasutatud raamil, siis

kindlasti ei lase läbi. Ni auto puhul oli tegemist iluveaga, need ei olnud ei ohtlikud ega vähe

ohtlikud vead, konstruktsiooni tugevust need auto puhul ei muutnud. Selle auto puhul oli

võti, tehnilise pass ja raha jäetud autosse, ei lugenud isegi palju ta sealt raha sai, eks mingis

summas oli kokku lepitud, ei usu, et ta vähem pani. Summa oli Nga kokku lepitud, tema oli

omanik ja maksja. Ei mäleta, kes ülevaataja oli.

Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx

Maanteeameti andmete väljatrüki kohaselt on Xxx-Xxx S xxx XXX reg. märgiga xxx

esmane registreerimine oli 01.09.2006, Eestis registreeritud 05.06.2015 ning omanikuks on

V J, elukohaga xxx (kr. toimik I kd, tl 1). Sõiduki registreerimise taotlusest nähtub, et V J

esitas 05.06.2015 sõiduki xxx registreerimiseks taotluse ning registreerimismärgiks

omistati xxx (samas, tl 2-3). Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktist

nähtuvad sõiduki üldised ja tehnilised andmed. Märkmena on välja toodud, et läbisõidu

mõõdikul rike, mistõttu on läbisõidu näit märkimata (samas, tl 4-5). 01.10.2015 on sõlmitud

müügileping, millega V J müüs antud sõiduki A Š, kes esitas 12.10.2015 taotluse

registrikande muutmiseks seoses omanikuvahetusega ning samuti esitas taotluse võtta

korduskasutusse reg. märk xxx (samas, tl 6, 7). Sõiduki xxx registreerimistunnistuse nr

XXX koopia ja registreerimistunnistuse vaatlusprotokolli kohaselt on see väljastatud

05.06.2015, järgmine ülevaatuse kohta on märge 04.2017, kontrollkaart K.2527535, mis

kinnitatud pitseri ja allkirjaga (samas, tl 8, 10-15). Maanteeameti andmete väljatrüki

kohaselt on 12.10.2015 kande järgselt Xxx-Xxx x xxx XXX reg. märk xxx ning omanikuks

A Š, kasutajaks J Ša (samas, tl 9). Sõiduki xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete

väljatrüki kohaselt esitas V J 05.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja

Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras,

kontrollkaart K.2527535, kehtib kuni 04.2017 (samas, tl 18). Esitatud on ka 05.06.2015

teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2527535 (kr. toimik V kd, tl 130).

18.05.2015 on koostatud müügileping, millega Läti firma xxx müüs V J sõiduki Xxx Xxx

S xxx, VIN-kood: XXX, 9700 euro eest, leping on läti keelne (kr. toimik II kd, tl 66).

12.10.2020 kohtuistungil tunnistaja A Ši antud ütluste (kohtuköide II, tl 154 pöördel - 156)

kohaselt kuulus talle Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille omandas 2015 aastal, vist sügisel.

Kuulutuse leidis xx kaudu, kogu aeg otsib ja ostab autosid. Kuulutusel oli pilt, vist oli reg.

märk näha (meenutus, kuid pole otsesõnu protokollis välja öeldud tl 155). ostab kuus 50

sõidukit, selle sõiduki omandamine ei olnud tema jaoks midagi erakordset. Vaatas ise

sõiduki vahetult üle, xxx. Müüja oli võõras meesterahvas, rääkis vene keelt, tol hetkel 35-

aastane. Nägi, et sõiduk on kuskilt toodud, Euroopast. Said teist korda kokku, siis

vormistasid dokumendid. Uurib alati sõidukite tausta maanteeamet.ee leheküljelt, selle

kohaselt oli sõiduk Eestisse toodud pool aastat varem, see ei olnud imelik, et nii kiirelt

sõidukit müüs, tunnistaja ise müüb ka. Vormistasid ostu-müügilepingu, tegemist oli vist isa

autoga, kellega tema ka rääkis telefoni teel, tehniline pass ja kõik. Lepingu täitsid täielikult

ära, ei mäleta, et keegi veel oleks lepingu sõlmimise juures olnud. Teoorias on võimalik, et

leping oli eeltäidetud aga kuna auto ei olnud kõige odavam, ta ei oleks riskinud. Ostis

sõiduki 01.10.2015. sõidukil olid pisipuudused – esitiib oli puudu, suunatuli peegli küljes,

väike mõra klaasil ja väike probleem turboga. Turbokompressor oli vaja ära vahetada,

teatud tingimustel ja kiirustel võis auto natuke tõmmelda, tekitab aeg-ajalt ebamugavust,

seda on küllatki raske avastada. Vahetus maksis 500-700 eurot, täpselt ei mäleta. Esiklaasil

oli väike mõra, kus täpselt, ei mäleta, ise poleks klaasi vahetanud, selles probleemi polnud,

ei seganud. Vahetas ära, kuna klaas löödi tema juuresolekul puruks. Ei mäleta, kas

proovisõitu tegi, aga ei usu, et oleks autot sellise hinnaga ilma ostnud. Auto ostmise ajal

auto alla ei vaadanud, seal midagi ei näinud. Pärast ostmist autoteeninduses nägi, et

vedrustus halvas seisukorras. Lasi seal kompressori ära vahetada ja tegi auto korda enda

jaoks. Tema arusaama kohaselt oli see auto halvas seisundis, talle ei meeldi sellise sõidukiga

sõita, aga sellega võis sõita, midagi poleks küljest ära kukkunud või rikki läinud. Näiteks

rattaveljed olid korras, nendega sai sõita probleemideta, olid sirged, ühtlased, aga tema

jaoks ei olnud ilusad, sellepärast vahetas ära. Samamoodi vedrustusega, S klass on mugav

sõiduk, pneumovedrustusega, on pehme, seega kui on isegi teatud puudused olemas, sa isegi

ei tea nendest. Kui ostad sõiduki hinnaga 15 tuhat ja läbisõiduga 200-300 000, siis arvestad

juba paar tuhat remondiks, see ei tähenda, et see on halb sõiduk, aga sa ei taha hiljem

nendega probleeme. Muutis hiljem selle sõiduki reg. märgi, pani xxx, see on tema tellitud

reg. märk, olnud varasemalt 20 autol. Tänaseks päevaks on auto autolammutuses, 2018-

2019 aastast, sest sõitis selle vastu puud puruks.

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.06.2015 Mart Tõnusoo helistab T A ja

küsib kui palju S klassi Xxx 2006 esiklaas maksaks, T. A vastab, et umbes 400 ja tal võib

olla, M. Tõnusoo selgitab, et tal on enda jaoks vaja, jookseb pikalt mõra alt läbi keskelt üles.

Kell 10.02 T. A helistab M. Tõnusoole tagasi, kes pakub esiklaasi kolme sajaga, M.

Tõnusoo lubab mõelda, lisab, et klaasist jookseb ülevalt alla mõra läbi. Kell 13.12 M.

Tõnusoo helistab Aleksei Jakovlevile, kes just midagi vormistas ja lepivad kokku, et A.

Jakovlev sõidab xx kõrval xxx juurde. Kuna Jakovlev ütleb, et ülevaatust ei ole, lubab M.

Tõnusoo seda uurida, seni viigu Jakovlev auto isa juurde. Kell 13.41 M. Tõnusoo helistab

A. Tealasele ja pakub välja, et pärast võiks ühe ülevaatuse teha, millega ta on nõus. M.

Tõnusoo küsib, mis saab siis kui spidomeeter ei tööta, ekraan on täitsa pime, ei saa läbisõitu

kirja panna, A. Tealane pakub välja, et äkki omanik umbes teab, tuleb välja, et hiljuti

ostetud, et lepingu pealt saab vaadata ja see hetk siia-sinna ei ole hullu. Kell 13.47 A.

Jakovlev helistab M. Tõnusoole ja lepivad kokku, et teevad võib-olla tunni aja pärast. Kell

14.50 A. Tealane helistab M. Tõnusoole ja ütleb, et hakkaks nüüd liikuma. Kell 14.54 M.

Tõnusoo helistab A. Jakovlevile ja lepivad kokku, et saavad xxx juures kokku. Kell 15.12

M. Tõnusoo helistab A. Jakovlevile, ütleb, et K alla tuleks. Kell 16.01 M. Tõnusoo helistab

A. Tealasele, kes küsib, mis neile võtmeid ei jätnud, ootavad õues külmas, A. Tealane

vastab, et tuleb juba tagasi (kr. toimik VI kd, tl 192-231).

Sõiduki xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt teostati korraline

ülevaatus 05.06.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 2019 registrist kustutatud kui lammutatud sõiduk (kr.

toimik VIII kd, tl 67-71).

22.06.2020 kohtuistungil Aleksei Jakovlev süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I,

tl 165 pöördel-168 pöördel) selgitas, et sõiduk Xxx Xxx xxx omandati 05.06.2015 isa V J

poolt. Sõiduk osteti Mart Tõnusoo kaudu, kuna tema tegeles sõidukite ostu-müügiga ja

sõiduk sai toodud Itaaliast. ARKis käis koos isaga, kus registreerimise eelse tehnonõuetele

vastavuse kontrolli käigus leiti, et spidomeetri näit oli rikkis. Tehnilise ülevaatuse tegemine

toimus ARKis käimisega samal päeval, kuidas see aga toimus ei tea, kuna ülevaatusel käis

selle sõidukiga Andrus Tealane. Tealase poole pöördus, kuna tal endal polnud aega

ülevaatusele minna ja ta teadis, et Tealane pakub teenust nimega tehnilise ülevaatuse

läbimine. Vist Tõnusoo leppis Tealasega kokku ülevaatuse asjus, vist kõik kolmekesi said

xxx juures kokku. Xxxe ostis Tõnusoo kaudu ja kui ütles, et on vaja teha ülevaatus, soovitas

viimane Tealast. Sel hetkel oli sõiduk tehniliselt heas seisukorras, ainult esiklaasi paremas

ülemises nurgas oli väike mõra, mis nähtavust ei takistanud. Tema meelest spidomeeter

töötas aga pardaarvuti mitte, ei näidanud läbisõitu. Sõiduki koos tehnilise passi ja rahaga

andis Tealasele. Täpselt ei mäleta, kui palju raha Tealasele andis, kuid 10-15 eurot rohkem

kui ülevaatuse maksumus. Raha küsis Tealane ja temale selle ka andis. Rohkem maksis

teenuse eest, et Tealane sõidab tehnilisele ülevaatusele. Vahepeal sõitis Tõnusooga kuhugi

ja siis ta toodi Järve Selveri juurde tagasi, ise ülevaatusel ei käinud. Sõidukile sai

tehnoülevaatus tehtud, sõidukil olnud probleemide kohta Tealaselt tagasisidet ei saanud,

ülevaatuse tasumise eest kviitungit ei saanud. 4 kuud pärast ostmist müüs sõiduki ära, kuna

talle ei meeldinud see. Sel ajal kui sõidukit kasutas, oli see tehniliselt korras, mõra oli alles

aga tema mäletamist mööda spidomeeter töötas, võib olla remontis selle ära, ei mäleta.

Altkäemaksu tema pole andnud. Prokuratuuri poolt oli ettepanek, et ta annaks süüstavaid

ütlusi, siis see kergendab praktikat ja tööle asumine oleks kergem, saaks tööl käia ja

vabastataks kohtumenetlusest. Tõnusooga olid pigem ärilised suhted, tuttavad suunas

Tõnusoo poole, kui sõidukeid sooviti soetada, Tõnusoo aitas teda varuosadega. Alguses

ütles, et on süüdi, sest prokurör oleks sellisel juhul taotlenud tema mitte osalemisest

menetluses ja ta saaks tööl käia. Tegelikult ei ole ta sellist tegu toime pannud. Ettepaneku

tegi sama prokurör, survestatuna ennast ei tundnud. Tõnusoole ta mingit raha ei andnud,

altkäemaksust ja rohkemast rahast juttu ei olnud.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt Xxx Xxx S xxxXXX reg. märgiga xxx (p 2.9,

vaadeldud ei ole) osas, kui tegemist on vigase turboga tähendab, et mootoril on vähem

jõudu, selle sõidukiga on halvem sõita, kiirendab kehvasti. Vaevalt keegi sellise autoga sõita

tahab, pole jõudlust aga ülevaatuse mõttes mõju sellel ei ole. Turbo mitte töötamise tõttu

teisi tehnilisi kõrvalekaldeid pigem ei teki. Sõiduki spidomeetri mitte töötamine on ohtlik

viga.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, kõne 05.06.2015 kell 13.41 Tealasega, kõnes on öeldud küll, et katki on spidomeeter

aga see on suupärane ja kõigile arusaadav, millest jutt, tegelikult pidas silmas odomeetrit,

kilometraaži näitu ei olnud näha ja tahtis, et Tealane uuriks, kas see on probleemiks

ülevaatusel. Tealane vastas, et ei ole probleem ja läbisõidu nr saab ostu-müügilepingult.

Selle sõidukiga seoses oli kokkupuude Aleksei Jakovleviga, aitas tal seda autot leida,

soetada ning kui Jakovlev seda autot käis arvele võtmas siis osundati veale, et odomeetri

näit on pime. Nii palju kui Jakovlevi teadis, siis ta ei tahtnud kuskil ametiasutustes ise käia,

rääkis vene keeles, ja tal oli suht kiire. Kuna ülevaatusel on vaja ka kindlustust, siis tegid

nii, et Tealane läks autoga ülevaatusele ja samal ajal aitas Jakovlevil ülevaatuse ajaks

kindlustust teha, pärast mida tõi ta xxx juurde tagasi. Ei tea, mis see teenus maksta võis ja

ei tea, kas keegi üldse kellelegi midagi maksis. On selle sõidukiga ise sõitnud nii enne kui

pärast ülevaatust

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx

on seotud Jakovleviga, see oli auto, kus kõik rääkisid, et spidomeeter ei tööta, tegelikult ei

töötanud odomeeter. Esiklaasi paremas servas oli pragu, seda autot mäletab hästi, kuna oli

just toodud uus auto, huvitav. Odomeetri näit ei ole ülevaatusel tähtis, ohtlik on kui

spidomeeter ei tööta. Jakovleviga kohtus Järve Selveri juures ja seal anti sõiduauto ka üle.

Arvab, et Jakovlev palus ülevaatusele minna, kuna kartis esiklaasi mõra pärast ja arvas, et

kui Tealane läheb pigistatakse silm kinni, kuid seda ei olnud tegelikult vaja. See oli inimese

enda arvamus, et kui rohkem maksab, siis läheb läbi, igal inimesel selleks õigus. Peapõhjus

oli see, et Jakovlevil oli kiire, tahtis kindlustust ka teha aga kahte korraga teha ei saa, et kas

kindlustus pannakse kinni. Süüdistuse järgi oli see kell 15.45-15.51, ei tea, mida kinni hakati

panema, see võis ka vabandus olla, et ise ei viitsinud minna ja ei tea, kas tal oli päriselt ka

kiire. Rahasummat ei mäleta, sõiduauto ülevaatus oli 40 eurot, ei usu, et Jakovlevile

odavamalt tegi kui teistele klientidele. Jakovlev ei ole kunagi andnud talle raha selleks, et

seda edasi anda ülevaatajale, et ülevaatus kergemini läheks, sellest ei ole Jakovleviga kunagi

juttu olnud, et süüdistatav peaks andma mingit lisaraha.

Xxx Xxx reg nr xxx

Vastavalt liisingulepingule AS xxx ja J P vahel ning avaldusele Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele oli J P alates 07.04.2005 sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx

kasutajaks ning omanikuks alates 18.04.2008 (kr. toimik I kd, tl 110-113), mida kinnitab ka

Maanteeameti väljatrükk (samas, tl 114-115). 09.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on

vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, registreerimistunnistust ja süütevõtit, millest

nähtub, et sõidukil puudub tagumise akna kojamees, juhi ja kõrvaistuja aknad ei tööta,

vasakpoolse gabariittule pirn on katki, tagumine parempoolne pidur jääb peale, käigukast

on õliniiske ning sõidukil all olevad neli lamellkummi on pinnamõradega.

Registreerimistunnistusel on järgmiseks ülevaatuse ajaks märgitud 05.2016, kontrollkaart

K.2539752, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga. Vaatlusel tegi tehnilisi teste

tehnoülevaataja, millised mõõtmistulemused on ka vaatlusele lisatud ning mis olid

ülevaataja sõnade kohaselt normis. Vaatlusel koostatud sõiduki tehnoülevaatuse

kontrollkaardi kohaselt tuvastati sõidukil üks väheohtlik viga ehk esimene gabariittuli ei

põle ning neli ohtlikku viga ehk tagaakna klaasipuhasti on puudu, vasak ja parem aknaklaasi

tõstuk ei tööta, tagasilla rehvidel on vanaduse praod ja seisupiduri puhul parem ratas jääb

peale (samas, tl 116-131). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete

väljatrüki kohaselt esitas J P 13.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G

B Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart

K.2539752, kehtib kuni 05.2016 (samas, tl 132-133). Esitatud on ka 13.06.2015 teostatud

testide leht, all tempel nr U542, allkiri, K.25395752 (kr. toimik V kd, tl 130 pöördel).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 12.06.2015 J P helistab Andrus Tealasele ja

küsib, kas saaks laupäeval tehnoülevaatust teha ja palju see maksab, A. Tealane leiab, et

saab järgmisel päeval teha, maksab 60, lepivad kokku, et J. P läheb kohe raha tooma ja siis

saavad auto juures kokku. Viimane küsib ka Nnaise jaoks, et talle ka teha, A. Tealane ütleb,

et siis on 70. Kell 21.33 helistab J. P A. Tealasele ja palub välja tulla. 13.06.2015 kell 18.28

J. P helistab A. Tealasele ja küsib, kuidas kõik õnnestus, vastatakse, et jah, lepivad kokku,

et saavad väljas kokku.

22.06.2020 J P süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 171 pöördel- 173) antud

ütluste kohaselt kuulus talle 2015 aastal sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Andrus Tealane

oli ta N, elas vastas majas ja aitas teda, kui autoga probleemid olid. Teab, et Tealane oli

autojuht, tegeles kaubaveoga, tal oli suur auto. Esimesel korral Tealane andis talle

telefoninumbri, juhuks kui abi on vaja. Tealane viis ta auto ühel korral ülevaatusele, 2015

mais. Kuna tal endal oli olnud operatsioon ja käsi oli kipsis, ei saanud autoga ise sõita aga

oli vaja teha tehnoülevaatus, palus Tealasel ülevaatusel ära käia. Autol probleeme ei olnud,

oli enne Ergo juures remondis käinud, kus vahetati rihm, piduriklotsid, filtrid ja õli. Salong

oli must, koer oli lubja koti katki teinud ja kartis, et sellise sisustusega ei lasta autot läbi.

Proovis ise autot puhastada, ei saanud. Andrus tuli mööda ja küsis, mis juhtus, hiljem

helistas Andrusele, et kas saab aidata, on vaja ülevaatus teha ja auto puhastada. Andrusele

andis võtmed ja raha, 50-60, täpselt ei mäleta, aga rohkem ei andnud ja Tealane ka ei öelnud,

et see vähe oleks. Järgmine päev sai auto tagasi, oli puhas. Andrus Tealasele maksis auto

puhastamise ja ülevaatuse tegemise eest, seda antud raha sisaldas. Sel ajal tema teada

maksis ülevaatus kuskil 40 eurot, ülejäänud pidi katma puhastamise, sai aru, et osa ka

selleks, et auto seisukorda ei vaadataks. See oli tema jaoks loogiline aga Tealasega sellest

juttu ei olnud, kuidas raha täpselt jaguneb, eraldi pesemise jaoks raha ei küsinud. Arvab, et

makstud raha oli pigem vähe nende asjade eest, küsis aasta hiljem ka hinnapakkumist auto

puhastamiseks lubjaks, sai vastuseks xxx-250 eurot. Tookord küsis Tealase abi, sest käsi oli

katki, kedagi teist ei olnud paluda. Auto olukord oli väga hea, pärast seda on alati

teenindusest läbi saanud, Tealasel on oma remonditöökoda, iga aasta viis auto tema juurde.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx

kuulus naisterahvale, kelle koer lubjakoti puruks kiskus, seda on mitu korda remontinud,

tegi ta auto ka puhtaks, omanik oli väga rahul. Omanik oli selle auto suurde remonditöökOa

viinud, kus öeldi, et on elektrooniline viga ja nemad parandada ei saa. Kuna on Nd, siis

omanik pöördus murega tema poole, ta võttis starteri pealt ära, viis remonti ja tõi tagasi,

auto töötab siia maani. Pärast seda hakKi tema poole pöörduma igasuguste muredega, on

naisterahvas ja ei ole ülevaatustega kokku puutunud, varem mees tegeles aga mees suri ära

vahepeal. Remondi eest ei võtnud raha, maksis ainult starteri remondi kinni, mis oli 60

eurot, mis ta ise pidi remonditöökojas selle eest maksma. Sellele sõidukile on ka ülevaatust

teinud, selle eest maksti sama palju kui teised maksid, arvab, et 40 eurot ülevaatust ja 30

talle, tookord oli ka auto puhastamine. Arvab, et ülevaatuse peale läks paar tundi ja enne

seda auto puhastamine ka paar tundi, see puhastamine ei olnud lihtne.

Xxx Xxx reg nr xxx (2015 aasta episood)

18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja

sõiduki registreerimistunnistust, mille kohaselt on sõiduki vastutav kasutaja N Š ning üheks

järgmise ülevaatuse ajaks on märgitud 04.2016, kontrollkaart K.2539457, kinnitatud allkirja

ja pitseriga. Sõiduki vaatlusest nähtub, et sõiduki parempoolse esitule klaasil on läbiv auk,

vasakpoolse tagumise ukse alumisel äärel on korrosioonikahjustused, vasakpoolsel

tagumisel tiival on pindmised korrosioonikahjustused, parempoolse esistange iluvõre all on

stanget läbiv piki mõra ning vasakpoolse esitule vasakul all servas on mõra

(kriminaaltoimik I kd, tl 134-144). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse

andmete väljatrüki kohaselt esitas N Š 13.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi

ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis, toodi välja üks väheoluline viga ehk peegel või

tahavaateseade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõetele, ja otsuse kohaselt oli sõiduk

tehniliselt korras, kontrollkaart nr K.2539457 (samas, tl 148-149). Esitatud on ka

13.06.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja

heitgaasitest korras, all tempel nr U542, allkiri, K.2539457 (kr. toimik V kd, tl 119).

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis N Š esitatud fotodelt ära Andrus

Tealase, keda tunneb Andrusena ja kes viis kahel korral tema sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga

xxx tehnoülevaatusele, maksis talle mõlemal korral 70€, et sõidukile saaks ülevaatus tehtud.

Tunneb isiku ära näo ja silmade järgi (samas, tl 145-147).

22.06.2020 J P süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 171 pöördel- 173) antud

ütluste kohaselt järgmisel päeval pärast tema auto ülevatust edastas Tealase kontakte ka

Nnaisele, N Šle, kui uhkustas, kui puhas auto nüüd on. Nnaise sõidukil oli vaja teha remonti

ja ülevaatust, probleem oli summutiga. Nnaisele ütles palju ta ise maksis, tal oli 60, Tealane

puhastas autot. Helistas Tealasele, ütles, et Nnaisel probleem, küsis, palju maksaks ja

Tealane vastas, et 50-70 remont. Ütles, et eelmine aasta oli 50 sellepärast, et hind on

kallinenud.

26.06.2020 kohtuistungil N Š süüdistavana antud ütluste (kohtuköide II, tl 9-11 pöördel)

kohaselt kuulus talle 2015 aastal Xxx Xxx reg. märgiga xxx. 2015 ja 2016 kasutas

tehnoülevaatuseks Andrus Tealase abi. Kurtis Nnaisele, et summuti on läbi ja pole kelleltki

abi paluda, siis Nnaine J P ütles, et soovitab Andrus Tealase poole pöörduda, ta on

autoparandaja ja saab tehnoülevaatusega aidata. Paari päeva pärast J helistas, et on

Andrusega hoovis ja võib asjad läbi rääkida. Läks hoovi, rääkisid, näitas autot ja leppisid

kokku, et Andrus parandab summuti ja aitab tehnoülevaatusega. Ei oska öelda, kas 2015

aastal oli autol teisi puudusi ka, esilaternates olid mõlemas täkked sees. Mõni roostetäpp

oli, aga need polnud suured, järgmisel aastal tegi roosteparandused. Ei mäleta millal, kas

samal õhtul või hiljem, andis Tealasele võtmed, paberid ja raha, kes sõitis sõidukiga

minema, sai 2-3 päeva pärast sõiduki tagasi. Tealane palus ja ta ka andis 70 eurot, ei

selgitatud ja ei küsinud, miks selline summa. Selle summa eest pidi saama summuti

parandatud ja ülevaatus tehtud. Selle eest mingit kviitungi ei saanud, tehnoülevaatus oli

pärast passis kirjas ja summuti enam ei karjunud. Ise auto alla ei vaadanud, kuidas summuti

parandatud oli. Pärast ülevaatust Andrus ütles, et korrosiooniga peaks tegelema ja piduritel

oli midagi kulunud, nendega peaks ka tegelema. Järgmisel aastal helistas Andrusele, ütles,

et tehnoülevaatus on vaja teha, summa oli sama, 70, leppisid aja kokku, Andrus tuli autole

järgi, võttis võtmed, dokumendid ja raha. Samal või järgmisel päeval tõi sõiduki tagasi,

kiiresti läks. Probleemideta ära tegemine 70 euro eest tähendas seda, et tema ise ei pea

sellega tegelema, Andrus vaatab üle, kui on pisivigu, parandab kui suuremad vead, annab

teada. Ise ta ei ole kunagi tehnoülevaatustega tegelenud, probleemideta tegemine tähendas,

et maksab ja asi saab tehtud, tal ei ole vaja selle peale rohkem mõelda. Sai ka tagasisidet, et

sõidukiga saab sõita, midagi katastroofilist seal ei olnud. Arvas, et 2015 aastal summuti

pärast ei saa läbi, sest see karjus nii kõvasti aga 2016 aastal ei olnud põhjust arvata, et läbi

ei saa. Arvas, et Tealane saab paRni ülevaatuselt läbi, sest talle kui naisterahvale heidetaks

ükskõik mida ette. Eeldas, et autoga on üldiselt korras aga ehk mõned pisivead leiab ja ei

tahtnud sellega riskida. Sellel ajal kui Tealasele raha maksis, ei arvanud, et osa võib

altkäemaksuks minna, politseis selgitati seda temale. Esimene kord veel oli remont ka aga

teisel korral seda enam vaja ei olnud. 2017 aastal müüs auto maha, elektroonikaga juhtus

midagi, mille parandamine oleks rohkem maksma läinud, kui selle väärtus oli. Tunnistab

end süüdi selles, et andis altkäemaksu selle eest, et sõiduk saaks ülevaatuselt läbi. Hiljem

käis ise ülevaatustel, sai teada, et see maksab ametlikult 40 eurot, tema andis rohkem. 2015

aastal ei saanud aru, et tegu on altkäemaksuga, ei olnud soovi altkäemaksu anda, alles

politseis ülekuulamisel sai aru, et see võis nii olla. Esimese korra puhul eeldas, et see on

remondi raha, teise korra puhul selgitati talle põhjalikult, et see on altkäemaks, ehk esimesel

korral maksis ka remondi eest, teisel korral maksis sama summa aga remonti enam ei

vajanud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx, musta värvi,

omanik oli eelmise J Nnaine, J helistas ja küsis, kas võib ta numbri anda, et Nnaine tahaks

ülevaatust teha ja ta lubas, kõigile küsijatele lubas tema numbri anda. Siis Nnaine helistas

talle, et tahaks ülevaatusele minna, summuti lõriseb, et see oleks vaja korda teha. Ta siis

pani uue klambri ja auto läks lihtsalt ülevaatuselt läbi, seal ei olnud muid probleeme.

Summuti lõrises ja pani sellele uue klambri, selle eest rohkem raha ei küsinud, kuna oli

tühine töö.

Xxx-Xxx XXX D reg nr xxx

Maanteeameti Saue teenindusbüroo vastusele lisatud registritoimingute kohaselt

26.09.2015 müüs Martin Tõnusoo sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx T m, kes tegi ka

02.10.2015 taotluse omanikuvahetusega seotud registriandmete muutmiseks, mida kinnitab

ka Maanteeameti väljatrükk. Sõiduki registreerimistunnistusel nr XXX on viimased

märkmed järgmiste ülevaatuste kohta 04.2015 ja 04.2016, mis on kinnitatud allkirjade ja

pitseritega (kriminaaltoimik II kd, tl 106-113). 12.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on

vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et sõidukil on all naastrehvid,

millel naelu ei ole, sõiduki kerel on mõningad korrosioonikahjustused, sõidukiga sõites

tuvastas ekspert, et seisupidur ei tööta, tagumise osa all sillareduktor on tugevalt õline,

mootorist tilgub tugevalt õli, vasakpoolsel põrandapaneelil on läbivad roosteaugud,

juhiistme alune sõiduki põhi on tugevalt roostetanud ja on läbivad roosteaugud, seda esineb

samuti vasakpoolse põrandapaneeli tagaosas ja esiosas, esiosas on samuti metall

väändunud, sõiduki juhiistme tagumise osa alla on paigaldatud montaaži labidas, mis hoiab

istet mitte läbi põranda vajumast ning rehvimontaažilabida ja juhiistme kronsteini

ühenduskohas on näha põrandapaneelis avaust, auku (samas, tl 114-138; CD plaat kr. toimik

V kd, tl 35). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis T M temale esitatud fotode

seast ära R Pi, kui isiku, kellelt ostis sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja kes koostas

müügilepingu (samas, tl 139-142). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse

andmete väljatrüki kohaselt esitas Martin Tõnusoo 16.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille

viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras

(samas, tl 143). Esitatud on ka 16.05.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt

visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr U542, allkiri, K.2488268 (kr.

toimik V kd, tl 141).

07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja T M antud ütluste (kohtuköide II, tl 90-91) kohaselt

soetas septembris 2015 Xxx Xxxi reg. märgiga xxx, mille müügikuulutuse leidis internetist.

Vist siis kui nägi müügikuulutust esimest korda, helistas kuulutuses märgitud

telefoninumbril. Müüja ütles, et seisupidur ei tööta ja vähesel määral on roostet, rohkem ei

mäleta, muidu oli sõidukorras. Järgmisel või ülejärgmisel päeval pärast helistamist vaatas

sõiduki üle kuskil xx parklas. Kedagi spetsialisti kaasa ei võtnud, välimus oli enam-vähem,

tegi proovisõitu, müüja enne ütles ka, et seisupidur ei tööta, ei hakanud seda proovimagi,

rohkem ei vaadanud midagi. Vaatas ka kapoti alla, tundus korras olevat. Sõidukit tuli

näitama väidetavalt müüja poeg, kelle tundis ka politseis äratundmiseks esitamisel ära.

Sõiduki eest maksis 600 eurot, müügileping sõlmiti 26.09.2015. Hiljem avastas, et põhja

alla oli üks auk, juhiistme all paremas taganurgas oli põhi natukene mädanenud, sinna oli

otsapidi istme alla rehvi heebel pandud, et iste viltu ei vajuks. See oli kummimati all, ei

osanud enne sinna vaadata. Vist eemaldas ise rehvi heebli ära ja pani sinna midagi muud

asemele. Kevadel mõtles seda parandama hakata, ülevaatuseks korda saada seisupidur,

muidu automaatkastiga autol pole vaja, aga siis taheti juba autot ära võtta. Selle augu osas

müüjaga ühendust ei võtnud, kuna avastas selle alles tükk aega hiljem. Sõidukil oli ostmise

hetkel kehtiv ülevaatus olemas, registreerimistunnistusel oli kirjas ja kehtis kevadeni. Sai

ostu-müügi lepingu ühe eksemplari, millega läks Maanteeametisse ja kirjutas sõiduki enda

nimele umbes nädal pärast ostmist. Augu avastas, kui oli võimalik kanalile minna, niisama

alla vaadates ei näinud midagi. Kui juhiistme all midagi ei olnud, siis vajus iste viltu ja oli

ebamugav sõita. Politseis sõiduki vaatluse juures ei viibinud, see viidi kuhugi ekspertiisi.

Enne ülevaatusel ei käinud, kuna sai aru, et auto tahetakse ära võtta ja ei hakanud sellesse

investeerima, auto võeti ära mais, ülevaatus oleks pidanud olema aprillis. Auto sai tagasi

umbes aasta hiljem, siis oli see täiesti läbi mädanenud. Müüs sõiduki maha, keegi ostis

varuosadeks.

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 25.04.2015 helistas Mart Tõnusoo Andres

Niinemetsale, kes ütleb, et autol on aprillikuus ülevaatuse aeg ja küsib, kas M. Tõnusoo

saaks selle linnas kuskil ära organiseerida, lisab, et naelrehvid all aga ei tea palju seal neid

naelu enam on, lepivad kokku, et esmaspäeval-teisipäeval räägivad. 06.05.2015 helistab M.

Tõnusoo A. Niinemetsale, kes küsib, kas tema autole sai ülevaatus tehtud, M. Tõnusoo

vastab, et veel ei ole saanud, see, kes tegemas käib, on tööl, lubab uurida. Seejärel helistab

M. Tõnusoo Andrus Tealasele, kes ütleb, et ta kardab, et sel päeval ülevaatusel ei jõua käia,

M. Tõnusoo selgitab, et vaja õemehe autole teha, lepivad kokku, et kella viie ajal helistavad.

Kell 17.19 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja küsib, kas on probleemiks ja vaadatakse

seda, kui rehvidel on mõned naelad sees, A. Tealane vastab, et ei tea, kes tööl on ja

otsustavad edasi lükata. 15.05.2015 helistab A. Tealane M. Tõnusoole ja lepivad kokku

homme Xxx ülevaatus ära teha. 16.05.2015 kell 08.51 helistab A. Tealane M. Tõnusoole,

ütleb, et sõidab sinna R äia omaga, M. Tõnusoo ütleb, et sõidab Xxx ka sinna ja mõtleb, et

äkki jõuab Xxx xxx-ga ka. Kell 09.03 helistab M. Tõnusoo R Pile ja ütleb, et läks juba

ülevaatust tegema Xxx, et kui ta tahab Xxxle ülevaatust teha tuleb rehvid täis pumbata, aku

ära vahetama ja sinna tulema tunni aja jooksul, et mõtleks selle peale. Kell 09.16 helistab

M. Tõnusoo A. Tealasele ja ütleb talle, et see on seal ees, hõbedane ja poiss tuleb Xxxga ka

veel (kr. toimik VI kd, tl 192-231).

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt sõiduk Xxx Xxx reg.

märgiga xxx oli tema poja auto umbes 5-6 aastat, kui vahetas auto ära, siis see jäi müüki ja

hoovi peale seisma. Oli aastatelt vana Xxx, aga täiesti sõidukorras. Sel perioodil kasutas

seda tema õemees A N, samal ajal oli ka müügis. Niinemets hakkas aegsalt huvi tundma

ülevaatuse ja teise tegemist vajavate asjade osas, helistasid ja proovisid head aega leida, kus

N on tihti sõidus. Mingil hetkel suhtles Tealasega, leppisid aja kokku, ta pani auto valmis

ja Tealane võttis auto hoovist ning käis tegi ülevaatuse ära. Sõidukil puudusi oli, need

loetles Tealasele ette, et teada mis on vaja ära teha. Naastrehvid nt olid olematud, kui sealt

aga alles olevad naastud välja võtta, saab nendega ka suvel sõita. Tehnoülevaatuse

läbimiseks see takistus ei olnud, Tealasega oli juttu alles olevate naastude välja nokkimisest.

Tema teada enne ülevaatusele minekut oli puudused kõrvaldatud. Xxxel on seisupidur, mida

üldiselt ei kasutata, seismise tulemusena ei ole see enam efektiivne ja selleks, et see korda

saada on vaja sõita õrnalt see pidur peal, panna natuke ka õli. See oli probleem, millele

tähelepanu juhtis. Tealane andis alati pärast ülevaatust tagasisidet sõiduki tehnilise olukorra

kohta. Ei tea palju see ülevaatus maksma läks, aga arvab, et see ei olnud kallis, kuna muidu

oleks klient teise kohta läinud. Tealasele makstav summa tema jaoks alati varieerus

olenevalt selles, kas ta midagi seal nokitses või mitte, võis talle raha jätta aga ei pruukinud.

Tihti pöördus Tealase poole autodega, mis kus oli üht-teist vaja vaadata enne ülevaatust.

Niinemets kasutas seda sõidukit mõnda aega, siis mõni teine ja lõpuks sai maha müüdud.

Autot võõrandades ütles ostjale, et üldiselt on auto korras aga seisupiduriga on probleeme,

vahetada kindlasti ei olnud vaja, lihtsalt uuesti käima kulutada.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx 12.05.2016

vaatlusprotokolli lisaks olev videosalvestis, lisatud fotod – kui õli maha tilgub, siis on see

ohtlik viga, tilkade teke on näha, kas ka maha tilgub, protokolli lk 10 foto. Lk 13 foto,

paistab põranda osa mingite augukestega, ülevaatusel peab põrand terve olema, kui põrand

on kahjustatud, on ohtlik viga, samuti on näha läbivad roostekahjustused põrandal, mis on

ohtlik viga. Lk 15 põrandas või konstruktsioonis auk, ohtlik viga, lk 16 kandva

konstruktsiooni detail, läbi roostetanud, ohtlik viga, põrandas jälle auk. Lk 18 paistab ka

auk välja, jälle põrand on läbi roostetanud, istme kinnituskohad põrandal on vahetus

läheduses läbi roostetanud, mingi metallvarb on sinna alla pandud ei tea, mis eesmärgil.

Seisupidur on jalaga rakendatav, ei paistnud nagu töötavat. Kandva kerega sõidukil peavad

kandvad detailid olema terved, ei tohi olla läbi roostetanud, mis kahjustavad kogu kere

jäikust. Sellepärast on ülevaatusel roostekahjustused ja vigastused olulised, et oleks tagatud

sõiduki tugevus, kere tugevus, jäikus ja detailide kinnituse tugevus. Juhiistme kinnituse viga

näeb sõiduki alt ja seest on ka mõnikord näha. Ei oska öelda, mis ajaga see rooste on

tekkinud, päevaga ei teki, see võtab aega ja oleneb keskkonnast, materjali kvaliteedist,

sõiduki hooldamisest.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx E 200 reg.

märgiga xxx, sedaan, osas arvab, et see oli Mart Tõnusoo keskmise poja M T auto, ei mäleta,

kas suhtles selle autoga seoses M või Mart Tõnusooga. M T oli ise autokauge inimene, tegi

arvutitööd, seda autot tuli korras hoida, et ei oleks tee peale jäämist. Tema arvates oli auto

väga korras, hiljem sõitis sellega Mart Tõnusoo õemees. Selle autoga oli kõik normis, seda

oli koguaeg hooldatud, vahetanud rehve, piduriklotse, õlivahetust teinud. Ühel korral on

sellele ülevaatust teinud kindlasti. Tolle aja Xxxed ei lagune nii nagu teised autod, kui

hooldad siis sõidab ja sõidab. Mäletab, et sellele oli mingi käsipiduri viga, kuna

automaatkäigukast, siis käsipidurit kasutatakse harva, aga ülevaatusel seda kontrollitakse,

ja see käsipidur kipub rooste minema, kuna seisab koguaeg. Kui pritsida rooste eemaldajat

peale, sõidad sellega natukene ja paned õrnalt käsipiduri peale, kordad seda, siis tross

hakkab ilusti liikuma. Keegi ei välista, et kuu-kaks hiljem jääb see jälle kinni, kuna keegi

seda ei kasuta. Seda protseduuri tuleb pidevalt teha või seda kasutada. Arvab, et Mart

Tõnusoo maksis ka tema teenuse eest, see on tema aeg, ei tea kedagi, kes oleks püüdnud

tasuta saada.

Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

Maanteeameti vastusele lisatud registriväljavõtete ja dokumentide kohaselt ostis xxx OÜ

01.07.2015 sõiduki Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, VIN-kood: XXX äriühingu esindajaks

registriandmete muutmiseks oli R R, sõiduki kasutajaks O S (kr. toimik III kd, tl 62-66).

07.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx VIN-koodiga:

XXX, millest nähtub, et sõidukil puuduvad reg. märgid, vasakpoolne keskmine aken

lõhutud. Toimingus osales ka O S (samas, tl 67-72). 13.06.2016 äratundmiseks esitamise

protokollis tundis O S temale esitatud fotode hulgast ära Andrus Tealase, kui isiku, kes

teostas tema autole Xxx Xxx reg. märgiga xxx ülevaatust (samas, tl 73-76). Sõiduki Xxx

Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas O S

03.07.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ

punktis, tuvastati üks väheoluline rike ehk jõuülekande puhul tolmukaitse on oluliselt

halvenenud seisundis või puudub ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras,

kontrollkaart K.xxx (samas, tl 77-78). Esitatud on ka 03.07.2015 testi sertifikaat teostatud

testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr A523,

allkiri, K.xxx (kr. toimik V kd, tl 115).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 02.07.2015 Mart Tõnusoo helistas Andrus

Tealasele ja küsib kas homme Xxxle ülevaatuse saaks, auto ei ole veel valmis, lepivad

kokku, et hiljem helistavad. Kell 18.48 M. Tõnusoo helistab O Sle, räägib auto veast ehk

kaitse läks läbi ja ütleb, et ülevaatusele see päev enam ei jõua ja jääb homseks, väike mees

teeb esimesel võimalusel. 03.07.2015 kell 10.34 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, kes

lubab tunni aja pärast teada anda, millal ülevaatusele minna jõuaks. Kell 11.59 helistab M.

Tõnusoo A Tealasele, kes ütleb, et saab nelja-poole viie ajal. Kell 12.00 M. Tõnusoo

helistab O. Sle, kellele annab teada, et ülevaatusele saab viie paiku ja lubavad veel ühendust

võtta. Kell 12.51 M. Tõnusoo helistab R. Pile ja küsib, kas tal oleks väikesele mehel kella

nelja paiku kaasa anda 60-65 eurot, R. P vastab, et tal ei ole. Kell 15.09 M. Tõnusoo helistab

A. Tealasele ja lepivad kokku, et kell viis seal. Kell 15.15 M. Tõnusoo helistab O. Sle

kellega lepivad kokku, et hiljemalt kell viis on linnas. Kell 16.37 O. S helistab M. Tõnusoole

ja ütleb, et on tunni aja pärast kohal, M. Tõnusoo ütleb, et siis tehnoülevaatuspunkti juurde

läheks, selleks ajaks on tehtud. Kell 16.39 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, lepivad kokku,

et saavad paarikümne minuti pärast kokku, M. Tõnusoo tuleb ise selle autoga. Kell 17.01

M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, kes ütleb, et tal läheb veel veidi aega. Kell 17.28 O. S

helistab M. Tõnusoole, kes ütleb, et ei hakka sinna tulema, „tema“ oli ise ülevaatuspunktis,

Tõnusoo kutsub S ülevaatuspunkti juures olevasse toidukioskisse (kr. toimik VI kd, tl 192-

231).

14.07.2015 jälitustoimingu protokolli ja selle lisaks olevate fotode kohaselt toimus varjatud

jälgimine 03.07.2015 kell 17.13 kuni 18.09, Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 17.29 seisab parklas

Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille juhiistmel istub Mart Tõnusoo. Kell 17.44 sõidab

parklasse Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest tuleb välja Andrus Tealane ja läheb istub

Xxx Xxx rooli, millega sõidab ülevaatuspunkti ette. Kell 17.48 sõidab A. Tealane ülevaatus

punkti sisse, vestleb ülevaatajaga, kell 18.04 sõidab tagasi parklasse ja sõiduki juurde

tulevad M. Tõnusoo ja tundmatu mees. M. Tõnusoo ja A. Tealane sõidavad ära Xxx Xxxiga,

tundmatu mees Xxx Xxxga (kr. toimik VII kd, tl 20-22).

Sõiduki Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete ja taustakontrolli

väljatrüki kohaselt teostati korraline ülevaatus 03.07.2015 Xxx Xxx OÜ-s, ajutiselt

registrist kustutamine 2020 (kr. toimik VIII kd, tl 78-82).

21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja O S antud ütluste (kohtuköide II, tl 123 pöördel-126)

kohaselt kuulub tema ettevõttele xxx OÜ sõiduk Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Ise on

ettevõttes omanik ja juhatuse liige. Mart Tõnusooga said tuttavaks läbi ema, kes oli vist

Mardi naise koolikaaslane. Kui rääkis, et soovib autot osta, soovitas ema Mardiga ühendust

võtta. Mardiga koos käisid vaatasid kohti, otsisid sobilikku autot. xxx keskuses oli mingi

müügikoht, xxx, ei tea, kes seal neid müüs. Tegid proovisõidu ja ostsid sõiduki sealt. Auto

oli töökorras aga automaatkäigukastil oli mingi viga, armatuuril tuli põles. Mart ütles, et

saab aidata sellega, saab töökotta viia ja korda teha, siis saab töökorras auto. Ise ei tahtnud

seda remontida, kuna noor inimene ja kogemusi pole, vaja tööd teha. Kuna Mart seda

pakkus, tal on kogemused, tutvused, töökoda, kus seda saaks teha mõistliku hinnaga, siis

usaldas teda. Müüja ka ei teadnud täpselt seda viga, ütles, et nii need tulid ja sellepärast ka

hind odavam. Sõitis ka ise proovisõidul ja käigukasti viga oli selles, et ei töötanud kohe,

pidi vahepeal välja suretama, vajas uuesti käivitamist, siis töötas. See viga sai kõrvaldatud.

Arvab, et samal päeval vormistati ostu-müügileping, 01.07., kuna autot oli kiirelt vaja ja

hind oli hea. Kohe aga autot enda kätte ei saanud, kuna tahtis, et viga ära parandataks ja

ülevaatus oli läbi või kohe läbi saamas, et see ka kohe korda teha, siis on tal kõvasti lihtsam.

Leping oli eeltäidetud, juures olid müüja ja Mart. Ei mäleta täpselt, kas käis Maanteeametis

ise kohal aga arvab, et kirjutas auto ise enda nimele. R R on tema jaoks täiesti võõras isik,

volitus oli talle kirjutatud selleks, et ta remondi ajal autoga sõita saaks. See volitus oli

eeltäidetud tema teada, andis vaid allkirja, ostu-müügilepingu sõlmimisel. Tema arust Mart

aitas dokumentide täitmisel, tal endal kogemusi ei olnud. Auto kätte saamisega läks aega,

kuna remondis selgus, et viga on suurem, sai auto kätte paari kuu pärast äkki, ei mäleta.

Esimesel võimalusel said Laagi ülevaatuspunktis kokku ja sai auto endale. See oli talle

linnast välja sõites kõige mugaval koht ja võib olla neile ka. Viga oli likvideeritud, sõitis ja

ülevaatus tehtud, probleeme ei näinud. Mart ütles, et selle ülevaatuspunkti juurde läheks.

Kui sinna jõudis oli üks lühike poiss, mees tema autoga ülevaatusele minemas, ootas ta ära

ja siis sai koju sõita. See lühike mees oli Andrus Tealane. Kuivõrd ostu-müügileping on

01.07.2015 ja ülevaatus on tehtud 03.07.2015 siis ei tea, kas ikka kohe leping tehti, võib

olla tehti see alles siis kui auto kätte sai aga mäletab, et mitu kuud ootas küll auto

kättesaamist ja see oli tema jaoks pettumus. Kindlasti mäletab paRni siis kui varasemalt

ütlusi andis. Sõiduk on veel tema ettevõtte nimekirjas aga tänaseks päevaks on sõiduki

varuosadeks müünud, natuke kõrgema hinnaga kui romulasse viia, seda kuskil poolteist-

kaks aastat tagasi. Ei saanud aru, et see ülevaatuse organiseerimine teistmoodi oleks olnud,

temale endal mugavam ja soodsam, et Mart teeb auto korda ja ülevaatuse ka. Oleks tahtnud

soodsamat tehingut, aga ei tundnud, et ka millegi osas üle maksis. Ise ülevaatusele minek

oleks ajakulukam olnud, bussiga linna ja jala linna peal liikuda. Ei läinud esindusse, kuna

tegemist tööautoga, vaja võimalikult mõistliku hinnaga korda saada. Rääkis Mardiga, et

auto on nüüd korras ja ülevaatuspunkti juurde läheks, siis ei teadnud, et ülevaatus veel

tegemata on, seal sai sellest alles teada. Kui sinna jõudis oli auto järjekorras, dokumendid

sees, töökotta ise sisse ei läinud. Teised autod olid ka järjekorras, ise ootas kõrval, täpselt

ei vaadanud kaua aega läks aga ühe auto peale 15 minutit kõige rohkem.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxx Xxx reg. märgiga

xxx mäletab väga hästi, see oli ostetud xxx all oleva pesula eest, pesula omanik tegeleb

autode ostu-müügiga. O S perele on müünud rohkem kui 3 autot, S pöördus tema poole

kuna tahtis autot kuhu oma puhastusfirma asjad sisse panna. Xxx Xxx on xxx ja tema tuttav

vahendas neid, need müüakse oksjonitel ära, kui defektid tekivad. Defekt nt käigukastiga,

antud juhul lubas Sle, et aitab selle korda teha. Sõiduk võis maksta 1500 eurot, 100 eurot

siia-sinna, täpselt ei mäleta. Käigukasti elektrooniline osa oli vaja vahetada, selle defekti

tõttu see kord sõitis, kord ei sõitnud. See viga ei takistanud tehnoülevaatuse läbimist, sest

kui hommikul auto jooksma saad, siis jookseb terve päeva, järgmine hommik võib jälle

üllatada. Auto oli tema käes kuu kindlasti, täpset aega ei oska öelda, vahepeal käis remondis

ja Sl ei olnud eelnevalt raha, et remondi eest maksta, sellepärast võttis aega. Pidi ülevaatuse

kuskil mujal tegema, mitte Tealase kaudu, aga autol oli viga, terve päeva otsis viga taga.

Käigukast võeti siin maha ja saadeti Lätti, kuna seal tehakse mooduleid ja seal tehti korda.

Seekord sai ülevaatusele minemine Tealasele delegeeritud, kuna teda ise ei olnud Tallinnas,

Tealane võttis auto tema hoovist. Jälitusprotokollidest ilmneb, et nad läksid Sga koos autole

ülevaatuse juurde järgi ja S maksis Tealasele, raha tema enda kätte ei võtnud ja S sai seal

auto enda kätte. Remonditöökojas käis sellega tuttava H juures. Ei mäleta, et S oleks mingite

puudustega tema poole veel pöördunud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx Xxx reg. märgiga

xxx ei tule meelde, Mart Tõnusoo tegeles pidevalt autode ostu ja müügiga, vahendamisega,

tegi kas ise korda või palus süüdistataval teha, või ülevaatusel käia, kuna Tõnusool endal

polnud aega, tal oli palju kliente ja tuttavaid, kes pidevalt helistasid. Mõnikord palus

süüdistataval remonditöökotta minna, ülevaatusele või kindlustust tegema. Tuleb meelde,

et selliseid autosid kutsutakse rahvasuus pirukateks aga ei mäleta, kuidas antud sõiduk välja

nägi. On sellele ülevatust teinud, ainuke erisus on, et rool oli paremal pool, mis ei takista

ülevaatusel läbimist. Tema ise defekte ei näinud, ka järelikult ülevaataja ei näinud, kui

ülevaatuselt läbi sai. Ei tea, kes oli auto omanik, raha andis see, kes Tõnusooga koos oli

seal, tema arusaamist mööda oli tegemist auto omanikuga. Ei mäleta, kes ülevaatuse tegi ja

kes seal juures olid, ses angaaris olemine ei ole keelatud, vaid joontest lähemale minna ei

tohi, seal võis olla teisi kliente, ülevaatajaid.

Xxx Xxx reg nr xxx

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas N T

15.07.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ

punktis, tuvastati üks väheoluline rike ehk heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud

ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2592739 (kr. toimik III kd,

tl 79-xxx). 01.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, mille kohaselt sõiduki käivitamisel põleb armatuurlaual pidurisüsteemi hoiatuslamp,

käsipidur

ja

muud

pidurid

on

töökorras.

Samuti

on

vaadeldud

sõiduki

registreerimistunnistust nr XXX, kus on märgitud üheks järgmise ülevaatuse ajaks 08.2016,

kontrollkaart K. 2592739, mis on kinnitatud pitseri ja allkirjaga (samas, tl 81-88). Esitatud

on ka 15.07.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2592739 (kr. toimik

V kd, tl 131 pöördel).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 14.07.2015 helistas N T kaks

korda J Žile, 15.07.2015 helistab Andrus Tealane J. Žile, kes pärast helistab kaks korda A.

Tile (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

26.10.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 15.07.2015 kell 11.04 J Ž helistab Andrus

Tealasele, kellelt küsib, kas teevad ühe autoga tehnoülevaatuse, Tealane nõustus, lepivad

kokku, et kuskil poole tunni pärast (kr. toimik VI kd, tl 192-231).

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete ja taustakontrolli väljatrüki

kohaselt teostati korraline ülevaatus 15.07.2015 Xxx Xxx OÜ-s, leiti üks väheoluline viga,

ja 08.07.2016 R H. V. OÜ-s, leiti kaks väheolulist viga (kr. toimik VIII kd, tl 83-87).

21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja N Ti antud ütluste (kohtuköide II, tl 126-128 pöördel)

kohaselt kuulub talle sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille praeguseks hetkeks andis xxx

ja sõiduk on lahti võetud. Omandas selle umbes 5 aastat tagasi, täpselt ei tea, tal on olnud

erinevaid sõidukeid. Andrus Tealase nimi ei ütle midagi. J Žit tunneb seoses tema autode

remontimisega, 27 aastat. Remonditöökoja vana aadress oli M tee xxx, uut aadressi ei tea.

J Ž ei ole tema autodele ülevaatust korraldanud, ise elab xxx, miks ta peaks Mle sõitma.

2015 aastal oli tal vaja anda auto tehnoülevaatusele, oli aega nädal või kaks, üldiselt oli

sõiduki olukord hea, aga summuti plärises, otsustas auto ülevaatuseks ette valmistada. Läks

Ži juurde, kes ütles, et auto on tõstukiga üles vaja tõsta, vaja alt keevitada, aga kaks tõstukit

olid hõivatud, üks ootas varuosa. Ž lubas, et kui see tuleb, tõstab tema sõiduki tõstuki peale.

Varuosadega läks aega, ülevaatuseni olid viimased päevad, siis Ž lubas, et teeb sõiduki

korda ja käib ka ülevaatusel ära, et tunnistaja ise ei peaks Lasnamäe vahet sõitma. Mäletab

väga hästi et tehnoülevaatus oli lõppemas, Ži juurde läks umbes nädal enne. Ž korraldas

ülevaatuse, läbis selle, sõiduk oli suurepärases korras, sai oma sõiduki ja dokumendid kätte.

Sellel ajal ei olnud nende tööalased suhted veel lõppenud, siis andis kõige eest, varuosad,

remont ja ülevaatus, 40-50 eurot. Ei mäleta, kas tema pakkus või Ž küsis aga teadis, et

midagi peab maksma, raha andis siis kui auto remonti jättis. Tema ei teadnud, mis osa sellest

summast oli ülevaatus, mis muu, teda huvitas sõiduk. Kindlasti ta niisama 10 eurot rohkem

ei andnud, tal polnud seda raha, raha oli vaja materjali ostmiseks. Kui sõiduk jäi remonti,

oli tehnilise pass koos teiste dokumentidega autos. Sinirebase 18 on Ži remonditöökoja uus

aadress, aadressi muudeti. Tema sõiduk oli seal politsei vaatluse ajal kuna oli vaja kriimu

ja mõlki parandada. See, et eeluurimisel oli öelnud, et auto on roostekahjustustega,

küljekarpidel ja tiibadel on läbivad roosteaugud, sellel põhjusel auto sel päeval seal ei olnud.

Eeluurimisel antud ütlusel on tema allkiri aga kahtleb kirja pandus ja tõlkes. 2016 vaatlusel

põlev tuli armatuuril on tema hinnangul roheline, mitte punane ja see oli juba siis kui sõiduki

omandas, öeldi, et see ei ole tõsine asi. Ülekuulamise juures kaitsjat ei olnud, väidetavalt

kaitsja magas ja arvati, et ei hakka teda äratama, et kaitsja ei tule. Usaldas vormiriietuses

inimesi, oli nõus suulise tõlkega.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 01.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx

reg. märgiga xxx (p 2.14) fotodega leiab, et stabiilsuskontrolli märgulamp näitab riket

süsteemis, ohtlik viga, tuleb teha diagnostika, miks põleb.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx reg. märgiga xxx

omanik oli vist J Ži klient, kes palus ka ülevaatust teha ja siis ta pöördus tema poole. Arvab,

et selle sõiduki sai Ži töökoja juurest, Ž teadis, mis asjad tuleb korda teha enne ülevaatust,

tema ise teadis, et auto on korras. Ei usu ja ei mäleta, et ülevaatusel oleks probleeme olnud.

Nüansina on see, et kuna ta nii tihti käis, siis talle ei pandud kordusülevaatuse templeid nii

kergelt, pigem saadeti ära asja korda tegema, siis käis ja keegi või Ž tegi asja korda ja läks

uuesti ülevaatusele ja sai läbi, sellised asjad ei jää meelde. Meelde jääb see, kui pannakse

kordusülevaatus sisse. Siis on probleem, et järgmine ostja vaatab, et passis on

kordusülevaatus sees, et mis siis autol viga oli. Ei mäleta palju selle sõidukiga seoses raha

sai.

Xxx reg nr xxx

Sõiduki Xxx x reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas K „S“

20.07.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, ei

tuvastatud ühtegi viga ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart

K.2600708 (kr. toimik IV kd, tl 118-119). Esitatud on ka 20.07.2015 teostatud testide leht,

all tempel nr 0715, allkiri, K.2600708 (kr. toimik V kd, tl 132). Sõiduki 27.07.2007

registreerimiseelse ülevaatuse akti kohaselt vastas sõiduk nõuetele. Esitatud dokumentide

kohaselt ostis sõiduki xxx AS, kes 27.07.2007 esitas avaldus sõiduki registreerimiseks,

märkides sõiduki kasutajaks mh K Si (samas, tl 121-124). Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele tehtud taotluse ja Maanteeameti registri väljatrüki kohaselt oli alates

22.05.2012 sõiduk omanikuks xxx AS ja alates 28.11.2014 K S (samas, tl 125-127).

01.12.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud sõidukit Xxx x reg.

märgiga xxx, vaatluse käigus teostati sõidukile ka tehniline ülevaatus tehnilise ülevaataja

poolt. Vaatluse kohaselt ei tööta sõidukil tagumine keskel asuv lisapidurituli, mille pirn on

läbi, ei põle tagumise numbritule vasakpoolne pirn, tagumise kojamehe kumm on katki,

tagumisel parempoolsel rehvil on lubatust väiksem protsent naelu, kõrvalistuja küljeklaasi

avamis- ja sulgemisnupp ei ava ega sulge aknaklaasi, vasakpoolne esituli on valesti

reguleeritud ja tehnilise ülevaatuse käigus tuvastati, et sõiduk on ülevaatuse läbinud ja

tehniliselt korras. Lisatud on testileht (kr. toimik IV kd, tl 128-138).

26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja K Si ütluste (kohtuköide II, tl 169-171) kohaselt

tunneb Mart Tõnusood läbi sõbra, on olnud nende tutvusringkonnas pikalt ja ta on aidanud

teha autodel ülevaatust ja väikeste probleemidega, mis auto juures on olnud. Tema teada

tegeles ta autodega üldiselt, oli nendega kursis. Kui autole oli vaja ülevaatus teha palus

Mardi abi, et ta teeks seda tema eest. Kui autol oli midagi viga, oli vaja see ära parandada

ja siis on kaks võimalust, kas teha seda ise või teeb seda keegi sinu eest. Remonditöökojaga

on elus olnud erinevaid kogemusi, on sealt tagasi tulnud erinevate hinnangutega ja

sellepärast otsustas paluda Mardi abi tegelemaks autodega. Viimane kokkupuude Mardiga

oli Xxx x reg. märgiga xxx ülevaatus 2015 aastal. Soetas selle auto uuena, vahepeal

registreeris selle ümber tööandja nimele, kuna kasutas seda töösõitudeks, hiljem ostis selle

tagasi vist 2014 aasta lõpus, sõiduki müüsid perega maha ilmselt 2015, täpselt ei mäleta. Ei

mäleta täpselt, millal 2015 aasta ülevaatus oli. Võttis Mardiga ühendust uurimaks, kas tal

on aega ja tahtmist see tema eest ära teha. Seda põhjusel, kuna naisterahvana autoga seoses

ei ole meeldiv, on olnud halbu kogemusi ning samuti oli tööalaselt hõivatud ja mugavam

oli abi küsida. Sõiduk oli ostetud ilmselt 2008 aastal, esialgu käis hoolduses esinduses ja

selle kaudu tehti vist ka ülevaatust, kuidas edaspidi, ei mäleta. Mart ilmselt rohkem tema

autoga ülevaatusel käinud ei ole, on palju aega möödas, ei mäleta, et oleks palunud Mardil

ka eelnevalt ülevaatusel käia. Tema jaoks oli auto selleks hetkeks vana, aegajalt oli vaja

mingeid väikeseid asju teha ja mõttekäik seal taga oli, et Mart vaataks, sõidaks, kas on autol

midagi vaja vahetada, kas autol on midagi viga, Mart tundis autosid. Ei kartnud, et auto nii

vana või ei ole korras, et ülevaatuselt läbi ei saa. Mart oli ka varasemalt aidanud sama

Xxxga, sellest ka usaldus tema vastu. Täpselt ei mäleta, mis probleemidega täpselt Mart

aidanud on, on selle aja jooksul olnud ka teisi autosid. Teab, et on kindlasti aidanud pirnide

vahetusega, sellega ta ise hakkama ei saanud, ei hakanud otsima ka kohta, kuhu selleks

minna ning esindusse ei tahtnud minna, kuna see on kallis. Peres on olnud ka Xxx x, mille

puhul Mart organiseeris pidurite vahetuse enne müüki. Ei saanud müüa katkist autot ja Mart

aitas selles osas, et aru saada, mis autol täpselt viga on ja mis vahetada tuleb, sellest ka

usaldus. Xxx 6 oli pereauto, kasutajaid oli ka teisi, ainult ajal kui oli registreeritud tööandja

nimele oli tema ainukasutaja. Mäletab, et tema võttis Mardiga ülevaatuse osas ühendust,

aga ei mäleta, kes täpselt auto üle andis ja kus. Mart Tõnusood tundsid perekonniti. Autot

üle andes andis auto ja registreerimistunnistuse, tagasi saades raha, 40-50 eurot. Summat

Mart ei öelnud, olenes pigem sellest, mis kupüürid rahakoti vahel olid, kas kaks 20st või

50ne. Suure tõenäosusega said auto tagasi samal päeval, täpselt ei mäleta. Arvab, et sel ajal

oli ülevaatuse hind umbes 35 eurot, andis rohkem kuna ei eeldanudki, et Mart seda tasuta

teeb. Mart kunagi ei küsinud lisaraha aga arvas, et tema aeg tuleks kompenseerida, 10-15

eurot maksta talle selle eest, et võttis vaevaks. Lisaraha küsimise all pidas silmas seda, et

Xxx 3 puhul, kuigi tema ei maksnud ei mäleta asjaolusid, kuid Mart ei võtnud raha ette,

vaid siis kui auto oli korras. Ülevaatuse puhul ei mäleta, kas pakkus enne juba raha või ei,

suure tõenäosusega pakkus enne raha, ennast tundes. Kuidagi jäi niimoodi, et autot tagasi

tuues maksab, ei olnud eelnevat kokkulepet, et alguses katab kulud Mart. Täpselt ei mäleta,

kas raha sai antud enne või pärast kuna aega on nii palju möödas. Ei tea, kas Mart viis ise

auto ülevaatusele aga auto tõi tagasi Mart, kui õigesti mäletab siis pärast tööd, õhtul. Ei

mäleta, et Mart oleks tagasisidet andnud, et midagi peaks vahetama, tol hetkel oli auto

tehniliselt korras. Teab seda, kuna oli autoga hoolikas, sõitis sellega pikki vahemaid ja see

oli tööauto. Mitte igakord ei pöördunud Mardi poole, vaid siis kui oli vaja anda hinnangut,

mis kolks on või miks auto nii käitub, Mart oli ainuke inimene, keda ta usaldas autole

hinnangut andma. Xxx käis ikka remonditöökodades ka, oli paar kindlustusjuhtumit ka, kus

oli vaja auto kere taastamist. Ei tulnud selle peale, et auto ülevaatuspunkti viia ja ametnikel

lasta töö nii kaua ära teha, kui tööl on, ei usaldaks ka nende võõraste inimeste kätte oma

auto võtmeid. Ilmselt ei olnud ka pereliikmetel aega ülevaatusele minna, läks mugavama

vastupanu teed. Ei mäleta kus ülevaatus tehti, ilmselt ei vaadanud seda ka tehnilise passi

pealt. Ei ole Mardiga rääkinud, et ta neid asju mustalt, seadusi rikkudes teeks, pole selle

peale tulnud.

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 06.07.2015 T K helistas Mart Tõnusoole ja

ütles, et ta Xxx tahab ülevaatusele, „kuu lõpus on tal…“ Tõnusoo ütleb, et saab ikka, lepivad

kokku, et helistavad. 20.07.2015 kell 13.17 T. K helistab M. Tõnusoole, arutavad, et teevad

sellel nädalal ülevaatuse ära, õhtupoole. Kell 13.18 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja

lepivad kokku, et õhtul on ülevaatus, viie paiku, Xxx 2006. Kell 17.52 helistab T R M.

Tõnusoole, kes ütleb, et sõidab ja läheb võtab ühe auto ja läheb ülevaatusele. Kell 17.57 M.

Tõnusoo helistab K Sile, küsib T kohta, kes pidavat kodus olema, M. Tõnusoo ütleb, et

läheb siis läbi. Kell 18.10 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, lepivad kokku, et saavad seal

kokku, kella 18.27 kõnes lepivad kokku, et kohtuvad V poe juures. Kell 18.42 helistab M.

Tõnusoo A. Tealasele ja ütleb, et unustas raha asja kohta küsida, seal 50ne, kui on raha

juurde vaja või peenemat, tulgu tema juurde, A. Tealane ütles, et tal on hetkel piisavalt (kr.

toimik VI kd, tl 192-231).

22.07.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati varjatud jälgimist 20.07.2015 kell

18.13 kuni 18.51 ülevaatuspunktis Xxx Xxx OÜ aadressil Xxx nt xxx, Tallinn. Kell 18.42

saabub ülevaatuspunkti juurde Xxx x reg. märgiga xxx, mille kõrvaistuja istmel tuleb välja

Mart Tõnusoo, misjärel sõidab sõiduk ülevaatuspunkti ukse ette, uks avatakse ja sõiduk

sõidab sisse. Kell 18.45 fikseeriti ülevaatuspunkti avatud ukse juures suitsetamas Andrus

Tealane. Kell 18.50 sõidab Xxx 6 ülevaatuspunktist välja, kell 18.51 tuli ülevaatuspunktist

ülevaataja välja, kelle juurde sõitis Xxx 6, mille roolis on Andrus Tealane, kellele ülevaataja

annab paberi. Xxx 6 sõidab eemal olevasse parklasse, autosse istub ka Mart Tõnusoo ning

sõiduk sõidab parklast minema (kr. toimik VII kd, tl 23-35).

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 20.07.2015 Xxx 6 reg.

märgiga xxx tuleb tuttav ette, kuna on oli jälitustegevuse protokollides. Sellesse peresse on

müünud kindlasti kolm autot, see Xxx oli K nimel, helistas talle, et on vaja ülevaatust teha.

Kindlalt teab, et kui on vaja ülevaatusele minna, siis on vaja auto üle vaadata. Nemad

koguaeg jälgisid oma autosid ja helistasid kui probleeme oli, vahest tegi ise. Selle auto võttis

neilt kodust. Tal endal oli kokku lepitud erinevaid kohtumisi, andis auto Tealasele üle aga

sai oma kokkusaamised nii sättida, et sõitsid koos ülevaatusele, ise käis ülevaatuse ajal

kõrval kohvikus kellegagi kohtumas. Ütles Tealasele, et pani autosse 50 eurot, et kas saab

sellega hakkama, juhuks kui tal endal raha ei ole. Kui oleks enne tehnoülevaatust olnud

midagi, mis vajas tegemist, siis oleks selle ära teinud. Omanike käest ei saanud ka mingit

infot, et midagi viga olnud, oli üsna kindel, et sellega võib otse ülevaatusele minna. Pärast

ülevaatust sai Tealaselt tagasiside, mida võiks tulevikus vaadata. Tema jaoks läks maksma

selle sama 50 eurot, mis autos oli, ülevaatus ise pidi olema 40 eurot.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx reg. märk xxx,

sõidukit mäletab, arvab, et sellega seoses suhtles Mart Tõnusooga. Ülevaatajat ei mäleta

aga teab, et see oli heas korras, oli ühe naisterahva auto, kõik oli korras, oli vaja ainult

ülevaatusel käia. Tõnusooga oli telefoni teel jutt, et raha on autos on ja kas sellest piisab,

talle piisas, seal oli 50 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

Sõiduki registreerimise eelse ülevaatuse akti kohaselt oli Xxx Xxx reg märgiks Soomes

XXX ning S K taotlusega sõiduk registreerida väljastati reg. märgiks xxx, kes ostis antud

sõiduki 21.12.2013 J B (kr. toimik I kd, 102-103). 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis

vaadeldi sõiduki Xxx Xxx registreerimistunnistust, millest nähtub ühe järgmise ülevaatuse

ajana 05.2016, kontrollkaart K.263xxx, kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 104-107).

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S K

08.08.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.263xxx2 (samas, tl 108-109).

Esitatud on ka 08.08.2015 teostatud testide leht, all tempel nr U542, allkiri, K.263xxx2 (kr.

toimik V kd, tl 134).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 31.07.2015 kell 12.12 helistab R L Andrus

Tealasele, et ta tuleb järgmine neljapäev Eestisse ja tal oleks vaja ülevaatus teha, sest

Soomes on asi keerulisemaks läinud, muidu on Soomes ükskõik, kui ülevaatust, kindlustust

ei ole. Räägib bussist, mille tahab Eestisse registreerida, et hakati ülevaatusel jamama,

puudustest loeb, et tuuleklaasis on all ääres praod, suunatulede mõõtmisel öeldi, et need on

piiri peal ja öeldi, et valed kummid on all aga tal ei ole kaubik, vaid matkakas ja sellel ei

ole C kummid vajalikud. 31.07.2015 kell 12.22 Helistab R. L uuesti A. Tealasele ja küsib,

kas oleks võimalik Xxx ainult paberitega ülevaatus teha ja palub Tealasel ise vastava

summa öelda, mis see maksma läheks. A. Tealane arvab, et ei saa, aga lubab uurida seda

asja. 06.08.2015 kell 21.33 helistab R. L A. Tealasele ning ütleb, et jõuab öösel Tallinnasse.

Kell 21.35 helistab Mart Tõnusoo A. Tealasele, lepivad kokku, et R. L võitab M. Tõnusoo

hoovist auto, millega sõita saab ja jätab oma auto ülevaatuseks sinna. Kell 21.39 kõnes

annab A. Tealane R. Lle M .Tõnusoo aadressi, juhendab oma Xxxi sinna jätma ja võtma

sealt auto. Kell 22.52 helistab M. Tõnusoo A Tealasele, juhendab millise auto R. L võtma

peaks ja kus on võtmed, dokumendid. 07.08.2015 kell 00.06 helistab R. L A. Tealasele ja

küsib kuhu ja kui palju raha jätta, A. Tealane küsib 70 eurot, mis jätta kindalaekasse, R. L

ütleb, et paneb natuke rohkem sinna, soti ära. Kell 01.02 helistab R. L M. Tõnusoole, kes

selgitab, milline auto tema maja juurest võtta ja kuidas see käima panna. 07.08.2015 kell

11.16 helistab M. Tõnusoo A Tealasele ja küsib, millal ülevaatusele mõtleb minna, saab

vastuseks, et kui jõuab siis täna, kui ei, siis homme. Kell 13.01 helistas R. L A. Tealasele,

kes ütleb, et võib olla jõuab sel päeval ülevaatuse teha, R. L ütleb, et tagumine pidur ei

olnud kunagi töökorras aga nüüd vist lõi piduri silindri lahti ja peab uued klotsid ostma. A.

Tealane pakub, et R. L käiks pärast remondist läbi, kes arvab hoopis, et A. Tealane ise

vahetaks klotsid ära ja teeks selle eest talle teene vastu. R. L küsib üle, kas nad kindalaekast

selle raha ära võtsid, mille peale A. Tealane ütleb, et M. Tõnusooga on sellest rääkinud ja

ta võttis ära. 08.08.2015 kell 15.54 helistab A. Tealane M. Tõnusoole, ütleb, et on tema

juures, M. Tõnusoo lubab 10 minuti pärast jõuda. Kell 16.43 helistas R. L A. Tealasele, kes

ütleb, et Mardi juurest saab kätte, arutavad, et esmaspäeval kokku saada. 23.08.2015 kell

18.09 helistab R. L A. Tealasele ja räägib, et tal vaja üks buss Eestisse tuua, mille jaoks on

Eesti numbrit, küsib kas registreerimistunnistusel peab olema värv või triipkoodi peal.

Arvab, et naise plika auto ülevaatuse puhul peab ka A. Tealase teeneid kasutama. R. L

arvab, et see kord tema auto oleks küll peaaegu puhtalt läbi läinud ja ütleb, et pani nüüd

piduriklotsid taha ära, A. Tealane ütleb, et autol oli kõik viimase peal aga numbri tuli oli

kuskilt lühises, pirnid hõõgusid ainult (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 08.08.2015 kell 16.20 kuni 16.39

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 16.20 sõidab tehnoülevaatuspunkti

ukse juurde Xxx Xxx reg märgiga xxx, juhikohalt väljub Andrus Tealane, kes käib

ülevaatuspunktis sees ning siis väljub vaateväljast. Kell 16.22 tuleb sõiduki juurde

Ülevaataja ja sõidab sellega ülevaatuspunkti sisse. Ülevaatuspunkti uks suletakse kell 16.22

ning avatakse taas kell 16.23. Näha on sõiduki pidurite kontrolli. Kell 16.24 ilmub A.

Tealane nähtavale, kes liigub auto ümber, teeb seal midagi, avab kapoti, tema juurde liigub

ka Ülevaataja, vestlevad, Ülevaataja kasutab seina ääres asuvat aparaati. Jätkavad ümber

auto käimist, on kapoti juures, vahepeal Ülevaataja istub sõidukisse, kasutab vahepeal taas

aparaati. Sõiduk tõstetakse tõsteseadeldisega üles, vastava aparaadiga raputatakse sõidukit.

Kell 16.30 lastakse sõiduk Xxx Xxx tõsteseadeldise pealt alla, kell 16.33 sõidab

ülevaatuspunktist minema (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

22.06.2020 kohtuistungil R L süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 168 pöördel

- 171 pöördel) kohaselt oli ta Xxx Xxx xxx kasutaja, oli sõiduki ostnud tuttavalt, kuid ei

vormistanud seda enda nimele ümber. Autot kasutas igapäevaselt Soomes, sõiduk oli aga

registreeritud Eestis. Andrus Tealasega on sõbrasuhted ja tunneb teda juba palju aastaid.

2015 aastal kui Eestis käis, kohtus ka Tealasega auto ülevaatuse põhjusel. Tuli öösel laevaga

Eestisse, jättis auto Tallinnasse ja võttis uue auto, millega sõitis xxx. Ei mäleta, kas leppis

kokku Andruse või Mardiga aga vastavalt kokku lepitule, kui tuli laevalt sõitis ühte

parklasse, jättis Xxx Xxx sinna ja pani selle kindalaekasse auto dokumendid ja raha.

Parklast võttis vist Mardi auto, millel olid võtmed kindalaekasse jäetud. Ülevaatuse pidi

tegema Andrus, kuna ta ise ei saanud öösel minna ja kuna tagumine pidur ei töötanud, ei

olnud tal piisavalt tutvusi, et väikese veaga auto ülevaatuselt läbi saaks. Piduri veaga

ülevaatust ei läbita. Andruselt oli küsinud, kas ta saab teinekord autole ülevaatuse teha, kui

endal kiire on ja ta sai. Auto kindalaekasse jättis võtmed, auto paberid ja 100 eurot, mis oli

ülevaatuse ja Andruse tööraha. Kviitungit ülevaatuse kohta ei saanud. Andrus ütles, et

ülevaatus võib maksta xxx eurot aga pani igaks juhuks rohkem. Sellest, et osa raha

altkäemaksuks läheb ja mingitest tuttavatest või tutvustest juttu ei olnud. Pärast ülevaatust

soovitas Andres selle piduri kohe korda teha, muud juttu ei olnud. Enne ülevaatust ei olnud

aega seda viga korda teha aga Andrus ütles, et see viga ülevaatusel takistuseks ei saa.

Ülevaatusele tuli augustis aga tähtaeg oli tegelikult mais, ei jõudnud varem, kuna ei käi

Eestis tihti, selle sõidukiga Soomes ka palju ei liigu, sõitis ainult laeva peale ja vedas, et

vahele ei jäänud. Sõitis Xxx Xxxga mõnda aega edasi ja müüs umbes aasta hiljem maha.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx, 08.08.2015, tõi

talle R L äi, Ülemiste ostukeskuse juurde, L arvas, et seal ei lähe gaasid läbi kuna xxx

ülevaatuspunktis seadmed nii näitasid. Tema siis sõitis lubatud pööretest kõrgematega, läks

Laaxxxi ülevaatuspunkti ja seal seadmed näitasid, et kõik on korras, neid heitgaasi aparaate

ei saa mõjutada. Arvaski, et L äia üritatakse petta, kuna auto ei tossanud. Ei mäleta palju

selle eest raha sai, L on sõber ja ta tavaliselt andis rohkem kui küsiti, kui süüdistatav küsis

60, L andis xxx, mõlemad olid rahul.

Xxx Xxx reg nr xxx

Maanteeameti vastusega esitatud alusdokumentide kohaselt omandas xxx OÜ, kelle

esindajaks oli J K, sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx 24.08.2015, millisel kuupäeval tehti

registris ka omaniku vahetus (kr. toimik III kd, tl 95-98). 28.11.2016 asitõendi

vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et

sõiduki parempoolne küljekarp on roostetanud, on läbivaid rooste auke, roolirattal puudub

helisignaal ja turvapadi, parempoolne aken ei käi lahti (samas, tl 99-105). Sõiduki Xxx Xxx

reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas P T 24.08.2015 sõiduki

ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati kaks

väheohtliku puudust ehk lähitulelatern on reguleerimata ja ohukolmnurk puudub või ei

vasta nõuetele. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2657239

(samas, tl 106-107). Esitatud on ka 24.08.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille

kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr A523, allkiri,

K.2657239 (kr. toimik V kd, tl 144). Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrollist ja ülevaatuste

andmetest nähtub lisaks eeltoodule, et sõiduk on registrist kustutatud kui lammutatud

sõiduk 23.02.2021 (kr. toimik VIII kd, tl 88-93).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 24.08.2015 kell 15.55 helistab M. Tõnusoo

A Tealasele ja palub talle vajalik olla, on ülevaatust vaja, A. Tealane ütleb, et on halb aeg,

lubab mõelda. Kell 16.09 helistab uuest M. Tõnusoo A Tealasele, kes nõustub ülevaatuse

ära teha, natukese aja pärast stardib. Kell 17.05 kõne kohaselt A. Tealane jõudis Xxx xxx-

le, M. Tõnusoo palub enda juurde tulla, et teevad seal (krim. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 24.08.2015 kell 17.30 kuni 17.42

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 17.30 sõidab ülevaatuspunkti

väiksema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kaubiku juhiukse juurde jalutab

Töömees ja võtab sõiduki juhilt dokumendid ning läheb ülevaatuspunkti sisse, siis sõidab

kaubik tehnoülevaatuspunkti sisse ja jääb seisma. Kaubiku juhikohale tuleb välja A.

Tealane, Töömees käib ümber sõiduki, teeb midagi salongis, istub vahepeal juhiistmel,

kellega liigub vahepeal kaasas ka A. Tealane. Sõiduk osaleb pidurikontrollis. Sõiduk

tõstetakse seadeldise abil üles, sõiduk rapub. Kell 17.42 lastakse kaubik seadeldise abil alla

ning sõidab ees oleva väljapääsu kaudu minema (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d

samas, tl 214).

Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja kohaselt toimus 01.09.2015 liiklusõnnetus Xxx reg.

märgiga xxx ja teise sõiduki vahel, osapooled said kokkuleppele ja pöördusid kindlustusse

(kr. toimik VIII kd, tl 43).

25.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A S antud ütluste (kohtuköide II, tl 143-144 pöördel)

kohaselt onul, E S, oli buss Xxx, kas reg. märgiga xxx, ei oska öelda. Aitas onul bussi müüa

2015 või 2016 aastal. Lasi oma tutvusringkonnas suusõnaliselt info liikuma, et onul on

selline buss müüa ja siis kes tundsid huvi, helistasid. Ostjaks oli võõras härra barjääri tagant,

käis bussi vaatamas, ütles, et sobilik ja arvas, et võiks ära vormistada. Bussi käis vaatamas

tema maamajas, kuhu onu bussi varem toonud oli, tuli vaatama koos naisterahvaga, kes

ootas bussis, ostu-müügivormistamine toimus paar päeva hiljem. Ostu-müügileping ja

ümbervormistamine käis ARKis kohapeal. Onu täitis ühe osa, ostja siis teise poole. Ostja

oli koos teise isikuga, ütles, et ostab firma nimele. Arvab, et tasumine toimus ka seal

kohapeal, ei mäleta kelle taskust see kohapeal tuli. Tema teada vormistati sõiduk mingi

ettevõtte nimele, seda ütles mees, kes vaatamas käis. Ei tea kumb mees bussiga ära sõitis.

Ei oska ka 100% öelda, kas ülevaatus oli tehtud aga arvab, et oli, kuna onu oli korralik.

Arvab, et prokuröri näidatud leping on see, mis sõlmitud sai. Andrus Tealase nimi ei ütle

midagi. Ise sõitis selle bussiga ühe korra kui onu tõi, et saada aru, millises olukorras buss

on, olles tehniliselt mitte pädev oli tema hinnangul see väga heas seisus. Mõni liist võis ära

olla. Võis olla roostet mustade servade all aga ei mäleta, ei pööranud sellele tähelepanu.

Erinevaid värviparandusi oli ka tehtud.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 24.08.2015 episoodis Xxx

Xxx reg. märgiga xxx sõidukit mäletab hästi, oli eriline sõiduk, Xxx Tga on sõitnud väga

palju km maha. Tuttav otsis firmasse odavat aga töötavat kaubikut kala vedamiseks. Talle

tuli pakkumine ja see sobis hästi, käisid ARKis abis ja oli ostu-müügitehingu juures, sest

tema vaatas auto üle, kuna see oli 25-30 aastat vana. Sellel autol oli ostuhetkel ülevaatus

läbi. Tunnistaja käis ütlusi andmas, et mingi liist oli puudu aga sel autol ei ole liiste. See ei

ole väljanägemiselt uueväärne, aga tehnika oli korras, roostet ei olnud, ei näinud puudusi,

mis takistaks ülevaatusele minekut. Tal endal ei olnud aega, võttis Tealasega ühendust, et

ta ülevaatuse ära teeks. Hinda ta ei mäleta, maksis kulupõhiselt, kui oli vaja midagi

nokitseda enne ülevaatust ja milline oli ajakulu, kui andis auto ülevaatuspunkti juures, siis

eeldab, et see ei olnud nii kulukas, maksis nii nagu Tealane küsis.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, arvab, et Tõnusoo palus teha ülevaatust, oma vanuse ja läbisõidu kohta oli sõiduk hästi

hooldatud, heas korras, müügihind oli odav, ei mäleta sellel vigu. Ülevaatusel ei tekkinud

probleeme, kõik oli heas korras, eelmine omanik oli keegi vanem meesterahvas, kes hooldas

ja hoidis autot. Omanik oli mingeid värviparandusi teinud. Dokumentidest luges, et politsei

tegi bussile ülevaatuse pärast seda, kui see oli avariisse sattunud aga sellest keegi ei räägi.

Sai raha ülevaatusel käimise eest, arvab, et Mart Tõnusoo käest.

Xxx Xxx reg nr xxx

Maanteeameti väljatrüki kohaselt oli 15.11.2014 sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx

omanikuks OÜ xxx ning kasutajateks mh T N ja P J (kr. toimik I kd, tl 32) ning vastava

taotluse oli teinud OÜ xxx 15.11.2014 (samas, tl 34) ja sõiduk ostetud 30.10.2014

müügilepinguga (samas, tl 35). Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktist

nähtuvad sõiduki üldised ja tehnilised andmed, otsusena sõiduk vastab nõuetele (samas, tl

33). Sõiduki Xxx Xxx 08.08.2006 välja antud registreerimistunnistuse kohaselt on

järgmiseks ülevaatuse ajaks 09.2015, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 35

pöördel-36). 26.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeli ja videosalvestisega

on

vaadeldud

sõidukit

Xxx

Xxx

reg. märgiga

xxx

ja

nimetatud

sõiduki

registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et sõiduki kerel on pindmiseid roostekahjustusi

juhiukse astmekarbi all ääres, juhipoolse tagumise rattakoopa ees ja taga ääres ja

kaubaruumi parempoolse lükandukse parempoolses servas (ka plekk deformeerunud ja

värvikahjustused). Sõiduki parempoolse tagumise tule klaas on katki, läbiv auk u 5x10 cm.

Sõiduki parempoolse küljepeegli alumine peegel puudub. Armatuurlauas põlevad ABS,

XXX ja turvapadja tuled ning mootori töötamisel ära ei kustu. Registreerimistunnistus nr

xxx, viimaseks järgmisteks ülevaatuse ajaks on 09.2016, kontrollkaart K. 2675828,

kinnitatud allkirjaga (samas, tl 37-47). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse

andmete väljatrüki kohaselt esitas L P 02.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi

ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras,

kontrollkaart K. 2675828 (samas, tl 48-49). Esitatud on ka 02.09.2015 testi sertifikaat

teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla

kirjutanud A M, allkiri, K.26758286 (kr. toimik V kd, tl 137).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 01.09.2015 helistab Mart Tõnusoo Andrus

Tealasele ja küsib, kas oleks võimalik homme-ülehomme Nmehe bussile ülevaatus ära teha,

saab vastuseks, et homme vist saaks ära teha, ütleb, et kaubiku ülevaatus maksab xxx.

02.09.2015 helistab M. Tõnusoo taas A. Tealasele, kes ütleb, et hakkaks tulema, kell 14.53

helistab uuesti M. Tõnusoo A. Tealasele ja kinnitab, et saavad tema juures kokku, ootab A.

Tealase ära (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 02.09.2015 kell 15.37 kuni 16.01

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 15.37 sõidab ülevaatuspunkti

suurema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kell 15.38 sõidab selle ees olev

sõiduk ülevaatuspunkti sisse, kaubik jääb ukse juures oleva STOP joone juurde seisma.

Juhiistmelt tuleb välja A. Tealane, kes läheb ülevaatuspunkti sisse. Ülevaatuspunktist tuleb

välja Tüse Mees, kes istub kaubiku juhiistmele ja sõidab sellega ülevaatuspunkti sisse, on

näha A. Tealast ülevaatuspunktis sees. Tüse Mees vestleb A. Tealasega, käib ümber auto,

kasutab seadeldist. Paaril korral on näha kaubiku tagant suurt suitsupilve. Kell 15.46 sõidab

ja pargib vaatevälja kallurveok, mistõttu vaade on piiratud, kell 15.49sõidab veok eest ära.

Kell 15.51 on avanenud ülevaatuspunkti uks, on näha, et kaubik Xxx Xxx on vastava

seadmega üles tõstetud, sõiduk rapub. Ülevaatuspunkti sõidab teine sõiduk sisse ja ukse ette

pargib sõiduk, seega vaateväli on piiratud, kell 16.01 Xxx Xxx kaubikut enam

ülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 26.05.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx

reg. märgiga xxx (p 2.19) fotodega leiab, et tuled armatuurlaual, üleval paremas nurgas

turvapadja rikketuli, ohtlik viga, paremal paistab olevat ABS rikke tuil, ohtlik viga. Sõiduki

uksel ei paista foto järgi vigastus ülevaatust ei mõjuta. Tagalaternas auk sees, mõjutab

olenevalt kiirgatava valguse värvusest. Videosalvestiselt peegli osa puudumine kas

väheohtlik või ohtlik viga, oleneb peeglist avanevast tahavaatest, seda peab hindama.

19.06.2020 kohtuistungil T Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik I, tl 147

pöördel-150) kohaselt sõiduki Xxx Xxx xxx xxx puhul küsis samamoodi Mart Tõnusoo abi

tehnilise ülevaatuse tegemiseks, võis olla 02.09.2015. Endal aega ei olnud ülevaatusele

minna, abi palus mugavusest. Üldiselt oli sõiduk korras, võib olla mingid vead olid, ei

teadnud täpselt. Summa oli sama 70 eurot. Leppis telefoni teel kokku ja jättis oma sõiduki

kodu hoovi aadressil xxx tehnilise passi, võtmed ja raha jättis autosse. Ei tea, kas ülevaatusel

käis Tõnusoo või Tealane, aga see, kes käis, teatas, et ülevaatusel ilmnes, et käsipidur ei

pidanud 100%. Kviitungit ülevaatuse kohta alles ei hoidnud. Ei kujuta ette, kui palju Xxxu

ülevaatus maksta võiks, 40-50 eurot. Ei oska öelda, kas tegemist oli altkäemaksuga aga

teab, et auto viimise ja toomise eest peab ka maksma, kui palju, seda ei tea. Teab ka, et eks

midagi altkäemaksuks läks aga võttis seda kui väikest summat, et kui teeninduse jaoks 10

ja altkäemaks 10, siis ei ole see mingi altkäemaks vaid leivaraha. Ei teadnud, kuidas see 70

eurot mõlemal korral jagunes, kui palju läheb ülevaatajale, kui palju läheb vedajale. Teadis,

et mingi raha läheb ülevaatajale. Tunneb end süüdi, et on sellisesse olukorda sattunud, kui

oleks teadnud, et raha läheb altkäemaksuks, siis ei oleks raha nii maksnud. Tõnusooga

konkreetselt sellest juttu ei olnud, et peab altkäemaksu maksma. Hetkel on tal sama Xxx

Xxx, millega käib ise ülevaatusel, kuna auto on korras. Kui palus Tõnusool minna, siis ei

teadnud, kas on korras või mitte.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt ja nagu punktis 3.1.1.5 on

refereeritud on T N tema N, keda aitas auto asjades ja kes pöördus tema poole ülevaatuse

osas, et kas Tealane saaks ära käia, mis peale võttis Tealasega ühendust ja leppisid kokku.

Ei mäleta konkreetselt vigasid aga autodel visuaalselt midagi viga ei olnud. Xxx Xxxu

ülevaatus oli xxx eurot, temale tundus suur, samas ise tariife ei tea, Tealane selle ütles, N

oli nõus. Vahendamise eest ta tasu ei saanud. Ühegi ülevaatajaga ise konkreetselt suhelnud

ei ole, kui on ainult ülevaatusel käinud aga ei mäleta üldse, kelle juures on käinud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, on T Ni buss, tema teada tegi N sellega tööd, viks ja viisakas buss, tema ei näinud seal

ühtegi viga ja ülevaatusel ka ei nähtud. Täpseid summasid ei mäleta aga arvab, et 50 eurot

läks ülevaatuse eest, 30 eurot talle endale. Niga on niisama juttu rääkinud, ei mäleta, et

mingit suhtlust oleks veel olnud. Mäletab seda bussi konkreetselt, sest see seisis tihti

Tõnusoo hoovi peal, kui seal Tõnusooga autosid remontisid siis bussi omanik Tom käis

õues suitsetamas, siis rääkisid igasugu asjadest. Ei mäleta kellega ülevaatusele mineku

kokku leppis, kuna suhtles Nga ka, siis võis olla tema aga samas ka Tõnusoo. Buss oli

hoovis, uks lahti, võti, raha ja tehnilise pass bussis.

Xxx xxx reg nr xxx

Maanteeameti edastatud registriväljavõtte, registritoimingute dokumentide koopiate

kohaselt oli sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx, tumesinist värvi, omanikuks alates

05.02.2007 H E ning alates 03.09.2015 xxx OÜ (kr. toimik IV kd, tl 139-152).

Maanteeameti nõudekirja vastuse kohaselt sõiduk reg. märgiga xxx on lammutatud

11.06.2016 firmas OÜ xxx ja registreerimistunnistust ei ole Maanteeametile tagastatud

(samas, tl 153-156). Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki

kohaselt esitas L T 05.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx

Xxx OÜ punktis, välja on toodud neli vähe olulist riket, nimelt klaasipesurid ei tööta

korralikult, tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata,

ohukolmnurk puudub või ei vasta nõuetele ja ratta tõkiskingad puuduvad või on valede

mõõtmetega. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2681787 (samas,

tl 157-158). Esitatud on ka 05.09.2015 teostatud testide leht, allkirjastatud A Mi poolt,

K.2681787 (kr. toimik V kd, tl 132 pöördel).

Kohtuistungil avaldatud tunnistaja E E 10.06.2016 ülekuulamise protokolli (kr. toimik IV

kd, tl 159-162) kohaselt kuulus sõiduk Xxx xx reg. märgiga xxx tema abikaasale, pärast

kelle surma päris auto, aga ise seda kunagi ei kasutanud, tal ei ole lube ning auto seisis

hoovis aastaid ja oli väga halvas seisundis, roostes ning ei käivitunud. Mehe vennapoeg A

ütles, et tal on tuttav, kes ajab auto asju ja aitab autost lahti saada. Helistas Ai tuttavale,

leppisid kokku, et auto viiakse ära. Tuli keskealine kõhna kehaehitusega eesti keelt kõnelev

meesterahvas, kes viis auto ära ja ütles, et ajab kõik asjad autoga ära. Paar päeva hiljem tuli

noorem meesterahvas, kes küsis dokumente, tunnistaja andis talle pärimistunnistuse ja võib

olla ka isikutunnistuse, ei mäleta. Dokumendid toodi tagasi kiiresti ja öeldi, et autoga on

kõik korras. 29.08.2015 müügilepingut näeb esimest korda, ei ole seda allkirjastanud. Ei

mäleta millised mehed välja nägid. Esimene mees maksis talle sõiduki eest 200 eurot.

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 04.09.2015 helistab Mart Tõnusoo Andrus

Tealasele ja annab teada, et Xxx vajaks ülevaatust, arvab, et klemmiplaadi peaks ära

vahetama, arvab, et äkki viga ka starteris. 05.09.2015 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja

annab teada, et eile hakkas bensiini tilkuma, arvab, et mõni bensiinivoolik andis järgi,

vaatab, kas saab bensiinivoolikut, et seda korda teha, et auto saaks ülevaatuse kõlbulikuks

ja ütleb, et starteri sai eile korda. A. Tealane ütleb, et läheb praegu ülevaatust tegema ja

pärast laseb end M. Tõnusoo juurde tuua.

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 05.09.2015 kell 13.23 kuni 13.50

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 13.23 sõidab ülevaatuspunkti

väiksema ukse juurde sõiduauto Xxx xx reg. märgiga xxx, millest väljub A. Tealane ning

läheb ülevaatuspunkti sisse. Tehnoülevaatuspunkti väiksem uks avaneb kell 13.24,

vaatevälja ilmub Tüse Mees, eesolev sõiduk sõidab punkti sisse, A. Tealane sõidab Xxxga

ukse ees oleva STOP joone ette. Kell 13.32 on vaateväli blokeeritud, mis on jälle vaba kell

13.34, kui A. Tealane läheb Xxx juhikohale ja sõidab ülevaatuspunkti ukse ette, kell 13.36

sõidab ülevaatuspunkti sisse. Sõiduki juurde tuleb Tüse Mees, vestleb A. Tealasega,

kummardub salongi, teeb seal midagi, seejärel istub juhikohale ja liigub edasi. Kell 13.39

sulgub ülevaatuspunkti uks, mis avaneb taas kell 13.40. Sõiduauto Xxx rapub

tehnoülevaatusele omaselt, peale midagi sõidab sõiduk edasi, Tüse Mees väljub sellest, teeb

auto ümber midagi, vaatab, kummardab, avab kapoti, A. Tealane on ülevaatuspunktis sees.

Tüse Mees sõidab sõidukiga edasi ja see tõstetakse tõstuki abil üles ning see liigub

tehnoülevaatusele omaselt paremale-vasakule, sõiduk lastakse alla. Kell 13.49 istub A.

Tealane sõidukisse ja sõidab ülevaatuspunktist välja (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d

samas, tl 214).

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 05.09.2015 episoodis Xxx

100 reg. märgiga xxx sõiduk tuleb väga hästi meelde, see kuulus vanemale daamile, kelle

mehele oli ta selle 10 a tagasi müünud. Siis tema poole pöördutigi, et mis sellega edasi teha,

oli 2 aastat õunapuude all pehme pinnase peal seisnud. Tema mõte oli see viia

metallikokkuostu või lammutustöökotta, aga samas arvas, et äkki on kere korras, kuna see

tsingitud ja võib kellelegi huvi pakkuda. Poeg R hakkas see auto huvi pakkuma, ta aitas ka,

aga põhimõtteliselt R ehitas selle auto üles. Alguses oli plaan ühele firmale see müüa,

töömehe kasutamiseks, sellepärast võttis omanikult daamilt ka volituse, et selle koorma

daami pealt maha saada, sellepärast ei olnud omanikku ka ostu-müügilepingu sõlmimise

juures. Kuna R tegi auto korda ja see oli täiesti sõitev korralik auto, sai sellele ülevaatus ära

tehtud ja R kasutas seda mõnda aega. Ülesehituse käigus vaatasid pidurikettad, piduriklotsid

üle, puksid-muksid, kummiasjad, mis seismisega murenema hakkavad, veermik saab

seismisel löögi. Sellega seonduvalt helistas Tealasele 04.09, et klemmiplaadid oleks vaja

ära vahetada, oli tegemist tüüpveaga, oli ununenud seda parandada, kuna Tealane sõitis ise

Xxxga, siis ta teadis seda viga ja oskas seda kergelt ja kiirelt kõrvaldada. Selle

mittekorrektne töö ei takista ülevaatuse läbimist. Mäletab, et bensiini hakkas enne

ülevaatust tilkuma, see sai töökohas kõrvaldatud, sellise rikkega ei ole mõtet ülevaatusele

minna. Korda sai tehtud tuttava töökojas, xxx, aadressi ei tea, umbes 10 min võtab selline

asi aega ja vooliku jupp maksab 1-2 eurot. Kohtusaalis kuulatud kõnedest mäletab seda, et

helistas Tealasele, et läheb töökotta, andis talle teada ja siis läks natukene hiljem. Tema

poole poleks olnud mingit põhjust selle autoga seoses pärast pöörduda, kuna sellega tegeles

R. Ülevaatus maksis nii palju nagu alati, kindlat raha summat ja üleandmise momenti ei

mäleta, kindlasti ulmenumbreid ei olnud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx 100 reg. märgiga xxx

oli vist Mart Tõnusoo noorema poja auto, oli päris normaalses seisukorras, müüdi maha,

sest esitiib oli vigastatud, selle tegi R P korda ja muid vigu sellel ei olnud. Remondi juures

ei olnud, aga arvab, et ta asendas poritiiva. Nägi seda sõidukit siis ka, kui ta ostis selle, siis

oli see viga juba silmaga näha, ja siis kui oli vaja ülevaatusele minna, oli poritiib ära

vahetatud. R P on Mart Tõnusoo poeg, kes oli ka tihtipeale Tõnusoo garaažis, tal oli autode

vastu huvi ja tema eesmärk oli kahest Xxx xxx üks kokku ehitada. Ostis autod ära aga siis

nägi, et mõlemast autost saab eraldi asja ja tegi mõlemad autod korda. Mõlema autoga käis

süüdistatav ülevaatustel, mis läbis. Mõlemad autod olid tehnilise ülevaatuse läbimiseks

korras. Üks Xxx oli roheline, teine hall, ei teagi kumb on kumb, süüdistuses on vist roheline.

Xxx Xxx reg nr xxx

29.06.2015 müügilepingu kohaselt ostis sõiduki Xxx Xxx xxx reg. märgiga xxx I J

(kriminaaltoimik I kd, tl 51) ning esitas enda omanikuks registreerimiseks taotluse

31.08.2015 (samas, tl 50). Sõiduki 03.10.2002 välja antud registreerimistunnistuse kohaselt

oli järgmiseks ülevaatuse ajaks 10.2015 (samas, tl 51 pöördel-53). 06.09.2015

müügilepinguga sai sõiduki omanikuks A Š, kes registreeriti omanikuks 16.10.2015 (samas,

tl 54-55). Sõiduki 31.08.2015 välja antud registreerimistunnistuse kohaselt oli üheks

järgmise ülevaatuse ajaks 10.2016, kontrollkaart K.2681167, mis on kinnitatud allkirjaga

(samas, tl 55 pöördel-56). Vastavaid omanikuvahetusi kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk

(samas, tl 106). 18.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldi kaubikut

Xxx Xxx reg. märgiga xxx ning mille kohaselt on sõiduki vasakpoolsel esitule klaasil on

pikimõra, sõiduki mootoriruumis nähtub, et mootor on kaetud õliga, õli on tilkunud

esisillale, mille tõttu on seal rippuvad õlitilgad. Sõiduki juhiukse pakul on roosteauk ja

põhja tagasilla raami talal on läbiv roosteauk. Tagumiste vasaku ja parema amortide

raamitala kinnituskohtades on tugevdused metallist plaatide keevituste näol. Sõiduki põhjal

olev tagumine vasakpoolne risttala on roostes ja eemaldunud kinnitustest. Sõiduki salongis

esiistme rea keskmine turvavöö on kinnistustest lahti, kinnitatud sõlmega (samas, tl 58-71).

06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõiduki registreerimistunnistust nr

EK629442, mille kohaselt üheks järgmise ülevaatuse ajaks 10.2016, kontrollkaart

K.2681167, mis on kinnitatud allkirjaga (samas, tl 72-79). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga

xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas I J 05.09.2015 sõiduki ülevaatusele,

mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, välja on toodud kolm vähe olulist riket,

nimelt lähi- ja kaugtulelaterna valgusallikas on defektne või puudub, tagumise

registreerimismärgitule valgusallikas on defektne või puudub ning ohukolmnurk puudub

või ei vasta nõuetele. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2681167

(samas, tl xxx-81). Esitatud on ka 05.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille

kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M (kr. toimik V

kd, tl 139).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 14.08.2015 kell 13.04 helistab I J Andrus

Tealasele, kes küsib, kas ta homme töötab, soovib tehnoülevaatust transiitnumbrite

saamiseks, A. Tealane on nõus. Kell 21.31 helistab uuesti I. J A. Tealasele, viimane vastab,

et on homme umbes kuni üheni tööl. 15.08.2015 kell 12.59 helistab I. J A. Tealasele,

viimane vastab, et tööpäev hakkab lõppema. Kell 13.53 helistab taas I. J A. Tealasele ja

lepivad kokku, et A. Tealane sõidab sinna, kus I. J on, siis klaarivad. 30.08.2015 helistab I

J Andrus Tealasele, kes küsib, kas laupäeval on võimalik, A. Tealane vastab, et ei jõua, sest

ta sõidab hommikul ja vormistab ära, tehnoülevaatuse jaoks ei jätku aega. 04.09.2015

helistab I. J A. Tealasele ja küsib, kas sõidavad homme ülevaatust tegema, A. Tealane

nõustub. I J ütleb, et vahetas tagatuled ära, vasakpoolses esiklaasis on mõrad/mõra ja see

tuleb alles esmaspäevaks, A. Tealane arvab, et ei ole hullu ja ütleb, et bussi ülevaatus läheb

maksma xxx eurot. 05.09.2015 kell 09.51 helistab I. J A. Tealasele, ütleb, et tuleb A.

Tealasele järgi ja niikuinii on vaja, et auto veidi mustaks läheks (kr. toimik VI kd, tl 129-

191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 15.08.2015 kell 14.34 kuni 14.50

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.34 sõidab ülevaatuspunkti

suurema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kõrvaistuja kohalt tuleb välja

Andrus Tealane, juhikoalt tundmatu meesterahvas. A. Tealane läheb ülevaatuspunkti sisse,

tundmatu meesterahvas sõidab kaubikuga väiksema ukse ette, sõiduki summutist tuleb

kohati nähtav suitsupilv, meesterahvas väljub sõidukist ja liigub vaateväljast eemale.

Tealane liigub vahepeal talle järele, siis tagasi ülevaatuspunkti ning meesterahvas läheb

istub kaubiku juhikohale. A. Tealane läheb meesterahva juurde, vestlevad, käib vahepeal

sees ja siis tuleb jälle tagasi ja vestlevad edasi. Kell 14.40 meesterahvas läheb eemale

suitsetama ja A. Tealane ülevaatuspunkti sisse. Kell 14.48 läheb meesterahvas sõiduki

juhikohale, A. Tealane istub kõrvalistuja kohale ning kaubik sõidab minema (kr. toimik VII

kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 05.09.2015 kell 10.37 kuni 11.54

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 10.37 sõidab ülevaatuspunkti

väiksema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõrvalistuja istmelt väljub A.

Tealane, kes läheb ülevaatuspunkti ja hetke pärast tuleb välja. Kaubik sõidab suurema ukse

juurde, juhiuksest väljub meesterahvas. Kell 10.46 istub A. Tealane juhikohale ja sõidab

ülevaatuspunkti sisse. Kell 10.51 tuleb kaubiku juurde Tüse Mees, A. Tealane tema järel,

liigub ümber auto, teeb seal midagi, kasutab seadmeid, käib kaubiku salongis. Mingil hetkel

on näha kaubiku taga kõrvalistuja poolses küljes tulemas korduv suitsupahvak. Kell 10.56

istub Tüse Mees kaubiku juhiistmele, sõidab veidi edasi, pidurdab ja siis rappub aegajalt

tehnoülevaatusele omaselt. Tüse Mees väljub sõidukist, A. Tealane istub juhikohale, kaubik

kaldub aegajalt külgedele ja edasi-tagasi. A. Tealane väljub sõidukist, samal ajal sulgub

ülevaatuse uks kell 11.01, kui uks avaneb taas kell 11.54 enam kaubikut Xxx Xxx seal ei

ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.20)

vaatlusprotokolliga, foto 3, esitule mõra, ohtlik oleks see viga kui selle mõra tõttu hakkab

valgus murduma ja vastassuunas liiklejaid pimestama, kui ei häiri väga, siis väheohtlik viga.

Foto 13 kaubiku uksekarbil allservas auk, ei ole kandev konstruktsioon, ukse kinni

tõmbamisel ei jää auk väljas poole sõidukit, ei pruugi olla ohtlik viga. Turvavöö kinnitus

on sõlmega kinni tõmmatud, ei ole nõuetekohane kinnitusviis, ohtlik viga. Foto 19 on

visuaalselt näha, et seal on mingi auk sees, läbi roostetanud, ohtlik viga. Foto 20, sinna sisse

ei näe, kas seal on pragunemine, mastiks või põhja kaitse lahti tulnud, sinna peab sisse

vaatama.

26.06.2020 kohtuistungil I J loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel

menetlusel avaldatud ütlused. 19.10.2016 I Ji eeluurimisel antud ütluste (kriminaaltoimik

II kd, tl 67-70) kohaselt tunneb Andrus Tealast umbes 30 aastat, istusid kunagi koos vanglas

kinni, umbes 3-4 aastat tagasi hakkas Andrusega uuesti tihedamalt suhtlema. Omavahelised

suhted on ja olid head, Andrus pakkus talle mitmeid kordi juhutöid ja tema aitas vastu -

tema teada töötas A S firmas autojuhina ja teadis, et tema kaudu on võimalik ka autodele

ülevaatust teha, seda teadis pool Eestit. Ei tea, kas Andrusel olid tuttavad ülevaatuspunktis

ees aga teadis, et tema abiga oli võimalik esimese korraga ülevaatus läbida nii, et ei hakata

pisivigade pärast norima. Pärast seda, kui Andrus tema kaubikuga Xxx Xxx reg märgiga

xxx ülevaatust tegemas käis, sai teada, et Andrus käib xxx asuvas tehnoülevaatuspunktis.

Nimetatud Xxx Xxxi ostis 2015 aasta alguses või keskpaigas, koheselt autot enda nimele ei

registreerinud, seepärast ei saanud esimesel korral Andrusega minnes ülevaatust teha, kuna

see polnud tema nimele vormistatud ja tunnistusel ei olnud enam vaba ruumi ülevaatuse

märgete tegemiseks. Kui vormistas sõiduki enda nimele, läksid Andrusega uuesti ülevaatust

tegema, Andruse võttis peale enda kodu juurest ja sõitsid koos ülevaatuspunkti.

Ülevaatusruumi sõitis sisse Andrus ja tema jäi ootama. Mõne aja pärast sõitis Andrus

ülevaatusruumist välja ja andis registreerimistunnistuse, kus oli ülevaatuse märge tehtud, ei

tea, kes ülevaatuse teostaja oli. Selleks, et sõiduk kindlasti ülevaatuse läbiks, andis ta

Andrusele xxx eurot, mille jättis koos registreerimistunnistusega sõiduki armatuurlauale.

Andrus ütles talle summa, mis ta ülevaatuse kindlaks läbimiseks andma peab, ei teadnud

palju ametlikult ülevaatuse eest maksma pidi aga teab, et Andrus võttis sellest summast 5

eurot suitsu raha aitamise eest. Põhjus, miks Andruse abi ülevaatuse läbimiseks palus

seisnes selles, et tal oli kahtlus, et sõiduk ei saaks ülevaatuselt läbi, sest parempoolne

esimene amort klõbises ja oli aru saada, et see hakkab läbi minema. Muus osas oli kaubik

tema hinnangul normaalses seisus ja vigu ei olnud. Kui tema kaubiku ostis, olid tagumistele

amortidele keevitused juba tehtud. Pärast ülevaatust ütles Andrus talle, et parempoolne

esimene amort tuleb ära vahetada ja ei öelnud, et ülevaataja hinnangul oleks sõidukil teisi

probleeme. Kaubiku müüs maha eelmise aasta talve alguses vene keelt kõnelevale

meesterahvale, kes okidoki.ee portaali kaudu ühendust võttis.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, kui I J ostis selle, oli temaga kaasas, pärast tahtis, et ülevaatusele sellega läheks.

Ülevaatusel käis üksi, J tegi väljas suitsu, käis söögikohas teed joomas. Seda peab Ji käest

küsima, miks ta ülevaatuse ruumidesse ei tahtnud tulla. Seal aga selgus, et passis ei olnud

enam templi jaoks ruumi, tuli pass vahetada uue vastu ja minna uuesti ülevaatuspunkti.

Sõiduk oli korras, vigu ei olnud, ülevaatusel probleeme ei olnud, ülevaataja nime ei mäleta.

Arvab, et endal sai 20-30 eurot, kassasse maksis 50, kuna tegemist oli kaubikuga. Mäletab

selle aja ülevaatuste hindasid, kuna hinnakiri oli üleval aga seda ei mäleta, kui palju talle

endale igakord maksti.

Xxx Xxx reg nr xxx

16.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

VIN-kood: XXX, ning millest nähtub, et sõidukil puuduvad registreerimismärgid, sõidukil

firma Xxx kleebised, käsipidur ei toimi, tõmbejõudu ei rakendata, juhi turvavöö külgedelt

narmendav, osad kiud on katki, keskmise turvavöö üks salongi ots on ära lõigatud, salongi

astmelaual olev tehasemärgis ei ole loetav korrosiooni tõttu, sõidukit ei ole võimlaik

käivitada, kuna puudub aku, mootor on külgedelt ja alt õline, õli on tilkunud mootorist ka

maapinnale, kaubaruumi külgmine parempoolne uks ei ole avatav, uks ei ole omal kohal,

on veidi uksevast eemal. Sõiduki tagumine kaubaruumi parempoolne uks on veidi avatud

ja uks on täielikult avatav alles pärast ukse all oleva metallvarda oma pesast välja

tõmbamise järgselt, antud ukse sulgemiseks kasutatakse metallvarrast, ülejäänud sulgemise

mehhanism ei tööta, uks jääb praokile, ukse ülaosa ei ole suletav. Sõiduki tagumiste uste

avanemiskoha allosas on näha auke ja metall-lehtede kinnitusjälgede sarnaseid värvikraape

jälgi, mis viitavad sellele, et uksed võisid olla väljast kokku pandud metall-lehtede abil ja

kruvidega kinnitades. Sõiduki vasakpoolse tagumise tule klaas ülaosas on katki, puudub

klaasi tükk, kaubaruumis on üks kaubakinnitusaas, mis asub tagumise ukse parempoolse

uksepiida juures, tagumistel rattakoobastel esineb korrosiooni ja roosteauke. Sõiduki allosas

on näha, et parempoolse pikitala esisilla juures olev koht on tugevasti korrodeerunud, on

läbivaid ukse, on metalli väändeid, pikitala ühenduskohad on kinnitustest lahti tulnud,

sillatala praktiliselt ei ole pikitalaga kinni, paremal pool keskosas asuv põikitala on

roosteaukudega, tugevalt korrodeerunud ja piki- ja põikitala ühendus praktiliselt puudub

tugeva rooste tõttu. Vasakul pool keskosas põikitalal on suur korrosiooniauk, vasakpoolse

külje tagumise ratta juures olev piki- ja põiktala ühendus praktiliselt olenematu korrosiooni

tõttu, esinevad suured korrosiooniaugud. Nähtub ka, et käsipiduritross on kinnitatud

tagumise vedru külge plastikust kiirkinnitustega (kr. toimik III kd, tl 132-163). xxx OÜ

esindaja J Ha e-kirja ja sellele lisatud dokumentide kohaselt müüdi sõiduk Xxx Xxx reg.

märgiga xxx kuupäeval 22.12.2016 xxx OÜ-le (samas, tl 164-166). Sõiduki Xxx Xxx reg.

märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A 10.09.2015 sõiduki

ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, välja on toodud

kolm vähe olulist riket, nimelt tagumise registreerimismärgituli ei vasta nõuetele,

jõuülekande tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis või puudub, tulekustuti puudub,

ei vasta nõeutele või on kohustuslikus korras kontrollimata. Otsuse kohaselt oli sõiduk

tehniliselt korras, kontrollkaart K.2689574 (samas, tl 170-171). Esitatud on ka 10.09.2015

testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest

korras, alla kirjutanud Marti Stein, K.2689574 (kr. toimik V kd, tl 121).

Kaitsja esitatud ülevaatuste väljatrükist ja sõiduki taustakontrollist nähtub lisaks eeltoodule,

et 2016 aastal on läbinud ülevaatuse xxx OÜ-s, avastatud on kaks väheolulist viga, ning

sõiduk on 2017 aastal registrist kustutatud lammutamisega (kr. toimik VIII kd, tl 94-99).

xxx OÜ 20.02.2017 e-kirja kohaselt on antud sõiduki tehniline pass üleantud ARKi.

Maanteeametil on koostatud nõudekiri Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistuse

edastamiseks (kr. toimik III kd, tl 167, 168-169).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 09.09.2015 helistas J Ž

Andrus Tealasele ja 10.09.2015 helistas xxx OÜ J. Žile, kes helistas Andrus Tealasele ning

pärast Xxxi numbrile (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 09.09.2015 helistas J Ž Andrus Tealasele,

küsib tervise kohta ja A. Tealane vastab, et on korras, on tööl, J. Ž ütleb, et on vaja kaks

autot ära teha, tehnoülevaatus, A. Tealane vastab, et homme pärast lõunat. 10.09.2015 kell

14.00 helistas J. Ž A. Tealasele, kes annab teada, et ootab teada, A. Tealane lubab viie

minuti pärast välja sõita.

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 10.09.2015 kell 14.45 kuni 15.14

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.45 sõidab ülevaatuspunkti

suurema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, juhikohalt tuleb välja Andrus

Tealane ja vestleb tehnoülevaatuspunkti ukse ees seisva kahe meesterahvaga. Sinine

Töömees võtab A. Tealase käest paberi ja läheb sellega sisse, A. Tealane sõidab kaubikuga

ülevaatuspunkti sisse. Sinine Töömees teeb midagi kaubiku ümber ja seina ääres, vestleb

A. Tealasega ja istub juhikohale, mõne aja pärast väljub kaubikust, teeb seina ääres midagi.

Kell 14.50 sõidab tehnoülevaatuspunkti ette kastiga veoauto, mis blokeerib vaadet, seejärel

sõidab ülevaatuspunkti sisse ja kell 14.54 sulgub suur uks, mis järel tuleb ukse juurde ja aja

jooksul siseneb sellest veel mitu autot (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.22)

vaatlusprotokolli fotodega leiab, et lk 1 kaubiku küljeuks, kirjeldus on juures, et kaubaruumi

uks ei tööta, ei avane, seda hinnati siis ohtlikuks veaks, enam ei hinnata. Juhul kui see uks

ei sulgu, ei jää kinni, siis on see ohtlik viga. Tule ülemine nurk on katki, kui kiirgab taha

valget valgust, on tegemist ohtliku veaga, kui see värvust otseselt ei mõjuta, siis on

väheohtlik viga. Lk 8 rattakoopas roosteauk ei pruugi olla viga. Tehasetähis ei ole kerelt

loetav, ohtlik viga. Normaalne turvavöö kulumine vanusega, ei ole ohtlik viga. Turvavöö

on ära lõigatud, see on ohtlik viga. Näha, et alt on õline ja maas on õlilaigud, saab teha

järelduse, et õli lekib ja see ohtlik viga. Kandval detailil läbiv rooste ja kahjustused, ohtlik

viga, paistab, et osa põiktalast on läbi roostetanud. Käsipiduritrossi kinnitus, ei ole otseselt

ohtlik viga.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx

Xxxi sõiduk, järelikult oli J Žiga seotud. Sõiduki sai kätte töökoja juurest, ise nägi paar

päeva enne, kuidas Ž seda remontis, sõiduk oli tõstuki peal, vahetati rattalaaxxxeid ja

piduriklotse, mis on põhimõtteliselt sama töö, suurem on ratta laaxxxite vahetamine ja

täiesti loomulik, et kui seda juba tehakse, siis vahetatakse ka pidurikettad ja -klotsid. On

just meeles, et just see buss oli tõstuki peal seekord, kuna teisi Xxx Xxxeid ei olnud ja

mäletab seda just tehtavate tööde pärast. Mäletab, et see oli septembris ja Žiga oli kohapeal

juttu, et homme või ülehomme peaks minema ülevaatusele, olenevalt, millal Ž valmis saab.

Kui sõiduki kätte sai oli see korras, ta ise ei märganud ka midagi, kuna kui Ž talle helistas

ja ütles, et midagi on viga, siis ütles talle, et korda teeks või teeks nii, et see ei oleks nähtav.

On seda Žile nii kohapeal öelnud kui telefonis, üldjuhul keevitas sinna mingi lapi peale või

kui oli pragu, lasi sinna mastiksit peale. Selle töö eest sai enam-vähem 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

27.05.2013 müügilepingu kohaselt ostis R N sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx (VIN-

kood:XXX) ning esitas enda omanikuks registreerimiseks taotluse 12.09.2013, mida

kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk (kr. toimik I, tl 57-58). 07.06.2016 asitõendi

vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx (Xxx) reg märgiga xxx, VIN-koodiga XXX,

mille kohaselt sõiduk on punast värvi, esiklaasi keskosas on mõra, mis algab paremalt ja

lõppeb 20 cm kaugusel vasakpoolsest katusetoest, kaks mõra esiklaasi allosas ja mõrad on

juhi vaateväljas. Esimene parempoolne ja tagumine vasakpoolne ratta koopaäär on

korrodeerunud. Korrosiooni on ka tagumise tiiva keskosas, vasakpoolse küljekarbi

keskosas, vasakpoolse katuse esipostis, esiklaasi ülemises katusenurgas, parempoolse

katuse esipostis, parempoolse b-piilari alumises osas, parempoolse küljekarbi alumises

osas. Tagumise parempoolse tule, piduri ja gabariidi, klaasis mõrad. Kärukonksu

ühenduspistik on katki, puudub vasakpoolse esitule pesur, pool antenni on murdunud,

käsipidur ei tööta, käsipiduri tross on eemaldatud ning summuti esimeses osas on 3x5 cm

auk (samas, tl 154-168). 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sõiduki Xxx Xxxi

reg märgiga xxx registreerimistunnistusel on järgmised ülevaatused märgitud 08.2014,

08.2015 ja 08.2016, mis on kõik kinnitatud allkirjaga, 2015 märge ka pitseriga (samas, tl

169-172). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt

esitas R N 17.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ

punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 178). Esitatud on ka

17.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja

heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2701148 (kr. toimik V kd, tl 140).

Kriminaalasjas esitatud informatsiooni esitamise taotluse vastuse kohaselt varastati buss

Xxx Xxx VIN: XXX, reg märgiga XXX (VIN: XXX, reg nr xxx) ajavahemikul 24.08.2012-

06.09.2016 Soomest, xxx seni avastamata viisil, varguse kohta tehti avaldus 10.09.2012

ning teos kahtlustatavad või toimepanijad on M T (sünd xxx) ja Mart Tõnusoo (sünd

04.04.1955) (kr. toimik I kd, tl 173-175). If kindlustuse poolt on esitatud Eesti

prokuratuurile taotlus varastatud mootorsõiduki tagastamiseks (samas, tl 176-177).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 07.09.2015 kell 14.44 helistab Mart

Tõnusoo R Nile, viimane ütleb, et uurib ülevaatuse asja, homseks, M. Tõnusoo ütleb, et

homme oleks parem. Kell 15.53 helistab M. Tõnusoo R. Nile, viimane ütleb, et soovib teha

punasele bussile, Tõnusoo ütleb, et järgmine nädal oleks parem, kuna inimene on haige.

16.09.2015 kell 16.25 helistab R. N M. Tõnusoole, tuletab meelde teemat, mis eelmine

nädal pooleli jäi ja küsib, kas täna saab tulla, M. Tõnusoo arvab, et saab küll, ütleb, et

täpsustab. 16.09.2015 kell 16.27 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele, küsib, kas teeb täna

ülevaatuse ära, A. Tealane vastab, et ei tee, on veel ringil, ei tea, kas jõuab aga annab teada.

Kell 17.39 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele, kes ütleb, et ta on juba kodus ja öelgu, et tulgu

teine kord. Kell 17.40 helistab M. Tõnusoo R. Nile, kellele ütleb, et täna ei mängi välja ja

vaatavad homme-ülehomme. 17.09.2015 kell 17.48 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja

küsib, kuidas ülevaatusega oleks, arutavad, kas jõuab, kui kella seitsmeni on lahti, A.

Tealane ütleb, et hakkab kohe tulema, M. Tõnusoo lubab kellelgi teada anda, et ootaks teda

seal. Kell 17.49 helistab M. Tõnusoo R. Nile, kellele ütleb, et paarikümne minutiga peaks

keegi kohale jõudma, et veerandiks umbes oleks seal. Kell 18.23 helistab R. N M.

Tõnusoole, küsib kuidas väikemehe ära tunneb, et teda ei ole veel seal, M- Tõnusoo arvab,

et ju ta kohe jõuab. Kell 18.24 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja küsib, kuidas jõuab ja

ütleb, et see punasega on seal nüüd, küll ta näeb (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 17.09.2015 kell 18.38 kuni 18.55

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 18.38 jalutab Andrus Tealane

ülevaatuspunkti sisse, vestleb Vanema Vuntsiga, mõne aja pärast eemaldub vaateväljast.

Kell 18.40 sõidab ülevaatuspunkti väiksema ukse juurde Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

juhikohalt väljub A. Tealane, läheb ülevaatuspunkti, tuleb tagasi ja teeb midagi kaubiku

juures, läheb ülevaatuspunkti tagasi ja vestleb Vanema Vuntsiga. Seejärel läheb kaubikusse

ja sõidab sellega ülevaatuspunkti sisse, väljub sõidukist, Vanem Vunts avab juhiukse ja teeb

seal midagi. Sinine Töömees liigub koos Tealasega ümber auto, Vanem Vunts võtab seina

äärest seadme, suunab seda sõiduki suunas, seejärel istub kaubikusse, kust varsti väljub,

juures viibib ka A. Tealane. Tüse Mees läheb kaubiku juhikohale, vestleb A. Tealasega ja

sõidab kaubikuga edasi. Kontrollitakse kaubiku tulesid ja pidureid. Tüse Mees sõidab

kaubikuga edasi, väljub ja teeb midagi seina ääres oleva arvuTnitori juures, A. Tealane käib

temaga kaasas, seejärel eemalduvad vaateväljast. Vanem Vunts jääb seisma monitori juures,

siis eemaldub. Kell 18.53 hakkab ülevaatuspunkti uks sulguma, A. Tealane vestleb Tüseda

Mehega ja seejärel istub kaubiku juhikohale, kell 18.55 lahkub kaubik vaateväljast (kr.

toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

26.06.2020 kohtuistungil R Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 12-15)

kohaselt oli tal 2015 aastal kaks Xxxi bussi, Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja Xxx Xxx reg.

märgiga xxx. Xxx Xxxi ostis 2013 aastal Mart Tõnusoo käest, kust auto päris oli, tema ei

teadnud, sõitis selle bussiga tööasjus. Sõidukit ostes ütles Mart, et kui on vaja ülevaatust

teha, siis võtaks temaga ühendust. Seda, et Xxxi dokumentides oli üks ja kerel teine VIN

kood ei teadnud ja ei kontrollinud, oli ka varem Mardilt sõiduki ostnud. Ka Maanteeametis

ei kontrollitud VIN koodi. Ei muretsenud sellepärast, et Mart palus ülevaatuseks temaga

ühendust võtta. Alguses ei plaaninud seda sõidukit pikaks ajaks, tööl mahud suurenesid, oli

kiirelt vaja. Kui ülevaatust oli vaja teha, võttis ühendust, Mardi kaudu sai Andrus Tealasega

kokku, kes aitas ülevaatuse läbi viia. Ei mõelnudki, miks Tealane ülevaatuse tehtud saaks,

sai Mardi käest kontakti, leppisid kokku, said xxx putkas kokku, tema ostis burgeri ja teine

inimene tegi samal ajal ülevaatuse. Eeldab, et xxx burgeriputka taga ülevaatuspunktis. Ise

ei teinud, sest oli kokku lepitud, et Mardi kaudu teeb ülevaatuse ja kõik, rohkem ei mõelnud

selle peale, lootis selle bussi mingi aeg suurema vastu vahetada. Mingit kahtlust ei olnud,

Maanteeametis oli sõiduki oma nimele kirjutanud, ei mõelnud, lihtsalt läks ja tegi, oli

kokklepe, et ülevaatuse teeb keegi teine. Eeldab, et maksis ülevaatuse eest ligikaudu 70,

mis summa ütles talle, kas Mart või Andrus enne ülevaatust. Eeldab, et andis raha enne

ülevaaust koos autoga. On kuulnud, et 2015 aastal oli ülevaatus 40-50 eurot, ei tea, kas

bussil ja sõiduautol on mingi vahe. 70 eurot küsiti ja selline oli kokkuleppe hind, imestas

ka, et Andrus üldse 20 euro pärast ülevaatust tegema tuleb. Eeldab, et sõiduk sai ülevaatuselt

läbi, sõitis sellega mingi ajani, mingit kviitungit selle kohta ei saanud. Sellest, kuidas seda

70 eurot jagatakse juttu ei olnud. Ei hakanud asjasse süvenema, kuna oli kokkulepe, et tema

ülevaatusele ei lähe ja kui ta selle autoga sõitis, eeldas, et ülevaatus on tehtud. Teadis, et

buss ülevaatust ei läbi, tagantjärgi oskab seletada, et põhjuseks oli vale VIN kood. Kehv

tunne oli, mure oli olemas aga lootis koguaeg, et saab bussi välja vahetada. Ei mõelnud ja

ei süvenenud sellesse, miks Mart saab ülevaatuselt läbi. Kuna oli kokkulepe, rohkem ei

süvenenud, miks Mart või Mardi sõber ülevaatusele peab minema ja kas ei peaks

ülevaatuselt läbi saama. On lihtsam, kui keegi teine sinu eest ülevaatuse ära teeb. Pärast

seda pöörab sellele rohkem tähelepanu, käib ise ja teeb auto enne korda, ka pärast, kui saab

paberi, et mingi viga on. Ei mäleta, et kummalgi sõidukil oleks ülevaatuste ajal vigu olnud.

Mõlemad sõidukid võttis politsei ära. Politsei käest sai teada, kas üks või mõlemad olid

varastatud Soomest. Kui õigesti mäletab, sai sõidukid Mardi käest natukene odavamalt, uue

ettevõtjana ei saanud suuremat kaubikut liisingusse võtta. Mart ei öelnud kunagi, et

ülevaatusel oleks vaja mingit meelehead maksta, sel hetkel ei mõelnud üldse, kas selle 70

euro eest tuleb kellelegi midagi maksta.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt R N on tuttav ja pigem

tundis tema isa, on vahendanud talle sõidukite soetamist, ülevaatustega seonduva delegeeris

Tealasele.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, sellega seoses on suhelnud Mart Tõnusoo ja R Niga. Sõiduk oli normaalsess korras.

Nil oli kaks bussi, üks valge ja teine punane, nüüd ei mäleta kumb see 146 oli aga ühel oli

probleem sellega, et viga oli mingis numbris sees võrreldes tehnilise passiga, teisel bussil

oli klaasis mõra. Üldiselt VIN-koodid kontrollitakse siis kui arvele võetakse, kui on auto

esmane registreerimine Eestis. Tehnoülevaataja kontrollib reg. numbrit, oma 8 aastat tagasi

oli ülevaataja talle öelnud, et ta ei ole politseinik ja ei vaata VIN koodi.

Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

10.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

mille kohaselt sõiduki parempoolse esiukse ja küljeukse alune küljekarp on tugevasti

korrodeerunud, esinevad suured läbivad augud. Parempoolse küljeukse ääred on tugevalt

korrodeerunud, ukse alumine esimene nurk tugeva korrosiooni tagajärjel augustunud.

Sõiduki vasakpoolse (juhiuks) esiukse lukusüdamikul murdumisjäljed, metallil

väändejäljed. Juhiukse allosas parempoolne nurk tugevasti korrodeerunud. Juhiukse allosa

juures aluskarp tugevasti korrodeerunud, on läbiv auk. Sõiduki vasakpoolse külje tagumise

rattakoopa alumisest äärest umbes 1,5m meetri ulatuses alumine küljekarp tugevasti

muljutud, tugevasti korrodeerunud, korrosiooni tagajärjel tekkinud metalli läbivad augud.

Tagumise

kaubaruumi

vasakpoolne

uks

numbrivalgustuse

kohtadest

tugevast

korrodeerunud, ukse alumine nurk paremalt poolt tugevasti korrodeerunud, esinevad metalli

läbivad augud. Sõiduki esiklaasi allosas klaasi läbiv mõra, mis on kogu klaasi allosas, ei ole

juhi vaateväljas (kriminaaltoimik I kd, tl 216-235). 19.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis

on vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistust, millel on

märgitud viimaseks järgmise ülevaatuse ajaks 09.2016, kontrollkaart K.2703064, kinnitatud

allkirjaga (samas, tl 236-249). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete

väljatrüki kohaselt esitas U „Demos“ 18.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi

ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ D ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart

K.2703064 (samas, tl 250-251). Esitatud on ka 18.09.2015 testi sertifikaat teostatud

testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A

M, K.2703064 (kr. toimik V kd, tl 116).

13.05.2016 tunnistajale M V äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb esitatud

fotode hulgast ära meesterahva, kes teostas xx asuvas tehnoülevaatusepunktis tema

kasutuses olevale sõidukile Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatust, tunneb isiku

ära tema näo järgi. Meesterahvaks on A M (kr. toimik V kd, tl 32-34).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 17.09.2015 helistab M V Andrus Tealasele,

viimane ütleb, et oleks M. V autole ülevaatuse ära teinud, kes aga arvab, et võiks

esmaspäeval teha. 18.09.2015 kell 07.34 A. Tealane helistab M. Vle, kes enne kõne algust

ütleb, et tal on ainult 79 eurot, kõnes ütleb, et kui enne viite lõpetab talle helistaks, et bussile

ülevaatus ära teha, lepivad kokku õhtupoole. A. Tealane lisab, et homme teeb U bussi ja

esmaspäeval tulevad tal xxx inimesed, samuti tal on inimene see nädal tööl, järgmine nädal

on teine vahetus, tahaks sellele inimesele pigem see nädal raha viia. Lubavad rääkida õhtu

poole. Kell 15.09 helistab M. V A. Tealasele ja küsib kus ülevaatus toimuma hakkab ja

lubab Järvel oodata, kuna A. Tealane ütles, et natuke enne kui xxx tee keerab. Kell 17.11

helistab M. V A. Tealasele ja lepivad kokku, et saavad xxx kokku. 30.09.2015 helistab A.

Tealane U Dele, kellelt küsib tööbusside registreerimismärgil olevaid tähti ja saab vastuseks

xxx ja xxx (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

26.06.2020 kohtuistungil U D süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 15-16)

selgitas, et 2015 aastal oli xxx juhatuse liige, ettevõte tegeles kauba laialiveoga hulgilaost.

Ettevõttel olid kasutuses sõidukid reg. märkidega xxx, xxx, xxx. Töötajateks oli tema ise,

Andrus Tealane, pool aastat üks vene mees ja M V. Tealane oli 2015 algusese poole kuni

detsembri lõpuni autojuht. V oli autojuht, oli tööl paar kuud. V mingi aeg rentis temalt xxx

sõidukit. Kõigil sõidukid käivad poole aasta tagant kontrollis, vaadatakse esi- ja tagasild

üle, õlid vahetatakse vastavalt kilometraažile. xxx esines roostet, ei mäleta, kas

roostekahjustused olid läbivad, spetsiifilised küljeukse ääred, tagaukse ääred, mis kõige

rohkem vatti saavatel kaubikutel. 2015 tehti neile kaubikutele ülevaatused, xxx ja xxx

septembris. Nendega käis ülevaatusel Tealane, kuna neil esines roostet ja ei olnud kindel,

kas läbi saab ja Tealane oli rääkinud, et tal on kuskil tuttav ülevaatuspunktis, tänu millele

saab lihtsamalt läbi või iga asja pärast ei hakata norima. Sel momendil ei teadnud, kus ta

käib ja mis ta vabal ajal teeb, oli lihtsalt rääkinud vahest, et seal käib kuskil xxx või xxx,

täpsemalt ei tea. Tänu Andrus Tealase tuttavale oli lootus ülevaatuselt vähemalt läbi saada.

Peamine põhjus, miks karstis, et ülevaatuselt läbi ei saa oli kere, suvel mõtles parandada

aga ei jõudnud, tööd oli palju, sügisel Andrus arvas, et saab ülevaatuse tehtud, seega sai

keretööd järgmisesse aastasse lükata. Oli mugav ka, et Andrus võttis lao juurest ära, käis ja

tegi ära, tuli tagasi, muidu läheb ülevaatusel mitu tundi. xxx ülevaatusega leppis enne

Andrusega aja kokku, M kasutas sellel ajal seda sõidukit, sõitis ka ülevaatuspunkti juurde,

seal andis auto Andrusele, M ise ootas seal kuskil. Andrus tegi ülevaatuse ära, andis Mile

tehnilise passi ja auto, M sõitis sealt ära. Raha andis D ise enne Tealasele. Ülevaatuse eest

tasu oli kaubiku kohta 55-65 eurot, ülevaatus ise oli tegelikult 45-50 eurot, andis rohkem,

kuna oli mugav, et Andrus käib ära ja teiseks esines roostet ja tahtis kindel olla, et

ülevaatuselt läbi saab. Otseselt ei tea, kas Andruse tuttav sai mingi raha, aga eeldas, et see

jagatakse omavahel ära. Ei teadnud, kes tuttav on, nimedest polnud juttu ja ise ei ole kunagi

seal ülevaatuspunktis käinud. Ülevaatuste kohta vist ei saanud arvet, kontrollkaarti, sest

2016 raamatupidamisest seda vist ei leidnud. Kõik kolm sõidukit said esimesel korral

ülevaatuse läbitud. Tänaseks päevaks xxx on läinud mahakandmisele. Oli xxx ja xxx

vaatluste juures.

08.02.2021 kohtuistungil tunnistaja M V antud ütluste (kohtutoimik III, tl 17-19) kohaselt

töötas 2015-2016 xxx OÜ autojuhina, kaubavedu. Juht oli U D, kokku oli 4-6 juhti, Andrus

Tealane oli üks juhtidest. Kasutasid vanemaid Xxx Xxxeid, igal juhil oli oma auto,

peamiselt kasutasid seda, välja arvatud siis, kui auto oli remondis või kedagi asendasid.

Tema kasutuses oli Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Ettevõttel oli kasutuses kuskil 4-6 autot.

Kui oma auto kätte sai, oli suht OK korras, olid väikesed roostetäpid aga kaugelt silma ei

paistnud. U D remontis kõik jooksvad sillad, veermikud aga kere oli kõikidel autodel suht

nigel, halvas olukorras, roostetasid ja hakkasid tekkima rooste augud. Roosteauke oli ka

tema sõidukil. Oma sõidukile tekitas ühe augu ise, tagaratta parem- või vasakpoolse koopa

mõlgi sõitis kuskil vanalinnas, siis oli juhipoolsel uksekarbil üks auk ja uksel, küljeuksel,

kaubauksel oli mõra sees, bussi alumine äär oli ka suht roostet täis, mõlemad karbid.

Kaubaruumis puudusid haagid kinnitusvahenditeks, põrandal olid, aga seintel ei olnud

ribasid, kuhu rihmad kinnitatakse. Kaubaruum oli kabiinist vaheseinaga eraldatud. Täpselt

tehnoülevaatustel käimisest ei tea, ainult ühel korral U D palus tal bussi viia Xxx xxx lõppu,

linnast väljasõidul viimane xxx, 500+ nr majad. Kuupäeva ei mäleta, viis bussi

tehnoülevaatuse ette, Andrus Tealane ootas seal, andis tehnilise passi tema kätte, buss aeti

sisse. Tehti kontroll, võeti heitgaase, kontrolliti veermiku, pidureid, tehnoülevaataja sõnul

oli tagaveermiku kammits poollahti ja palus selle kiiresti kinni panna. Selle vea osas oli U

Dega juttu ja see parandati lähipäevadel ära. Registreerimisdokumendid anti talle tagasi

koos tehnoülevaatuse läbimise pitsatiga. Tema enda hinnangul kohaselt ei saanud selle

sõidukiga tehnoülevaatust läbida, esiklaasis oli mõra, olid läbivad augud, veermiku osas ei

tea, käsipidur toimis aga ei olnud nii tugev tema meelest. Uele on rääkinud, et oleks vaja

teha keretöid aga ta lihtsalt ei pööra nEe tähelepanu. Ei mäleta, et enne oleks rääkinud

sellest, et sõiduki seisukord on selline, et see ei peaks läbima ülevaatust. Ülevaatuse osas

suhtles Andrus Tealasega ainult nii palju, et telefoni teel leppisid kellaaja kokku. Temale

jäi mulje, et Tealane on seal tuttav ja aitas bussi mustalt läbi saada. Suure tõenäosusega

altkäemaksuga, sest bussi olukord ei olnud kõige parem, see on tema arvamus, ei tea, et

oleks altkäemaksu antud. Ei tea, kes selle ülevaatuse eest maksis ja ei mäleta, et Tealasega

oleks sellest juttu olnud, tema ise ei maksnud midagi. Tema sõitis bussiga kohale ja viis

selle ära. Kui õigesti mäletab, siis U palus bussi sinna viia ja ütles, et Andrus ajab seal korda

need dokumendid, kuna oletatavasti busside seisukorrad ei olnud kõige paremad.

Ülevaatuse ajal oli ülevaatuse ruumis sees, nägi ülevaatust teostavat ametnikku, kes oli 170-

1xxx cm pikk, suurema kehaehitusega, nimi ei meenu. Tealane suhtles ülevaatajaga,

suhtlesid vabalt, oli sõbralik õhkkond. Ei tea, kuidas ettevõtte teistele sõidukitele ülevaatust

tehti. Äratundmiseks esitamise fototabelilt ei tunne hetkel ülevaatajat ära. Tema viimane

tööpäev mäletamist mööda oli 23.02.2016, Andrus Tealane lahkus varem, aasta alguses,

sest Xxx Xxx reg. märgiga xxx ei olnud enam heas seisukorras. Tema mäletamist mööda

helistasid Tealasega. Rohkem ei tea juhtumeid, et Tealane oleks tutvust ära kasutanud

ülevaatuse läbimiseks, ühel korral oli ainult veel juttu, et läheb ülevaatusele. Väga üllatav

see ei olnud, et Tealase tutvusega sai ülevaatuselt läbi, sest busside seisukorrad ei olnud

kõige paremad, oletas, kuidas need bussid läbivad ülevaatused. Hetkel tuleb välja, et kiitis

Tealase käitumise heaks, kui ei läinud avaldust kirjutama.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx 10.05.2016

vaatlusprotokolli fotodega, leidis, et uks on päris irvakil ja uksel on roostest tekkinud

teravad servad, ohtlik viga. Uksekarbi välispinnal roostekahjustus, teravad servad, ohtlik

viga. Lk 12 läbivad roosteaugud, ohtlik viga. Kui rooste on läbiv, siis kindlasti mõjutab

tehnilist olukorda, kui pindmine, siis ei mõjuta. Klaasil on mõra aga tundub olevat juhi

vaateväljast väljapoole, väheohtlik viga.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx Xxx reg. märgiga

xxx, suhelnud sellega seoses U Dega. Süüdistatav töötas De juures ja vedas kaupa talle

kuuluva sõidukiga, toiduaineid ja alkoholi. Oli ametlikult tööl, aga firma nime ei mäleta,

tema töö oli kaupa laiali vedada lasteaedadesse, baaridesse, koolidesse, poodidesse. Dega

suhtles ainult tööalaselt. M V oli töökaaslane, mõlemad sõitsid Xxx Xxxiga, mootor ja värv

olid samad, mõlemad olid külmikud. Mõlema bussiga on ülevaatusi läbinud, ka 18.08.2015

võis mõni ülevaatus aset leida. Ülevaatusel käis kindlasti xxx, ei mäleta kelle juures.

Ülevaatuse eest maksis D, 50 eurot kahel korral. 30 eurot tema teenuse raha lisas D palgale.

Järgmisel päeval käis teise Xxx Xxx Xxx bussiga ülevaatusel, mis oli Mi kasutuses. Sellel

bussil oli üks tagasilla aas lahti, mille arvatavasti ülevaatusel ülevaataja ise kinni keeras, ei

ole kindel aga see võis olla M. Bussid ei olnud uued, roostet oli, aga läbivaid auke mitte,

ülevaatuse mitte läbimiseks põhjuseid ei olnud. Ei ole kuulnud, et M oleks rääkinud, et ta

buss ei sõidaks, liikuvad asjad kuluvad ja need tehakse jooksvalt korda. Nende bussidega

tee peale jäänud ei ole. See buss ei olnud tema kasutuses, seega ülevaatusel käimine sai

pärast tööaega haltuuras tehtud, sai tasuks 30 eurot ja ülevaatus maksis 50, selle raha tõi

talle M, kes oli saanud selle Delt. Seekord maksis sularahas, kuna alguses pidi M ise sellega

ülevaatusele minema, ei tea, miks nad kokkuleppele ei saanud, mingi tüli oli ülemusega, nii

et süüdistatav sõitis ise bussiga ülevaatusele sisse.

Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

19.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx

registreerimistunnistust, millel on märgitud järgmiste ülevaatuste aegadeks 09.2011,

09.2012, 09.2013, 09.2014, 09.2015 ja 09.2016, millised kõik on kinnitatud allkirja ja

pitseriga, v.a 2016 märge kus on ainult allkiri (kriminaaltoimik I kd, tl 236-249). 23.05.2016

asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille

kohaselt juhi turvavöö kinnitus on katki ja juhiiste on kinnitustest lahti. Parempoolse

tagumise tule vasakpoolne nurk on katki ja vigastus on läbipaistva teibiga üle kleebitud.

Sõiduki kerel nähtavaid rooste kahjutusi ei ole, U. De sõnul värviti sõiduki kere 1,5 aastat

tagasi üle, kapott 2016 kevadel. Tuvastati, et sõiduki ulatuses paksemad värvikihid on

pehmed (foto 12-13, kaubaruumi uksehing). Kaubaruumis puuduvad kauba kinnitusaasad

(samas, tl 252-264). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki

kohaselt esitas U D 19.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx

Xxx OÜ punktis, leiti kaks väheolulist viga, ehk ääretulelatern defektne ja suuna- ja

ohutustulelatern on defektne või puudub ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras

(samas, tl 265-266). Esitatud on ka 19.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille

kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, allkirjastanud A M, K.2793391

(kr. toimik V kd, tl 145).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 18.09.2015 kell 07.34 Andrus Tealane

helistab M Vle, kellele ütleb, et homme teeb U bussi. 30.09.2015 helistab A. Tealane U

Dele, kellelt küsib tööbusside registreerimismärgil olevaid tähti ja saab vastuseks xxx ja

xxx (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

26.06.2020 kohtuistungil U D süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 15-16)

selgitas, et 2015 aastal oli xxx juhatuse liige, ettevõte tegeles kauba laialiveoga hulgilaost.

Ettevõttel olid kasutuses sõidukid reg. märkidega xxx, xxx, xxx. Töötajateks oli tema ise,

Andrus Tealane, pool aastat üks vene mees ja M V. Tealane oli 2015 algusese poole kuni

detsembri lõpuni autojuht. V oli autojuht, oli tööl paar kuud. Ta ise sõitis 547-ga, xxx esines

roostet aga vähem, sellel pigem ei olnud kahjustusi, tagauste alumised ääred olid roostes.

2015 tehti neile kaubikutele ülevaatused, xxx ja xxx septembris. Nendega käis ülevaatusel

Tealane, kuna neil esines roostet ja ei olnud kindel, kas läbi saab ja Tealane oli rääkinud, et

tal on kuskil tuttav ülevaatuspunktis, tänu millele saab lihtsamalt läbi või iga asja pärast ei

hakata norima. Sel momendil ei teadnud, kus ta käib ja mis ta vabal ajal teeb, oli lihtsalt

rääkinud vahest, et seal käib kuskil pääskülas või Laaxxxis, täpsemalt ei tea. Tänu Andrus

Tealase tuttavale oli lootus ülevaatuselt vähemalt läbi saada. Peamine põhjus, miks karstis,

et ülevaatuselt läbi ei saa oli kere, suvel mõtles parandada aga ei jõudnud, tööd oli palju,

sügisel Andrus arvas, et saab ülevaatuse tehtud, seega sai keretööd järgmisesse aastasse

lükata. Oli mugav ka, et Andrus võttis lao juurest ära, käis ja tegi ära, tuli tagasi, muidu

läheb ülevaatusel mitu tundi. xxx seisis logistika juures, Andrus võttis sealt auto, käis

ülevaatusel ära ja tõi tagasi platsile. Ülevaatuse eest tasu oli kaubiku kohta 55-65 eurot,

ülevaatus ise oli tegelikult 45-50 eurot, andis rohkem, kuna oli mugav, et Andrus käib ära

ja teiseks esines roostet ja tahtis kindel olla, et ülevaatuselt läbi saab. Otseselt ei tea, kas

Andruse tuttav sai mingi raha aga eeldas, et see jagatakse omavahel ära. Ei teadnud, kes

tuttava on, nimedest polnud juttu ja ise ei ole kunagi seal ülevaatuspunktis käinud.

Ülevaatuste kohta vist ei saanud arvet, kontrollkaarti, sest 2016 raamatupidamisest seda vist

ei leidnud. Kõik kolm sõidukit said esimesel korral ülevaatuse läbitud. Tänaseks päevaks

xxx seisab ja võtab sellelt varuosasid, ükski neist kasutuses ei ole. Oli xxx ja xxx vaatluste

juures.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 23.05.2016 Xxx Xxx reg. märgiga xxx

(p 2.25) vaatlusprotokolli fotodega leidis, et lk 1 puudub tuleklaas, ohtlik viga. Foto 16, lk

8, juhiiste ei ole otse, vaid diagonaalis, kui istmepadi on lahti, siis on iste defektse

konstruktsiooniga ja ohtlik viga, istmepadi peab istme küljes olema.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt süüdistatav töötas De

juures ja vedas kaupa talle kuuluva sõidukiga, toiduaineid ja alkoholi. Oli ametlikult tööl

aga firma nime ei mäleta, tema töö oli kaupa laiali vedada lasteaedadesse, baaridesse,

koolidesse, poodidesse. Dega suhtles ainult tööalaselt. M V oli töökaaslane, mõlemad

sõitsid Xxx Xxxiga, mootor ja värv olid samad, mõlemad olid külmikud. Mõlema bussiga

on ülevaatusi läbinud, ka 18.08.2015 võis mõni ülevaatus aset leida. Tema kasutuses olev

buss oli tehniliselt korras, probleeme ei olnud, hiljem läks küljepeegel katki, pärast

ülevaatust. Ülevaatusel käis kindlasti Laaxxxis, ei mäleta kelle juures. Ülevaatuse eest

maksis D, 50 eurot kahel korral. 30 eurot tema teenuse raha lisas D palgale. Bussid ei olnud

uued, roostet oli, aga läbivaid auke mitte, ülevaatuse mitte läbimiseks põhjuseid ei olnud.

Nende bussidega tee peale jäänud ei ole.

Xxx Xxx reg nr xxx

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S K

21.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx Xxx OÜ

punktis, tuvastati üks vähe oluline rike ehk paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele, ning

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2706127 (kr. toimik II kd, tl

64-65). Esitatud on ka 21.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt

visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Andrus Niinberg,

K.2706127 (kr. toimik V kd, tl 142).

Kaitsja Mahlapuu esitas lisaks sõiduki tasutakontrollile ka 21.09.2015 kell 18.23 teostatud

testide lehed, alla kirjutanud Andrus Niinberg, nr K.2706127, samuti esitatud sõiduki

tehnoülevaatuse kontrollkaart nr K.2706127 (kr. toimik VIII kd, tl 1-7) ning Maanteeameti

poolt vastuseks esitatud sõiduki alusdokumendid, millest nähtub, et taotluse

registreerimiseks on teinud S K 21.09.2015, esitatud on ka registreerimiseelne

tehnonõuetele vastavuse kontrolli akt, millise otsuse kohaselt vastab sõiduk nõuetele (kr.

toimik VIII kd, tl 31-35).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistas 16.09.2015 R L Andrus Tealasele ja

küsib, millal tal aega on, vaja ühte autot üle vaadata, tahab seda bussi Eestis ära

registreerida, lepivad kokku, et esmaspäeval. 19.09.2015 helistab R. L A. Tealasele, kellel

ütleb, et esmaspäeval tuleb bussiga, küsib, kas rauad võivad ees olla, et tal tuled on ja siis

ei tohiks probleemi olla ja A. Tealane nõustub, R. L ütleb, et käib ARK-is ära tuleb kohe

sinna, Tallinnas vahetab Soome numbrid ära ja lepivad kokku, et suhtlevad pühapäeva

õhtul. 21.09.2015 helistab R. L A. Tealasele ja küsib, kas ta jõuab selle talle ära teha kui

kuueks Ülemistesse jõuab, A. Tealane arvab, et võiks 15 minutit varem. Arutavad tuledest,

mis kästi maha kruttida. R. L arvab, et šarniirist viga, peab esiotsa ära vahetama, kolin on

ees ja lubab teada anda mis seal viga on. A. Tealane arvab, et asi võib stabika puksides olla,

enda autol arvas, et šarniiri ja rooliotsad tuleb ära vahetada aga otsustas enne ülevaatusele

minna, kus öeldi, et stabika puksides on probleem, lisab, et stabika puksid on need, mis

annavad õudsalt klõbinat aga ei ole üldse ohtlikud. R. L räägib, et tagumine ots undas,

koobastes ja lasi need makrot täis, mille peale A. Tealane soovitab sinna midagi musta peale

lasta, et välja ei paistaks, mille peale R. L ütleb, et lasi seest poolt, lasi plastikualused täis

ja kivivilla topib tulede vahele. Kell 17.46 helistab R. L A. Tealasele ja annab teada, et jääb

hiljaks kuna 40 km enne Tallinna lõi tal sumpsi lahti ja parandas seda. Kell 18.47 helistab

R. L A. Tealasele ja lepivad kokku, et saavad parklas kokku (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 21.09.2015 kell 18.15 kuni 18.32

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 18.15 sõidab ülevaatuspunkti juurde

väikebuss Xxx Xxx reg. märgiga xxx, juhiuksest väljub Andrus Tealane. Kell 18.18 tuleb

Tealane välja ülevaatuspunktist, läheb kaubiku juhikohale ja sõidab ülevaatuspunkti sisse,

väljub sõidukist ja eemaldub vaateväljast. Väikebussi juures seisab Suur Mees, vaatab seal

midagi, kell 18.20 avab juhiukse ja teeb seal midagi, võtab seina äärest midagi, asetab selle

väikebussi tagumise külje juurde, seejärel läheb istub sõidukisse. Kell 18.22 ilmub

vaatevälja Tealane, avab kõrvalistuja ukse ja sulgeb selle, veidi aja pärast istub sõidukisse.

Samal ajal Suur Mees teeb seina ääres midagi, võtab eseme sõiduki tagaosa juurest maast

ja paneb selle seina äärde tagasi, jalutab edasi-tagasi, lõpuks istub juhiistmele. Kell 18.24

sõidab väikebuss edasi ja hakkab rappuma ja aegajalt pidurdab ülevaatusele omaselt. Kell

18.26 väikebuss sõidab edasi ja peatub, Töömees avab juhiukse ja teeb seal midagi, Suur

Mees teeb midagi arvuTnitori juures, väikebussist väljub Tealane, kes läheb Suure Mehe

juurde. Kell 18.29 istub A. Tealane juhikohale, kell 18.30 sõidab ülevaatuspunktist välja

(kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

22.06.2020 kohtuistungil R L süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 168 pöördel

- 171 pöördel) kohaselt oli ka Xxx Xxx xxx kasutaja, ostis sõiduki samalt tuttavalt. Sõidukit

kasutas Soomes, Eestisse tuli sellele ülevaatust tegema. Eestis arvele võttes mingit kontrolli

ei tehta, ülevaatus oli veel olemas, vaadatakse ainult pindmiselt üle, et ega auke sees ei ole.

Said Andrusega kuskil kaubanduskeskuses kokku, kes käis ja tegi ülevaatuse ära. Sõiduk

oli suht heas korras, kuskil väljalaske torus oli auk ja mootor oli õline, muud viga ei olnud.

Auk oli nii suur, et ülevaatuselt läbi ei oleks saanud, ei hakanud seda ka kinni teipima. Kui

jõudis Eestisse, sõitis kohe xxx, kus sõiduki ka Eesti registrisse pani. Teel xxx Tallinnasse

tuli ka sumbuti lahti. Viljandis ei teinud ülevaatust, kuna on mugav seda teha nii, et keegi

teine teeb selle sinu eest ära. Lisaks oli auk, kui inimesel on tutvusi, siis saab kergemalt

ülevaatuse tehtud, endal remontima minna aega ei olnud. Andrus Tealasega sai kokku mingi

Selveri juures, andis talle võtmed ja raha, xxx-100 eurot, täpselt ei tea. Andrus ei pidanud

seda tasuta tegema, tausta lõunaid ei ole, loomulikult kulutas ta selle peale oma aega. Tema

saab aru, et Andrus tuli omast vabast ajast asjaga tegelema. Pärast ülevaatust Andrus ütles,

et õlileke tuleb kõrvaldada ja sumbuti korda teha. Tehniline ülevaatus oli tehtud, selle eest

kviitungit ei saanud, ei huvitanud ka kuhu raha täpselt läks, peamine, et ülevaatus oli tehtud.

Maksis selle eest Andrusele ja ülevaatus sai tehtud. Tema jaoks ei olnud tegemist suurte

summadega. Sõidukiga sõitis ise Soome tagasi.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 21.09.2015 Xxx Xxx reg.

märgiga xxx, suhelnud R Lga, see sõiduk oli korras. L tuli Eestisse ja andis auto temale aga

ei mäleta täpselt. Ülevaatusel käis ikka xxx. Enne ülevaatust andis 50 eurot ja pärast

ülevaatust veel 100 eurot, L teinekord ikka abistas sõpra. Ülevaatus läks ilma

probleemideta, esiklaasis oli mõra aga see ei olnud juhi vaateväljas ja ei jäänud kojameeste

alla.

Xxx Xxx reg nr xxx

01.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

mille kohaselt on sõidukil firma Xxx kleebised, sõiduki esiosa on osaliselt demonteeritud

ehk puuduvad esimesed tuled ja stange, ka mootori küljest on ära võetud osad detailid,

esistange koos reg. märgiga on paigutatud garaažiboksi põrandale, sõiduki salongis

parempoolne turvavöö on osaliselt räbaldunud, narmendab ja osad kiud on katki (kr. toimik

III kd, tl 108-111). Maanteeametisse J Ha poolt 12.01.2017 esitatud seletuskirja kohaselt

kaotas

juht

umbes

kuni

kuu

aega

tagasi

ära

sõiduki

reg.

märgiga

xxx

registreerimistunnistuse kuhugi tänava peale (samas, tl 112-113). 02.02.2017

äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A B temale esitatud fotodelt ära J Ži, kui

J nimelise mehe, kelle juurde viis enda kasutuses oleva ja xxx OÜ-le kuuluva sõiduki Xxx

Xxx reg. märgiga xxx remonti ja ülevaatusele viimiseks, kes tegutses aadressil xxx,

Tallinnas. Tunneb isiku ära näo järgi (samas, tl 114-116). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga

xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A „A“ 30.09.2015 sõiduki

ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati kaks

väheolulist puudust ehk valgusallika defektsus, ja heitgaasisüsteemi osade kinnitus on

halvenenud, otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2722590 (samas,

tl 117-118). Esitatud on ka 30.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt

visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Marti Stein, K.2722590 (kr.

toimik V kd, tl 127).

Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrollist nähtub, et pärast 30.09.2015 tehnoülevaatusel

käimist Xxx Xxx OÜ, on sõiduk käinud ülevaatusel 12.01.2017 Xxx Xxx OÜ-s, leiti kaks

väheolulist viga, 30.01.2018 kustutatud registrist seoses lammutamisega (kr. toimik VIII

kd, tl 100-105).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 25.09.2015 helistas Xxx xxx

OÜ J Žile, kes seejärel helistas Andrus Tealasele ja kolm korda Xxxi numbrile ning võttis

ka ise vastu ühe Xxxi numbrilt tulnud kõne. 28.09.2015 ja 29.09.2015 helistatakse J. Žile

Xxxi numbrilt, 29.09.2015 ja 30.09.2015 helistab J. Ž A. Tealasele. 01.10.2015 on Xxxi ja

J. Ži vahel kolm kõnet ja J. Ž helistab kaks korda A. Tealasele (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 21.09.2015 kell 12.58 helistab J Ž Andrus

Tealasele, kellele räägib, et neil on buss, kere tegi ära ja selle võib üle värvida aga kui selle

üles tõstis ja altpoolt vaatas on see täielik katastroof, ühe külje keevitas normaalselt kokku

aga rohkem ei taha keevitada, karbid on lahtised, ütleb, et pritsib kõik musta värgendusega

üle, esikettaga on ka jama, et pidurid normaalselt töötaks. A Tealane kinnitab, et laseme

läbi ja kindlalt saab läbi ülevaatuselt. 25.09.2015 helistab J. Ž A. Tealasele ja annab teada,

et tal on vaja teha tehnoülevaatus kahele bussile, A. Tealane vastab, et saab esmaspäeval,

kolmapäeval või neljapäeval. 29.09.2015 helistab J. Ž A. Tealasele ja annab teada, et

homme tuleb ainult üks auto, millega tegelevad veel kuskil kuni kaheteistkümneni, mille

peale A. Tealane vastab, et saab niikuinii alles pärastlõunat tulla. 30.09.2015 kell 12.53

helistab J. Ž A. Tealasele, viimane annab teada, et hakkab kohe J. Ži poole sõitma, kes

vastab, et neil on kõik valmis (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

25.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A B antud ütluste (kohtuköide II, tl 145- 147) kohaselt

töötas 2015 aastal ettevõttes xxx, kus oli autojuht-akende paigaldaja. Siiani töötab seal.

Peamiselt töötab xxx maakonnas. Auto oli antud tööandja poolt, Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

mida kasutas u 10 aastat, kuni septembrini 2016. see sõiduk suunati remonti ja talle anti siis

uus auto, rohkem pole sellega sõitnud. Remondis käis see umbes 2 korda aastas, nagu iga

sõiduk, mida igapäev kasutatakse. Ülemus otsustas, millal uus auto võtta. Varasemalt antud

ütlustes öeldes, et põhjuseks oli see, et sõiduk vajas palju remonti, võis olla tema arvamus.

Ei tea, miks selle sõiduki kasutamine lõppes. Tema kui autojuht oli sõiduki eest vastutav.

Kui tekkisid seisukorra osas kahtlused, helistas ülemusele xxx, kes helistas Tallinnasse ja

siis otsustati, kas ühe pirni vahetus toimub Tallinnas või xxx, kompleksremondid toimusid

J juures. Valgas tehti pisiremonditöid. Tallinnas käisid remondis xxx, kus remontis J. Kahe

viimase kasutusaasta jooksul oli Tallinnasse remonti vaja minna 2 korda aastas. Ei tea

täpselt, mis nende remontide käigus tehti, veermik, käigukast, katust ei remonditud. Peamisi

asju teadis, mida vahetati, mida iga aasta vahetama peab, pisiasju ei teadnud, ülemus teadis.

Tema viis sõiduki kohale ja pärast ära. Sõiduki kere oli normaalses olukorras, roostest

esines alumises ääres, need kohad värviti üle. Tallinnas võttis remont aega mõnikord päev,

teinekord nädal. Peamiste remonttööde kohta sai Jlt teada, aga üldiselt ikka käivitas,

kontrollis ja sõitis ära. Selle Xxx Xxxiga ülevaatustel ei käinud. Tema viis sõiduki remonti,

seal otsustati, mida on vaja remontida, kuidas seal tehnoülevaatusega, enne ülevaatust on

vaja sõiduk korda teha. Ülevaatus vist viidi läbi Tallinnas, paberitest on näha. Tema tõi

sõiduki Tallinnasse ja edasi tema ülesanded lõppesid. Kui nägi, et ülevaatuse aeg lähenes,

andis ülemustele teada ja Tallinnas otsustati, siis toodi sõiduk J juurde remonti ja edasi eks

nad ise otsustasid, vaatasid sõiduki tehnilises mõttes üle. Ei viinud sõidukit J juurde ainult

siis kui ülevaatuse tähtaeg lähenes, kaks korda aastas. Remonditöökojas võttis sõiduki vastu

alati J. J tegi töid hästi. Remontide eest tema raha kunagi üle ei andnud. xx on ka kaks

ülevaatuspunkti aga ülevaatuseks on sõiduk vaja ette valmistada, Tallinnas on varuosad

odavamad, xxx peab neid ootama teinekord 1-3 tööpäeva. Juhtkond Valga ülevaatusele ei

suunanud. xxx J juurde oli 240 km üks ots, kokku 4xxx km, sõiduk võttis 10 l/100km.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 01.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx

reg. märgiga xxx (p 2.27) lisatud fototabeliga leidis, et turvavöö on väga kehvas olukorras,

mitmest kohast räbaldunud ja narmendab, ohtlik viga.

19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34

pöördel) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx osas oli kõnes juttu, et pooled kokku lepitud

tööd on ära teinud, kuid ei soovinud tööd lõpuni teha, siis oli tegemist sellega, et klient ei

soovinud selle eest tasuda, sellepärast keeldus. Sai aru, et tegemist oli sõiduki kerega, kas

aukudega, ei mäleta. Oleks tööd teinud, kui klient oleks maksnud, koguaeg oli probleeme

sellega, et Xxx ei soovinud korralikult maksta. Selle sõidukiga Tealane läks ülevaatusele,

vist läbis ülevaatuse, ei olnud kohapeal, sellepärast ei tea, kuidas see toimus. Xxx ei ole

tehnoülevaatuste korraldamise eest midagi maksnud, remontööde eest esialgu maksid

arvetega, viimastel aastatel sularahas. Arvab, et see, kui oleks keeldunud Xxxile

tehnoülevaatuste korraldamisest, oleks nad leidnud teise firma, kes oleks seda pakkunud.

Tema jaoks oli eluliselt vajalik tagada Xxxile tehnoülevaatuste läbimine. Kõigis süüdistuses

nimetatud sõidukitega seoses on suhelnud Tealasega. 21.09.2015 kõnes Tealasega küsis

ülevaatuse läbimise kohta, kuna tal oli selleks enda huvi, sõidukil olid teatud puudused ja

lihtsalt küsis, kas see läbib või ei. Sai aru, et Tealane tegeleb ülevaatustega, teab mis

nõudmised seal on ja kuidas protsess kulgeb.

J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 30.09.2015 Xxx Xxx oli

Xxxiga seotud, sõiduki võttis J Ži käest V. Remondi osas ei mäleta, Ž tegi kõik korda, ise

ta mingeid vigu ei märganud, ülevaatusel samuti mitte. Teenuse eest sai 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

Maanteeamet 16.11.2016 vastusega edastas sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx

registriväljavõtte ja dokumentide koopiad, millest nähtub, et M L ostis eelnimetatud sõiduki

05.11.2015 O T ning tegi järgmisel päeval taotluse registrikande muutmiseks omaniku

vahetuse tõttu, mida kinnitab ka Maanteeameti registri väljatrükk. Väljatrükist ning

registreerimistunnistuselt nähtub, et kuni 06.11.2015 oli sõiduki kasutajaks ka A S (kr.

toimik IV köide, tl 1-9). Maanteeametile esitati nõudekiri sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga

xxx registreerimistunnistuse nr xxx väljastamiseks (samas, tl 10-12), mida vaadeldi

21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis, mille kohaselt on viimased märkmed järgmiste

ülevaatuste kohta 09.2015, mis kinnitatud allkirja ja pitseriga, ning 09.2016, mis kinnitatud

allkirjaga (samas, tl 13-16). 10.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud

sõiduautot Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et sõiduki parempoolsel tagumisel

tulel on 10 cm mõra, juhiukse lukustusel puudub sisu, ukselingi ümber on pindmine

värvikahjustus-rooste, juhipoolse uksepeegli all värvikahjustus ja pindmine rooste ja

kõrvalistuja poolsel küljel välimine ukseliist on lahti (samas, tl 17-23). 21.11.2016

äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A S temale esitatud fotode seast ära J Ži,

kui J nimelise isiku, kellele müüs 2015 aasta kevadel enda endise abikaasa O auto Xxx Xxx

reg. märgiga xxx, tunneb isiku ära näo järgi (samas, tl 24-26).

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A S

01.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx Xxx OÜ

punktis, leiti kaks väheohtlikku riket ehk klaasipuhasti hari on defektne või puudub ja

vedrustuse liigendi tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis või puudub. Otsuse

kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2725985 (kr. toimik IV köide, tl 27-

28). Esitatud on ka 01.10.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne

kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Andrus Niinberg, K.2725985 (kr.

toimik V kd, tl 113).

Kaitsja Mahlapuu on esitanud sõiduki tasutakontrolli kohaselt sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga

xxx on registrist ajutiselt kustutatud kuni 12.10.2020 ja sõidukil puudub kehtiv

tehnoülevaatus (päring teostatud 02.02.2020). Lisatud on foto autost, lisatud

tehnoülevaatuse andmed kattuvad prokuröri poolt esitatuga, lisaks nähtub, et pärast 2015

aasta ülevaatust on käidud ülevaatustel xxx OÜ-s 31.08.2017, ning vahepealsel ajal on

sõiduk läbinud ligi 10 000 km. Samuti on esitatud testide leht, millele on alla kirjutanud

Andrus Niinberg, kontrollkaardi nr K.2725985, testi sertifikaat ja sõiduki tehnoülevaatuse

kontrollkaart nr K.2725985 (kr. toimik VIII kd, tl 8-15).

Sideettevõtjalt saadud andmete 10.10.2016 protokolli kohaselt 05.11.2015 helistas T L J

Žile, kes seejärel helistas T L ühe korra kuupäevadel 05.11.2015, 06.11.2015 ja 09.11.2015

(kr. toimik VI kd, tl 99-100).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistab 01.10.2015 kell 14.27 J Ž Andrus

Tealasele ja annab teada, et rohelisele väikesele autole oleks vaja ülevaatus teha, millega on

põhimõtteliselt korras, aga ei taha tööle minna, akuga on probleem ja küsib A. Tealaselt

tema Xxx akut, mis panna ajutiselt enda auto peale, et sõita sinna ja tagasi, millega A.

Tealane nõustub. Kell 14.31 on kõne A. Tealane ja M. Tõnusoo vahel, kus lepivad

kokkusaamist kokku, A. Tealane ütleb, et poole tunni pärast on J juures ja tunni pärast

angaaris. Kell 15.33 kõnes A. Tealase ja M. Tõnusoo vahel ütleb A. Tealane, et on veel

järjekorras. Kell 16.07 helistab J. Ž A. Tealasele, viimane teatab, et seisab järjekorras ja

seal läheb veel pool tundi (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

Kaitsja Mahlapuu esitas 27.06.2017 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise põhistamata määruse S Si osas, kus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu

lõpetati menetlus episoodis, mis puudutas S Si poolt altkäemaksu vahendamist Andrus

Niinbergile Xxx Xxxi reg. märgiga xxx tehnilise ülevaatuse teostamisega 01.10.2015 (kr.

toimik VIII kd, tl 38-40).

19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34

pöördel) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, rohelist värvi, ostis endale eesmärgiga ära

remontida ja edasi müüa, enda nimele seda ei vormistanud. Eelmine omanik oli seal remonti

teinud, puuduseks oli kütusepumba rike. Kui tegi selle korda, siis oli ideaalne, siis viis tema

mäletamist mööda Andrus selle ülevaatusele. See võis olla 2015, 2016, ei mäleta täpselt. Ei

tahtnud ise klientide sõidukeid ülevaatusele viia, kuna tema enda töötund on kallim, kui see,

mida ta oleks saanud ülevaatustele viimise eest, töötab üksi ja aega selleks ei ole. Ei tea,

kas Tealase öeldud summad olid kummaliselt suuremad, aga olid suuremad kui

tehnoülevaatuse maksumus, 10-15 eurot.

26.06.2020 kohtuistungil S Suderev loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas

kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana

antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt tunneb J Žit lapsepõlvest, eelmise

aasta suvel läks J juurde xxx remonditöökotta tööpraktikale, kuhu peale praktikat ka

mitteametlikult tööle jäi. Andus Tealast tunneb umbes aasta aega, kellega tutvus J kaudu,

kuna Andrus käis tihti J töökojas. Teinekord koos tuttavaga, kellel on punast värvi juuksed,

kellega koos tõid mitmeid kordi erinevaid autosid remonti. Ei ole ka vahendanud Xxx Xxxi

reg. märgiga xxx ülevaatuse tegemist. Sõiduk kuulus venna naisele O, mille müüs eelmise

aasta suvel J Žile. Vend arvas, et viib sõiduki lammutusse, kuid Ž avaldas soovi seda osta.

See auto oli O pikemat aega seisnud, mootor ei käivitunud, ei tea mis täpselt probleemiks

oli, samuti oli sõiduki kere halvas seisukorras, oli palju roostet ja kerel oli läbivad

roosteaugud. J tegi auto enne eelmise aasta sügist enam-vähem korda ja müüs maha, kellele

ei tea, aga teab, et autole tuldi remonditöökotta järgi. Ei tea selles midagi, et J lasi vahepeal

ka tehnoülevaatuse teha, tema sellega seotud ega vahendanud ei ole.

12.10.2020 kohtuistungil tunnistaja A Si antud ütluste (kohtuköide II, tl 153-154 pöördel)

kohaselt kuulus talle rohelist värvi sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Müüs sõiduki

maha 2015 aasta mais või juunis, J Žile, kelle töökojas remontis oma sõidukit.

Remonditöökoda asus xxx xxx, xxx sovhoosis, täpsemalt ei tea. Otsustas sõiduki Jle müüa,

kuna see oli pool aastat seisnud, pump oli katki ja remontida ei tahtnud, see oleks maksnud

pool sõiduki hinnast, pool 700-xxx0 eurost. 2000 aasta auto oli, kere probleeme ei olnud, ei

roostetanud, kui oli vaja natuke kuskilt värvida. Sõiduk oli üle värvitud ja roosteaugud

parandatud, sel ajal kui sellega sõitis, oli avarii ja kindlustusega olid probleemid. Sel ajal

kui sõidukit müüs, ei olnud see liikumisvõimeline, seisis kodu juures parkimisplatsil, xxx.

Sõiduki müümisel Žile kutsusid teisaldaja. Vormistasid müügilepingu, kuhu kirjutas alla

abikaasa O T, kes oli sõiduki omanik, tunnistaja ise oli kasutaja. Ž ostis selle selleks, et

korda teha ja edasi müüa. Müügilepingu vormistasid nii, et võtsid tavalise paberi, kirjutas,

et müüb sõiduki, kuupäev ja naine kirjutas alla, olid olemas müüja andmed, auto andmeid

ei olnud. Sellise vormi andsid Žile, et saaks sõiduki pärast edasi müüa, kellele müüs, ei tea.

Müümise hetkel ei tea, kas ülevaatus oli olemas aga kindlustust kindlasti ei olnud. Varem

käis selle sõidukiga ise ülevaatusel.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 01.10.2015 Xxx Xxx, reg.

märgiga xxx, arvab, et selle sai ka Ži töökojast, oli müügiks ostetud auto, oli kütusepumba

rike, Ž tegi selle korda ja tema läks ülevaatusele, muus osas oli auto korras, seal oli

mootoriremonti vaja teha. Ülevaatuselt lasti ilma probleemideta läbi, arvab, et sai selle

teenuse eest 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

28.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja

selle registreerimistunnistust. Vaatluse käigus teostatakse sõidukile ka tehniline ülevaatus

tehnoülevaataja poolt. Vaatlusest nähtub, et sõiduki vasakpoolse esitiiva eesnurgas on läbiv

roostekahjustus. Ülevaatuse käigus tuvastati: sõiduki vasakul ja paremal pool küljekarpides

tagapool, läbivad roosteaugud, mootoriõli lekkimine, tagumine numbrimärk ei ole loetav,

käsipidur ei tööta, tulekustuti on taatlemata, armatuur laual põleb ABS tuli.

Registreerimistunnistusel on järgmiste ülevaatuse aegadeks märgitud 07.2014, 07.2016,

07.2017, mis on kinnitatud allkirjaga. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt

tuvastati 1 väheohtlik rike ja 5 ohtlikku riket, lisatud on ka sõidukile tehtud testide

tulemused (kr. toimik II kd, tl 1-16). 28.09.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis

kahtlustatav I P ära Andus Tealase, teab teda kui Andrust, kes käis tema sõidukiga Xxx Xxx

reg märgiga xxx eelmise aasta sügisel ülevaatust tegemas, tunneb ta täna näo järgi (samas,

tl 17-18). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt

esitas I P 07.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx

Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2736844

(samas, tl 19-20). Esitatud on ka 07.10.2015 teostatud testide leht, allkirjastanud Andus

Niinberg, K.2736844 (kr. toimik V kd, tl 133).

Kaitsja Mahlapuu esitatud sõiduki tasutakontrollist nähtub lisaks eeltoodule andmed

tehnoülevaatuste kohta pärast 07.10.2015 ülevaatust ning 2017 sõidukist tehtud fotod (kr.

toimik VIII kd, tl 24-30).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 07.10.2015 I Poljanski ja J.

Ži vahel neli kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 07.10.2015 helistab I P Andrus Tealasele,

ütleb, et sai numbri J käest, autoremondist, tahab autole tehnoülevaatust teha ja küsib, kas

saaks abi, A. Tealane vastab, et saab täna teha, et tooks auto poole viieks J juurde ja maksab

70. Kell 16.31 helistab I. P A. Tealasele ja annab teada, et jättis J juurde võtmed ja raha, A.

Tealane kinnitab, et teeb sellel päeval ära ja sõidab kohe sinna. Kell 17.35 helistab taas I. P

A. Tealasele, kellelt saab vastuseks, et autole võib järgi tulla umbes poole tunni pärast, on

veel tehnoülevaatusel (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 07.10.2015 kell 16.58 kuni 17.28

varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 16.58 saabub tehnoülevaatuspunkti

ukse juurde järjekorda halli värvi Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Kell 17.04 ilmuvad

tehnoülevaatuspunkti sees nähtavale isikud, kelledest üks on Andrus Tealane, kes läheb

istub sõiduki Xxx juhikohale. Kell 17.05 liigub sõiduk edasi ja peatub STOP joone juures.

Kell 17.07 sõidab ülevaatuspunkti sisse, kus on pime, seega ka jälgimine raskendatud. A.

Tealane väljub sõidukist, teeb väljas suitsu, seejärel liigub ülevaatuspunkti, samal ajal liigub

sõiduk edasi ja pidurdab. Ülevaatuseuks sulgub kell 17.09, avaneb uuesti kell 17.14, sõiduki

taga ja vasakul seisavad isikud, ülevaatuse uks sulgub uuesti kell 17.15. Rohkem Xxx Xxxut

jälgimise jooksul näha ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

26.06.2020 kohtuistungil I P süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 16-18)

selgitas, et 2015 aastal kuulus talle Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Tol hetkel ta Andrus Tealast

ei tundnud, sai tema kontakti J Ži käest, kes remontis nende sõidukeid. Andrus pidi olema

selleks isikuks, kes saab tema autoga vahetult tehnoülevaatuse läbida, J soovitas teda

selleks, miks soovitas, seda ei selgitanud. Andrus Tealasega võttis ühendust ja

tehnoülevaatus toimus kas samal päeval või päev hiljem. Leppisid Tealasega kokku

kohtumise, palus, et ta jätkas auto tehnilise passi, võtmed ja raha, 50-70 eurot, sõiduki

istmele. Said kokku, andis kõik Tealasele üle ja ise läks tööle. Andrus telefoni teel ütles

palju ülevaatus maksma läheb. Sõiduk oli enne remondis, lootis kõik ära remontida aga seal

oli puudusi, ABS pidurituli põles, reg. märgi valgustus ei töötanud ja tiibadel oli rooste.

ABS süsteem on seotud piduritega aga pidurid töötasid. Eeldab, et tegemist ei ole ohtliku

veaga. Ei olnud mures, et auto ülevaatust ei läbi, sest olid enne Tealasega rääkinud, et läbib

ülevaatuse. Sõiduk läbi ülevaatuse, tehnilises passis oli märge, et üheks aastaks ülevaatus

olemas. Arvet ei saanud. 50-70 eurot oli selleks, et ülevaatus kindlalt läbida, Andrus ei

rääkinud midagi lisarahast, ütles ainult summa. Eeldas, et andis vajalikust suurema summa,

siis sõiduk ka läbib ülevaatuse, isegi puudusi arvestades, vajas, et ülevaatuse läbiks ja nii

oli Andrusega kokku lepitud. Auto sai kätte samal päeval paari tunni pärast, mingit suulist

tagasisidet ei saanud. Kahetseb tehtut. Tealasega ei ole rääkinud sellest, et peaks

altkäemaksu maksma, et ülevaatuselt läbi saada. Üldiselt on alati nii teinud, et viib sõiduki

remonti või keskusesse ja palub see ülevaatuseks ette valmistada, mida nad täpselt teevad,

ei tea. Lootis selle peale, et J juures remondis oli sõiduk ülevaatuseks ettevalmistatud, aga

ei kontrollinud. Tol ajal ei teadnud, et ABS tule põlemine takistab ülevaatuse läbimist, nüüd

teab. Ei mäleta, et oleks Tealasele ABS tulest rääkinud. Tealane ei olnud talle võlgu, see oli

ainuke kord kui temaga kontakteerus. Talle anti kontaktid, helistas, ütles, et on vaja

tehnoülevaatust, leppisid kokku, tuli kohale ja andis taha, pärast tuli autole järele. Ei tea,

kas Andrus andis ülevaatajale altkäemaksu, ei teadnud kus punktis see toimub ja kes seda

teeb, kas Andrus ise või keegi teine. Järgmise aasta ülevaatuseks remontis auto ära, ei olnud

roostet ja ABS tuli ei põlenud. 2016 ülekuulamisel ütles, et ABS tuli armatuuril põles.

Ülevaatus oli xxx piirkonnas, kus täpselt ei mäleta, ise käis seal. Pärast sõiduki ülevaatamist

J Ži poolt nägi ise visuaalselt puudusi, Žilt konkreetselt nende puuduste kõrvaldamist ei

palunud. ABS pidurisüsteemi palus parandada aga Ž ütles, et ta ei ole selleks võimeline. Ž

andis ainult Tealase kontakti, et ülevaatus läbida, Ž ei osalenud läbirääkimistel. Ei leia, et

ise tehnoülevaatusele minek oleks lihtsam olnud. Eesmärk oli, et sel päeval ülevaatus tehtud

saaks, hommikul kell 08 oli remont, ettevalmistus, pärast mida helistas Ž, andis kontakti, et

ülevaatus kokku leppida. See oli tema jaoks kõige kergem variant. Enne seda ei ole ise

käinud autoga ülevaatusel. Varasemalt on kasutanud autokeskuse teenust, kus võtavad

hommikul sõiduki, teevad täieliku kontrolli ja ettevalmistuse tehnoülevaatuseks, õhtuks on

tehnoülevaatus valmis. Pärast auto tagasi saamist Tealaselt, kui tempel oli

registreerimistunnistusel tehnoülevaatuse läbimise kohta olemas, ei olnud puudused, rooste,

ABS märgutuli ja numbrituli, korda tehtud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx, reg. märgiga

xxx seoses suhtles I Poljantsikoviga, võis olla, et ülevaatuse läbis 07.10.2015, arvab, et sai

selle sõiduki Ži kaudu, kindlasti tema töökoja juurest. Enne ülevaatust kui oleks vaja midagi

teha, siis Ž oleks ise ära teinud enne, see ei puutunud temasse, ülevaatuse ajal oli korras. Ei

mäleta, kes ülevaataja oli. 40 oli ülevaatus, tema teenustasu 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

21.09.2015 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

millest nähtuvalt esimese silla õõtshooba puksi kate on katki, piduritorudel tugevalt

korrosiooni, mootor on alt poolt õline, roolilatt lekib, sõidudki käivitamisel jääb

armatuurlaual põlema mootori veatuli ja ABS märgulamp. Sõidutesti tehes kiskus rooli

tugevalt vasakule, pidurite kontroll näitas, et tagumisel sillal olevad pidurid ei olnud sama

efektiivsed kui esisillal olevad pidurid (kr. toimik V kd, tl 13-23). xxx OÜ-s on sõidukile

12.08.2015 teostatud tehnilise ülevaatuse kontroll, mille tulemusel leiti, et rool on tugevalt

viltu, kisub tugevalt vasakule, ABS ja mootori veatuli põlevad, esituled vajavad

reguleerimist, parempoolse esimene ülemine šarniir on lõtkuga, roolivõimeni jahutustoru

lekib, parempoolse veovõlli sisemise tolmukummi vahelt ajab määret välja, tagumise stab.

puksid kulunud, mootorist tugev õlileke, tagasilla kerepoolsed suured puksid roostes,

parempoolne esimene rehv vales mõõdus, tagumised pidurid on nõrgad ja esimesed

gabariidid ei põle. Lisatud testileht (samas, tl 24-26). 15.10.2015 xxx OÜ-s sõidukile

teostatud ostueelse kontrolli kohaselt veermik koliseb, sõites sõiduk rämedalt kisub,

käigukasti töö tundub vähe imelik, valgustitest probleemsed vasak esimene gabariittuli,

parem suunatuli ja parem tagumine numbrituli, juhi turvavöö narmendab, mootoriõhufilter

must, kiilrihmad vilistavad, ohutuspakk puudub, roolilatt lekib, tagumise stabilisaatori

puksid läbi, autopõhi ja summuti roostes, mootor igalt poolt õline, mootori ja ABS tuli

põlevad, tagaluuk ei püsi üleval, on roostes ja mõlkis (samas, tl 27-28). Lisatud arve ning

ettekanne, et 21.02.2017 viidi xxx läbi ka gaasitest, mille tulemused on lisatud (samas, tl

29-30).

Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas M V

14.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis,

rikkeid ei tuvastatud ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart

K.2748362 (kr. toimik V kd, tl 52-53). 03.07.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on

vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx registreerimistunnistust nr EK465773, kus

viimane ja ainus märge järgmise ülevaatuste kohta on 04.2016, K.2748362, mis on

kinnitatud allkirjaga (samas, tl 54-57). Esitatud on ka 14.10.2015 testileht, mille on

allkirjastanud A M, K.2748362 (kr. toimik V kd, tl 128).

18.02.2016 jälitustoimingu protokolli (kr. toimik V kd, tl 38-50, lisad CD plaadil tl 51)

kohaselt viidi läbi kuriteomatkimine 14.10.2015 kell 17.44-18.31 aadressil Xxx xxx xxx,

Tallinn. Matkijale anti üle 70 eurot (kaks 20-eurost rahatähte numbritega xxx, xxx; kolm

10-eurost rahatähte numbritega xxx, xxx, xxx), sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, sõiduki

süütevõtmed ja sõiduki registreerimistunnistus nr xxx. Matkija sõidab parklasse kell 17.50,

kell 18.00 sõidab parklasse Xxx xxx, mille roolis on Andus Tealane. Kell 18.02 tuleb

matkijale kõne pärast mida Tealane pargib Xxx Xxxi lähedale. Tealane ja matkija vestlevad,

mille käigus matkija ütleb, et autol natuke esipaneelil põleb ja küsib palju tariifi järgi tuli ja

saab vastuseks, et 70. Tealane läheb Xxx juhiistmele, matkija annab talle 70 eurot ning

ütleb, et läheb hamburgerit sööma. Tealane käivitab sõiduki Xxx Xxx, sõidab

tehnoülevaatuspunkti juurde ja jääb seisma järjekorras oleva sõiduki taha, ise väljub autost

ja läheb ülevaatuspunkti väikesest uksest sisse. Kell 18.13 liigub sõiduauto juhipoolse ukse

juurde Tüse Mees, kes kell 18.15 sõiduki juhiistmele istub, Tealane liigub juhipoolse külje

poole. Kell 18.19 sõidab Xxx Xxx ülevaatuspunkti sisse, peatub ja toimub esimeste pidurite

kontroll. Tealane ütleb, et üks numbrituli ei põle, Tüse Mees, et üks ääretuli ka. Kell 18.20

on tagumiste pidurite kontroll, kell 18.22 sõiduk liigub edasi ja peatub, Tüse Mees tuleb

välja ja võtab seinalt juhtmed, millega liigub sõiduki tagumise osa juurde. Tüse Mees

vestleb Tealasega. Kell 18.23 istub Tüse Mees juhiistmele, on kuula mootoripöörete tõusu,

Tüse Mees väljub sõidukist, vaatab seina ääres olevat arvutiekraani, on kuulda korduvat

kapoti sulgemise häält, Tüse Mees kummardab salongi, seejärel läheb võtab sõiduki

tagumise osa juurest juhtme, mille asetab seina äärde. Kell 18.25 Tüse Mees sõidab

sõidukiga edasi ja jääb seisma, vestleb ka Tealasega, väljub sõidukist. Sõiduk tõstetakse

seadeldise abil üles, kostuvad erinevad hääled, rool pöörleb ühes ja teises suunas, seejärel

lastakse sõiduk alla. Kell 18.27 istub sõidukisse Tealane, liigub ülevaatuspunktist välja,

peatub parkimiskohal ja väljub sõidukist. Tealane ja Matkija vestlevad, Tealane ütleb, et

gaasi väljalasketoru ei olnud, tuleb oodata, summuti peale on pandud jubinad, midagi ei

lähe sisse ja keegi ütles, et on vaja lahti lõhkuda, keegi posserdab väljalaske toruga, ütleb,

et sellega läheb aega ja annab teada. Matkija tänab, mõlemad suruvad kätt ja istuvad

sõidukitesse, millega tulid, sõidavad ära.

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistab 13.10.2015 Andrus Tealane

politseile teadaolevale isikule (Isik) kellele annab teada, et homme peaks tööpäev pärast

lõunat lõppema, lepivad kokku, et helistab kell üks ja siis saab kokku leppida viieks-kuueks,

sest nad töötavad kella seitsmeni. 14.10.2015 kell 14.56 helistab Isik A. Tealasele ja lepivad

kokku, et saavad kell kuus xxx viimase xxx juures kokku. Kell 17.28 helistab Isik A.

Tealasele ja küsib üle, kas kella kuuene kokkulepe on jõus, A. Tealane kinnitab, et on ja

läheb juba teda ootama (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 21.09.2015 vaatlusprotokolli, sõiduk

Xxx Xxx reg. märk xxx, episood 2.32, videosalvestisega pani tähele, et ABS rikketuli jäi

põlema, mis on ohtlik viga. Auto kiskus tugevalt vasakule, ilma juhi sekkumiseta otse ei

sõitnud, see viitab esisilla valele reguleeritusele või seal on mingid silla komponendid

kulunud. Demonstreeriti seda, et seisupiduriga oli kerge kohalt ära sõita, mis viitab, et

seisupidur ei ole kõige paremas seisukorras. Kolina kohta ei saa midagi öelda, võib tulla

salongist. Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx, tõendid p 5, 12.08.2015 xxx AS arve,

gaasitesti tulemus, 15.10.2015 xxx kontroll ja arve osas leiab, et mõlemal juhul on

tuvastatud, et rool kisub, sõnastatud erinevalt, selle vea osas määruses pole välja toodud,

pigem tuleb teha komponentide kontroll. Roolilati lekkimine, ülevaatuse mõistes ohtlik

viga. Kokku langeb, et veovõlli tolmukate on katki, kui seal lekib, siis juba ohtlik viga aga

kui veidi õlimääret sees, siis väheohtlik viga, ülevaataja kaalutlusõigus, aga viga on igal

juhul. Samuti on viidatud stabilisaatori pukside veale, üldiselt väheohtlik viga. Mõlemal

puhul viidatud mootori lekkele, kui seal tilgad maha tulid, siis on ohtlik viga. Mootorituli

ja ABS tuli jäävad põlema on kirja pandud, kui ABS vea tuli jääb põlema, siis on see

ülevaatusel ohtlik viga. Täheldatud on mitmed ohtlikud vead, mis ei võimalda ülevaatust

läbida. Sõiduki Xxx Xxx ülevaatuse teostamise videosalvestiselt nägi probleeme töömahus,

teatud sõlmede kontrollimist ei näinud, kasvõi uste avamine, turvavööde kontroll,

piduritesti ajal tekkis küsimus see, mis seisupiduri tõmbamise ajal ka jalg liikus, muus osas

midagi väga ei märganud, arusaamatuks jäi pöörete fikseerimise meetod, raske oli salvestise

põhjal öelda, kuidas esitulede kontrollimine toimus. Tehnokontrolliaktides toodud vigu oli

videost raske näha, ei näinud testide tulemusi, piduri probleeme samuti, et võrrelda. Pidurite

mõõtmise sellisel kujul nagu videolt näha, kui seisupiduri testimisel aidatakse sõidupiduriga

kaasa, võib sellega saada seisupiduri normi täis, metoodikas on öeldud, et ühte pidurit

kontrollides tuleb ainult seda pidurit ka rakendada. xxx ja xxx pidurikontrollide tulemused

vastavad normidele, hakkab aga silma, et Elke Auto testi puhul ei ole tagatelje sõidupiduri

tulemusi mõõdetud. Videolõigul jääb mulje, et heitgaasi mõõdetakse, summutisse pannakse

sond, mõõtmiseks tuleb fikseerida ka mootori temperatuur ja pöörded, kapoti all käiakse,

aga pole näha, mida seal tehakse, pole näha, et temperatuurisondi pannakse. Videolt ei ole

aru saada, millisel viisil mootoripöördeid ja temperatuuri mõõdetakse, mõlemaks on

erinevaid variante. Veermiku kontroll tehti, auto all käidi, ei saa aga öelda, kui kvaliteetselt

see tehti, mida rohkem puudusi, seda kauem läheb, on raske ette heita, kui kaua seal all

olema peab.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 14.10.2015 Xxx Xxx reg.

märgiga xxx, on selle sõidukiga käinud ülevaatusel, keegi helistas, et oli saanud tema

numbri ja ülevaatuspunkti juures said kokku. Inimest ei tundnud, ülevaatuse läbis, osad

asjad olid nõrgad, üks pidurduse pool oli nõrgem, ei mäleta täpselt aga mitte alla normi.

Ülevaatusele saab minna iga sõidukiga, see on riski küsimus, kas midagi leitakse. Ei tea,

miks omanik ise ei tahtnud ülevaatusele minna, ei küsinud. Seal võib olla erinevaid

põhjuseid, ei taha ametnikega suhelda või ei taha vaielda, ei oska selgitada auto seisukorda,

on mitmeid põhjuseid. Tema enda jaoks on see teenimise võimalus. See, et keegi arvab, et

Tealane saab ülevaatuselt kindlasti läbi, on selle inimese arvamus. Ei mäleta, kes ülevaataja

oli. Teenustasu sai 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

01.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja

selle registreerimistunnistust. Sõiduki vaatluse käigus tuvastati, et parempoolsed

küljekarbid on roostetanud ja karbil on läbivad roosteaugud, summuti kinnituskronstein on

tugevasti korrodeerunud ja kinnitusest lahti. Põhja keskosas oleva risttala äärtes on läbivad

roosteaugud, samuti summuti juures olev risttala tugevalt korrodeerunud ja kinnitustest

lahti. Käsipidur on kinni kiilunud, vasakpoolne küljepeegli klaas on altosast lahti ja

niiskuskahjustustega. Registreerimistunnistusel nr xxx on märgitud üheks järgmiseks

ülevaatuse ajaks 10.2016, K.2772938, kinnitatud allkirjaga (kriminaaltoimik II kd, tl 46-

61). Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas

S S 29.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis,

tuvastati 3 väheohtlikku riket, ehk peegel või tahavaateseade puudub või ei ole paigaldatud

vastavalt nõuetele, klaasipuhasti hari on defektne või puudub, klaasipesurid ei tööta

korralikult või veejuga on valesti suunatud, ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt

korras, kontrollkaart K.2772938 (samas, tl 62-63). Esitatud on ka 29.10.2015 testi

sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest

korras, allkiri, K.2772938 (kr. toimik V kd, tl 118).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 28.10.2015 on J Ži ja S Si

vahel 5 kõnet ning ühel korral helistas J. Ž Andrus Tealasele 29.10.2015 on S. Si ja J. Ži

vahel kaks kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 29.10.2015 kell 14.55 kuni 15.42

varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.55 sõidab

ülevaatuse parklasse hele kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõrvalistuja istmelt väljub

Andrus Tealane, kes eemaldub vaateväljast. Kell 14.56 ilmub vaatevälja kaubik Xxx Xxx

reg. märgiga xxx, kirjega xxx, jääb seisma kaubiku Xxx Xxx ees. Tealane liigub Xxx

juhiukse juurde, sõiduk tagurdab ja väljub vaateväljast. A. Tealane ilmub Xxxi juurde ja

vestleb seal kellegagi. Xxx liigub ülevaatuspunkti väikse ukse juures olevasse järjekorda.

Xxx kaubik liigub suure ukse juurde, tema järel Xxx, mis jäävad ukse taha kui see kell 15.13

sulgub. Xxx Mees käib Xxx kõrvalistuja ukse juures rääkimas, mis järel väljub sealt A.

Tealane ja kõnnib eemale. Kell 15.20 avaneb ülevaatuse uks, A. Tealane läheb räägib Xxxi

juhiga. Kell 15.23 sulgeb ülevaatuse uks, Xxx jääb ukse taha seisma. Kell 15.30 uks avaneb

ja Xxx sõidab ülevaatuspunkti sisse, seejärel uks sulgub. Kell 15.41 avaneb uks uuesti ja

Xxx Xxxit enam ülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl

214).

26.06.2020 kohtuistungil S Suderev loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas

kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana

antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt talle kuulub valget värvi Xxx Xxx

reg. märgiga xxx. Võis olla eelmise aasta septembri kuus, kui ülevaatus hakkas lõppema,

sel hetkel ei olnud kaubiku kere heas korras, küljekarpidel ja põhjas olid kere läbivad

roosteaugud. Teadis, et nii ülevaatusest läbida ei ole võimalik. Teadis, et Andrus Tealasel

on tutvusi tehnoülevaatuse punktis ja tema kaudu on võimlaik probleemideta ülevaatus

läbida, makstes ülevaatuspunkti töötajale raha peale. Seetõttu rääkis ülevaatuse

vajalikkusest Andrusele ning ta oli nõus aitama. Ei mäleta täpselt, mida Andrus ütles, kui

palju ebaseaduslikul teel tema sõidukile ülevaatuse tegemine maksma läheb aga võis olla

60-70 eurot. Ei mäleta kas samal päeval või päevi hiljem tuli Andrus J remonditöökoja

juurde ja nad läksid koos xxx ülevaatuspunkti. Enne andis Andrusele raha, mis oli mõeldud

kindla ülevaatuse läbimise jaoks. Ülevaatusele sõitis tema enda kaubikuga ja Andrus sõitis

ees teise kaubikuga, mille J oli talle andnud ülevaatusele viimiseks ja tegemiseks. Tema

teada oli tegemist Xxxi kaubikuga. Tema ise ei olnud varem ega hiljem antud

ülevaatuspunktis käinud. Kohale jõudes andis Andrusele oma kaubiku koos

registreerimistunnistusega, Andrus sõitis ülevaatuspunkti sisse ja lasi teha ülevaatuse. Ise

ta ootas väljas. Ei tea, kes ülevaatuse tegi ja kellele Andrus raha andis, et sõiduk ülevaatuse

kindlasti läbiks. Mingi aja pärast sõitis Andrus punktist välja ja andis talle sõiduki koos

registreerimistunnistusega, kuhu oli tehtud märge järgmise ülevaatuse kohta, mis tähendas,

et sõiduk läbis ülevaatuse. Tema teada peale rooste probleeme ei olnud, aga Andrus ütles

pärast ülevaatust, et tagumised pidurid ei võta ka hästi. Seejärel lahkus punkti juurest oma

kaubikuga. Tema teada Xxxi kaubikule lasi Andrus pärast tema sõidukit ülevaatuse teha.

Suvel tegi oma kaubikule keretöid ja likvideeris läbivad roosteaugud. Kaks-kolm nädalat

tagasi käis ise tehnoülevaatusel Tallinnas xxx tn ja läbis selle esimese korraga. Tema

kaubiku puhul J ei vahendanud ülevaatust, vaid see oli tema ja Andruse vaheline asi.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 01.11.2016 vaatlusprotokoll Xxx Xxx

reg. märg xxx, fotodega leiab, et juhipoolsel peeglil on kahjustusi, sõltub palju see vaatamist

segab, võib olla 2 vea raskusastet aga tundub pigem väheohtlik viga. Raami risttaladel on

läbivad roostekahjustused ja see on ohtlik viga. Piki ja risttalade ühenduskohas on

korrosiooni näha, värvi ja roostekaitse eraldumist, seal tundub auk sees olevat, ohtlik viga.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 29.10.2015 Xxx Xxx reg.

nr xxx, suhtles S Siga, kelle käest sai auto kätte Ži töökoja juures, oli seal enne remondi

läbinud, kuna S enne töötas seal töökojas, nägi. Täpsemalt remonttöödest ei tea. Sõiduk oli

tehniliselt korras, sai sellest aru, kui sõitis ja ka ülevaatuselt sai läbi. Ei mäleta, kes oli

ülevaataja, ise sai teenustasu 30 eurot. Arvab, et S ei läinud ise, kuna selle ajaga, mis oleks

seisnud järjekorras, oleks saanud raha teenida, arvab, et ta saab 25 eurot tunnis kindlasti. Ei

tea sellest, kas Ži töökojas oli probleem üldse tööd saada aga autoremondilukkseppa abi ei

töötanud vähem kui 25€/h. Teab, sest on ise töötanud töökodades ja on selle alaselt

erinevates töökodades suhelnud, et palju kliendilt võetakse, palju läheb töömehele, palju

töökoja omanikule, eks on kursis nende hindadega.

Xxx Xxx reg nr xxx

09.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Xxx Xxx reg. märgiga xxx ning selle

registreerimistunnistust. Protokolli kohaselt on sõidukil firma Xxx kleebised, sõiduki terve

kere ulatuses on kriimustused, pleki deformeerumist ja roostet, parempoolsel tagumisel

tulel on klaasis mõra ning kahes kohas äärtes on klaasi tükk ära, tagumiste uste klaasidel

puuduvad kojamehed, esimese numbrimärgi kinnitusaluse vasakpoolne alumine äär katki

(plastikust tükk puudub), külgedel olevad helkurid ei vasta nõuetele, salongis kõrvalistuja

turvavöö ei tõmbu rihma välja tõmmates tagasi, keskmise istuja jaoks turvavöö ja selle

kinnitus puudub, kaubaruumi põrandas on läbivad roosteaugud, mis on kohati

montaaživahuga täidetud, kõrvalistuja istme alune põrand on kohati montaaživahuga

täidetud, juhi astmelaud on läbivate roosteaukudega, summuti keskmisel pütil on mõra, mis

on täidetud montaaživahuga, summuti kohal oleva põikitala küljes oleva pleki vahel on

montaaživaht, parempoolse tagumise rattakoopa juurest on põhjaplekk korrodeerunud ja

katki, tagumise põikitala ja pikitala ühenduskoht on tugevasti korrodeerunud ja katki ning

põikitala teine ots on samuti ühendusest lahti, mootor on alt poolt õline, tagumine

vasakpoolne piduritoru on korrodeerunud, tagumise vasakpoolse rattakoopa juures oleval

põhjaplekil on läbivad roosteaugud, mis on täidetud montaaživahuga, vasakpoolse

küljekarbi ees osa on korrodeerunud, plekk deformeerunud ja on läbivate rooste aukudega,

tagumisel parempoolsel rattal puudub üks kinnituspolt, signaal ei tööta, tagumine

vasakpoolne numbrituli ei põle ning mootoriruumi mootor on pealt õline. Vaadeldud on

samuti sõiduki registreerimistunnistust nr EA219149, mille viimane märge järgmise

ülevaatuse kohta, 10.2016, K.2772917, ei ole kinnitatud pitseri ja allkirjaga, (kr. toimik III

kd, tl 27-58). Üleandmis-vastuvõtmise akti kohaselt on xxx OÜ esindaja sõiduki tagasi

saanud (samas, tl 59). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete

väljatrüki kohaselt esitas „Juhav“ 29.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja

A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart

K.2772917 (samas, tl 60-61). Esitatud on ka 29.10.2015 testi sertifikaat teostatud testidele,

mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all kirjutanud A M,

K.2772917 (kr. toimik V kd, tl 126).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 28.10.2015 helistasid Xxx

xxx OÜ ja J Ž omavahel seitse korda, J. Ž helistas ka A. Tealasele. 29.10.2015 on Xxxi ja

J. Ži vahel kaks kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistab 28.10.2015 J Ž Andrus Tealasele ja

küsib, kas saab homme bussi ülevaatust, lepivad kokku, et teevad homme ühe-kahe ajal.

29.10.2015 kell 13.42 helistab J. Ž A. Tealasele, viimane teatab, et tal läheb umbes tund

veel, J. Ž ütleb, et kiirustaks, buss juba seisab seal (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 29.10.2015 kell 14.55 kuni 15.42

varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.55 sõidab

ülevaatuse parklasse hele kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõrvalistujaistmelt väljub

Andrus Tealane, kes eemaldub vaateväljast. Kell 14.56 ilmub vaatevälja kaubik Xxx Xxx

reg. märgiga xxx, kirjega xxx, jääb seisma kaubiku Xxx Xxx ees. Tealane liigub Xxx

juhiukse juurde, sõiduk tagurdab ja väljub vaateväljast. Xxx kaubik liigub suure ukse

juurde, tema järel Xxx, mis jäävad ukse taha kui see kell 15.13 sulgub. Xxx Mees käib Xxx

kõrvalistuja ukse juures rääkimas, mis järel väljub sealt A. Tealane ja kõnnib eemale. Kell

15.20 avaneb ülevaatuse uks, A. Tealane läheb räägib Xxxi juhiga. Kell 15.23 sulgeb

ülevaatuse uks, Xxx jääb ukse taha seisma. Kell 15.30 uks avaneb ja Xxx sõidab

ülevaatuspunkti sisse, tema ees enam Xxx Xxxit ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d

samas, tl 214).

J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1.

21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja V U antud ütluste (kohtuköide II, tl 120 pöördel- 123)

kohaselt töötas ettevõttes xxx OÜ 01.05.2014 kuni 2016 augusti lõpuni, aknapaigaldaja-

autojuhina. Põhitöö oli Järvamaal, kas Tartus, Jõgeval. Xxxi poolt oli kasutamiseks antud

kaubik-buss Xxx Xxx reg. märgiga xxx, see oli peamine tööauto, kui katki läks said

asenduse Tallinnast või Tartust. Ise kontrollis aegajalt auto seisukorda. Kui oli remonti vaja,

siis autojuht andis klienditeenindajale teada, mis viga on, kes omakorda uuris

remonditöökojast, mis see maksma võiks minna ja Tallinna luba oli ka selleks vaja. Neil

käisid remondi tavaliselt Paides remonditöökojas, firma nimi oli vist xxx. Ei mäleta, et

remondis olles oleks veel vigu leitud ja need ka ära parandatud. Siis läks Paidesse remonti,

peamiselt, paaril korral käis ka Tallinnas remondis, tema seal töötamise ajal mäletab kahte

korda. Tallinnas käis enne ülevaatust, sest kongi porikoopad olid täiesti läbiroostetanud,

need tehti ära ja esimesed ka. Teisel korral olid tagumise kongi uksed läbiroostetanud. 2015

kevadel tehti tagumised uksehinged korda, 2015 suvel rattakoopad. Remonditöökoda oli

Tallinnas kuskil xxx juures, garaažide vahel, surnuaed oli lähedal. Seal nad ise ütlesid, mida

on vaja remontida, tervikuna ülevaatamist ei olnud. Xxx Xxx xxx vajas remonti praktiliselt

iga kuu, ükskord tosooli toru läks katki, hakkas alt välja jooksma, siis piduriklots kukkus

küljest ära, ei olnud heas korras. Kere seisukord oli muidu normaalne, kui rattakoopad ära

tehti oli kõik nagu korras. Remondis käis Paides. Kui läks remonti, siis ei saanud tööle

minna. Ohtlikke momente selle bussiga ei olnud. 2015 aasta suvel või sügisel viis sama

sõiduki ka ülevaatusele, sõitsid paarimehega samasse xxx tn juurde remonditöökotta,

remonditöökoja mees ütles, et ootaks ühe teise mehe ära, tuli üks teine inimene, kes sõitis

ees ülevaatusesse, nemad järel. Kus see koht oli, ei mäleta. Ei mäleta kust see korraldus tuli

just sinna remonditöökoja juurde minna. Mees, kes tuli oli 50-60 aastane, lühikest kasvu.

Andsidki klienditeenindajale teada, et ülevaatusele on vaja varsti minna, kes ütles, et tuleb

Tallinna töökoja juurde minna ja sealt edasi. Ülevaatuses see mees küsis tehnilist passi,

kõndis ülevaatuspunkti sisse, tuli välja, tehti uks lahti, et kaubikuga saaks sinna sisse sõita.

Siis kontrolliti esimesena CO. Ülevaatuse käiku nad paarimehega ei näinud, läksid alguses

bussist välja, töökoja keskkohta, ja siis otsustasid minna välja ja tegid suitsu ära, mis võtab

umbes 3 minutit ja siis tehti uks lahti, ülevaatus oli tehtud. Mingit tagasisidet ei saanud,

kunagi hiljem vaatas ka tehnilist passi, et ülevaatus oli läbitud. Ei tasunud kellelegi midagi.

Pärast seda sõitsid paarimehega Paidesse tagasi. Ülevaatuse päeval tööd ei teinud, oli ainult

ülevaatusel käik. Paides on küll ka tehnoülevaatuseid, kuid oma tööautodega sinna ei

pöördunud. Sel päeval mingit remonti ei olnud. Niikaua kui seal ettevõttes töötas, sõitis

selle sõidukiga. Ainuke asendusauto, mida mäletab on väiksemat sorti Xxx Xxx, reg.

märgiga xxx, mille sama päeva õhtul katusele keeras. 2015 detsembris, enda auto oli

remondis ja pidid Tartusse asendusbussile järgi minema. Infona said, et sellel sõidukil

klaasipuhastajad pühivad kehvasti ja ventilaator ei taha töötada. Ise mõtles, et kui Tartust

ära saada, saab järgmisel päeval uued kojamehed osta ja ka ventilaatori ühe päevaga ära

vahetada. See oli esimene kord selle sõidukiga sõita. Poole tee peal Paidesse juhtus avarii,

poole tee peal hakkas lumelörtsi sadama, lund sadas, teeolud olid halvad. Peale Imavere

mingil sirgel hakkas tagumine ots käima edasi-tagasi ja ta ei suutnud enam seda bussi kinni

hoida ja keeras selle sinna põllu peale üle katuse. Rehvid olid kehvad natuke ja eks ilmaolud

läksid ka kiiresti halvaks, enne seda oli normaalne sõita. Aknad uduseks ei läinud. Nii nagu

tema aru sai, kanti see Xxx pärast seda maha. Kontrollis enne sõitu, et sellel sõidukil oli

ülevaatus olemas, muidu ei oleks võtnud seda autot.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.33)

vaatlusel tehtud fotodega leiab, et laterna juures olev ei lähe isegi väheohtlikuks veaks on

välimistel servadel, ülevaatusel tagumise kojamehe tööd ei kontrollita. Kui iste on vahuga

kinnitatud, siis see ei ole kohane kinnitusvahend, tuleb selgeks teha, miks vahtu kasutatud,

kas põrand on kahjustatud. Kui puudub turvavöö, ohtlik viga, kui on turvavöö

kinnituskohad olemas, siis see peab seal olema. Vahuga summuti parandamine on sobimatu,

ehitusvaht ei ole autoehituses sobiv materjal, ohtlik viga. Seal on korrosioon, pragu, ohtlik

viga. Põrand on parandatud montaaživahuga, põrand on endiselt halvenenud seisukorras,

ohtlik viga. On küll õline igalt poolt aga ei saa aru, kas on märgunud lihtsalt või aktiivne

leke, raske öelda. Rattakinnituspolt on puudu, ohtlik viga.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 29.10.2015 ülevaatus Xxx

sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga xxx, selle sõiduki sai Ži töökoja juurest, oli seal remondis,

teab, sest Ž ütles ja muidu sõidukid seal ei käinud. Sõiduk oli normaalses seisukorras,

natukene oli välist roostet. Ülevaatuse läbis, ülevaataja ütles ainult, et uste servadele tuleks

värvi lasta. Ise sai 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

21.10.2015 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

millest nähtub, et tuuleklaasipuhastite harjad on defektsed, kõrvalistuja poolsel esiuksel

puudub aknaklaasi hoob, summuti esimene osa ja klamber roostes, summutil on augud,

piduritorud on roostes, esimesed pidurikettad on roostes, mootori juures kollektori pealt on

õline, juhiuks ei sulgu korralikult, võib sõidu pealt avaneda, pidurid ei tööta, piduripedaal

läheb vajutades kergelt vastujõuta põrandani, mootori töötades on salongis vingugaasid (kr.

toimik III kd, tl 200-206, CD plaat kr. toimik VII kd, tl 153). 17.10.2016 asitõendi

vaatlusprotokollis on vaadeldud antud sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, kus

viimane märge järgmise ülevaatuse kohta on 12.2016, K.2786319, mis kinnitatud allkirjaga,

enne seda oli märge 12.2012 (samas, tl 207-210). Sõiduk tagastati omaniku pojale Mihkel

K (samas, tl 211). Vastavalt esitatud tehnokontrolli kaardile, arvetele ja testide

väljatrükkidele, teostas Progates OÜ sõidukile Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnokontrolli,

mille tulemusel leiti sõidukil 8 ohtlikku riket ja 1 eriti ohtlik rike. Ohtlikuteks riketeks olid:

tagaluuk ei sulgu, juhiuks ei avane või ei sulgu korralikult, mootoriõli leke, klaasipuhasti

hari on defektne või puudub, esimeste amordipatjade kinnitus šassii või telje külge on

ebakindel, esiotsa tagumised puksid on ülemäära kulunud, piduritõhusus on väiksem

lubatust, ühe ratta pidurdusjõud on sama telje teise ratta Maalsest mõõdetud pidurdusjõust

lubatust väiksem. Eriti ohtlik rike oli, et heitgaasid tungivad kabiini või sõitjate ruumi

(samas, tl 212-214). Sõidukile teostati 10.11.2015 xxx AS-is ostueelne kontroll, mille kohta

on märgitud, et pidurid ei võta eriti, tagumise ratta laaxxxid lõtkuga, tagumise kojamehe

mootor kinni, katuse luuk ei tööta, tagurdamise tuled ei põle, piduri torud on roostes, pidur

kinni, roostes, mootor õline tagant ja külje pealt, tagumise amordi tahmakatted puruks, rooli

võimu pump teeb häält, kiilrihmad kulunud, summuti plekk oli lahti, mis eemaldati,

tagasilla puksid läbi, V.E. ja P.E. pidur ei võtnud üldse, kütusepaagi vitsad väga roostes,

kojamehe kummid katki ja pagasiluuk ei tule lahti, lukk ei keera (samas, tl 215-219).

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas M

K 05.11.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ

punktis, leiti kaks väheohtlikku riket ehk lähitulelatern on reguleerimata ja

heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt

korras, kontrollkaart K.2786319 (samas, tl 220-221). Esitatud on ka OÜ Xxx Xxx OÜ-s

tehtud tehnoülevaatuse testide tulemuste leht, testid on tehtud 05.11.2015 kell 18.52, mis

on kinnitatud Marti Steini pitseri ja allkirjaga (kr. toimik V kd, tl 31). Kaitsja esitatud

sõiduki taustakontrollist nähtub, et järgmisena on sõiduk käinud ülevaatusel 29.03.2017

Xxx Xxx OÜ-s, 2018 xxx OÜ-s, 2017 aastal on olnud omaniku vahetus (kr. toimik VIII kd,

tl 106-111).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.11.2015 helistab politseile teada isik

(Isik) Andrus Tealasele ja küsib, kas võib veel ühe autoga tema juurde tulla, lepivad kokku,

et helistavad kella kahe ajal. Kell 14.27 helistab Isik A. Tealasele ja lepivad kokku, et kell

kuus seal samas. Kell 18.11 Isik helistab A. Tealasele, kes oli magama jäänud ja lubab tagasi

helistada, kas ta jõuab. Kell 18.15 helistab A. Tealane Isikule ja annab teada, et sõidab ja

lepivad kokku, saavad kokku samas kohas, kus eelmine kord (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

22.02.2016 jälitustoimingu protokolli (kr. toimik III kd, tl 222-247) kohaselt teostati kuriteo

matkimine 05.11.2015 kell 17.53-19.01 aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn ning kuriteo

matkimise läbiviimiseks on initsiaatorile teada olevale isikule antud raha 70 eurot, sõiduk

Xxx Xxx reg. märgiga xxx, sõiduki süütevõtmed ja registreerimistunnistus XXX. Kell

17.53 saabub aadressil Xxx xxx xxx asuvasse parklasse sõiduauto Xxx Xxx, mille roolis on

initsiaatorile teada olev isik (edaspidi „isik“) ja pargib auto. Kell 18.40 võtab isik

kindalaekast paberi, kell 18.44 saab telefonikõne Andrus Tealaselt ja nad vestelevad. Kell

18.45 saabub antud parklasse sõiduauto Xxx xxx reg. märgiga xxx, mis pargib Xxxi

kõrvale. Kell 18.45 tuleb Xxx juhiistmelt välja A. Tealane ja Xxxist isik, kes vestlevad. Isik

küsib palju see maksab, A. Tealane vastab, et 70, isik loeb talle raha ja annab tehnilise passi

ning ütleb, et tegi viimane kord ka seal, tahab veel Läänemaale sõita, sõiduki pidurid on

halvad aga seal on torud juba valmis ja vahetab hiljem need välja, mille peale A. Tealane

vastab, et olgu peale. Seejärel A. Tealane istub Xxxi juhiistmele, paneb saadud raha püksi

taskusse, sulgeb auto ukse ja sõidab parkimisalalt minema. Sõiduk Xxx jääb parklasse. Kell

18.47 jõuab sõiduk Xxx tehnoülevaatuspunkti parklasse, peatub väikesema ukse nr 1 juures,

A. Tealane tervitab vasaku käega ning avaneb ülevaatuse väike uks, süttib

tehnoülevaatuspunkti sees olev valgustus, ilmub tundmatu 50-55 aastane meesterahvas

(edaspidi Sinine Töömees) ja Xxx sõidab tehnoülevaatuspunkti sisse ning jääb seisma. A.

Tealane peatab käsipiduri abil sõiduki, käes oleva valge paberi annab Sinisele Töömehele

ja nad tervitavad. Kell 18.47 sulgub ülevaatuspunkti väike uks. Sinine Töömees istub Xxx

Xxxi juhiistmele, võtab käsipiduri maha ning sõidab edasi, küsib A. Tealaselt „sellel ei ole

pidurit jah?“, mille peale A. Tealane ütleb, et „ei ole ja, siduritorud on juba autos kõik ära“,

sõiduk liigub edasi ja peatub. Samal ajal on käivitunud ülevaatuseks vajalikud seadmed.

Kell 18.49 A. Tealane küsib „esimesed pidurid vist olid jah?“, mille peale Sinine Töömees

raputab eitavalt pead, A. Tealane küsib „ei olnud ka ve?“, Sinine Töömees vastab „ainult

esimene vasak, ma arvan, et siit rohkem ei tule ka“. Sinine Töömees kasutab sõiduki

peatamiseks käsipidurit, hoiab kahe käega sellest kinni, vaatab läbi tuuleklaasi vasakule,

misjärel ütleb, et “käsipidur oli“, mille peale ütleb A. Tealane „käsipidur oli jah“ ning Sinine

Töömees kordab taas, et „käsipidur oli“. Seejärel Sinine Töömees vaatab läbi tuuleklaasi

paremale poole ning ütleb „taga parem C kontuur on maas“, liigub sõidukiga edasi ja

kasutab peatamiseks käsipidurit. Ütleb „kuidas sa sõidad sellega?“, väljub sõidukist ja

liigub sõiduki tagumise osa suunas. Vaatevälja ilmub Sinine Töömees, liigub sõiduki esiosa

suunas, A. Tealane ütleb „sõita ka siis sõidad ettevaatlikult“. Sinine Töömees võtab seina

äärest pika tumedat värvi juhtmega tööriista, liigub sõiduki taha, siis on mõlemad sõiduki

kõrval ja seejärel liigub Sinine Töömees sõiduki ette ja avab kapoti. Kell 18.52 Sinine

Töömees istub juhiistmele, räägivad A. Tealasega, kostuvad sõnad „piduritoru ära“,

„voolikud“ ning on kuulda mootori jõulisemat häält ning mõlemad isikud vaatavad seina

ääres asuvat ekraani. Sinine Töömees läheb sõidukist välja, liigub ekraani juurde ja teeb

seal midagi, siis liigub sõiduki tagaosa juurde, Sinisel Töömehel on käes eelnevalt mainitud

tööriist, mille asetab seina äärde ja liigub tagasi sõiduki tagaosa juurde. A. Tealane liigub

Sinise Töömehega kaasa. Sinine Töömees paneb kapoti kinni, seisab korraks juhiukse

juures ja vestleb kellegagi, istub juhiistmele ja sõidab otse edasi, pidurdamiseks kasutab

käsipidurit, väljub sõidukist. Hetke pärast hakkab sõiduk tõsteseadeldise abil tõusma,

sõiduk rapub, nähtav on rooli liikumine, sõiduk hakkab alla poole laskuma ja jääb seisma.

Kell 18.57 Tealane istub sõidukisse, käes valge paber, käivitab sõiduki ja hakkab sellega

sõitma, kell 18.58 peatab sõiduki ja lülitab süüte välja, võtab valge paberi ja väljub sõidukist

ning liigub isiku juurde. Isikud vestlevad omavahel, isik ütleb, et A. Tealane jõudis täpselt,

A. Tealane ütleb, et mendid seisid seal, isik selgitab talle, et politsei ajas kedagi taga. Isik

ütleb, et hakkas nüüd Haapsalu poole sõitma, mille peale A. Tealane ütleb, et pidureid ei

ole, on ainult üks rehv ja käsipidur pidurdab ka halvasti, kui tugevasti vajutada siis võib.

Isik ütleb selle peale, et tal torud valmis pandud, hakkab Haapsalus maal kohe tegema,

lubavad helistada. Kell 18.59 isik istub Xxx Xxxisse asetab valget värvi paberi kõrvalistuja

istmele ja käivitab sõiduki. Samal ajal A. Tealane istub Xxx xxx juhiistmele ning sõidab

minema.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt leiab, et Xxx Xxx reg. märgiga xxx asitõendi

vaatlusprotokolli videolt tehnoülevaatuselt jääb silma, et tagaluuk ei jäänud kinni ja

piduritestist oli näha, et vasakpoolsed pidurid töötasid aga parempoolne esiratas jooksis

edasi, ei pidurdunud. Kui pidurid ei tööta, siis ei lubata sõidukit kasutada liikluses,

pidurdusjõudude erinevus on nomineeritud ja see ei tohi olla rohkem kui 30%, paistis, et

parempoolne ratas üldse ei pidurdunud. Videol ei demonstreeritud juhiukse avamist,

sulgemist, ning maapinda ei filmitud, et oleks näha lekkeid. Xxx Xxx tehnokontrollkaardid

Progate 2015 ja Elke Auto 10.11.2015, piduritesti tulemused räägivad videosalvestusega

sama keelt, esitelje parempoolne sõidupidur praktiliselt ei pidurda, erinevus 92% ja 94% (ei

tohi olla üle 30%). Tagasilla puhul pidurdab parempoolne sõidupidur oluliselt rohkem kui

vasakpoolne, erinevus 56% ja 87%. Xxx Xxx reg. märgiga 479ANS 05.11.2015 ülevaatuse

testide sertifikaat Xxx Xxx OÜ ülevaatus, p 3.35 – selle väljatrüki järgi on pidurid korras,

kõik vastab nõuetele, see piduritest erineb kahe eelmise piduritesti tulemustest ja

videosalvestisest. Huvitav on, et kuidas need saadud on. Teab, et mingi aeg oli

Maanteeametis teema, et Maha seadmetel on võimalik kasutada nö avatud teste, et hiljem

siduda tulemus suvalise sõidukiga, see oli võimalus kuidas andmetega manipuleerida. Kui

esitelje pidurid on väga erineva jõuga, siis see tähendab, et pidurdamisel peab juht tugevalt

rooliga trajektoori hoidma, auto ei pidurda otse ja pidurdusteekond pikeneb. Selline viga,

kus pidurdusjõudude erinevus on rohkem kui 30% on ohtlik viga, kordusülevaatusele. Xxx

Xxx reg. märgiga xxx, Xxx Xxx ülevaatusest video kuriteo matkimisest, silma jäi piduritest

ja kommentaarid hakkasid kõrva, kommentaarid langevad kokku kahe piduritesti

tulemustega, et parempoolne ees ja taga vasak sõidupidur ei tööta. Ülevaataja viitas, et üks

piduri kontuur on maas. Sõidupiduri kontrollimisel kasutati seisupidurit, et mingit

pidurdusjõudu kätte saada ja see ei ole korrektne. Seisupidur oli korras, andis suuremat

pidurdusjõudu, kahelt eelmiselt väljatrükilt oli ka näha, et seisupidur töötab. Sõidupidurite

kontrollimine ei olnud tema hinnangul nõuetekohane ja need kommentaarid seal juures

viitasid, et pidurid ei töötanud. Veermiku kontroll jällegi sõltub sellest, millises seisukorras

sõiduk on. Salvestisel ülevaataja ütleb, et ta tajub pidurite mitte korras olekut, mis olukorras

pidurid on. Sama toimingu kohta väline videosalvestis, sealt on näha, et xxxaafika näitab,

et amordid töötavad, sõidupidurikontrollimisel on xxxaafikalt näha parema ja vasaku piduri

väga suur pidurijõudude erinevus. Tagumise telje osas ei olnud midagi näha, ekraan oli

vaateväljast väljas.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 05.11.2015 ülevaatus

sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga xxx, selle sõiduki omanik oli keegi võõras, kes ise helistas

ja said Laaxxxi ülevaatuse juures kokku. Sõidukil olid pidurid kehvad, pagasnikus olid kõik

asjad olemas pidurite vahetamiseks, piduritorud, piduriklotsid, nii eesmised kui tagumised

piduriklotsid, ka piduritorud. Usub, et ülevaataja lasi selle auto läbi rohkem usalduse

pinnalt, et oli veendunud, et teeb selle kohe korda. Selline viga ei ole ohtlik, kui teab veast

ja valid õige kiiruse ja pidurdad varem. Kindlasti oleks võinud enne ka pidurid ära vahetada

aga omanik tahtis seekord nii. Omanik informeeris sellest, et kavatseb pidurid kohe ära

vahetada vahetult enne ülevaatust. Teenustasuna sai 30 eurot. On ainult ühe Xxxiga

ülevaatusel käinud ja see oli halli värvi.

Xxx Xxx reg nr xxx

31.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

millest nähtuvalt sõiduki moorotiruumi vasakpoolses osas on õlileke, käsipidur ei tööta,

kang käib tühjalt, armatuurlaual põleb turvapadja hoiatustuli. Sõiduki omanik S M on

protokolli kohta märkinud, et käsipiduri ühendas lahti ise peale ostmist ja turvapadjasignaal

võib-olla põles ostmise hetkel läbi (kr. toimik III kd, tl 172-179). 21.03.2017 asitõendi

vaatlusprotokollis vaadeldi antud sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, millest nähtub,

et sõiduki omanikuks on N B ning viimane märge järgmise ülevaatuse kohta on 10.2016,

K.2788830, kinnitatud allkirjaga (samas, tl 1xxx-183). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx

tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas N B 07.11.2015 sõiduki ülevaatusele,

mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk

tehniliselt korras, kontrollkaart K.2788830 (samas, tl 184-185). Kaitsja esitatud sõiduki

taustakontrollist nähtub, et 21.10.2016 on sõiduk läbinud tehnokontrolli xxx OÜ-s ja

tuvastati kaks väheolulist viga (kr. toimik VIII kd, tl 112-117).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 05.11.2015 on J Žil

vaheldumisi J B ja Andrus Tealasega seitse kõnet, 06.11.2015 kolme kõnet A. Tealasega ja

kaks kõnet J. Bga ning 07.11.2015 mõlemaga üks kõne (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistas 05.11.2015 J Ž Andrus Tealasele ja

ütleb, et neil on seal üks romu, millele oleks vaja kuskil tehnoülevaatus ära teha. Kell 15.02

helistab J. Ž taas A. Tealasele ja ütleb, et auto tuuakse homme, A. Tealane ütleb, et homne

päev on halb, sobib alles hilja õhtul või laupäev, vastab, et sõiduauto läheb maksma 70. J.

Ž lisab, et küsib xxx, siis teenib tema ka vähemalt midagi, et see mees on teda täitsa ära

tüüdanud. 06.11.2015 helistab J. Ž A. Tealasele ja annab teada, et auto, raha ja kõik on seal

ja ütleb, et sellele on vaja lahendus leida, et see seal ei seisaks, A. Tealane lubab nii kiiresti

teha kui saab. Kell 16.37 helistab taas J. Ž A. Tealasele, viimane ütleb, et ta sellel päeval

kuidagi ei jõua, alles homme. Kell 16.53 helistab taas J. Ž A. Tealasele ja ütleb, et auto jääb

sinna ja helistaks talle, millal homme saab tulla. 07.11.2015 helistab A. Tealane J. Žile ja

ütleb, et on 30 minuti pärast seal, millele vastatakse, et seal on inimene olemas, kes annab

kõik kätte (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 07.11.2015 kell 11.17 kuni 11.32

varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 11.17 sõidab

ülevaatuspunkti ukse ette sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx, juhiuksest väljub Andrus

Tealane ja istub tagasi. Kell 11.21 avaneb ülevaatuse uks, Xxx sõidab ülevaatuspunkti sisse,

A. Tealane väljub sõidukist ja sõidukisse istub Ülevaataja. Kell 11.21 ülevaatuspunkti uks

sulgub, kui see kell 11.32 avatakse, Xxx Xxxt ülevaatuspunktis pole (kr. toimik VII kd, tl

26-152, DVD’d samas, tl 214).

19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34

pöördel) kohaselt Xxx Xxx oli tema hea tuttava auto, mis seisis tema juures üle kuu,

remondi eest tasuti, aga oli vaja maksta täiendava töö eest, esimese parempoolse ukse kesk

lukustus, ühendas kaks juhet kokku seal, siis suurendas hinda 10 eurot. Tealase kaudu oli

vaja ülevaatusi teha, kuna polnud teist inimest selleks, ise ta keeldus kategooriliselt sellega

tegelemast.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 31.10.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx

reg. märgiga xxx (p 2.36), fotodega leidis, et nende fotode järgi on raske öelda, mis viga

võib olla, kui õline on ja märgulampi ka välja ei loe.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 07.11 suhtlus Bga seoses

Xxx Xxx reg. märgiga xxx, seotud J Žiga, ei tule meelde.

Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

19.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx

registreerimistunnistust, millel on märgitud üheks järgmise ülevaatuse ajaks 11.2016,

K.2703064, kinnitatud allkirjaga (kriminaaltoimik I kd, tl 236-249). 23.05.2016 asitõendi

vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt teostati

vaatluse hetkel kaubikule tehnoülevaataja poolt tehnoülevaatust, millega tuvastati, et

sõidukil on järgmised välised vigastused ja tehnilised vead: õhupadja tuli põleb, signaal

puudub, esimene parempoolne amort on vigane, vasakpoolsed küljeääretuled ei põle,

vasakpoolses tagumises tuuleklaasis on auk, tagumine vasakpoolne pidur ei pidurda,

tagumised pidurid on 40% erinevusega, parempoolne stabilisaatorvarras loksub, varuratta

kandurid on deformeerunud, piduritorud on ülemäära roostes, sõiduki tervel kerel esineb

läbivaid roostekahjustusi, osad on kaetud valge värviga, mille toon erineb kaubiku

ülejäänud värvist, juhi turvavöö kinnitus on vigane, tuleklaasi paremal pool all nurgas on

mõra. Sõiduki tehnoülevaatuse kaart on lisatud protokollile, mille kohaselt tuvastati kokku

4 väheolulist viga ja 6 ohtlikku riket ja puudust. Sõidukil on Smarten Logistics kleebised.

Samuti on protokollile lisatud sõidukile tehtud testide tulemused ning testi sertifikaat

(samas, tl 267-286). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki

kohaselt esitas U D 09.11.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx

Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2790639

(samas, tl 287-288).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 09.11.2015 helistab Andrus Tealane S L-ile,

kellele ütles, et käis oma bussile ülevaatust tegemas (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 09.11.2015 kell 14.15 kuni 14.41

varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.15 sõidab

ülevaatuspunkti ukse ette kaubik kirjega xxx, registreerimisnumbrit ei ole piiratud

nähtavuse tõttu näha. Kell 14.19 sõidab kaubik ülevaatuspunkti sisse, juhiistmelt väljub

Andrus Tealane, eemaldub, kell 14.35 ilmub Tüse Mees, kes istub kaubiku juhiistmele,

sõidab sellega edasi, kui jääb seisma räägivad A. Tealane ja Tüse Mees juttu. Tüse Mees

tuleb kaubikust välja, teeb midagi seina ääres, kummardub kaubiku juures, teeb seal midagi,

Tealane on tal läheduses, Tüse Mees liigub ümber auto ja teeb seal midagi. Kell 14.39

vaateväli paraneb ja on näha kaubiku reg. märk xxx, tegemist on Xxx Xxx Xxxiga.

Vaatevälja ette pargib veoauto (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

08.02.2021 kohtuistungil tunnistaja M V antud ütluste (kohtutoimik III, tl 17-19) kohaselt

xxx OÜ-s autojuhina töötades teistest bussidest Xxx Xxx reg. märgiga xxx, tema meelest ei

püsinud sellel tagauksed kinni, olid pindmised rooste kahjustused, sellega sõitis Andrus

Tealane, enne üks teine juht ja pärast teda J. Tema viimane tööpäev mäletamist mööda oli

23.02.2016, Andrus Tealane lahkus varem, aasta alguses, sest Xxx Xxx reg. märgiga xxx ei

olnud enam heas seisukorras.

26.06.2020 kohtuistungil U D süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 15-16)

selgitas, et 2015 aastal oli VC Xxx Xxxupp juhatuse liige, ettevõttel olid kasutuses sõidukid

reg. märkidega xxx, xxx, xxx. Sõiduk xxx oli kõige kehvemas korras, võis olla väikeseid

roosteauke. Vist oli detsembris, kui Andrus sõitis autoga xxx ja ta oli eelnevalt tagaukse

hinge paigast ära sõitnud nii, et kui üle äärekivi sõidab, siis uks võis lahti hüpata, uks oligi

lahti ja politsei pidas kinni. Tema politseiga ei rääkinud, vaid Andrusega, kes ütles, et uks

oli nii, sellest oli väike tüli, kuna Andrus pidi selle kaks nädalat varem ära parandama.

Andrus ütles, et politsei oli ähvardanud, et kui korda ei tee, saadetakse kordus ülevaatusele.

Eks ukse ja ka tagaukse rooste pärast, viimast ei tea, ei olnud kohapeal. 2015 tehti neile

kaubikutele ülevaatused, xxx-le tegi Andrus ise ära, novembris, ja pani platsile tagasi.

Sõiduki xxx müüs maha, selle kordusülevaatuse juures ARKis ei olnud.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 10.05.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx

Xxx reg. märgiga xxx (2.37) fotodega leiab, et läbiv korrosioon, katmikupaneeli auk, ohtlik

viga. Kere välisel pinnal, kui seal on teravad, haakuvaid korrosiooni auke, ohtlik viga.

Vasakul märgulamp näitab turvapatjade süsteemi viga, ohtlik viga, viitab rikkele süsteemis.

Kui turvavöö pandlal puudub korpus, siis vähemalt väheohtlik viga, kui seal ka teravad

servad, ohtlik viga. Vahe stabilisaatori puksi vardal viitab lõtkule, üldiselt väheohtlik viga.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 09.11 ülevaatus De

sõidukiga, Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kui õigesti mäletab, sõitis ise selle sõidukiga,

tehnilisi probleeme ei olnud, olid iluvead. Tagaukse ja küljeukse alumised ääred olid

roostes, see külmikuautode probleem, pidevalt on soe ja külm, tekib kondents ja autod

roostetavad rohkem. Ei ole vead, mis takistas ülevaatust kuna iluvead. Ei tea, kas selle

sõiduki juures mingeid parandusi tehti, kui siis tegi D ise, tal oli mingi tuttava töökoda, kus

lasi busse remontida. Selle sõidukiga sõites probleeme, puudusi ei olnud. Kui sai selle eest

tasu, siis see võis olla palgalisa.

Xxx Xxx reg nr xxx

07.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx

(VIN-kood: XXX), mille kohaselt sõiduk on valget värvi, esimese reg märgi parempoolses

küljes 5 cm metallikihti läbiv mõra ja numbrimärk vasakpoolsest küljest muljutud. Esiaknal

paremal pool allosas klaasi läbiv mõra 30 cm pikkusel alal, vasakult paremale liikuva

joonega. Mõra asub kojamehe algasendist vahetult kõrgemal. Parempoolse salongi

küljeukse keskosas värvi kahjustus 50 cm ulatuses. Sõiduki esi vasakpoolse vaheseina

küljes traat, mis ülevalt otsast keeratud rõngasse. Kaubaruumi vasakpoolse b-piilari kõrval

asuv aken on tehaseväliselt paigaldatud, metalliäärtel on näha lõike ja lihvimisjälgi.

Käsipidur ei tööta, käsipiduri trossi kaitsekate katki, kohati puudub, tross on roostes,

trossikiud on katki. Tagaluuki võtmega avada ei saa (kriminaaltoimik I kd, tl 179-187).

06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli, kus on vaadeldud sõiduki registreerimistunnistust,

kohaselt on viimaseks järgmiseks ülevaatuseks märgitud 11.2016, K. 2837012, kinnitatud

allkirjaga (samas, tl 188-191). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete

väljatrüki kohaselt esitas R N 10.12.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A

M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart

K.2837012 (samas, tl 215). Esitatud on ka 10.12.2015 testi sertifikaat teostatud testidele,

mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M,

K.2837012 (kr. toimik V kd, tl 138).

Soome Vabariigist saabus õigusabitaotlus kriminaalasjas nr 8390/R/23104/12, seoses

sõidukiga Xxx Xxx xxx, VIN-kood: XXX, soome numbrimärk xxx, milles paluti Põhja

Prefektuuri kriminaalbürool teatada sõiduki leidmisega seotud asjaoludest, kuriteoga seotud

isikutest, milline on nende osa ja menetluslik staatus ning edastada koopiad võimalikest

menetlusdokumentidest, samuti kuulata üle kuriteoga seotud isikud. Prokuratuuril paluti

sõiduk tagastada seaduslikule omanikule (kriminaaltooimik I kd, tl 192-198). 28.11.2016

ekspertiisiakti nr 16E-LT0073 eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud Xxx

Xxx reg. märgiga xxx puhul tegemist väikebussiga mudelinimetusega Xxx Xxx Xxx

Syncroga ning väikebussi tegelik VIN-kood on XXX (samas, tl 199-207).

14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 09.12.2015 R N helistab Andrus Tealasele

ja ütleb, et tal on oma valge pärast mure, isa on xxx siin ja ootab selle järgi, ei saa enne

tagasi minna, mille peale Tealane vastab, et täna juba on hilja ja homme võtab ühendust

annab teada. 10.12.2015 kell 10.14 R. N helistab A. Tealasele, kes lubab kohe helistada kui

tal informatsiooni on. Kell 11.00 A. Tealane helistab A. Mile ja küsib, kas ta töökojas, saab

vastuseks, et on xxx teise töö peal. A. Tealane helistab kell 11.20 R. Nile ja annab teada, et

saab täna kella viie paiku. Kell 15.54 helistab A. Tealane uuesti R. Nile ja ütleb, et jõuab

poole kuueks. Kell 17.22 R. N helistab A. Tealasele, kellele ütleb, et on valge bussiga siin,

A. Tealane ütleb, et tuleb kohe välja (kr. toimik VII kd, tl 1-19).

26.06.2020 kohtuistungil R Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 12-15)

kohaselt oli tal 2015 aastal kaks Xxxi bussi, Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja Xxx Xxx reg.

märgiga xxx. Xxx Xxx omanikuks sai vist 2014 aastal, ostis samuti Mardi käest, buss läks

isale sõiduautoks. Kui õigesti mäletab, siis kirjutas selle enda nimele, aga ise igapäevaselt

ei sõitnud. Selle kohta ütles Mart Tõnusoo samamoodi, et kui on vaja ülevaatust teha, siis

küsida tema käest. Eeldas, et on mingi jama, kuna selleks ajaks oli kuulnud Mardi kohta

uudiseid või lugenud, siis endal käis kõhutunne, et see võib olla mingi pettusega seotud. Ei

hakanud ise selle auto kohta midagi uurima. Ostis Mardi käest, sest isa väga otsis ja oli vaja

neljaveolist bussi. Ei mõelnud detailselt selle olukorra peale, see buss oli metsasõidu jaoks,

käis ülevaatusel ja harva sõideti sellega pikemaid otsi. Kirjutas selle Maanteeametis enda

nimele, kui oleks teadnud, et sellega suurem jama, varastatud vms, siis ei oleks

Maanteeametisse läinud. Mart ütles, et on mingid probleemid, aga teda ei huvitanud, mis

täpselt, probleeme on igasuguseid, seda bussi oli vaja metsa ja see teda rahuldas. Kui oleks

teadnud sel hetkel, et see on varastatud, poleks julenud seda Maanteeametis enda nimele

kirjutada. Seda, kas ostmisel oli ülevaatus tehtud, ei mäleta, sellega käis läbivaatusel läbi

Mardi, „väikemees“ tegi. Arvab, et ülevaatus käis sama moodi, helistas Mardile, leppisid

aja ja koha kokku, mäletab, et oli siis putkas ja sõi niikaua, kuni ülevaatus oli tehtud. Ei

mäleta, kas teisel korral võttis otse „väikese mehega“ ühendust, ei mäleta kummale helistas.

Arvab, et ülevaatus toimus sama moodi, xxx putkas oli raha ja asjade üle andmine, summa

70 eurot. Ei süvenenud summasse, kui ülevaatus ise on 40-50 eurot, oli kokkulepe. Tema

andis asjad üle ja sõi, Tealane läks bussiga sisse. Kuna oli kokkulepe, rohkem ei süvenenud,

miks Mart või Mardi sõber ülevaatusele peab minema ja kas ei peaks ülevaatuselt läbi

saama. On lihtsam, kui keegi teine sinu eest ülevaatuse ära teeb. Pärast seda pöörab sellele

rohkem tähelepanu, käib ise ja teeb auto enne korda, ka pärast, kui saab paberi, et mingi

viga on. Ei mäleta, et kummalgi sõidukil oleks ülevaatuste ajal vigu olnud. Mõlemad

sõidukid võttis politsei ära. Politsei käest sai teada, kas üks või mõlemad olid varastatud

Soomest. Kui õigesti mäletab, sai sõidukid Mardi käest natukene odavamalt, uue ettevõtjana

ei saanud suuremat kaubikut liisingusse võtta. Mart ei öelnud kunagi, et ülevaatusel oleks

vaja mingit meelehead maksta, sel hetkel ei mõelnud üldse, kas selle 70 euro eest tuleb

kellelegi midagi maksta.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 10.12 ülevaatus Xxx

Xxxle oli seoses R Niga, see on see teine tema buss, kumb-kumb oli, ei mäleta, kumb

punane või valge. R Niga sai mõlema bussi puhul kokku xxx tehnoülevaatuspunkti juures.

Bussid võivad tal sassi minna, erinevus oli ainult värvides. Mõlema bussi tehnoülevaatuse

läbimine toimus sarnaselt, mõlemad olid tehniliselt korras, mäletab, et ühel oli esiklaasis

mõra, ei mäleta, mis värvi see oli. Teisel oli eksitus numbriga. Ni käest usub, et sai mõlemal

korral teenustasu 30 eurot.

Xxx XXX reg nr xxx

Sõiduki Xxx XXX reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas J Z

04.01.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ

punktis, leiti ühe väheolulise puudusena, et tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on

kohustuslikus korras kontrollimata ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik

III kd, tl 186-187). 02.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx

XXX reg. märgiga xxx ja selle registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et sõidukit

käivitades põlevad armatuurlaual ABS tuli, kirje „TRACS OFF“, kirje „XXX“ ja oranži

värvi kolmnurk, mille sees rohelist värvi kolmnurk, mille sees on kujutis.

Registreerimistunnistuse nr XXX nähtus, et viimane märge järgmise ülevaatuse kohta oli

12.2016, K.2861116, kinnitatud allkirjaga (samas, tl 188-198). Kaitsja esitatud sõiduki

taustakontrollist nähtub, et 30.12.2016 on sõiduk läbinud tehnoülevaatuse Amserv Autos ja

tuvastati üks väheoluline viga, sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik VIII kd, tl 118-123).

Esitatud on ka 04.01.2016 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne

kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Marti Stein, K.2861116 (kr. toimik V

kd, tl 114).

14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 02.01.2016 J Ž helistab Andrus Tealasele ja

ütleb, et tal on Xxxle ülevaatus ära teha, ülevaatus on läbi ja lepivad kokku, et esmaspäeva

hommikul sõidab J. Ž teenindusse. 04.01.2016 kell 09.06 J. Ž helistab A. Tealasele, kes

ütleb, et jõuab tunni aja pärast tema juurde, mille peale J. Ž ütleb, et ta kiiresti tuleks, sest

see auto on vaja kiiresti ära teha (kr. toimik VII kd, tl 1-19).

26.06.2020 kohtuistungil S S loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel

menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana antud

ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt on J Žile kuulnud sõidukit Xxx XXX

reg. märgiga xxx kasutanud, ei mäleta, et esiklaasil oleks olnud mõrasid või pragusid ja kui

olid, siis need ei seganud sõitmist.

19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34

pöördel) kohaselt sõidukiga Xxx xxx reg. märgiga xxx aastal 2016 sõitis tema abikaasa.

Jaanuaris 2016 tehnoülevaatusel ei täheldatud ühtegi viga, sõiduk oli suurepärane. Pärast

novembrit 2016, tegeles autoga nädal aega, ei saanud aru, miks lambid põlevad, pärast

selgus, et seal oli 15 minutiga kõrvaldatav viga, ABS blokk, oli vaja täiendavalt joota. Müüs

selle 2018 aastal maha. Xxx eest andis Tealasele 40 ülevaatuse jaoks ja 5-10 eurot suitsu

raha, teenuse eest

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 02.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx XXX

reg. märgiga xxx (p 2.40), fotodega leidis, et ABC pidurite rikke märgutuli, ohtlik viga,

vajab diagnostikat. Ülejäänud tulede põlemine ei ole ülevaatusel viga.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 04.01.2016 Xxx XXX reg.

märgiga xxx, oli S Si auto, sai selle Ži töökoja juurest, S oli väga hoolas oma autode suhtes,

nii Xxx kui buss olid väga korras. Ülevaatus kulges normaalselt, tõrkeid ei tekkinud.

Teenustasu sai 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A

21.01.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2873023 (kr. toimik IV kd, tl

1xxx-181). 04.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaubikut Xxx Xxx reg.

märgiga xxx, punast värvi, millest nähtuvalt võtme puudumise tõttu ei olnud võimallik

kontrollida odomeetri näitu, kojameeste ja tulede tööd, parempoolse AIRBAG kate on

eestpoolt avatud ehk kinnitustest lahti, käsipidur ei tööta, sõiduki põhjas pikitala ja summuti

ühenduskronsteini kohal on metalli läbiv pikimõra, tagastange alumisel osal vasakul pool

on plekki läbivad roosteaugud, põhja parempoolses ääre keskosas on põhja läbiv suurem

roosteauk, põikitala metall tugevalt korrodeerunud ning esineb auk, vasaku küljekarbi

esiosas on tükk välja lõigatud ning esinevad läbivad roosteaugud, mootor on ülevalt õline

(kr. toimik IV kd, tl 182-193). 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõiduki Xxx

Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistust nr EK371494, kus on viimased märked

ülevaatuste kohta 01.2015, 07.2015, mis on kinnitatud pitseri ja allkirjaga ning 01.2016,

07.2017, 01.2017, mis on kinnitatud allkirjaga (kr. toimik IV kd, tl 195-198). Esitatud on

ka 21.01.2016 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK

ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2873023 (kr. toimik V kd, tl 125).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 21.01.2016 helistas J Ž

Andrus Tealasele ning võttis vastu kõne xx OÜ-lt ja A. Tealaselt (kr. toimik VI kd, tl 90-

98).

14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 21.01.2016 J Ž helistab Andrus Tealasele ja

ütleb, et tal on vaja ühe bussi tehnilise ülevatus ära teha ja lepivad kokku, et kell üks, kõne

lõpus Ž ütleb kellelegi, et „raha võta“. Kell 10.04 A. Tealane helistab J. Žile ja küsib, kas

tal on buss valmis, et saaks praegu tulla ja ära käia, mille peale Ž vastab, et ei, leppisid ju

kokku kell üks (kr. toimik VII kd, tl 1-19).

J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 04.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx

reg. märgiga xxx (p 2.41) fotodega leidis, et ei saa aru, kas rooste on pindmine või läbiv, ei

saa fotolt aru, mis seal on. On küll palju roostet näha, seal on praod, ei saa aru, kas on läbiv

pragu, värv on lahti.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 21.01.2016 Xxx Xxx reg.

märgiga xxx oli Xxx auto, punane istmetega buss, sai selle Ži käest pärast remonti, vigu ega

puudusi ei meenu, teenustasu sai 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx

15.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx ning

nimetatud sõiduki registreerimistunnistust nr xxx. Sõiduki vaatlusest nähtuvalt

parempoolse kõrvalistuja uksepakul olev VIN-kood on roostes ja loetamatu, tuuleklaasi

parempoolne kojamees on katki ehk kojamehe kummi kinnituskoht on katki, kaubaruumis

puuduvad koorma kinnituskohad, kaubaruumi tagumised uksed avanevad ainult seest poolt,

tagumise numbrimärgi parempoolne pirn on läbi ehk ei põle, vasakpoolne küljekarp

keskosast on läbiva roosteauguga, metall on väändunud, küljekarbi ja põikitala ühendus on

tugevasti korrodeerunud, kinnituses mõrad ja parempoolse külje keskosas olev põhitala on

läbi roostetanud, korrosiooniaugud, osaliselt puudub metall. Summuti pealmine kiht läbi

roostetanud. Registreerimistunnistuse vaatlusest nähtub, et viimased märkmed järgmise

ülevaatuste kohta on 10.2015, mis kinnitatud pitseri ja allkirjaga ning 10.2016, 10.2017,

mis on kinnitatud allkirjaga. Omanikuks on xxx OÜ ning üheks kasutajaks A A (kr. toimik

IV kd, tl 29-50).

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas V O

07.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik IV kd, tl 76-77).

R V 19.12.2016 Tööinspektsioonile edastatud e-kirjas kirjutas R. V, et 25.11.2016 said

teate, et neile saadetakse uus töövahend Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mis on paar aastat

vanem, kui neile antud asendusauto ning see jääb nende töövahendiks. Autot nähes läksid

kohe kontorisse ja palusid Erle Suursaarel helistada pealogistikule ja juhatusele, et paluda

asendusauto neile jätmist kuni leiavad parema transpordivahendi kui xxx. Vaidlus kestis

tööpäeva lõpuni, juhatus keeldus nende palvest, ütles, et asendusautot on vaja teisel

brigaadil ja nemad peavad leppima autoga, mis toodi. Õhtul jätkus suhtlus Erle SuursaAa

SMSi teel. Sõnumites palus R. V, et talle antaks garantiikiri, et kui nad peaksid saama

sõiduki xxx kasutamise eest sellises seisus trahvi, hüvitatakse see talle täies ulatuses. R. V

loetleb kirjas kokku 13 viga, mis tema hinnangul sõidukil on, millede hulgas on nii ohtlikud

vead kui eriti ohtlikud vead. Mainib ka ära selle, et sõiduk xxx käis kogu selle vigade

nimekirjaga 02.11.2016 ülevaatusel ja läbis selle veatult, kuigi tegelikult ei tohiks antud

auto liikluses osaleda. Auto seisukorrast oli juhtkond tema hinnangul kindlasti teadlik, kui

lasi teha ülevaatuse altkäemaksu abil. Kirjale on lisatud SMS A Ai poolt Erle Suursaarele,

kus ta kirjutab, et talle ei meeldi olukord, kus töötajad valivad, millise autoga nad töötavad

ja millisega mitte, see on Tallinna pealogistiku otsustada. Kui auto ei ole korras, tuleb see

remonti kirja panna. See, kui töölised nõuavad juhtkonnalt allkirjastatud kirju, ilma milleta

keelduvad tööle tulemast, on see sabotaaž ja šantaaž. Kui neile ei meeldi Xxxis töötada või

keelduvad kohustusi täitmast, võib teha neile ettepaneku lahkumisvalduse kirjutada ja kui

on probleemid personaliga, tuleb personal välja vahetada. Kirjale on lisatud ka SMSi

vahetus R. V ja E S vahel, kus arutatakse, kas firma maksaks trahvi kinni ja R. V ei ole nõus

ilma allkirjastatud kirjata sõidukiga sõitma, loetleb sõiduki probleeme, E. Suursaar palub

tööle tulla, et kliente mitte alt vedada ja, et neid endid lahti ei lastaks. Lisatud piltidest on

nähtav, et tuuleklaasi keskel on ristipidi pikk mõra, põikitalas roosteaugud, pikitala

roostetanud, rattakoobastes läbivad roosteaugud, kaubaruumi tagumised uksed ei lähe kinni

(kr. toimik IV kd, tl 53-63).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 07.04.2016 helistas Xxx xxx

OÜ J Žile, kes seejärel helistas Andrus Tealasele ja ühel korral Xxxi numbrile (kr. toimik

VI kd, tl 90-98).

14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 07.04.2016 kell 10.13 J Ž helistab Andrus

Tealasele ja küsib, kas tehnilise ülevaatuse teeb ära, A. Tealane vastab, et muidugi ja lepivad

kokku, et A. Tealane jõuab pool kaksteist tema juurde (kr. toimik VII kd, tl 1-19).

23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 158-163 pöördel)

kohaselt töötas ettevõttes xxx 2013 kuni 2016 aasta vist oktoobrini. Oli akende paigalda ja

autojuht, üldiselt Lääne-Virumaal, vajadusel abistasid ka üle Eesti teisi piirkondi.

Tööautoks olid Xxx Xxx reg. märgiga xxx, enamus seal töötamise ajal oli see sõiduk.

Aegajalt kasutas asendusautosid kui Xxx Xxx oli remondis. Sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga

xxx oli kasutuses korra 2016 aastal lepingu lõppedes. Kõik firmaautod olid romud, suht läbi

omadega ja hooldamata, tehniline pool oli jäetud unarusse. Pärast Xxx Xxxit anti kuuks-

pooleteiseks rendiauto, novembris said Xxxi ja tegid kohe platsi peal sellega katsetamise.

Katsus käsipidurit, oli näha, et esiklaas katki, pidurid võtsid alles kolmanda vajutuse peale,

sidur libises, rooste oli autot küllalt palju ära söönud, just kaubaruumi osas. Kaubaruumi

külje uks ei avanenud üldse. Tagumisel uksel oli imelik enda tehtud mutritest riiv, mis

vasakut ust kinni hoidis, see süsteem oli seal kõigil kaubikutel. Tema meelest oli sillastend

tegemata, kõik oli suht viltu, rool kiskus vastavalt teele ja rööbastes oli võimatu liikuda. Alt

ei olnud asi ilus, kõik oli korrosiooniga kaetud, leidus auke, põrandakatteks oli vineer ja

seda ei julgenud tõsta, asfalt paistis sealt vastu, seal all oli suhteliselt mäda kõik. Seda palju

ei kangutanud, sest tagumine stange oleks ära kukkunud, see oli osaliselt lahti roostetanud

ja rattakoopad paistsid läbi. Hakkasid protestima sama päeval õhtul, et nad ei soovi sellega

tööd teha ja hakkas mõtlema, et miks seal edasi töötab. Vastuseks said peakontorist, et kui

ei meeldi, minge ära põhimõtteliselt, kui töövahendid ei meeldi, võivad leida teise töökoha.

Asi lahenes nii, et järgmise või kolmanda päeva hommikul panid avaldused lauale,

28.11.2016, ja samal päeval tuli tööline ka Xxxile järgi, kes viis selle linna. Tema

mäletamist mööda oli Xxx samal kuul ülevaatuse saanud, kui see neile anti. Lahkumisega

seotult läks asi töövaidluskomisjoni, kuna tööandja ei olnud nõus lahkumisavalduse

alusega, kus ettevõte kaotas. Asi lõppes kohtus kokkuleppemenetluses, kus nemad maksid

tööandjale midagi tagasi aga alus jäi. On nii Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kui Xxx Xxx reg.

märgiga xxx vigu fikseerinud, saatnud neid otsesele ülemusele, tema peakontorisse, kui ka

põhjusel, et ennast kaitsta, et kui tuleb vaidlus, siis on olemas materjal, millega ennast

kaitsta. Politseile edastas e-posti teel kõik pildid, videod, digitaalse materjali. Sõidupäeviku

andis isiklikult politseile üle. Vist andis ka remondiarvete paberid, mis STIKist, kus ajalugu

Formi kohta, kus olid remondiarved, hinnapakkumised ja tuvastatud vead ehk ajalugu 3

aasta vältel. Xxx Xxx reg. märgiga xxx fotod on tehtud teisel päeval, pärast töö tegemist,

vead, mis on meili kirjutatud, on fikseeritud kohe esimesel päeval. Töötas koos oma venna

R Vga alates teisest aastast, oli ise autojuht, kuna vennal lube ei olnud. Ei oska nimetada

Xxxi töötajate nimesid, kes neid Mle juhatasid ehk ees sõitsid. Juhatamine oli saateautoga,

ühel korral viidi ka ise sõidukiga kohale. Autod oli Xxx märgistustega ja meestel firma

joped seljas. Ühe korra nägi, et üks juhatajatest andis J Žurovile üle ümbriku. Ei ole

remondimehega ise suhelnud, kuna ei oska keelt. M remonditöökojas on käinud kolm korda,

ühel korral kuna ülevaatus hakkas lõppema, siis taheti viia enne remondist läbi, teisel korral

oli ukselingid vaja vahetada ja kolmandat ei mäleta täpselt. Ise ei toonud sõidukeid kunagi

ülevaatuselt ära, vaid kas remonditöökojast, peakontori juurest ja korra linna vahelt. Seda,

kas sõidukid on ülevaatuse läbinud kontrollis nii maanteeameti andmebaasist kui tehnilisest

passist, ei oska täpselt öelda, kus ülevaatust tehti.

23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 163 pöördel - 165

pöördel) kohaselt on töötanud ettevõttes xxx 2015 suvi kuni 2016 lõpu poole. Oli seal oma

vennaga, paigaldas aknaid, viimistles ja viisid aknad koha peale. Teenindasid Lääne-

Virumaad, Rakvere piirkonda. Erandjuhtudel käisid Jõgeval ja muudes kohtades. Lääne-

Virumaa Xxxi kontor oli Rakveres sees, kaubanduskeskuse teisel korrusel, oli kontori

töötaja ja kaks paigaldajat. Tööautoks oli Xxx Xxx reg. märgiga xxx, vahepeal olid

rendiautod ja lõpuks said Xxxi, 25.11.2016. Asendusautona toodi neile Xxx Xxx reg.

märgiga xxx. Sellel oli esiklaasis mõra, käsipidurit proovides läks tross koheselt katki, ei

töötanud enam, tagumised lehtvedrud oli täiesti väsinud ehk auto oli vastu kummipukse,

sidur ei töötanud, pidurid ei töötanud normaalselt, kui rahulikult pidurdasid pidurdas ainult

üks esimene, roostet oli hästi palju, taga koopad täiesti roostetanud. Oli

manuaalkäigukastiga, sidur küll võttis aga ta võttis väga vales asendis, ei olnud õige. Esisild

tundus täiesti paigast ära, peale vaadates oli näha, et ratta kokkujooks oli vale. Seda Xxx

Xxxit kasutasid 2 või 3 päeva. Tema ise sellega ei sõitnud, proovis ise parkalas ka ainult, et

kuidas ta käitub ja mida ta teeb, et aru saada, mis valesti on. Tema mäletamist mööda neil

päevadel vennaga ei töötanud. Kui said selle, siis läksid rääkisid kontoris, läksid koju ja

vennaga kaasas ei käinud. Rääkisid probleemidest ja nende kontoritöötaja rääkis

Tallinnaga, kust öeldi, et nii jääb, valikut ei olnud. Xxxil oli tema teada ülevaatus olemas.

Kuna neile öeldi, et nad ei saa valida, millega sõidavad ja kui ei meeldi, siis mingu minema,

siis andsid lahkumisavalduse. Xxxiga edasi sõitmine oleks ohtlik olnud. Tegi video bussist,

kui see ülevaatuselt tuli, selleks, et kontrollida, kas selle on midagi tehtud, täpsemalt

kontrollisid kardaani, see mis veab käigukastist jõu tagasillale. Kuna auto on nii pikk, siis

on tal 2 kardaani tugilaaxxxit, mis hoiavad kardaani paigas, et ta ei loksuks, kuna see

kardaan liigub päris kiiresti, siis ta hakkab seal päris hästi lõhkuma kui ta loksub, samas 2

puksi olid läbi, üks rohkem kui teine. Sellise autoga aeglaselt sõites ei ole hullu, aga mida

kiiremini sõita, seda hullemaks läheb, hakkab vibreerima, otseses mõttes lõhkuma. Kui

piisavalt kaua sõita, kui see puks peaks seal alla andma, siis see kardaan hakkab seal nagu

lendama ja hakkab põhja ja asfalti lõhkuma. Kontrollisid seda, sest teadsid, et see on

probleem, et kas on korda tehtud ja ei olnud.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 15.02.2017 vaatlusprotokolli Xxx Xxx

reg. märk xxx (p 2.42), fotodega leidis, et kui uks korralikult ei sulgu ja võib ise avaneda,

on ohtlik viga, kui aga püsib suletuna ja on väikeselt irvakil natukene, siis ei ole viga. Üks

numbrituli ei põle, väheohtlik viga ülevaatusel. Ukse keskosas on õhuvahe, mitte pragu.

Kui seal on pildistatud VIN-koodi, siis see on loetamatu, ohtlik viga. Korrosiooni on põiki-

või risttaladel, läbi roostetanud, ohtlik viga sellise detaili puhul.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 07.04.2016 Xxx Xxx reg.

märgiga xxx oli Xxx sõiduk, mingil määral oli roostes aga muidu oli tehniliselt rahuldavas

korras. Tõsisemaid puudusi ei märganud, mis võiks ülevaatusel probleeme tekitada,

ülevaatusel takistusi ei tekkinud. Teenustasu sai 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx (2016 aasta episood)

18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja

sõiduki registreerimistunnistust, mille kohaselt on sõiduki vastutav kasutaja N Š ning

viimaseks järgmise ülevaatuse ajaks on märgitud 04.2017, kontrollkaart K.2970017,

kinnitatud allkirjaga. Sõiduki vaatlusest nähtub, et sõiduki parempoolse esitule klaasil on

läbiv auk, vasakpoolse tagumise ukse alumisel äärel on korrosioonikahjustused,

vasakpoolsel tagumisel tiival on pindmised korrosioonikahjustused, parempoolse esistange

iluvõre all on stanget läbiv pikimõra ning vasakpoolse esitule vasakul all servas on mõra

(kr. toimik I kd, tl 134-144). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete

väljatrüki kohaselt esitas N Š 15.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja

Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, toodi välja üks väheoluline viga ehk peegel on

kahjustunud, lahti tulnud või selle kinnitus on ebakindel või tahavaateseade ei tööta, ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2970017 (samas, tl 150-151).

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis N Š esitatud fotodelt ära Andrus

Tealase, keda tunneb Andrusena ja kes viis kahel korral tema sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga

xxx tehnoülevaatusele, maksis talle mõlemal korral 70€, et sõidukile saaks ülevaatus tehtud.

Tunneb isiku ära näo ja silmade järgi (kr. toimik I kd, tl 145-147).

Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrolli kohaselt on läbinud tehnoülevaatused Xxx Xxx OÜ-

s 2015, 2016 ja 2017, kõigil kordadel tuvastatud üks väheoluline viga, sõiduk tehniliselt

korras (kr. toimik VIII kd, tl 124-129)

14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 01.04.2016 N Š helistab Andrus Tealasele

ja küsib, kas saaks oma Xxxile ülevaatust tema kaudu teha nagu eelmisel aasta, lepivad

kokku, et teevad pärast kümnendat kuupäeva ja A. Tealane ütleb summaks seitse.

15.04.2016 kell 10.36 N. Š helistab A. Tealasele, ütleb, et soovib tehnoülevaatust, lepivad

kokku, et saavad kokku kell kuus Majaka põik 11. kell 17.56 A. Tealane helistab N. Šle ja

annab teada, et on maja otsas. Kell 19.02 helistab taas A. Tealane ja ütleb, et on nüüd maja

otsa juures (kr. toimik VII kd, tl 1-19).

26.06.2020 kohtuistungil N Š süüdistavana antud ütluste (kohtuköide II, tl 9-11 pöördel)

kohaselt kuulus talle 2015 aastal Xxx Xxx reg. märgiga xxx. 2015 ja 2016 kasutas

tehnoülevaatuseks Andrus Tealase abi. Pärast 2015 ülevaatust Andrus ütles, et

korrosiooniga peaks tegelema ja piduritel oli midagi kulunud, nendega peaks ka tegelema.

Järgmisel aastal helistas Andrusele, ütles, et tehnoülevaatus on vaja teha, summa oli sama,

70, leppisid aja kokku, Andrus tuli autole järgi, võttis võtmed, dokumendid ja raha. Samal

või järgmisel päeval tõi sõiduki tagasi, kiiresti läks. Probleemideta ära tegemine 70 euro

eest tähendas seda, et tema ise ei pea sellega tegelema, Andrus vaatab üle, kui on pisivigu,

parandab, kui suuremad vead, annab teada. Ise ta ei ole kunagi tehnoülevaatustega

tegelenud, probleemideta tegemine tähendas, et maksab ja asi saab tehtud, tal ei ole vaja

selle peale rohkem mõelda. Sai ka tagasisidet, et sõidukiga saab sõita, midagi katastroofilist

seal ei olnud. Arvas, et 2015 aastal summuti pärast ei saa läbi, sest see karjus nii kõvasti

aga 2016 aastal ei olnud põhjust arvata, et läbi ei saa. Arvas, et Tealane saab paRni

ülevaatuselt läbi, sest talle kui naisterahvale heidetaks ükskõik mida ette. Eeldas, et autoga

on üldiselt korras aga ehk mõned pisivead leiab ja ei tahtnud sellega riskida. Sellel ajal kui

Tealasele raha maksis, ei arvanud, et osa võib altkäemaksuks minna, politseis selgitati seda

temale. Esimene kord veel oli remont ka, aga teisel korral seda enam vaja ei olnud. 2017

aastal müüs auto maha, elektroonikaga juhtus midagi, mille parandamine oleks rohkem

maksma läinud, kui selle väärtus oli. Tunnistab end süüdi selles, et andis altkäemaksu selle

eest, et sõiduk saaks ülevaatuselt läbi. Hiljem käis ise ülevaatustel, sai teada, et see maksab

ametlikult 40 eurot, tema andis rohkem. 2015 aastal ei saanud aru, et tegu on altkäemaksuga,

ei olnud soovi altkäemaksu anda, alles politseis ülekuulamisel sai aru, et see võis nii olla.

Esimese korra puhul eeldas, et see on remondi raha, teise korra puhul selgitati talle

põhjalikult, et see on altkäemaks, ehk esimesel korral maksis ka remondi eest, teisel korral

maksis sama summa aga remonti enam ei vajanud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 15.04 N Šga seoses Xxx

Xxx reg. märgiga xxx, on sõidukiga ülevaatusel käinud. Ei mäleta, mis tänavalt sõiduki

kätte sai, aga Tuha tn kõrval. Ülevaatuse läbis, teenustasu sai 30 eurot. Selle autoga käis 2

aastat ülevaatusel. Summuti klamber oli katki esimesel korral. Klambril ei oleks mõtet, kui

see ainult ühe aasta vastu peaks, seal oli summuti liim ka vahel ja see ei tule lahti. Kui oleks

teisel aastal mingi defekt olnud, siis oleks meelde jäänud, meeles on rohkem omanik, kui

auto, seega võis aastad segamini ajada. Teisel korral oli juhipoolse peegli alumine serv

korrodeerunud, klaasi oleks pidanud aasta jooksul ära vahetama ja sellest sai omanikku ka

teavitatud.

Xxx Xxx reg nr xxx

13.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

millest nähtuvalt soiudki kere on roostetanud, tagatiibadel on peal krunt, puudub tagastange,

šarniirid on katki, vasakul küljekarbil on auk, esiklaasil on juhivaateväljas kriimustus,

esimese stabilisaatori liigendid on katki, salongis on puudu rooli alune plastik, signaal

puudub, tagumised kojamehed on vanad ja ei puhasta, puudub keskmine istme peatugi,

puudub vahesein (kr. toimik V kd, tl 1-6). xxx OÜ poolt 07.04.2016 tehtud kontrolli

tulemustel on näha tehtud testide tulemusi ning on välja toodud olulistest puudustest, et

signaal puudub, tagumine stange, vasakus küljekarbis auk, tagumised uksed ei käi lahti,

šarniirid x4, heitgaasid ei vasta nõuetele, salongi roolialune plastik on puudu, puudub

vahesein, tagumised kojamehed, keskmise istme peatugi on puudu ning väheolulistest

puudustest oli välja toodud esimese stange liigendid, esiklaas ja parem tuli tuhmunud

(samas, tl 7-8). 21.04.2016 xxx OÜ poolt tehtud tehnokontrolli kaardist nähtuvalt tuvastati

sõidukil 7 väheohtlikku puudust ja 12 ohtlikku puudust. Väheohtlikud puudused olid

tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või kontrollimata, ohukolmnurk puudub või ei vasta

nõuetele, ratta tõkiskingad puuduvad või on valede mõõtmetega, vasak valgusallikas ei

lülitu, parempoolses laternas niiskus, vasakpoolse tagumise ääretule klaas defektne,

roolialused plastkatted osaliselt puudu ja kinnitamata. Ohtlikest puudustest oli välja toodud,

et parem esirattalaager on lõtkuga, klaasi kahjustused klaasipuhastitega puhastataval alal,

juhiistme poltkinnitus ebakindel, mootor on õline, korrosiooni ja mehhaanilised kahjustused

küljekarpidel, tagumise kaitseraua keskmine osa puudub, vedrustuse kuulliigend või puks

on ülemäära kulunud, esipidurite torud on korrodeerunud, piduritorud hõõrduvad omavahel,

suitseb ja helisignaaliseade ei tööta korralikult või on töökõlbmatu. Lisatud on testide lehed

(samas, tl 9-12).

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas M

K 19.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, otsus kehtib kuni 07.2017, kontrollkaardi nr

K.2975569 (kr. toimik V kd, tl 76-78). 20.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi

antud sõiduki registreerimistunnistust nr xxx, millest nähtub, et järgmise ülevaatuse aeg on

07.2017, kontrollkaardi nr on K.2975569, mis on kinnitatud allkirjaga (samas, tl 79-82).

Esitatud on ka 19.04.2016 testide leht, allkirjastatud A Mi poolt, K.2975569 (kr. toimik V

kd, tl 129).

03.05.2016 jälitustoimingu protokolli (kr. toimik V kd, tl 58-74, lisad CD plaadil tl 75)

kohaselt viidi läbi kuriteomatkimine 19.04.2016 kell 14.15-14.45 aadressil Xxx xxx xxx,

Tallinn. Matkijale anti üle 85 eurot (seitse kümneeurost rahatähte numbritega xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx, xxx; kolm viieeurost rahatähte numbritega xxx, xxx, xxx), sõiduk Xxx Xxx

reg. märgiga xxx, sõiduki süütevõtmed ja sõiduki registreerimistunnistus nr EK781592.

Kell 14.15 seisab parklas sõiduk Xxx Xxx, mille juhiistmel Andrus Tealane. Kell 14.22

sõidab parklasse Xxx Xxx, mille roolis on matkija, ja peatub Tealase lähedal. Isikud

väljuvad autodest, Tealane küsib tehnoülevaatuse eest xxx eurot, matkija annab talle küsitud

summa. Tealane istub Xxx Xxx juhiistmele, ütleb, et esiklaas paistab silma. Kell 14.26

sõidab Xxx tehnoülevaatuspunkti juurde, sõidab sisse ja ülevaatuspunkti uks suletakse.

Tealane rakendab seisupiduri, võtab registreerimistunnistuse, väljub sõidukist, vasakult

poolt tuleb välja A M. M vaatab registreerimistunnistust ja seejärel rooli taga olevat

näidikute plokki, käib ringi ja seejärel istub juhiistmele. Kell 14.29 tehnoülevaatuse uks

avatakse, M liigub sõidukiga edasi, kontrollib suunatulesid, sõiduk rappub, peatub järsult

ülevaatusele omaselt. Mootoripöörded tõusevad, sõiduk ei tööta, M käivitab sõiduki uuesti

ja liigub edasi. M pidurdab järsult, ütleb, et see läheb kohe ära, see ei sõida, Tealane ütleb,

et „käikudega peab natuke…“ . M tõstab mootori pöördeid, liigub edasi, pidurdab, sõiduk

jääb seisma. M käivitab uuesti ja ütleb, et vasak pool ei tööta ja „...ei käsipidur. Natuke

midagi liigub seal aga“. M väljub sõidukist ja vaatab seina ääres olevat ekraani, avab kapoti,

liigub seinaäärest võetud juhtmega sõiduki esiosa juurde ja avab kapoti, M liigub tagasi

ekraani juurde. Seejärel vajutab käega sõiduki gaasipedaali, mootoripöörded kasvavad. M

liigub sõiduki ümber, sulgeb kapoti, asetab juhtme tagasi arvuti juurde. Istub sõidukisse,

sõidab edasi, seiskab mootori ja väljub. Hetke pärast istub juhiistmele Tealane, kellel on

käes registreerimistunnistus, ning sõidab ülevaatuspunktist välja. Kell 14.40 sõidab Xxx

Xxx parklas oleva Xxx Xxx juurde. Matkija ja Tealane vestlevad, Tealane ütleb, et

esiklaasiga on korras, seal on kriim, küsib 5 eurot juurde ja ütleb, et tagumisi pidureid ei ole

üldse, null, nagu oleks piduriklotsid puudu. Matkija annab Tealasele 5 eurot, mille viimane

paneb tagumisse taskusse. Tealane lisab, et mootor töötab kuidagi kehvasti, Matkija

selgitab, et surve pärast ja õliga seotud, läbisõit on ka suur. Kell 14.43 mõlemad isikud

istuvad sõidukitesse, millega tulid, ning lahkuvad.

14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 15.04.2016 politseile teada olev isik (Isik)

helistab Andrus Tealasele, ütleb, et käis kunagi temaga paari autot tegemas ja küsib, kas

järgmine nädal oleks veel kord võimalik käia, lepivad kokku teisipäevas ja helistavad veel

esmaspäeval üle. 19.04.2016 helistab Isik A. Tealasele ja ütleb, et leppisid kokku, et helistab

üle, tal on üks volkxxx. A. Tealane ütleb, et tal aega ja lepivad kokku, et Isik tuleb poole

kolmeks samasse kohta kuhu varem (kr. toimik VII kd, tl 1-19).

19.04.2016 A Mi läbivaatuse protokolli kohaselt leiti jope taskust mh sularaha kogusummas

103,99 eurot (50-eurone kupüür nr xxx, 20-eurosed kupüürid nr xxx, xxx, 10-eurone kupüür

nr xxx) ja kaks pakki sigarette „Winston“ (üks avatud, teine kinnine pakk) (kr. toimik V kd,

tl 94-97).

21.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi 19.04.2016 ajavahemikul 14.40.59-

14.44.52 xxx AS Tallinnas Xxx xxx xxx xxx teenindusjaamas tehtud videosalvestist, millest

nähtub, et kell 14.42.39 tuleb teenindusjaama meesterahvas valge peaga, jalas tumedad

püksid, seljas hall kampsun ja tumesinine jope. Meesterahvas küsib teenindajalt kaks sinist

„Winstonit“, klienditeenindaja annab need meesterahvale, kes maksab sularahas, paneb

suitsupakid taskusse ja kell 14.44 väljub hoonest (kr. toimik V kd, tl 89-93).

Vastavalt esitatud järelepärimisele väljastas xx AS xx teenindusjaam vastavalt üleandmis-

vastuvõtmisaktile 5-eurose rahakupüüri nr xxx, millega klient tasus 19.04.2016 ning antud

kuupäeva videosalvestise, kus on näha nimetatud tehing (kr. toimik V kd, tl 83-85).

19.04.2016 läbiotsimisprotokolli kohaselt otsiti läbi tehnoülevaatuspunkt OÜ Xxx Xxx,

xxx, Tallinnas, selle käigus I korruse klienditeenindusruum, kus on mh kassasahtel

sularahaga, kus võetakse ära kolm 10-eurost kupüüri nr xxx, xxx, xx (kr. toimik V kd, tl 98-

112).

20.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx AS Laaxxxi teenindusjaamast

võetud 5-eurost rahakupüüri nr xxx; Andrus Tealase kinnipidamisel 19.04.2016 ära võetud

5-euroseid kupüüre nr xxx, xxx; 10-euroseid kupüüre nr xxx, xxx, xxx; A Mi isiku

läbivaatuse protokolliga 19.06.2016 ära võetud 10-eurone kupüür nr SE1013683528; OÜ

Xxx Xxx 19.04.2016 läbiotsimise protokolliga ära võetud 10-eurosed rahakupüürid nr xxx,

xxx xxx (kr. toimik V kd, tl 86-88).

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud asitõendi vaatlusprotokolli 13.04.2016,

sõiduk Xxx Xxx Xxx reg. märk xxx, episood 2.43, fotodega leidis, et auto all on

deformatsioon või läbiv rooste, see ei pruugi olla kandev element, kuid fotol võib tunduda,

et seal on auk ja mingid teravad servad võivad seal olla, sellisel juhul läheks see ohtliku

veana kirja, kuna teravaid servi olla ei tohi. Tundub ka, et üks tolmukate on katki, see oleks

väheohtlik viga, aga kui see liigend lõtkuga on ka ära kulunud, siis võiks lugeda juba

ohtlikuks veaks, see tolmukate ei täida oma eesmärki ja mustus ja pori satub sinna šarniiri

ja see on ära kulunud. Šarniir, mis kinnitub käändmiku külge, seal tolmukattel on praod

sees, sõltub kui sealt on määre välja läinud ja tolm, mustus sees, siis see liigend võib olla

lõtkuga, võib olla väheohtlik või ohtlik viga sellisel tolmukattel. Järgmisel fotol on

tolmukate täitsa katki, serv lahti, seal on silmaga näha, et vahe sees ja stabilisaatori puks on

kulunud, kindlasti see lõtkub, väheohtlik viga. Järgmisel sama moodi stabilisaator puks,

vahe sees, puks kulunud, väheohtlik viga. Roolisamba all katte puudumine ei ole ülevaatust

mõjutav asjaolu. Puuduv peatugi on ohtlik viga, sest ise ei vasta nõutele. Klaasi kahjustus

juhi vaateväljas, Maanteeameti juhendi järgi on juhi otsene vaateväli rooliratta laiune ala,

mis on ülevalt piiratud kojamehe liikumise ülemise servaga ja selles mõttelises alas ei tohi

olla kahjustusi, mis on pikemad või laiemad kui 10 mm, selle fotol olev mõra on täpselt juhi

vaateväljas ja see oleks ülevaatusel ohtlik viga. Sõiduki Xxx Xxx Xxx reg. märk xxx

tõendid p 5, 07.04.2016 OÜ xxx ülevaatuse arve, lk 121 gaasitesti tulemused,

pidurisüsteemi infovedrustuse test, märkmed puuduste kohta; xxx OÜ teostatud tehniline

kontroll, loetletud 17 väheohtlikku viga, 13 ohtliku viga, märgitud puuduste osas leidis, et

kahe dokumendi puhul kattuvad puudused signaali, tagastange, küljekarbi kahjustuse,

vedrustuse, šarniiride, kuulliigendite, esiklaasi, heitgaaside kohta. Vead on analoogsed,

kirjeldatud samu asju erinevate sõnadega. Xxx Xxxi ülevaatuse videosalvestiselt ei näe, et

oleks kontrollitud helisignaali, kõrvaistuja ust ja turvavööde lukustust.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 19.04.2016 Xxx Xxx reg.

märgiga xxx, selle sai kätte ülevaatuspunkti juures, isikut, kes selle andis, ei tundnud.

Pidurid ei olnud korras, vaid mingil määral. Arvas, et kui ülevaatusel natuke pidurdab

rullide peal, tõmbab see pidurikettad puhtaks. Ülevaataja sõitis sellega ja sai kõik paika. Ise

ta seal midagi ei aidanud, pole millegagi kaasa aidata. Eks ikka pidurdas nii palju ja sai

korda. Ülevaatajat ei veennud, ülevaatajale midagi ei maksnud rohkem, ülevaataja oli A M.

Seda episoodi mäletab paRni, kuna küsis sellelt, kes auto tõi viimase 5 eurot, mille politsei

talle andis ja seda näidati videos ka kohtus. Omanik andis talle alguses xxx eurot ja pärast

kui ülevaatuse läbi sai, siis süüdistatav läks ja ütles, et anna 5 eurot veel ja andis. Ei tea,

miks selle pärast juurde küsis, ütles, et talle anti nii palju raha ülevaatuse jaoks. Peale seda

ülevaatust ta arreteeriti, peeti kinni.

Xxx Xxx xxx VAN reg nr xxx

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A

19.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik IV kd, tl 78-79). Esitatud on ka

19.04.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja

heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2975058 (kr. toimik V kd, tl 136 pöördel).

03.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

millest nähtuvalt sõiduki kerel esinevad värvi- ja roostekahjustused, kaubaruumi tagumistel

ustel olevad kojamehed katki, vasak- ja parempoolsed küljekarbid on korrodeerunud,

läbivaid auke ei tuvastatud, mootori esikülg on õline, õli on jooksnud mootori alumisse ossa

välja, summuti keskosas olev pütt on katki, ilma ühe küljeta. Vasakpoolse õõtshoova raami

kinnituse juures on mehhaanilised lõikejäljed, on eemaldatud 5x5 cm metallitükk,

vasakpoolse ukse astmelaua plekk osa on tugevealt roostes ja läbivate roosteaukudega.

Sõiduki aku puudumise tõttu ei saanud seda käivitada ja kontrollida odomeetri näitu,

kojamehi, tulesid (kr. toimik IV kd, 101-111).

07.02.2017 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis R V temale esitatud fotodelt

ära J Ži, kui remondimehe, kes tegutses Tallinnas, M kalmistu lähedal asuvas

remondiettevõttes ja kus remonditi xxx OÜ-le kuuluvat ja tema kasutuses olevat sõidukit

Xxx Xxx reg. märgiga xxx, tunneb isiku ära näo järgi (kr. toimik IV kd, tl 51-52).

R V on Tööinspektsioonile edastanud sõiduki xxx kardaanist tehtud videolõigu, e-kirjas on

toodud, et video on tehtud 11.05.2016 ehk päev pärast esimest 2016 aasta ülevaatust, millele

järgnes korduvülevaatus 17.05.2016. Videost nähtub, et tegemist on sõidukiga Xxx Xxx

reg. märgiga xxx, minnakse sõiduki põhja alla, kus filmitakse, kuidas kardaan seda

katsudes, liigutades logiseb. Samuti on e-kirjale lisatud AS S remondi ajalugu sõidukile

xxx, kus on tellimuste kuupäevadena näha 08.01.2014 kuni 24.08.2016. Lisatud on ka

17.05.2016 kiirmenetluse otsus, mille kohaselt rikkus R V sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga

xxx LS § 73 lg 1 tulenevat nõuet, ehk juhtis sõidukit, mis ei vastanud õigusaktidega

kehtestatud nõuetele, otsuses on aluseks toodud MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood

507, mille kohaselt on puuduseks naastrehvide kasutamine ajal, millal see ei ole lubatud

ehk väljaspool lubatud perioodi 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Esitatud on ka sõiduki reg.

märgiga xxx sõidupäeviku esimene leht (kr. toimik IV kd, tl 64-75).

Väärteoasja nr 27xxx,16,004772 materjalide kohaselt tegi PPA Lõuna Prefektuuri

politseijaoskonna liikluspolitseinik kiirmenetluse otsuse selles, et 17.05.2016 kella 15.20

ajal Lääne-Viru Maakonnas Rakvere vallas R V juhtis sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

mis ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja kasutas naastrehve selleks mitte

ettenähtud ajal, ehk rikkus LS §73 lg 1 ja MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa kood 5007

kehtestatud nõudeid. R V on selgitanud, et kuna pole tema auto, on jäänud naastrehvid

vahetamata ning seletuskirjas, et enne ülevaatust oli vaja tagumised piduriklotsid vahetada,

kardaani tugilaaxxxid, rooli latt lekkis, oli vaja teha keretöid ning ülevaatus on teostatud

peakontori poolt. Patrullpolitseiniku poolt tehtud fotodest nähtub, et sõidukil on all

naastrehvid, põhja all on näha metalli murdumist, murenemist, rooli lati vedeliku lekkimist

(kr. toimik IV kd, tl xxx-94). Liiklusjärelevalve infosüsteemis salvestatud kontrollkaardilt

nähtub, et sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx puhul on vedu teostav ettevõte OÜ A,

sõidukijuht R V ning sõidukil avastati ohtlikute vigadena roolivõimendi, klaasi seisund,

udutulede seisund ja toimimine, šassii üldine seisund ja väljalaske torud ja summuti, eriti

ohtlikuks veaks šassii jõuülekanne, otsuseks oli, et sõidukil on sõidukeeld. Märkustena on

toodud, et roolilatil on vedeliku leke, esiklaasi A piirkonnas on mõrad, parem esimene

udutuli on puudu, põrandas on tagasilla juures augud, heitgaaside väljalaskesüsteemis kaks

summutipOi lekivad ja sõiduki keskel olev kardaani tugilaaxxxi pukk tugevalt kahjustunud

(samas, tl 95-100).

21.10.2016 müügilepingu kohaselt müüs A OÜ sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx xxx OÜ-

le (kr. toimik IV kd, tl 112-113) ning Maanteeameti vastustest nõudekirjadele nähtub, et

sõiduki registreerimistunnistuse nr on xxx (samas, tl 114-115) ja sõiduk on lammutatud

firmas xxx OÜ 03.11.2016, registreerimistunnistust ei ole Maanteeametile tagastatud

(samas, tl 116-117).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 18.04.2016 on neli kõne Xxx

xxx OÜ ja J Ži vahel. Seejärel helistab J. Ž 18.04 ja 19.04 Andrus Tealasele ning 19.04

toimub J. Ži ja Xxxi vahel kaks kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 18.04.2016 J Ž helistab Andrus Tealasele ja

küsib, kas homme saaks umbes kell 12 bussi tehnilise ülevaatuse ära teha, A. Tealane ütleb,

et saab ja küsib, kas tuuleklaas on ikka terve, et neid praegu jälgitakse ja keerutatakse,

viimase Xxx tuuleklaasiga taheti ka 120 eurot, suure vaevaga rääkis pehmeks ning ütleb, et

sõidab kohale kella kaheteistkümneks. 19.04.2016 J. Ž helistab A. Tealasele ja küsib üle,

kas viimane sõidab, millele vastab, et sõidab (kr. toimik VII kd, tl 1-19).

J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1.

23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 158-163 pöördel)

kohaselt töötas ettevõttes xxx 2013 kuni 2016 aasta vist oktoobrini. Tööautoks olid Xxx

Xxx reg. märgiga xxx, enamus seal töötamise ajal oli see sõiduk. Sõidukiga Xxx Xxx reg.

märgiga xxx oli üldiselt tehniliselt koguaeg probleeme, ei olnud kordagi sellist aega, kui

oleks tegelikult korras olnud. Tüüpilised probleemid olid kardaani tugilaaxxxid, roolilatt

lekkis algusest peale, summuti oli auklik, neid leidus igal pool, heitgaas oli tahmane, kohati

oli katkist klaasi, mida parandati vastavalt sellele, kuidas mõra jooksis. Veermikul

tagumised vedrud läbi vajunud, aeg-ajalt rattalaaxxxid venisid vahetusega pikale, esisild

sillastendi vist ei näinudki, jooksud olid koguaeg paigast ära ja rehvid kulusid kiiremini.

Roostetuse auke leidus siin-seal, tagumistes rattakoobastes olid põhja all augud sees.

Küljekarpidega probleeme ei olnud, astmelaud oli korras, kere poolest ei olnud väga viga,

tehniline, mehhaaniline osa oli probleem. Kui roolilatt lekib ja kui õli on piisavalt välja

voolanud, siis roolivõimendus kaob ära, rool muutub raskeks ja hakkab käes värisema,

ilmselgelt tehnoülevaatuse järgi on ka keskkonna kahjustus. Peakontorist öeldi, et liiga

kallis seda remontida ja rohkem ei öeldud midagi. Viga oli vähemalt kolmel korral vigade

tuvastamises sees, väljavõte sai võetud Rakvere remonditöökojast xxx. Üldiselt

igapäevaselt läbis pikki vahemaid, alla 200 km päeva ei olnudki, 100 km oli juba tööle ja

koju. Sõiduki kasutamisel tugilaaxxxitega läks mingi hetk nii jubedaks, et auto ei olnud

võimeline sõitma üle 10 km/h, vibratsioon muutus nii suureks, et lihtsalt ei olnud võimalik

liikuda ja ühel korral remonditöökojast öeldi, et väga-väga napilt jõudsite kohale, peaaegu

oleks kardaan alt ära kukkunud. Seekord läks Pakiautosse, mis oli kõige kiirem variant, oli

parajasti seal lähedal. Probleeme ikka oli, ukse avanemised, kesklukud kadusid ära, kuna

sild ei olnud paigas, siis talvel sõites nt libedal teel, kui üks ratas oli asfaldil ja teine jääl,

siis tekkis sellest juhitamatus. Probleemidest, auto rikkest, andis teada otsesele ülemusele,

kes võttis ühendust remonditöökojaga, xxx Rakveres, kes võttis auto ülevaatamisele paari

nädala pärast, sealt said vastuse, mis vead autol on ja mis võib maksma minna. See saadeti

peakontorisse, kes ka mõtles nädal-kaks, kohati rohkem, ja siis said vastuse, kas võib

remontida ja mida võib remontida. Kui xxx hinnapakkumine ei sobinud, otsis peakontor ise

remonditöökoja. See kuhu neid suunati olid Tallinnas kõik. Kõike ei remonditud ära, tehti

valikuliselt, kosmeetilised vead ja tõesti väga häirivad vead nagu nt rattalaaxxxi vahetus.

Täiesti korda seda autot ei saanudki, põhjuseks toodi remondi liiga kõrge hind. Tema

hinnangul poolik remont mõjutas remondi vastupidavust, sest nt kui ainult üks kardaan

tugikaarel ära vahetada, siis teisest tekkiv vibratsioon lõhub selle uue samamoodi ära, siis

on seal muud lisatihendid käigukasti ja silla pool. Lihtsalt tuli sõita sellise sõidukiga, puksiir

ei olnud variant. Tallinnas remonditöökojas sai alguses käidud Väike-Paala tn Xxxi kontori

kõrval, hiljem juhatati neid Mle, Valdeku tn kui õigesti mäletab, mööda krusateed tulid

sõita, oli suhteliselt eraldatud, räämas asukohas, Ml hakkasid käima võib olla 2015 suvel.

Käis seda autot sinna viimas ja T, suhtlust seal ei olnud. Seal kohapeal ei oodanud, viisid

auto sinna ära, kes neid juhatas, teine Xxxi töötaja, tuli sinna järgi, said kontori juurest

asendusauto. Järgi käis ühel korral, võib olla kahel, siis samamoodi peakontorist viidi sinna.

Mlt auto remondist kätte saades enamus ajast välist muutust ei olnud. Ühel korral oli

pettumus, et auto läks ukselinke vahetama, plastikosa, aga tagasi tuli nii, et ei olnud

kesklukku, tagumine uks oli ära lõhutud, auk sisse lõigatud, teisele ukse tehti imelik riiv,

mida vaja polnud. Seda otsustati ka peakontoris, et Tallinnas saab odavamalt kui Rakveres.

Kõrvalistuja ukse ja tagumise parempoolse kaubaruumi uksega oli probleeme. Esimene

parandati lihtsalt nii, et keerati kruvi sinna, mis detaili koos hoiaks ja tagumine traadijupiga,

mis pidama ei jäänud. Tema muredele vastavalt vahetati vist ainult kardaan ära, ei mäleta,

et oleks tõsisemaid töid tehtud. Ei tea, kas J Ž remonti tegi, aga nägi teda Ml, oli väljas ja

suhtles mehega, kes neid sinna viis. Tema ise ei suhelnud seal, suhtles, kas kontor või

omanikud. Remondi eest ei mäleta, et oleks mingit raha edasi andnud. Ühel korral 2016

käisid ise Kadakal klaasivahetuses, siis anti kontorist raha kaasa. Kui remont oli kehvasti

tehtud, said ainult otsesele ülemusele öelda, kes proovis peakontoriga asju siluda, aga sealt

ei tulnud kunagi mingit tulemust. Sõitis ise igapäev Xxx Xxxiga edasi. Ise jälgis ülevaatust,

kui hakkas aeg lähenema, teavitas otsest ülemust, kes võttis ühendust peakontoriga ja

leppisid aja kokku, millal võimalik auto Tallinnasse tuua. Ise ei saanud ülevaatusel käia.

Peakontorist või kuskilt neilt küsiti ka, kas kuskil nende piirkonnas on kohta, kus saab

lisatasu eest teha, nad vastasid et ei ole. Sellepärast ei saanud kohapeal teha, sest muidu

oleks pidanud kõik rikked kõrvaldama, et ülevaatuselt läbi saada. Tema 3 aasta jooksul

kahel korral oli ülevaatus xxx, viimasel aastal tehti kuskil mujal, vahepealsel ajal tekkis ka

M remonditöökoda. Lääne-Virumaal ja juba Rakveres on mitmeid ülevaatuspunkte. Seoses

ülevaatusega 2016, viisid Xxx Xxxi remonditöökoja ette, kõigepealt sinna, vaadatakse üle

ja siis, mis edasi saab. Nädal olid kindlasti ilma Xxxita. Hommikul vara anti teada, et auto

saab kätte, aga kui linna jõudsid selgus, et auto oli juba töös ja said auto teiste töömeeste

käest. Kui olid natukene eemaldunud vaatasid auto üle ja selgus, et kardaani ei olnud üldse

puudutud, laager oli ka samas seisus. Autoga ei olnud otseselt midagi muutunud, ei pannud

tähele, et sõit oleks paremaks läinud. See oli pealiskaudsel pilgul. Ülevaatus oli tehnilises

passis olemas, vist isegi sama päeva oma kui auto kätte said. Oma tähelepanekutest teavitas

otsest ülemust, sellest midagi ei muutunud ja sõitis selle sõidukiga edasi, kuigi olid

tehnilised puudused. Järgmisel kuul pärast ülevaatust pidas politsei nende sõiduki välimuse

tõttu kinni. Maanteeameti esindaja teostas kontrolli maantee ääres ja tuvastati vead, mis

varem Rakvere remonditöökojas olid tuvastatud. Ise sai trahvi valede rehvide eest, olid

naelrehvid all aga olid keelatud. Kuna kasutasid sõidukit koju minemiseks, siis lubati

liiklusesse tagasi, kuigi kaaluti, kas lubada. Tuvastatud vigadega vormistati dokument, tuli

teha kordusülevaatus, vigu oli paras rida ja see saadeti koos autoga Tallinnasse peakontori

juurde. Peamised vead olid summuti, kardaan, tugilaaxxxid, rattakoobastes kere läbivad

augud, rohkem meelde ei tule. Ei mäleta kas viisid sõiduki peakontori juurde sama päev või

järgmine päev. Teab, et sõiduk läks korduvülevaatusele, läbis selle, ise sellega ei tegelenud

aga sai selle pärast enda kasutusse. Koobastes roosteaugud olid likvideeritud, esiklaas oli

vahetatud, rohkem parandusi tehtud ei olnud, roolilati probleem, summuti oli sama

auguline, kardaan täpselt sama läbi. Rehvid said kuskiltt, mingi aeg vahetasid ära. Esiklaasi

viga võis tulla nädal enne kontrolli, kui kiviga klaasi said. Pärast seda suvekuudel sai veel

kasutada seda sõidukit, andis otsad umbes septembris. Sõidu pealt lõpetas käigukast

töötamise, alles jäid neljas ja tagurpidi käik. Ise arvab, et kardaani pidev vibreerimine rikkus

käigukasti otsa tihendit, mille vahelt pääses käigukasti õli välja ja õli puudusest olid

laaxxxid kuivad, põlesid läbi, läksid laiali ja jooksid kokku. Tema arvates võis teeäärse

kontrolli dokumendis olla kirjas, et käigukasti otsatihendi leke on. Järgmisel päeval

organiseeriti saateauto ja sõitis neljanda käiguga Rakverest Tallinnasse, peakontori juurde.

Rohkem seda ei näinud kui järgmine kord romulas. On Xxx Xxx reg. märgiga xxx vigu

fikseerinud, saatnud neid otsesele ülemusele, tema peakontorisse, kui ka põhjusel, et ennast

kaitsta, et kui tuleb vaidlus, siis on olemas materjal, millega ennast kaitsta. Xxx Xxxist on

video ülevaatuse päeval, kuna ise selle alla ei mahtunud palus vennal filmida, mis seal all

on. Video on tehtud 11.05.2016, pärast esimest ülevaatust, kui olid auto kätte saanud, ja nii

et numbrimärk jääks ka peale, ja just selleks, et näidata, et seda ei puututud, nii ei tohiks.

Videos on tagumine kandev tugilaager, mis oli täielikult läbi, ei tea, kas seal enam kuule on

sees, vend loksutas seda, et näidata, et see suhteliselt läbi, sama moodi hakkas see ka sõidu

peal vibreerima, ringiratast käima. Kardaani laaxxxi probleem tuli ja läks, seda remonditi

korduvalt aga vahepeal oli seisus, et rõngas, mille sees laager on, oli nii läbi söödud, et

kohe-kohe kukub läbi, sõites tekkis selline vibratsioon, et kogu masin värises.

Tunnistaja R V ütlusi on refereeritud ka punktis 3.1.1.35, kus selgitas, et Mle

remonditöökotta teda juhatati, remondimehe J Žiga ei ole suhelnud ja ise ei toonud kunagi

sõidukeid ülevaatuselt ära, seega ei oska öelda, kus ülevaatuseid tehti.

23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 163 pöördel - 165

pöördel) kohaselt on töötanud ettevõttes xxx 2015 suvi kuni 2016 lõpu poole. Tööautoks

oli Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millel olid kuullaaxxxid kulunud, vedrud väsinud, roostet

oli, tagaust ja kaubaust sai avada kruvikeerajaga, küljelink oli katki, mootor ei olnud terve,

jõud kadunud, tahmas palju ja turbo oli vana ja väsinud. Tagarattakoopad olid roostes ja

summuti, oli roosteauke kere põhjaosas. Kuna ise sellega ei sõitnud, ei oska öelda, kuidas

neid sõitmisel tajus. Tagumisel uksel oli link katki, väike osa oli vaja ära vahetada, läks

parandusse ja kui see parandusest tagasi tuli, oli täiesti lahti lõigatud, plaat asemele pandud

ja lahti sai teha kruvikeerajaga. Ei oska öelda, kas selline uks võiks sõidu pealt avaneda,

nende sõitude ajal õnneks ei juhtunud. Kui Xxx Xxx vajas remonti, andsid nad oma

kontoritöötajale teada, tema võttis Tallinnaga ühendust ja sealt tuli korraldus, kas viia

Rakverre, sinna lähedusse või Tallinnasse, ei tea, mille järgi seda otsustati. Tema seal

töötamise ajal pooled remondid olid Rakveres xxx, pool Tallinnas. Kui oli vaja Tallinnasse

remonti viia, siis sõitis kaasa. Kui õigesti mäletab, käis remondis Peterburi teel, siis Xxxi

hoone juures ja Sinirebase tn oli ka üks koht. Üldiselt said remondist tagasi samal päeval ja

need, mille pärast remonti läks, olid üldiselt korda tehtud. Läbivalt oli probleemiks rooste,

tagauks jäigi kruvikeerajaga avatavaks, käigukasti leket ei eemaldatud ja kardaaniga oli

jama, loksus pidevalt. Neid vigu remondi käigus ei parandatud. Kui sõiduki remonti tõid,

sõitsid kõigepealt Xxxi hoone juurde, seal tuli teine Xxxi töötaja, kes sõitis neil ees kuni

remonditöökojani, võttis võtmed ja viis tööotta, ja viis nad Xxxi hoone juurde tagasi.

Töökojas nemad kellegagi ei suhelnud. Ei mäleta, millal Sinirebase tn auto viisid, aga see

jäi sinna, ise sõitsid Lääne-Virumaale. Vahepeal oli asendusbuss, mille viisid Xxxi kui Xxx

Xxxi remont valmis sai, sealt viidi nad remonditöökotta. See, kes nad sinna viis käis võttis

võtmed, andis neile ja nad sõitsid minema. Xxx Xxxi ülevaatuste kohta tuli info Tallinna

kontori poolt, et on aeg viia ja kuhu. Lääne-Virumaal tema teada ülevaatusel ei käinud, ei

mäleta kuhu oli vaja viia, aga üldjuhul Tallinnasse. Tema seal töötamise ajal käis Xxx Xxx

ülevaatusel 2-3, 2 korda vist. Mäletab, et üks koht oli vist xxx xxx, läksid koos vennaga kes

sõitis, tema istus kõrval, ise tehnoülevaatuspunkti sisse ei läinud. Lääne-Virumaal oli ka

ülevaatuspunkte, ei tea, miks Tallinnasse pidi minema. Lõpuks Xxxil ristmiku peale

väljudes andis käigukast otsad, läks katki, alles jäi neljas ja tagurpidi käik, kui õigesti

mäletab seda põhjustas lekkiv käigukast. Rohkem ta seda ei näinud ja ei tea, mis xxx

kutsekeskkoolis käis. Oli kooli lõpetamas, kui Xxxi tööle läks, 2015. Ühel korral peeti neid

Xxx Xxxiga politsei poolt kinni, ei mäleta millal, oli Rakverest välja sõites kodu poole.

Arvatavasti oli pisteline ülevaatamine, tehniliselt vaadati buss üle, esiklaasis oli mõra juhi

pool, summuti lekkis, tagumised vedrud olid väsinud, saadeti kordusülevaatusele. Kui

õigesti mäletab võisid sõita sellega koju ja töökotta. Igat seika ei tea, alati ei käinud Rga

kaasas aga läks kordusülevaatusele, ei mäleta, mis edasi sai.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 19.04.2016 ülevaatus Xxx

Xxx xxx Van, reg. märgiga xxx, oli Xxx auto, Ži juures, seal oli kõik OK. Ülevaatus kulges

probleemideta.

Xxx Xxx reg nr xxx

Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A

05.08.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis, leiti

neli väheolulist puudust ehk lähitulelatern on reguleerimata, aku kinnitus ebakindel,

amortisaatorite kinnitus šassii või telje külge on ebakindel ja tulekustuti puudub, ei vasta

nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt

korras, kontrollkaart K.2630300 (kr. toimik III kd, tl 16-17). Esitatud on ka 05.08.2015 testi

sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest

korras, all tempel nr U542, allkiri, K.2630300 (kr. toimik V kd, tl 123). xxx OÜ esindaja

poolt päringule vastuseks saadetud dokumentide kohaselt ostis äriühing sõiduki Xxx Xxx

reg. märgiga xxx äriühingult Xxx Parimad Aknad, mille eest arve väljastati 27.01.2016 ning

esitatud lammutustõendi kohaselt lammutati sõiduk 06.09.2016. Vastuses oli ka välja

toodud, et auto võtsid peale Paide Xxx kontori hoovilt 28.01.2016 ja auto oli

avariitunnustega (samas, tl 18-22). Maanteeameti vastuse kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga

xxx on lammutatud firmas Nõlvak & Ko ning registreerimistunnistust ei ole

Maanteeametile tagastatud (samas, tl 23-26).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 03.08.2015 helistas S S J

Žile ja 05.08.2015 xxx OÜ number J. Žile (kr. toimik VI kd, tl 90-98).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.08.2015 kell 12.37 helistas S S Andrus

Tealasele, viimane küsib, kas tehnoülevaatust on vaja, S. S vastab, et täna õhtul, enne on

vaja veel külguks kinnitada ja pisiasju teha, A. Tealane lubab tulla umbes kella neljaks

(krim. toimik VI kd, tl 129-191).

J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1.

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 05.08.2015 kell 16.42 kuni 17.25

varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 16.42 sõidab

ülevaatuspunkti ukse ette valget värvi kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille juhiistmelt

tuleb välja Andrus Tealane, käib tehnoülevaatus punktis sees ja kell 16.44 istub kaubikusse

ning sõidab veidi edasi. A. Tealane tuleb sõidukist välja, jalutab ringi, käib ülevaatuspunktis

ja kell 17.04 istub kaubiku juhikohale ning sõidab tehnoülevaatuspunkti sisse. Korraks on

näha sinistes tööriietes meesterahvast, kes kummardab kaubiku tagumise ratta juurde ja teeb

seal midagi. Kell 17.08 ilmub vaatevälja veoauto ja varjab täielikult vaate

tehnoülevaatuspunktile. Kell 17.25 kui veoauto lahkub kaubikut Xxx Xxx enam

ülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

26.06.2020 kohtuistungil S S loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel

menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana antud

ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt A Ai ei tunne, on kuulnud, et ta on Xxxi

juht, kuid ei ole selles kindel, kuid tema firma autod, kaubikud, käivad Sinirebase 18

remondis. Kaubikuid toovad erinevad inimesed. Ka ta ise on Xxxi kaubikuid remontinud.

Tema ei ole teadlik Andruse ja J vahelistest kokkulepetest seoses Xxxi kaubiku

ülevaatusega. Ei mäleta, et oleks Xxx Xxxiti reg. märgiga xxx Andrusele üle andnud, võis

seda teha ja võis teada, et selle autoga läheb ülevaatust tegema, aga ei täpselt neid asjaolusid.

Eeldab, et kuna Jt ei olnud, siis J võis paluda, et ta sõiduki Andrusele ülevaatusele viimiseks

annaks. Ei mäleta, et ise oleks Andrusega sellest telefoni teel rääkinud, tema numbrit ei ole,

selle võis jätta paberi peal talle J. Ei mäleta, et oleks isiklikult sõiduki koos

registreerimistunnistuse ja sularahaga ülevaatuse jaoks Andruse kätte andnud. Arvab, et

pigem J ütles talle, et registreerimistunnistus ja sularaha on auto salongis, ja ta ütles seda

Andrusele edasi. Ei mäleta, millises seisukorras Xxx Xxx oli.

07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja M S antud ütluste (kohtuköide II, tl 87-90) kohaselt

töötas ettevõttes xxx augustist 2015 kuni 2016 aasta jaanuarini. Tööks kasutatavad sõidukid

olid tema hinnangul halvas korras. xxx sõiduk perioodil august 2015-jaanuar 2016 olid

järgmised vead: veermik korrast ära, rool värises, erinevad kolksud veermikus, ilmselt

amortidega midagi, rehvid kulunud, kaubaruumi uksed sulgusid halvasti või üldse mitte,

õlilekked, summuti, kerel palju roostet, halvas korras, erinevad mõlgid. Autoga sõites pidi

ettevaatlik olema, sest kiskus paremale ja vasakule, ei hoidnud trajektoori, pikivahet pidi

hoidma, kuna pidurid ja rehvid olid kehvad, kui oli libe, siis pidi väga ettevaatlik ja hoolas

olema. Kord sõidukil xxx rehv lõhkes, aga jäid teele, kuna koorem oli peal. Kaubaruumi

uksi tuli väljastpoolt hoolikalt kinnitada, et ikka kinni jääks, need olid väga väsinud ja

logisesid. Kohtueelses menetluses kuulati teda üle 2017 aasta veebruaris, vahetult enne

sõidukit xxx ei näinud, pärast ka mitte.

Tunnistaja M S ütlusi on refereeritud ka punktis 3.1.1.1, kus ütles, et Xxxis töötades ei

teadnud, kus autosid remonditi, kuus oli läbisõit tavaliselt 2-3 tuhat km. Temaga samal ajal

töötas seal üks mees lühikest aega, kuna keeldus autodega sõitmast, sest leidis, et need ei

ole sõidukorras. Kui kehtivat ülevaatust ei oleks olnud, ei oleks nendega sõitnud, autode

seisukord oli ohtlik tema enda ja teiste liiklejate elule ja tervisele, paaril-kolmel korral on

suuliselt keeldunud selliste autodega teele minemast. Tööandjad vastasid selle peale, et

leiavad sel juhul uued töötajad. Endal on kodus hooldada neli autot, teab autodest üht-teist,

kuid leiab, et samas ei pea olema suur ekspert, et aru saada, et midagi on halvasti.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 05.04.2015 ülevaatusel oli

Xxx sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, Xxx sõidukid olid kõik Ži juures, tehnilisel korda

tehtud kindlasti. Teenustasu sai 30 eurot

3.1.2 KarS § 298 lg 2 p 1

3.1.2.1

Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele 08.08.2008 esitatud avalduse kohaselt oli sõiduki

Xxx reg märgiga xxx (VIN-kood XXX) omanikuks xxx AS ning kasutajaks E B (kr. toimik

I kd, tl 82), millised andmed nähtuvad ka 08.08.2008 välja antud registreerimistunnistuselt

(samas, tl 85). Järelmaksu müügilepingu lõpetamise aktiga sai sõiduki omanikuks E B

(samas, tl 84 pöördel), kes esitas omaniku vahetuse ja numbrimärgi vahetuseks 22.08.2013

taotluse ning sõiduki uueks reg nr sai xxx. Eeltoodut kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk

(samas, tl 87). 22.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega, vaadeldi sõidukit Xxx

Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja selle registreerimistunnistust, mille kohaselt sõiduki vasak- ja

parempoolsetel tagumistel tiibadel on roostekahjustusi, kuid läbivat roostet ei ole.

Registreerimistunnistus nr EK159146 on välja antud 22.08.2013, üheks järgmiseks

ülevaatuse ajaks on märgitud 06.2016,K.2487989 kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl

88-99). Sõiduki Xxx Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki

kohaselt esitas E B 16.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja R V Xxx Xxx

OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2487989 (samas,

tl 100-101). Esitatud on ka 16.05.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A564, allkiri,

K.2487989 (kr. toimik V kd, tl 135).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 10.05.2015 R L helistab Andrus Tealasele

ja ütleb, et järgmine laupäev sobib samas kohas, kus eelmine kord, xxxx juures ning räägib

tuttavast, kes ei uskunud, et enam nii ülevaatusi teha saab, A. Tealane tõdeb, et ametlikult

ei ole nii lihtne. A. Tealane ütleb, et CO paika saamiseks on ülevaatajal seal võlunupp, R.

L ütleb, et on kuulnud, et kui ülevaataja oskab õigel ajal gaasi järgi anda on CO korras,

mille peale A. Tealane ütleb, et nad ei pea seda tegema ja tegelikult isegi ei tohi seda teha.

12.05.2015 R L helistab Andrus Tealasele ja küsib, mis kellast laupäeval saaks ja mis kell

lahti tehakse, lepivad kokku et R. L laseb „tal“ helistada täpselt, mis kell jõuab. 14.05.2015

kell 16.17 helistab E B Andrus Tealasele ja lepivad kokku, et laupäeval kell 09 saavad xxx

xxx tanklas kokku. 16.05.2015 kell 10.07 helistab A. Tealane M. Tõnusoole ja palub valida

tema telefonist viimase salvestamata numbri ja öelda, et auto on valmis, õiget numbrit nad

üles ei leia, arvavad, et äkki teises telefonis. 17.05.2015 kell 15.33 R L helistab Andrus

Tealasele ja küsib, kas tema äiapapa auto oli korras, mille peale A. Tealane vastab niivõrd

kuivõrd, karteri põhjas külje peal on andur, kust laseb õli läbi. Lisab, et gaase ei ole, mille

peale R. L ütleb, et CO-ga ongi jama. A. Tealane lisab, et tagumiste tiivakaared ka jamad,

sinna tuleks klaaskiudpahtlit peale panna ja kasvõi musta värviga üle teha, samuti tegema

nii, et seda roostet ei oleks nii palju. CO-ga seoses A. Tealane selgitab, et ülevaataja pigistas

kohe vooliku kokku ja tõmbas õiged näidud arvutisse, ajas sassi, et alles kell 10 avatakse,

oli kell 09 seal, siis oli seal üks teine mees, kes tegi omasid asju ja tegi talle ka ära, teeb

talle koguaeg kui vaja, teised ei oleks talle lihtsalt märganud öelda tiivakaarte kohta. A.

Tealane toob veel välja, et alt käigu osa oli enam-vähem, üks gabariit ei põlenud, suunatuled

lähevad valgeks,

22.09.2016 E B kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl

175-177) kohaselt on Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx omanikuks, mille ostis 6-7 aastat

tagasi ning enne kahtlustuses nimetatud ülevaatust käis ülevaatust tegemas xxx. Ka eelmise

aasta kevadel käis enne Tallinnasse ülevaatusele tulekut xxx tuttava ülevaatuspunktis

kontrollimas, kas CO2 on paigas. Väimees R Lga tuli jutuks, et CO2 on paigast ära ja ei saa

ülevaatuselt läbi. R ütles, et tal tuttav Tallinnas, kelle kaudu on võimalik CO2 paika saada,

kasutades selleks kütuselisandist ning tuttava kaudu on võimalik ka ülevaatus teha ja see

läbida. Täpsemalt ta midagi ei uurinud, vaid leppisid kokku, et R annab talle teada, millal

on võimlaik CO2 korda saada, ülevaatusele minna ja see läbida. Varsti helistas R ütles, et

saab Tallinnasse tulla ja autole saab ülevaatus tehtud ning ütles kuupäeva, kellaaja ja koha,

kuhu ta minema peab. Ei mäleta, et ta ise isikuga, kes teda Tallinnas aitama pidid, suhelnud

oleks. Kevadel hommikusel ajal tuli Tallinnasse, isik, kes CO2 pidi paika panema ja

ülevaatusele minema, kohtus xxx juures xxx tanklas. See isik oli meesterahvas, 30-40

aastane, lühemat kasvu, kõhna kehaehitusega, üks silm vaatas kõõrdi või mingi probleem

oli silmaga, tema nime ei tea. Meesterahvas ütles, et annaks talle auto

registreerimistunnistuse ja võtmed, mis talle andis. Rahast siis juttu ei olnud, meesterahvas

ütles, et ta ootaks teda Ülemiste keskuses ja lahkus tema autoga. Umbes tunni aja pärast tuli

ta autoga tagasi, andis auto koos registreerimistunnistusega ja võtmetega ning ütles, et

ülevaatus sai tehtud. CO2 kohta midagi ei öelnud, vist mainis midagi tulede kohta, ei mäleta

täpselt ja ei mäleta, et oleks midagi auto vigade kohta maininud. Kui küsis palju ülevaatuse

tegemisest maksa peab, ütles meesterahvas, et kuna on R tuttav võtab 40 eurot ning ei olnud

pakutud 60 eurot nõus vastu võtma. Ei tea, millises ülevaatuspunktis ta käis. Enne

Tallinnasse tulekut andis R talle mõista, et ta ei pea midagi ülevaatuse eest maksma, kuna

on hea tuttav. Tema teada enne Tallinnasse tulekust autol muid probleeme peale CO2 ja

tulede ümberlülitumise probleemi ei olnud. 2016 aasta kevadel käis xxx autole kontrolli

tegemas, kus autol tuvastati lähi- ja kaugtulelaternate vale ühendus ja tagumine vasakpoolne

pidurituli ei põlenud, logistamise käigus läks katki vasakpoolne esipiduri vasktoru.

Silberautos likvideeriti antud vead, vahetati ära nii vasakpoolne kui parempoolne esipiduri

toru. Siis läks uuesti xxx kontrolli, kus tuvastati, et CO2 on paigast ära. Läks uuesti

Silberautosse, kus CO2 paika saamiseks vahetati katalüsaator ära. Siis läbis ka ülevaatuse.

Kahtlustuses nimetatud ülevaatuse ajal ja ütluste andmise ajal esineb sõiduki kerel küll

roostet, kuid tegemist ei ole keret läbiva roostega. Tema teada ei ole õlileket tuvastatud.

Möönab, et läbi tutvuste saab autole Tallinnas ülevaatuse kindlasti tehtud, kuid tema selleks

altkäemaksu ei maksnud.

22.09.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis E B ära Andus Tealase, kui isiku,

kes käis eelmise aasta kevadel tema sõidukile Xxx Xxx Xxx reg märgiga xxx ülevaatust

tegemas, tunneb isiku ära tema näo ja silmade järgi (kriminaaltoimik II kd, tl 179-1xxx).

03.06.2016 Xxx Xxx Xxx reg märgiga xxx xxx OÜ poolt tehtud tehnokontrolli kaardi

kohaselt tuvastati sõidukil kaks ohtlikku riket: lähi- ja kaugtulelaternate lülitamine ei tööta

vastavalt nõuetele, juhtmed on valesti laternas ning heitgaasid ületavad tootja või

siseriiklikult ettenähtud piirväärtuseid (kriminaaltoimik II kd, tl 178).

22.06.2020 kohtuistungil R L süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 168 pöördel

- 171 pöördel) kohaselt E B on ta äi, kellele kuulus 2015 aastal Xxx Xxx Xxx, mille reg.

märk võis olla xxx ning selle sõiduki ülevaatus toimus samuti Andrus Tealase abiga, eks

tema enda korraldamisel. Helistas Andrus Tealasele, et äi ei julge ise minna, sõidukil on

heitgaaside probleem, et äkki Andruse kaudu oleks kuidagi võimalik. Äi elas xxx, ülevaatus

tehti Tallinnas, ise täpselt ei tea, kuidas kõik toimus, äi suhtles Andrusega. Selle sõiduki

ülevaatuse eest ei maksnud, ei tea, kui milline summa tuli maksta. Rohkem mingite

sõidukite ülevaatuseks Andrus Tealaselt abi ei ole palunud. Sõbra xxx ülevaatus ei tule

tuttav ette. Andrust tunneb pikalt, 10-15 aastat, said tuttavaks vanglas. Kuna Andrusel oli

tuttav, tuttavad, siis oli tõenäolisem, et ta vigade või probleemidega autodega ülevaatuselt

läbi saab ja ei hakata norima.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 16.05.2015 Xxx Xxx Xxx

reg. märgiga xxx, suhelnud E B, kes oli R L äi ja suhtlesid ülevaatusega seoses, L äial oli

vaja ülevaatus teha. Tema käis ülevaatusel, sõiduk oli korralik, remonttöid ei pidanud ta

tegema, ülevaataja ei märganud ka puudusi. L äi maksis talle arvatavasti 70 eurot, 40

ülevaatus ja 30 talle.

3.1.2.2

Xxx Xxx reg nr xxx

Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas K T

23.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis

ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2500456 (kr. toimik II kd, tl

210). Esitatud on ka 23.05.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne

kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr A523, allkiri, K.2500456 (kr. toimik V

kd, tl 143).

Maanteeameti 23.10.2015 vastusest lisadega Politsei- ja Piirivalveametile nähtub, et sõiduki

Xxx Xxx reg märgiga xxx K T on sõiduki omanikuks Maanteeameti registri väljatrüki

kohaselt alates 28.02.2013, millisel kuupäeval tegi ka vastavasisulise taotluse ning volitas

eelnevalt Mart Tõnusoo vastava sõiduki soetama ja arvele võtma (kr. toimik II kd, tl 211-

213). 18.05.2016 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis K T ära Andrus

Tealase, kui meesterahva, kes ise nimetab Väikeseks meheks ja kes viis viimane kord tema

sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatusele, isiku tunneb ära näo järgi (samas, tl

214-216). 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg.

märgiga xxx, vaatlusel osales ka tehnoülevaataja, kes vaatluse käigus teostas

tehnoülevaatust. Protokollist nähtub, et sõiduki tagumise akna kojamees on kulunud ja

osaliselt raamist väljas, kojamehe kinnituse plastikkorpus puudub, juhiuksepaku alumisel

serval on korrosioon, tagumise aknaklaasi keskosa all plekil on korrosioon, pagasiluugil ja

numbrimärgi üleval pool on plekil korrosioon. Tehnoülevaatuse käigus tuvastati, et

tulekustuti on taatlemata, tehnoülevaataja sõnul on sõiduk korras ja läbib ülevaatuse. Samuti

vaadeldi sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, kus järgiste ülevaatuste aegadeks oli

märgitud 05.2015 ja 05.2017, mis mõlemad kinnitatud allkirja ja pitseriga. Sõiduki

tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt leiti kolm väheohtlikku puudust: tõstukiga ei ole

võimalik taga akent avada, tulekustuti taatlemata, tagumine klaasipuhasti hari on defektne

(samas, tl 217-229).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 18.05.2015 K T helistab Mart Tõnusoole ja

pakub välja, et kui kummid ära vahetada teeks talle tehnilise ülevaatuse, aeg on mai kuus,

M. Tõnusoo pakub välja, et õhtu või laupäev oleks kõige parem, laupäeval on mehaanik

vaba, K. Tile laupäev sobib. 22.05.2015 kell 11.29 M. Tõnusoo helistab K. Tile ja

laupäevase ülevaatuse kohta ütleb, et annab väikemehe numbri, et K. T temaga otse

suhtleks. Kell 11.30 K. T helistab Andrus Tealasele, kellele sobis laupäeval ehk homme

ülevaatust teha ja lepivad kokku et järgmisel päeval kella 10 ajal helistavad. 23.05.2015 kell

09.49 K. T helistab A. Tealasele, kes ütleb, et hakkab poole tunni pärast tulema, K. T ütleb,

et pani auto juba sooja, kuna see peab 10 minutit soojenema, kui ei soojenda nii, siis

tahhomeeter vajub alla, mootor töötab aga auto ei liigu. Kell 10.48 A. Tealane helistab K.

Tile, et on kohal, teine lubab kohe välja tulla (kr. toimik VI kd, tl 192-231).

Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuste väljatrüki kohaselt oli korraline

ülevaatus 23.05.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 18.05.2016 XXX Tallinnas, kui leiti kaks väheolulist

viga (kr. toimik VIII kd, tl 50-55).

11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja K T antud ütluste (kohtuköide II, tl 112 pöördel - 115

pöördel) kohaselt kulub talle sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mis on tal olnud 7-8 aastat.

Tal oli vaja kõrgema istmega autot, ise midagi autodest ei tea, rääkis vennaga, kes soovitas

oma kursavenda Marti, kes tegeleb autodega ja võib aidata. Oli vaja, et spetsialist vaataks

üle, et kõik toimib. Vaatas enne ka internetist samasugust Xxxi, ei tea, kas ta just sama auto

ostis, aga parameetrid ja värv olid samad. Ostis Mardi käest sõiduauto Xxx Xxx reg.

märgiga xxx. Mardiga varem ei ole kokku puutunud. Selle sõiduautoga ise tehnilisel

ülevaatusel käinud ei ole. Omanikuks sai 2013, ülevaatusele oli vaja minna 2015, tahtis

töökorras autot, et saaks sõita, kuhu tarvis. Ei tea, kas ka kohtusaalis Mardi ära tunneb, aega

on mööda läinud. Varasemalt Kiaga ülevaatus toimis ka nii, et viis auto esindusse, seal tehti

remont ja viidi tehnoülevaatusesse. Ei tahtnud ise kuskil järjekordades seista, siis jäi

Mardiga jutt, et saab aidata ülevaatusega. Ükskord xxx olles ei läinud auto käima, helistas

Mardile, tuli keegi noormees, sai aru, et Mardi poeg või sugulane, ja sai auto käima. Pärast

seda tuligi tehnoülevaatus, helistas Mardile või siis sellele noormehele, kes eelmine kord

käis, ütles, et on vaja teha ja enne kõik üle vaadata, ei mäleta mis päeval ja kuidas see oli

aga tuli see sama noormees. Telefonis oli number salvestatud kui „väikemees“, Mardi tuttav

või tööline, mees ise oli väikest kasvu u 160 cm pikk, kõhn, helepruuni värvi juustega, sel

ajal umbes 50-aastane, üks silmadest vaatas kõõrdi või oli probleem silmadega. Ei oska

öelda, kas politseis äratundmiseks esitamisel kindlasti õige isiku valis, oli seal juba pikalt

olnud ja tahtis sealt ära, näitas suvalise inimese peale huupi, mitte millegi alusel ei valinud.

Hiljem politseiga tehnoülevaatusel ei osalenud, seisis seal kõrval, ei tohtinud ära minna.

„Väikemees“ oli talle tuttav seoses Mart Tõnusooga ja sellega, et oli teda varem autoga

aidanud. „Väikemehega“ võttis ühendust, sest oli vaja tehnoülevaatus teha ja enne seda

kontrollida, kas kõik on korras, oli jutt, et tehniliselt peab kõik korras olema, ei ole tarvis

seda pitsatit. Samal või järgmisel päeval tuli „väikemees“ ja võttis auto xxx, andis talle

tehnilise passi ja võtmed. Sõiduki andis hommikul, kätte sai õhtul. Raha andis

„väikemehele“ pärast ülevaatust, õhtul, kui palju aga ei mäleta. Hiljem vaatas, et xxx krooni

ajal oli tehnoülevaatus ja tehno hooldus kallim. Sellele autol oli probleem, et paari minutiga

ei soojendanud ära, keegi ei saanud aru miks, oli vaja soojendada 10 minutit, lülitas välja,

soojendas jälle 10 minutit ja auto sõitis. Hiljem tuli välja, et elektroonika probleem, kui

käigukast ära vahetati läks normaalseks, töökodades enne öeldi, et lähebki lihtsalt rohkem

kütet. Nüüd käib ise tehnoülevaatusel, xxx.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 23.05.2015 on suhelnud

K Tiga seoses Xxx Xxxiga reg. märgiga xxx, on käinud sellega ülevaatusel, T helistas, said

kokku ja andis talle auto, raha, tehnilise passi ja käis sellega ülevaatusel, Laaxxxis.

Ülevaataja nime ei mäleta, ülevaatusel tõrkeid ei tekkinud. Teadis, et auto tahab pikalt

soojendada enne kui hakkab sõitma, kauem kui tavaautot aga töötas täpselt nii nagu

tavaauto, seega ei olnud see ülevaatusel probleemiks.

3.1.2.3

Xxx xxx reg nr xxx

Maanteeameti vastusega esitatud registriväljavõtete ja dokumentide koopiate kohaselt

omandas H T sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx 05.09.2010, kes müüs sõiduki 03.06.2015

T S Iile, kes müüs selle omakorda 09.07.2015 V P (kriminaaltoimik II kd, tl 253-260).

06.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx xxx reg. märgiga xxx,

mille kohaselt juhiukse alumises osas on näha värvikihti kahjustanud korrosiooni,

vasakpoolne küljekarp on väljastpoolt kaetud plastikkattega, tagumine vasakpoolne väline

tiivanurk on tugevasti korrodeerunud, on näha läbivaid korrosiooniauke, tagumine

vasakpoolne rattakoopa esiosa alune tugevasti korrodeerunud, kohati puudub metall,

tagumise vasakpoolse ukse uksepakk tagumise tiiva poolt tugevasti korrodeerunud,

metallosas suurem auk, salongi põranda vasakpoolses küljes on keevitatud pikk metallplaat

kere külge, mis pikki ribana ulatub esiistme eestotsast kuni tagaistme esiosani, vasakul pool

küljekarbi metallosa nii eest kui tagaküljest tugevasti korrodeerunud, on läbivad augud,

tagumise istme läheduses olev küljekarbi kinnituskronstein on tugevasti korrodeerunud ja

eemaldunud küljekarbist (samas, tl 261-270; CD plaat kr. toimik V kd, tl 37). Maanteeameti

poolt üle antud ja 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud antud sõiduki

registreerimistunnistuselt nr XXX nähtub, et viimased märkmed järgmiste ülevaatuste

kohta on 12.2014 ja 12.2015, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 271-275).

Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas Hillar

Tammjärv 06.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx

OÜ punktis, leiti kaks vähe ohtlikku puudust, ehk lähitulelatern on reguleerimata ja

amortisaatorite kinnitus šassii või telje külge on ebakindel, otsuse kohaselt oli sõiduk

tehniliselt korras, kontrollkaart K.2528791 (samas, tl 276-277). Esitatud on ka 06.06.2015

teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2528791 (kr. toimik V kd, tl 133

pöördel).

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 06.06.2015 helistavad T ja Kari kell 10.51

Andrus Tealasele ja küsivad, kas ülevaatusele saaks Xxx xxx-ga, lepivad kokku, et saavad

Xxx xxx viimase xxx juures kokku kell 12 (kr. toimik VI kd, tl 192-231).

Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuste kontrolli väljatrüki kohaselt 2015 ja

2016 läbinud korralise ülevaatuse Xxx Xxx OÜ-s, 25.03.2017 korraline ülevaatus xxx OÜ-

s, millele järgnes samal kuupäeval samas kohas korduv ülevaatus. 2017 aastal

omanikuvahetus ja 2020 aastal registrist kustutatud, kuna lammutatud (kr. toimik VIII kd,

tl 72-77).

11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja H T antud ütluste (kohtuköide II, tl 116-117) kohaselt

on olnud kunagi sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx omanik. 2015 aastal müüs selle T Iile.

Paar nädalat oli tal sõiduk juba seisnud, plaanis romulasse viia aga selleks polnud hetkel

raha ja endal oli juba uus auto Xxx Xxx. I andis sularaha ja 3-4 päeva pärast oli auto

kadunud. Xxxl üks soojaandur jamas, sellepärast sõi liiga palju bensiini, küljekarbid olid

läbi roostetanud, autot ei saanud enam üles tõsta, et rattaid vahetada, põhi oli pehme. Tema

mäletamist mööda 03.06.2015 ülevaatust ja kindlustust ei olnud, ostja teadis sellest ja

tehnilisest olukorrast, ta ise nägi. T I pidi ise ülevaatuse ja kindlustuse ära tegema, andis

tunnistajale raha ja tema vastu võtmed. Veidi sai enne parandatud ainult vasakut tiiba, sinna

pahtlit pandud, kuna eelnev pahtel hakkas kooruma, see koht oli kunagi kuuriuksega pihta

saanud. Muidu uksed ja tuled kõik toimisid. Ülevaatus lõppes 2014 detsember, ei mäleta, et

pärast seda oleks ülevaatusel käinud. 2015 novembris teatas võõrandamisest, sest läks

Maanteeametisse midagi tegema, siis kontrollis, kas ostja on auto oma nimele vormistanud.

Seal näitas ostu-müügilepingut, et võtku arvelt maha.

21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja V P antud ütluste (kohtuköide II, tl 129-130) kohaselt

kuulus talle sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx, mille müüs 4-5 aastat tagasi maha. Ostis

selle sõiduki 09.07.2015, soomlaselt. Ostuga sai autodokumendid enda kätte, seda ei mäleta,

kelle nimel sõiduk enne oli. 06.01.2016 sai Maanteeametis käidud ja enda nimele

vormistatud, enne hakkas autot ümber ehitama rinxxxajasõiduks, liikluses see ei olnud,

hiljem enda nimele vormistamiseks erilist põhjust ei olnud. Sõiduki leidis kuskilt portaalist,

interneti kaudu, ostu päeval tegi ka proovisõidu. Sõita sai sellega, aga maksis 300 eurot,

palju polnud loota. Väliselt üks tagatiib oli pahteldatud ja veidi teist tooni, tagasillas oli

mingi kobin aga vahetas pärast niikuinii kogu veermiku välja võistlussuunitlusega asjade

vastu, teda see ei morjendanud. Küljekarbi üks pool oli ka teist tooni, eks nii seda kui

tagatiiba oli Makroflexiga parandatud aga seal oli kivikaitse peal, ei näinud sellist asja.

Eeldab, et vist mõlemad küljekarbid oli parandatud. See kõik tuli hiljem välja kui hakkas

autot ehitama, need olid väga hästi tehtud. Mootoripritsesüsteemis oli puudus, seda oli nagu

keeratud, võib olla eelmine omanik, vanem mees oli seda ise proovinud ehitada. Ise käis

aga xxx OÜs ja lasi pritset reguleerida, auto oli muidu selline jõuetu. Ei tea kas seal kolises

amort või amordipuks, kuna kõik sai välja vahetatud, ei hakanud seda kindlaks tegema, mis

täpselt oli. Kolin oli ilmselge. Seda kuulis juba proovisõidul, kuidagi pehme oli ja kolksus

õrnalt aukudes. Pidurivoolikud uued ei olnud, aga kuna rinxxxajale minna tahtis, siis

vahetas pidurivoolikud ja pidurivedelikud kõik ära, enda turvalisuse pärast. Arvab, et

ostmise hetkel oli kehtiv ülevaatus, ilmselt see oli eeldus ja, et oleks võimalikult odav.

Mootoril tegi täishoolduse, hammasrihm, rihmad vahetas, õlifiltrid. Värvimine oli

aerosoolidega. Kui politsei käis 6dal oktoobril vaatlemas, oli seal juures. Prokuröri esitatud

fotol on sõiduk enne remonti, seal on näha ka tagatiib, tema enda poolt edastatud. Ei mäleta,

kas ise ülevaatusel käis, see oli ammu. Ise kasutas seda autot 2-3 korda, enamus ajast sõbra

ema asendusautona. Sõber midagi keevitas, tagatiib, mis pahteldatud oli, sai siledamaks

lihvitud ja üle värvitud, plastikkatted paigaldasid ise. Pärast remonti hakkas välja tulema

vigu, olid nagu peidetud, roosteaugud.

Tunnistaja V P uurijale edastatud fotodelt nähtub sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx (kr.

toimik III kd, tl 89-94).

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 06.10.2016 vaatlusprotokolli Xxx xxx

reg. märk xxx (p 2.10), fotodega leidis, et rattakoopa servas ja välispinnal

roostekahjustused, ohtlik viga. Küljekarpi ei ole enam näha, on roosteauk, ohtlik viga.

Küljekarpi enam ei ole, midagi on keevitatud, mingi katteplekk on, alt on aga tühi, ära

roostetanud, jälle ohtlik viga. Muid vigu peale küljekarbi ei tuvastanud, see aga on ohtlik

viga, sõiduk ei läbiks ülevaatust

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 06.06.2015 ülevaatus Xxx

xxx reg. märgiga xxx, auto andis talle T S I, pidi sellega ülevaatusele minema. Tegemist oli

Ži tuttavaga, kui oleks remonti olnud vaja, siis Ž oleks ära teinud. Ži tuttavad käisidki tema

juures remontimas ja enne ülevaatust kontrollis, kas on vaja midagi teha. Ž on ise öelnud,

et enne tehnoülevaatust käidi tema juures, kõik ei olnud tuttavad, pigem kliendid, need kes

said tema käest süüdistatav numbri, et ülevaatusele minna, oli kliendid.

3.1.2.4

Xxx XXX reg nr xxx

29.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx XXX reg. märgiga xxx

ning selle registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et sõiduki kerel ja põhjas on

korrasiooni kahjustusi, tuuleklaasi keskosas on klaasil pindmine vigastus, mis asub juhi

vaateväljas, pagasiruumis olev tulekustuti on taatlemata (viimane kontroll 05.2013),

tagumine vasakpoolne gabariittuli ei põle, armatuurlaual põlevad kaks vea teadet, punane

kolmnurk, mille sees hüüumärk ja oranž kolmnurk, armatuurlaual ka kirje „gabariittule pirni

rike“. Registreerimistunnistusest nr xxx nähtub, et viimased kirjed ülevaatuste kohta on

10.2015, mis kinnitatud pitseri ja allkirjaga ning 10.2016, mis kinnitatud allkirjaga (kr.

toimik III kd, tl 119-128, videosalvestus armatuurlauast kr. toimik V kd, tl 36). 29.09.2016

äratundmiseks esitamise protokollis tundis P B temale esitatud fotode hulgast ära Andrus

Tealase, kui mehe, kes eelmisel aastal tema autole Xxx XXX reg. märgiga xxx eelmise aasta

sügisel ülevaatust tegemas käis, tunneb ta ära näo ja silmade järgi (samas, tl 129-130).

Sõiduki Xxx XXX reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas P

B 07.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx Xxx OÜ

punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 131). Esitatud on ka

07.10.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja

heitgaasitest korras, alla kirjutanud Andrus Niinberg, K.2736952 (kr. toimik V kd, tl 120).

Kaitsja

Mahlapuu

esitatud

sõiduki

taustakontrollist

nähtub

lisaks

eelnevale

tehnoülevaatuste andmed pärast 07.10.2015 ülevaatust, lisatud fotod sõidukist, mis on

tehtud 2019 (kr. toimik VIII kd, tl 16-23).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 06.10.2015 helistab Mart Tõnusoo Andrus

Tealasele ja küsib, mis nädal on hea ülevaatust teha, Nmehe Xxxga peaks selle kuu jooksul

ära tegema, lepivad kokku, et järgmisel päeval arutavad. 07.10.2015 helistab A. Tealane M.

Tõnusoole, kellele teatab, et stardib J juurest tehnoülevaatusele, M. Tõnusoo lubab uurida,

kas saaks ka teise ära teha. Kell 17.18 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele tagasi, annab teada,

et ta Nmees stardib kodust musta xxx (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 07.10.2015 kell 17.40 kuni xxx

varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 17.40 on

ülevaatuspunkti ukse ette parkinud sõiduauto Xxx XXX reg. märgiga xxx, kell 17.42 liigub

ülevaatuspunkti sisse ja juhikohalt väljub Andrus Tealane. Pikk Mees kummardab auto

juures, A. Tealane avab kapoti, liiguvad eemale ja siis koos kapoti juurde, vestlevad. A.

Tealane sulgeb kapoti, Pikk Mees kummardab auto juures ja seejärel istung juhiistmele,

sulgeb ukse. Ülevaatuse uks sulgub 17.47. Kell 17.56 uks avatakse ja enam Xxx XXX enam

tehnoülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

25.09.2020 kohtuistungil tunnistaja P B antud ütluste (kohtuköide II, tl 147 pöördel – 149

pöördel) kohaselt kuulus talle sõiduk Xxx XXX reg. märgiga xxx, müüs selle maha 2019

juulis, augustis. Xxxle sai Mart Tõnusoo kaudu ülevaatus tehtud 2015 aastal, vist oktoobris.

Teadis, et Mart tegeleb auto ostu-müügi äriga, tõi Saksamaalt autosid ja müüs neid edasi,

teadis, sest teinekord toodi 5-6 autot alusega ja siis läksid müüki. Autod oli mõned hoovis

ja mõned xxx nurga peal, probleem oli teinekord, et neid nii palju, et oma inimeste autod ei

mahtunud ära. Igasuguseid autosid oli, oli ilusaid, oli avariilisi, ei näinud, et Mart Tõnusoo

neid ise kasutanud oleks. Ükskord Mardiga rääkisid maast ja ilmast, siis läks jutt selle peale,

et peab varsti ülevaatusele minema, Mart võttis sõnast kinni, et teeme ära, helistas kuhugi

ja ütles, et ta paneks valmis ja läheks xxx ülevaatuspunkti juurde, seal üks inimene ootab

seal ja vaadatakse üle. Võttis selle pakkumise vastu kuna 2014 ülevaatuselt ei saanud läbi

CO suure sisalduse tõttu, pidi kordusülevaatusele minema ja tuli välja, et asja

parandamiseks piisas soovituse järgi kiirteel madalama käiguga sõitmisest 5 minutit. 2015

oli tegelikult veel ülevaatuseni aega, alguses ei tahtnud minna, jutt oli peale tööd, oli

väsinud, aga on nõrga iseloomuga ja kui Tõnusoo ütles, et kohe mine, siis ikkagi läks.

Kartis, et ikka veel võib selle tahmaga jama olla, sõitis sinna ka madalama käiguga. Sõitis

xxx ülevaatuspunkti, üks mees ootas seal, kes ka kohtusaalis, Andrus Tealane, ütles, et

sõidab ise autoga sisse, andis talle dokumendid ja raha oli käigukangi peal. Eeldab, et

Tealasega Tõnusoo telefonis kokku leppis. Ei mäleta mis kella paiku ülevaatus oli. Sel

korral nägi Tealast esimest korda aga pärast hakkas mõtlema, et on vist N hoovis varem ka

näinud, aga võib eksida. Autosse jättis 35-40 eurot, pigem 40, sai aru, et see summa läheb

maksude maksmiseks. Selline summa jättis kuna tavaliselt need nii maksavad,

meesterahvas summa kohta midagi ei öelnud, midagi täiendavat ei andnud. Tõnusooga enne

rahast juttu ei olnud. Ülevaatuse ajal oli xxx. Kartis, et ülevaatus ei lähe CO tõttu läbi, kuna

seda mõõdetakse ametlikult, läheb läbi arvutite. Mõtles, et sellel meesterahval on seal tuttav,

kes teeb paRni ülevaatust, kui leiab vigu, siis ütleb, läbivaatuselt läbi läheb ametlikult, ja ta

leidski, et mootoripadjad peaks vahetama ja suunatuli oli katki. Vahetaski pärast ära, läks

remonti. Usaldas seda meest, kuna oli Mardi usaldusisik. Loogiline oli, et sellel võõral

inimesel oli ülevaatajatega hea läbisaamine. Xxx sai ülevaatuselt läbi, CO kohta öeldi, et

korras. Tema teada läheb CO mõõtmine otse ARKi, seda ei saa võltsida, seega pidi korras

olema. Tema ei tea, et see probleem oleks üles kerkinud. Kui Xxxle tehti uurimise ajal

ülevaatus, oli seal juures, avastati mõlgid eesotsas kapotil, kuna tal oli vahepeal avarii olnud

27.06.2016. ABS lamp ka põles armatuuril. Vaatluse ajaks 26.09.2016 oli uus ülevaatus

tegemata, oktoobris oli uus kohustus. Vaatluse käigus armatuuril tuli, et pirn ei põle,

võimalik, et sama pirn, mille osas 2015 ülevaatusel tagasisidet anti, ei tea täpselt mis pirnist

jutt. Auto on 15-16 aastat vana, palju remondis käidud ja raha sisse pandud. 2016 aastal läks

Kadaka teele ülevaatusele, sealt läbi ei saanud, viis remonditöökOa, seal tehti auto korda ja

nad tegid ülevaatuse ka ära. Ei oska öelda, mis puudused 2016 aastal olid, avariist sai

väikeseid vigastusi, mida ainult profisilm näeb, aga puudusteks võisid olla ka need samad

armatuuril põlevad lambikesed, mis politsei vaatlusel olid. Seal oli pikk nimekiri. 2016

aastal kuulati üle kahtlustatavana, altkäemaksu andmises end süüdi ei tunnistanud ja

kriminaalasi lõpetati, mis alustel ei tea. Oli sel ajal pensionär, ei tea millised soodustused

pensionäridele olid.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 29.06.2016 vaatlusprotokolli Xxx V 70

reg. märgiga xxx (p 2.31) fotodega leidis, et foto 1, auk kapoti allosas, kui seal oleks teravad

servad, oleks ohtlik viga, aga fotol detaile ei näe, armatuuril põleb kabariittule pirni rikke

infokiri, kui ääretuli oli läbi põlenud, on see väheohtlik viga. Foto nr 7 parempoolne

kolmnurgas paistab stabiilsuskontrolli vea teade, ohtlik viga, parandamise algab

diagnostikast, siis saab teada, mida teha on vaja. Üleval paremal turvavöö lahti tähelepanu

märk. Foto nr 8, täke tuuleklaasil, kui asub juhi ees ja on üle 10mm, siis ohtlik viga, kui

väiksema läbimõõduga on väheohtlik viga. Kui asub mujal tsoonis, siis muutub ohtlikuks

veaks kui on üle 4 cm. Kontrollimata tulekustuti on väheohtlik viga. Videoklipilt vaatlusest

midagi silma ei jäänud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 07.10.2015 ülevaatust Xxx

XXX reg. märgiga xxx seoses P Bi ei mäleta, sõiduk ise ka meelde ei tule.

Süüdistav Andrus Tealane ja tema kaitsja advokaat Viil on leidnud, et A. Tealasega on väga

karmilt ja menetlusõigusi rikkuvalt käitutud. Kaitsja Viil leidis kohtulikes vaidlustes, et

kinnipidamisel tormasid talle kuus temast suuremat inimest kallale, jooksid pikali ja tallasid

jalgadega üle, kinnipidamise piltide pealt on näha, et otsa ees on muhud ja kriimud, pärast

kinnipidamist oli A. Tealasel väga kehv olla, sattus haiglasse 11 kuuks ning teda hakati üle

kuulama kohe kinnipidamisele järgneval päeval. A. Tealane ütles kohtuistungil enda

ülekuulamisel, et esimesel ülekuulamisel ei olnud tal prille, tal on lugemisprillid +2,5, ei saanud

lugeda seda, mis kirja pandi, ütlused, mis kirja pandi ei ole tema omad aga alla kirjutas küll.

Teine ülekuulamine toimus sama moodi, ülekuulamiste juures kaitsjat ei olnud, politseis ei

esitatud küsimusi, tehti oletusi ja nendest oletustest võimalikke variante toodi välja. Tervise

kohta selgitas A. Tealane, et haiglasse sattus, kuna pärast arreteerimist 2 päeva tekkisid

peapõrutuse sündroomid, oksendas ja kutsuti arst välja, selle peale uurija tegi talle siis

läbivaatuse tema olukorra kohta, selle kohta on protokoll ja pildid, fikseeriti värske arm peas,

rohkem väliseid vigastusi kirja ei pandud. Siis viidi ta vangla haiglasse, kus oli umbes 11 kuud,

kuhugi mujale teda ei transporditud. Mäletab, et pool aastat pärast haiglasse viimist ütlesid

arstid ja valvurid, et nad arvasid, et ta ei jää ellu, tervis oli nõrk juba enne xxx ja teiste

haigustega seoses, aga muutus halvemaks pärast läbi peksmist kinnipidamisel.

22.04.2016 Andrus Tealase läbivaatuse protokollist ja fototabelist nähtub, milline on isiku

välimus ning milliseid riideid kinnipidamise hetkel kandis, tuvastatud on kaks tätoveeringut.

Isikul väliseid vigastusi ei tuvastatud, välja arvatud paremal pool otsmikul olev kriimustus (kr.

toimik VI kd, tl 84-89). Tallinna Vangla vastuse kohaselt Andrus Tealane viibis Maardu xxx

statsionaarsel ravil 05.05.2016-06.02.2017 (kr. toimik VIII kd, tl 130-131).

Tunnistaja O K 16.11.2021 antud ütluste (kohtutoimik III kd, tl 172-175 pöördel) kohaselt oli

Tealase, Jakovlevi ja Tõnusoo asjas menetleja, Tealasega seoses mäletab kokku kolme

ülekuulamist, millede juures viibis ka V P, kes oli seal turvalisuse eesmärgil. Mäletab, et

Tealane andis ütlusi ja midagi kindlasti rääkis, kuid üksikasjalikult ei mäleta. Tealane oli

huvitatud vanglasse saamisest ja ravi saamisest, kaitsjat ei tahtnud, kuna see võiks rikkuda tema

vahi alla võtmise. Tealane rääkis päris palju, esimesel ülekuulamisel haiglas oli vaja ütlused

käsitsi üles kirjutada, võttis kauem aega, ülekuulamine oli mahukas, tingimused ebamugavad.

Tehnoülevaatajate nimede osas midagi ütles, mäletab, et kahtlustust oli raske kirjutada, kuna

täpselt summasid ei teadnud, siis oli talle huvitav kui palju võttis ja maksis, see küsimus väga

huvitas teda. Selliste juhtumite puhul on ülekuulamised tavaliselt vabas vormis, laseb inimestel

rääkida. Tema hinnangul oli Tealase tervislik seisund normaalne selleks, et ütlusi anda, rääkis

rahulikult ja kirjutas alla. Ülekuulamiste ajal oli Tealane väga rahulik, kindlasti andis

protokollid ka Tealasele tutvumiseks, vastasel juhul oleks kirjutanud märkustesse, et inimene

ei tutvu või loobub allkirjastamisest. Tealane allkirjastas protokollid. Kuidas täpselt tutvus, ei

mäleta, mäletab, et küsimus prillide osas tekkis. Ei mäleta, et Tealane oleks avaldanud, et

kinnipidamisel kasutati tema suhtes vägivalda, ei mäleta ka, et tal oleks nähtavaid vigastusi

olnud, kui kinnipidamise protokollis kirjas pole, siis ei olnud.

Tunnistaja V P 23.11.2021 antud ütluste (kohtutoimik III kd, tl 176-179 pöördel) kohaselt oli

ta 2016-2017 autoxxxupi kriminaaljälituses. 2016 aastast mäletab paari korda, kui oli Tealase

ülekuulamise juures. Ülekuulamistel Tealane andis kindlasti ütlusi. Ütlused olid erinevatest

episoodidest, tehnoülevaatusest, kuritegelikult ühendusest, vargustest, ka välismaal toime

pandud tegudest, ütlused olid üsna detailsed, ei mäleta, et seal oleks suuri küsimusi olnud.

Tealase füüsiline olukord Maardu vanglas vist kehvenes, mäletab, et oli kahvatum ja kõhnem.

Tealane rääkis esimesel ülekuulamisel, et ei taha kaitsjat, tal puudus vist haigekassa, tahab

minna kinni, et teda vahistatakse ja eesmärk oli saada igakülgset ravi, mida ta väljas ei oleks

saanud või oleks pidanud maksma palju. Kinnipidamiste puhul oli tegemist politsei

operatsiooniga, paljude isikute üheaegne kinnipidamine, siis loomulikult kasutatakse

politseijõude. Ei mäleta, et ülekuulamisel oleks Tealasele füüsilisi vigastusi olnud. Kui

vigastused tekkisid, peaksid need kinnipidamise protokollis kirjas olema. Tema roll oli vaid

turvalisus uurijale. Ülekuulamiste ajal Tealasel vaimselt probleeme ei olnud, sai aru, kus on,

kes ta on ja mis ütlusi annab. Hiljem selgus, et tal oli xxx, mille pärast ta haiglas oli. Tealast

kinnisena ei tea, on alati olnud suhtleja. Kindlasti Tealane allkirjastas ka protokollid, pidi seda

tegema, ei mäleta, et seal mingi probleem oleks olnud. Tealane tutvus ka protokollidega, tema

teada luges ise läbi. Mäletab, et Maardus oli nüanss, et unustas prillid maha, käisid kambris ta

prillide järel

Kaitsja Viil leidis kohtulikes vaidlustes, et väärib kaalumist menetluse lõpetamine seoses

mõistliku menetlusaja möödumisega ja ei pea oluliseks mitte ajafaktorit, kuid pigem A.

Tealase tervise seisundit ning tema suhtes aset leidnud tegusid ja samuti seda, et A. Tealane on

allutatud kolmele erinevale üldmenetlusele.

3.2. Mart Tõnusoo

Mart Tõnusoole on esitatud süüdistus KarS § 298 lg 2 p 1 ja KarS § 296 lg 1 järgi.

Kohus toob kõigepealt välja Mart Tõnusoo ütlused üldiselt oma tegevusega seoses sõidukitega

ja nende ülevaatustega. Täpsemad ütlused konkreetse sõidukiga seoses on toodud vastava

episoodi juures.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 2015 aasta maist oktoobrini

tegeles valdavalt tuttavate, klientide aitamine autode ostu-müügiga, osta või leida. Kõigega,

mis autodega seondub hakati tema poole pöörduma, telefon oli punane koguaeg ja enda

asjadega ei saanudki tegeleda. Tehnoülevaatustega seonduv oli tema tegevusest väike osa. Tal

endal ei olnud sellel ajal ettevõtet, proovis leida klientide soovidele sobivaid lahendusi,

teinekord suunas, kus on mingeid asju kõige parem teha, alati jättis kliendile valiku, mida teha

ja kuidas. Ise on autondust õppinud, eks ikka visuaalselt ja väikese kontrolli tulemusel saab aru,

mis autol viga on. Võõraid kliente tal ei olnud, kõik olid tuttavad või tuttavate tuttavad. 4 autot

on poegade omad, kaks tk Nmehe omad, üks on tema endaga seotud, Tiki treiler. Üldiselt

nimede mälu on tal halb, nimesid üldiselt ei küsi. Autod jäävad meelde, kui seal on midagi

huvitavat või mingil muul põhjusel mõned autod jäävad meelde. Seoses antud kohtuasjaga on

oma mälu värskendanud, kuulanud telefonikõnesid, on tekkinud mingi pilt ja arvab, et need

asjad, millest siin juttu tuleb, on üsna selged. Oskab iga sõiduki kohta kindlasti midagi rääkida,

poegade sõidukid on paRni meeles ja arvutis oli nendest pilte ka. Tema teenuste eest tasuti

loominguliselt, tal ei olnud hinnakirja oma teenustele ja tavaliselt jättis rohkem kliendi

otsustada, talle endale ei meeldinud hinnanumbreid nimetada. Peale remondi oli erinevaid

teenuseid, vastavalt sellele, mida kliendid soovisid, kas salongi, tehnilise võimekuse või

välimuse osas. Sõiduki vigade tuvastamiseks kasutas tehnoülevaatuspunkte, kus sai amorte,

pidureid ja CO2 kontrollida, mis seal maksis umbes 20-30 euro kanti, oli ka kallimaid aga

remonditöökodades oli üldiselt veel kallim. Mootori kohta ülevaatuspunkt palju ei ütle aga

veermiku kohta saab hea informatsiooni. 2015 aastal sai selleks kasutatud Xxx xxx

tehnoülevaatuspunkti, Tealase vahendusel. Tema teada hinnakirjal ei olnud hindu taga, see oli

loomingulisem töö, olenevalt kui palju uuriti, olenes võib olla ka ajast, hind öeldi tegevuse

lõpus. Kunagi ei ole kliendile andnud lubadust, et kindlasti tehnoülevaatusest läbi saab, mitte

ühegi asja kohta ei anna sellist lubadust, kõike võib juhtuda. Kordusülevaatuseid on tema

praktikas ikka ette tulnud, alati on selleks valmis. Tehnoülevaatustel käimine ei olnud tema nö

äri, pigem abistas ja ei teinud seda raha pärast. Tal endal ei olnud aega, võttis Tealasega

ühendust, et ta ülevaatuse ära teeks. Hinda ta ei mäleta, maksis kulupõhiselt, kui oli vaja midagi

nokitseda enne ülevaatust ja milline oli ajakulu, kui andis auto ülevaatuspunkti juures, siis

eeldab, et see ei olnud nii kulukas, maksis nii nagu Tealane küsis. Kui Tealane oli

ülevaatuspunkti juures ja siis läks autoga ülevaatusele oli ka teenus odavam, kui peab tegema

spetsiaalse sõidu, siis on ka kulukam ja Tealane küsis ka rohkem. Tavaliselt arvestas ta 50

euroga, kunagi üle 60 ei maksnud, kui auto juures midagi olulist teha ei olnud, pigem oli 50

eurot ja sinna sisse jäid ka nokitsemised, iluvigade parandamine. Kuna üldiselt lasi autod enne

korda teha, Tealane tegi nipet-näpet, sellepärast kunagi ka 100 eurot ei maksnud. Summa sõltus

erinevatest asjadest, olukorrad olid erinevad, kindlat summat ei oska öelda. Tealase ajakulu ei

arvestanud, mõnikord Tealane ainult kurtis kui pidi kaua järjekorras ootama aga ei tunnetanud,

et oleks selle eest rohkem küsinud. Teinekord ei küsinud mitte midagi, kui seal ülevaatusel juba

oli, talle tundus, et olenes Tealase tujust ja kui palju tal raha vaja oli, ei tea kindlalt aga mäletab

selliseid asju. Ise aitas Tealasele varuosasid leida, selle eest ka raha ei võtnud, kui pidi käima

kuskilt midagi T, siis võttis raha selle eest. Olid kokkuleppe alusel välja kujunenud hinnad,

summad. Tavaliselt maksis siis kui ülevaatus oli tehtud, kui Tealasel selleks raha ei olnud siis

andis. Tema teada Tealane käis ka teiste autodega ülevaatusel, sellepärast tema poole

pöörduski, et teadis varasemalt, et tegeleb haltuuraga, nokitseb nädalavahetusel teinekord ja

tegeles ikka autodega koguaeg. Tealasele maksis tükitöö alusel, Tealane nimetas ise oma töö

hinna, ta oskas oma tööd hinnata ja selles suhtes vaidlust ei tekkinud. Tealane üldjuhul tegi töid

rehvide ja veermikuga seoses, viimasega sai väga edukalt hakkama. Andis talle tegemiseks ka

nokitsemisi, iluasjad, klemmiplaatide ja lukkudega sai hästi hakkama, teadis millises korras

peab auto olema ülevaatusele minekuks, käigukasti ja mootori töid ei andnud. Ise käis teinekord

Ži töökojas suurema gabariidilisi autosid tegemas ja teadis, et Tealane on Ži töökojas see, kes

ülevaatustel käib, igal töökojas on üks inimene, kes käib tegemas. Tealane seal ise pigem ei

töötanud, teab, et ta seal käis ja remontis teinekord autosid. Kui Tealasel ei olnud aega, siis käis

ise tegemas ja teinekord kasutas teisi kohti. Tealasega ei olnud kokkuleppeid kuhu

ülevaatuspunkti või kelle juurde ülevaatusele minna, Tealasel endal olid eelistused, toimiku

järgi teab, et põhiliselt M, oli ka kordi, kus sai teistes ülevaatuspunktides käidud.

3.2.1. KarS § 298 lg 2 p 1

KarS § 298 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest, kui see on

toime pandud vähemalt teist korda. Süüdistuse kohta andis süüdistatav kokkuvõtvalt

alljärgnevad selgitused.

3.2.1.1.

16.05.2015 Xxx-Xxx XXX D reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne 06.05.2015

Tealasega seoses Xxx Xxx reg. märgiga xxx naastrehvidega, pool kuud enne oli ka

Niinemetsaga neist rääkinud, et autol on all olematud naastrehvid ja sees võivad olla mõned

naastud, probleem ei need välja võtta ja kui mustri sügavus sobib, saab nendega edasi sõita.

3.2.1.2.

16.05.2015 Xxx xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne 16.05.2015

Tealasega, sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx, ta ei olnud päris kindel, kas see auto on

ülevaatuse jaoks ideaalses korras, mootor puterdab, mis tuleb tavaliselt seismisest, mis aga

ei tähenda, et see ülevaatuselt läbi ei lähe, seega ütles oma kahtluse Tealasele välja, et üht-

teist vaja üle vaadata, ka summuti.

3.2.1.3.

01.06.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne Tealasega samast

kuupäevast seoses Xxx Xxx 2 reg. märgiga xxx, juhtis tähelepanu, et CO paigast ära, mis

vanematel autodel on ja selleks, et see korda saada, on vaja soojaks sõita, nipet-näpet

kontrollida selleks, et ülevaatuselt läbi läheks. Ülevaatuse kuupäeval kõnes Tealasele, ütles,

et läheb kontrollib veel töökojas, Salme tn, peremees oli seal Stoltsen, töömees kelle juures

käib on G, kes seal ei olnud vist ametnikult, rohkem haltuura korras. Oli tema jaoks

tavapärane enne ülevaatust kõik üle kontrollida, et auto oleks enam-vähem korras. Sama

episoodiga seoses kõne Tealasega, kell 12.47, oli tal oksjon pooleli ja ei saanud välja tulla.

V R on tema ammune tuttav, kes on palju tema autosid remontinud, hea tehnilise taibuga,

kellega teinekord arutasid mingitele probleemidele lahendusi.

3.2.1.4.

03.07.2015 Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne 03.07 kell 12.51

seoses Xxx Xxx Xxxi episoodiga, räägib R Piga ja tegelikult kõnest tuleb välja, et räägib N

xxx, uurib Relt, mida nad seal täpsemalt lahendasid ja küsis ka, et kas ta Subarus käis. Sellel

kõnel ei ole Xxx Xxxiga mingit pistmist. Samas kõnes jutt ülevaatuse puhul „väikesele

mehele“ 60-65 euro andmine oli seetõttu, et ta ise oli Lõuna-Eestis ja küsimus oli pigem

selles, et Rel oleks see raha talla anda kui tal oleks raha vaja, valmistas end ette, kui peaks

vaja minema, Rel seda ei olnud. Enne oli Tealasele helistanud ja öelnud, et kõik on valmis

ja rahakO Re käes aga hakkas mõtlema, kas Rel on see raha aga tal seda ei olnud.

3.2.1.5.

20.07.2015 Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx 6 seoses, 20.07 kell

13.18 helistas Tealasele, uuris, kas tal oleks aega ja tahtmist ülevaatust, et kui vajadus tekib,

siis teaks, kuidas reageerida. Tealane oli nõus ja sellega ta siis ka arvestas, et kui aeg tuleb

saab teda paluda. Asjad võivad muutuda ja kui Tealane ei oleks saanud, oleks pidanud

mõtlema, kuidas ise saaks. T R on ta tuttav, kellega ja veel ühe inimesega sai kokku

ülevaatuspunkti juures kioskis. Sama episoodiga kõne Tealasega kell 18.42, kus on rahast

jutt, Tealane oli ülevaatusel ja oli unustanud temalt küsida, kas tal selle jaoks raha on või

maksavad pärast, sel hetkel tuli meelde, et ei olnud rahast rääkinud ja et autos tuhatoosi

juures on raha olemas, võtku see. Telefonikõnede järgi pani selle raha sinna Tuuliki K, kes

oli auto ülevaatuseks ette valmistanud.

3.2.1.6.

24.08.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxxiga soetud kõne

24.08.2015 Tealasega, küsis, kas ta saaks ülevaatuse teha, endal ei olnud aega, Xxxüntal

tahtis sellega kala T käia ja selle bussiga oli kiire. Seda, et auto on korras ütles selleks, et

Tealane teaks, et sellega pole vaja midagi teha.

3.2.1.7.

05.09.2015 Xxx 100 reg nr xxx

3.2.1.8.

02.10.2015 haagis xxx reg nr xxx

30.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud haagist reg.

märgiga xxx ning selle registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et haagise esimene ja

tagumine porte puudub, tagumise vasakpoolse rehvi muster sisemisest küljest puudub,

mustri sügavus ei vasta liikluses kasutamiseks lubatud normidele, esimene vasakpoolne

gabariittule klaas ja pirn on puudu, haagise raam on kohati kaetud pindmise roostega,

läbivaid auke ei täheldatud, tagumine vasakpoolne tuleklaas on suunatule kohalt katki,

puudub klaasitükk. Registreerimistunnistuse nr xxx vaatlusest nähtub, et omanikuks on

Sanseven, kasutajaks S P. Viimased kirjed ülevaatuste kohta on 08.2015, mis kinnitatud

pitseri ja allkirjaga ning 10.2016, mis kinnitatud allkirjaga (kr. toimik IV kd, tl 163-173).

Haagise xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S P

02.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis ja

otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 174).

21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistas 30.09.2015 Mart Tõnusoo Andrus

Tealasele, kes ütleb, et tal on ka vaja ülevaatusi teha, kaks tükki ja on käru, seda oleks

saanud võib olla niisama teha, ühe käimisega. A. Tealane ütleb, et homme saaks minna,

millega M. Tõnusoo nõustub ja ütleb, et tal nelikveoline Xxx ka veel, mis seisab, millele

võiks ka teha ja see peaks vist enam-vähem korras olema. 02.10.2015 helistab M. Tõnusoo

M S ja soovib temalt õhtuni käru/treilat laenata. Järgmises kõnes helistab M: S M.

Tõnusoole tagasi ja ütleb, et ülevaatus on läbi, siis M. Tõnusoo loobub laenamast, kuna

enam samal päeval ülevaatust ära teha ei jõua aga pakub M. S, et võib talle ülevaatuse

järgmise nädala alguses ära teha, kes sellega nõustub. Seejärel helistab M. Tõnusoo M. S

tagasi ja ütleb, et võib ülevaatuse ära teha, mõlemal on kasu ja lepivad kokku, et M. Tõnusoo

tuleb ja võtab selle ise ära ja M käest saab tehnilise passi. 02.10.2015 kell 14.11 helistab M.

Tõnusoo A Tealasele, kellega lepivad kokku, et homme saab kärule ülevaatuse teha, kuid

siis A. Tealane pakub välja, et äkki M. Tõnusoo läheb ise Ai juurde paberitega, ütleb, et

helistab Aile. Kell 14.12 helistab A. Tealane A Mile, kes ütleb, et on põllu peal aga paari

tunni pärast oleks seal, A. Tealane ütleb, et saadab Mardi käruga ja A. M ütleb, et teda

küsiks ja öelgu, et A. Tealase poolt. Kell 14.13 helistab A. Tealane tagasi M. Tõnusoole,

kellele ütleb, et A on kahe tunni pärast tööl ja seal Ait küsiks. Kell 16.06 helistab M.

Tõnusoo A. Tealasele, viimane kinnitab üle, et küsiks Ait ja selgitab, milline välja näeb, M.

Tõnusoo küsib, mis talle andma peab, kas suitsupaki, mille peale A. Tealane vastab, et

annaks 25 (kr. toimik VI kd, tl 129-191).

26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja M T ütluste (kohtuköide II, tl 171 pöördel – 172

pöördel) kohaselt töötab autoremondi firmas xxx OÜ alates 2007 kuni praeguseni, tööde

vastuvõtja, klinditeenindaja. Haagis xxx xxx seisis nende ettevõtte territooriumil. Mart

Tõnusoo on tuttav kliendina, see oli mitu aastat tagasi, enne treileri laenutamist tõi erinevad

autosid neile remonti. Haagis XXX kuulus tuttava S P ettevõttele, seisis nende hoovi peal,

kuna tal endal polnud seda kuskil parkida. See toodi kas 2014 või 2015 ja oli seal kuid, võib

olla aasta, ei mäleta, millal see ära viidi. Estconnectils seda kasutada polnud vaja, Pärn ütles,

et kui keegi tahab seda kasutada või laenata, siis on võimalik. See oli autoveo treiler. Haagis

oli vana, küljepaneelid ei olnud enam sirged ja käsipidur ei olnud hea, kuna seisis kallaku

peal ja selleks, et see ära ei veereks pidid telliskivi sinna ratta alla panema. Ei oska öelda,

kas käsipidur oli kehv või üldse ei pidanud. Kindlasti võis roostetust olla, keegi värvis selle

üle, millal, ei mäleta. Ei mäleta, kes selle haagise vastu võttis ja kes otsustas, et see võib

seal seista. Nende ettevõte haagise hooldamisega ei tegelenud, tegelesid need, kes seda

laenutada tahtsid. Perioodil 2014-2015 Mart tahtis seda kindlasti kasutada, teisi ei mäleta.

Millal täpselt ei mäleta aga eks ta helistas ettevõtte numbril, mis oligi tunnistaja number, ta

teadis, et see haagis seal seisab. Siis helistas omanikule ja küsis, kas võib seda välja laenata,

kes vastas, et siis võib sellega sõita, kui teeb ülevaatuse ja kindlustuse, kuna kumbagi ei

olnud sellel hetkel. Tõnusoo tuli kohale, tunnistaja andis talle tehnilise passi ja Tõnusoo

sõitis minema ning lubas kindlustuse ja ülevaatuse organiseerida. Ei tea kaua see haagis

enne seisnud oli ega seda, kaua kasutuses oli. Kindlasti toodi haagis tagasi, sest see oli neil

hoovi peal edasi. Ei mäleta, kas ise selle ja dokumendid vastu võttis, kuid dokumendid olid

hiljem kontoris olemas. Tema teada oli ülevaatus olemas, ei tea, kas tehnilist passi

kontrollis. Tõnusoo lubas haagise korda teha, mis ei ole see keeruline asi. Ei mäleta, kas

telliskivi pidi ratta ette panema ka pärast seda kui ülevaatus oli tehtud. Keegi teine laenaja

värvis haagise üle, teiste laenajate nimesid ei mäleta.

26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja S P ütluste (kohtuköide II, tl 172 pöördel – 173

pöördel) kohaselt kuulus xxx xxx tema ettevõttele OÜ xxx, kus ta on juhatuse liige. Ettevõte

omandas haagise 2010 aastal, oli kasutatud ja ilmselt vana, ja kuulub seni ettevõttele. Enne

hoidis haagist enda ettevõtte hoovis, ilmselt oli parkimisprobleem ja oli kokklepe, et võib

seda parkida xxx OÜ territooriumil, ei mäleta täpselt, kui kaua seal seisis, kas juba 3 aastat

enne 2015. Kokkulepe oli xxx omanikuga M T. Viis selle sealt ära äkki 2017 aastal, läks

järgmisesse kohta seisma. Alguses oli haagis kasutatav, aga aasta enne 2015 ei tegelenud

sellega, puudus ülevaade tehnilisest olukorrast. Üldiselt oli kokklepe, et Estconnect võib

seda enda äranägemisel kasutada, kui keegi teine tahab rentida või laenata, siis Estconnect

küsis üldjuhul. Ei mäleta kes neist ühendust võttis, tavaliselt ei öeldud, kes laenutada tahab.

Ise käis haagist vaatamas mitu aega enne 2015, aasta, võib olla rohkem. Teab, et kunagi oli

sellel käsipiduriga probleem, võis olla siis juba kui selle sinna viis, ei tea, kas see seal ära

lahendati. Ei tea, mis seisukorras oli, kuna ise ei kasutanud. Varasemalt tegeles

ülevaatusega, viimati võis olla aasta enne seda, aga täpselt ei mäleta. Kui oli loa küsimine

kasutamiseks 2015 aastal, siis oli kokkulepe, et teevad ülevaatuse ja võivad kasutada. Ei

kontrollinud, kas haagis tagasi toodi ja ei tea, kas vahepealsel ajal ülevaatusi tehti. 2017

aastal kui Estconnecti territooriumilt haagis ära viidi transpordiga, siis vist ülevaatust ei

olnud. Ei teadnud, et 2016 vaatusega tuvastatud vigastused, kabariittule katkine klaas ja

vasaku suuna tule katkine klaas, üldse on ja ei tea, millal need tekkisid. Kui tema lõpetas

haagise kasutamise, neid ei olnud.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt seoses xxx teab, et see oli

autoveo xxx, mis kuulus ühele töökoja omanikule xxx ja ise ei ole sellega rohkem kokku

puutunud, kui et Mart Tõnusoo helistas ja küsis, kas ta saaks sellega ülevaatusele minna aga

tal ei olnud aega. Soovitas Tõnusool minna Mi juurde, maksumuseks ütles 25 eurot, kuna

treilerite ülevaatus maksis 20-25 eurot. Tõnusoo läks ise ülevaatusele ja pärast

telefonikõnes ütles, et Mit ei olnud, läks ettejuhtuva juurde ja probleeme ei olnud, haagis

oli korras. Ei tea, kelle juures ta ülevaatuse tegi.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 2015 aasta oktoobri

alguses hakkas otsima treilerit, millega kaubik maale remonti viia. Tema elukoha lähedal

Salme tn, kus oli tihti käinud, teadis, te seal on sobiv haagis olemas. Helistas M S, kes on

selle koha omanik tema teada, kes andis teada, et sellel haagisel ei ole ülevaatust ja muid

vigu, mis segaks, ei ole. Helistas ka mujale aga talle oli kasulikum see ülevaatus ära teha ja

teadis, et tulevikus läheb seda veel vaja. Saab talle kasulik olla ja S talle. Mäletab, et leppisid

kokku, et teeb omal kulu ülevaatuse ära. Helistas Tealasele aga temal ei olnud aega. Tõi ise

haagise ära, sai kontorist dokumendid, vaatas haagise üle. Kivid olid rataste juures

sellepärast, et kui panna pidurid peale ja haagis jääb seisma, siis ei pruugi pärast enam lahti

saada. Tealane soovitas Mi juurde ülevaatusele minna. Läks käis ülevaatusel ära ja kõnedest

tuleb välja, et järgmisel päeval ütles Tealasele, et Mit ei olnud seal, keegi kahupea tegi ära,

keda kohtusaalis hetkel ei ole. Kohtusaalis vaatas G Bi ja on kindel, et tema talle seda

ülevaatust ei teinud. Mäletab seda ülevaatust hästi kuna seda ei tehtud sees, vaid väljas,

kaamera ees. Tema nägi, et kontrolliti tulesid, pidureid, võib olla veel midagi, mida ta tähele

ei pannud ja siis öeldi, et mine maksa sees ära. Arvab, et maksis sularahas võib olla kaadiga.

Maksis kassaruumis, naisterahvas võttis raha või makse vastu hinnakirja järgi ja Tealane ka

kõnes ütles, et ülevaatus maksab 25 eurot. haagise rendihind oli 30-60 eurot, oleneb

haagisest ja kui pikaks ajaks võtta, helistas mitmed kohad läbi ja leidis, et kõige kasulikum

on nii, nagu ta tegi. Valis selle ülevaatuspunkti, kuna see jääb tee peale. Ei mäleta, et oleks

tšeki võtnud, tavaliselt ei võta. Võtab vaid siis kui mõni klient soovib.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl

19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 30.11.2016 vaadeldud haagis reg. märk

234AGS (p 2.29) fotodega leiab, et väike tükk laternast puudu, väheohtlik viga, rehvide

siseservas mustrit väga ei ole, kui rehvi mustrisügavus on alla 1,6mm, siis on ohtlik viga.

Käru esimese kabariittule puudumine ja klaasi katte puudumine, pigem väheohtlik viga.

Haagiseid ja kerghaagiseid, O1, O2, piduristendi ei aeta, pidurikomponente kontrollitakse

vaatlusega, kas olemas, terved.

3.2.2. KarS § 296 lg 1

KarS § 296 lg 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu vahendamise eest.

3.2.2.1.

Xxx Xxx XXX reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 03.06.2015 kell 14.46

kõne Tealasega, jutt oli xxx, sinisest, mitte Xxx Xxxist. See xxx oli vaja viia töökotta kuna

üle 2000 pöörde peal hakkas suitsema. Kohtueelsel uurimisel antud omakäelistes ütlustes

ütles, et ei tea Xxx Xxxi ja Xxx Xxxu ülevaatuste kohta midagi, pidas silmas, et tema

ülevaatusel ei käinud aga nüüd teab rohkem, kuna on meenutanud, olnud kohtus, kuulanud

ja tutvunud materjalidega. Tema väljendas omakäelistes ütlustes sellega oma seisukohta, et

temal ei ole nende sõidukitega mingit pistmist.

3.2.2.2.

Xxx Xxx reg nr xxx

Kohtueelsel uurimisel antud omakäelistes ütlustes ütles, et ei tea Xxx Xxxi ja Xxx Xxxu

ülevaatuste kohta midagi, pidas silmas, et tema ülevaatusel ei käinud aga nüüd teab rohkem,

kuna on meenutanud, olnud kohtus, kuulanud ja tutvunud materjalidega. Tema väljendas

omakäelistes ütlustes sellega oma seisukohta, et temal ei ole nende sõidukitega mingit

pistmist.

3.3. Marti Stein

Marti Steinile on esitatud süüdistus KarS § 294 lg 2 p 1 ja KarS § 299 lg 1 järgi. KarS § 294

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu

soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi

kasutamise eest. KarS § 299 lg 1 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt dokumendi võltsimise või

võltsitud dokumendi väljaandmise eest

Esitatud on Xxx Xxx OÜ ametijuhend, mille on allkirjastanud T K ning allkirjaleht, mille

kohaselt on Marti Stein ametijuhendiga tutvunud 19.04.2006 (kr. toimik VI kd, tl 1-4).

29.04.2006 on OÜ Xxx Xxx sõlminud Marti Steiniga töölepingu (samas, tl 5-7). Samuti on

esitatud Xxx Xxx OÜ kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat, allkirjastatud juhataja T. Ki poolt

10.03.2010 ning selle viimase punkti kohaselt kõikidele Xxx Xxx OÜ töötajatele tutvustatud

ning täitmiseks kohustuslik (samas, tl 8-39). OÜ Xxx Xxx „Asjaajamise ja arhiveerimise kord“

on kohustuslik kõigile töötajatele ning sellega tutvumise kohta on allkirja andnud Marti Stein

(samas, tl 40-55).

Maanteeameti ja Xxx Xxx OÜ vahel on sõlmitud 15.08.2011 sõidukite tehnonõuetele vastavuse

kontrolli teostamise leping (kr. toimik VI kd, tl 101-107).

10.10.2003 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse käskkirja kohaselt omistati Marti Steinile mh

sõidukite ja nende haagiste ülevaatuse teostamise ja pitsati kasutamise õigus, Marti Steini pitsati

nr on A523 (kr. toimik VI kd, tl 108-109). 07.04.2006 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse

käskkirja kohaselt anti Marti Steinile õigus teostada ülevaatust OÜ-s Xxx Xxx j kasutada

isiklikku pitsatit A523 (kr. toimik VI kd, tl 110-111).

Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme T. Ki poolt 01.04.2015 kinnitatud teenuste hinnakirja kohaselt on

M1 kategooria sõiduauto ülevaatuse hind alates 40 eurot, N1 kategooria veoauto teenuse hind

alates 50 eurot, N2 kategooria hind alates 55 eurot ja N3 kategooria hind alates 65 eurot (kr.

toimik VI kd, tl 118).

18.06.2021 kohtuistungil Marti Stein keeldus ütluste andmisest (kohtutoimik III kd, tl 139).

21.05.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

23.05.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

01.06.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

03.06.2015 Xxx Xxx XXX reg nr xxx

05.06.2015 Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx

06.06.2015 Xxx xxx reg nr xxx

03.07.2015 Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

15.07.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

24.08.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

10.09.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

30.09.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

05.11.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

07.11.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

04.01.2016 Xxx XXX reg nr xxx

15.04.2016 Xxx Xxx reg nr xxx

3.4. Andrus Niinberg

Andrus Niinbergile on esitatud süüdistus KarS § 294 lg 2 p 1 ja KarS § 299 lg 1 järgi. KarS §

294 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu

soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi

kasutamise eest. KarS § 299 lg 1 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt dokumendi võltsimise või

võltsitud dokumendi väljaandmise eest.

Esitatud on Xxx Xxx OÜ ametijuhend, mille on allkirjastanud T K ning allkirjaleht, mille

kohaselt on Marti Stein ametijuhendiga tutvunud 29.10.2013 (kr. toimik VI kd, tl 1-4).

30.09.2013 on OÜ Xxx Xxx sõlminud Andrus Niinbergiga töölepingu (samas, tl 112-114).

Samuti on esitatud Xxx Xxx OÜ kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat, allkirjastatud juhataja

T. Ki poolt 10.03.2010 ning selle viimase punkti kohaselt kõikidele Xxx Xxx OÜ töötajatele

tutvustatud ning täitmiseks kohustuslik (samas, tl 8-39). OÜ Xxx Xxx „Asjaajamise ja

arhiveerimise kord“ on kohustuslik kõigile töötajatele ning sellega tutvumise kohta on allkirja

andnud Andrus Niinberg (samas, tl 40-55). 30.09.2013 on OÜ Xxx Xxx sõlminud Andrus

Niinbergiga töölepingu (samas, tl 112-114).

Maanteeameti ja Xxx Xxx OÜ vahel on sõlmitud 15.08.2011 sõidukite tehnonõuetele vastavuse

kontrolli teostamise leping (kr. toimik VI kd, tl 101-107).

04.06.2003 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse käskkirja kohaselt omistati Andrus Niinbergile

mh sõidukite ja nende haagiste ülevaatuse teostamise ja pitsati kasutamise õigus, Andrus

Niinbergi pitsati nr on M510 (kr. toimik VI kd, tl 115-116). 11.10.2013 Eesti Riikliku

Autoregistrikeskuse käskkirja kohaselt omistati Andrus Niinbergile isikliku pitsati 0712

kasutamise õiguse Xxx Xxx OÜ kontrollpunktis (samas, tl 117).

Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme T. Ki poolt 01.04.2015 kinnitatud teenuste hinnakirja kohaselt on

M1 kategooria sõiduauto ülevaatuse hind alates 40 eurot, N1 kategooria veoauto teenuse hind

alates 50 eurot, N2 kategooria hind alates 55 eurot ja N3 kategooria hind alates 65 eurot (kr.

toimik VI kd, tl 118).

18.06.2021 kohtuistungil Andrus Niinberg keeldus ütluste andmisest (kohtutoimik III kd, tl

139).

21.09.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

01.10.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

07.10.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

07.10.2015 Xxx XXX reg nr xxx

3.5. Aleksei Jakovlev

Aleksei Jakovlevile on esitatud süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse

altkäemaksu lubamise või andmise eest.

Antud episoodi puudutavaid tõendeid on refereeritud ka punktis 3.1.1.6. Antud tõenditest

nähtub, et 05.06.2015 esitas Vladimir Jakovlev taotluse sõiduki xxx registreerimiseks ning

registreerimismärgiks omistati xxx (kr. toimik I kd, tl 2-3). Registreerimiseelse tehnonõuetele

vastavuse kontrolli aktist nähtuvad sõiduki üldised ja tehnilised andmed. Märkmena on välja

toodud, et läbisõidu mõõdikul rike, mistõttu on läbisõidu näit märkimata (samas, tl 4-5).

Vladimir Jakovlev müüs antud sõiduki A Šile, kes muutis sõidugi reg. numbri (samas, tl 6-7).

Sõiduki xxx registreerimistunnistuse nr XXX koopia kohaselt on järgmise ülevaatuse kohta on

märge 04.2017, kontrollkaart K.2527535, mis kinnitatud pitseri ja allkirjaga (samas, tl 8, 10-

15).

Sõiduki xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas Vladimir

Jakovlev 05.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ

punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2527535, kehtib kuni

04.2017 (samas, tl 18). Esitatud on ka 05.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523,

allkiri, K.2527535 (kr. toimik V kd, tl 130).

12.10.2020 kohtuistungil tunnistaja A Ši antud ütluste (kohtuköide II, tl 154 pöördel - 156)

kohaselt kuulus talle Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Müüja oli võõras meesterahvas, rääkis vene

keelt, tol hetkel 35-aastane, said teist korda kokku siis vormistasid dokumendid, ostu-

müügilepingu, tegemist oli vist isa autoga, kellega tema ka rääkis telefoni teel, tehniline pass ja

kõik. Ostis sõiduki 01.10.2015. sõidukil olid pisipuudused – esitiib oli puudu, suunatuli peegli

küljes, väike mõra klaasil ja väike probleem turboga. Turbokompressor oli vaja ära vahetada,

teatud tingimustel ja kiirustel võis auto natuke tõmmelda, tekitab aeg-ajalt ebamugavust, seda

on küllatki raske avastada. Vahetus maksis 500-700 eurot, täpselt ei mäleta. Esiklaasil oli väike

mõra, kus täpselt, ei mäleta, ise poleks klaasi vahetanud, selles probleemi polnud, ei seganud.

Vahetas ära kuna klaas löödi tema juuresolekul puruks. Ei mäleta, kas proovisõitu tegi aga ei

usu, et oleks autot sellise hinnaga ilma ostnud. Auto ostmise ajal auto alla ei vaadanud, seal

midagi ei näinud. Pärast ostmist autoteeninduses nägi, et vedrustus halvas seisukorras. Lasi seal

kompressori ära vahetada ja tegi auto korda enda jaoks. Tema arusaama kohaselt oli see auto

halvas seisundis, talle ei meeldi sellise sõidukiga sõita aga sellega võis sõita, midagi poleks

küljest ära kukkunud või rikki läinud. Näiteks rattaveljed olid korras, nendega sai sõita

probleemideta, olid sirged, ühtlased aga tema jaoks ei olnud ilusad, sellepärast vahetas ära.

Samamoodi vedrustusega, S klass on mugav sõiduk, pneumovedrustusega, on pehme, seega kui

on isegi teatud puudused olemas, sa isegi ei tea nendest. Tänaseks päevaks on auto

autolammutuses, 2018-2019 aastast, sest sõitis selle vastu puud puruks.

26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.06.2015 Mart Tõnusoo helistab T Aule ja

küsib kui palju xxx klassi xxx esiklaas maksaks, selgitab, et tal on enda jaoks vaja, jookseb

pikalt mõra alt läbi keskelt üles, järgmises kõnes lisab, et klaasist jookseb ülevalt alla mõra läbi,

T. A pakkus kolme sajaga klaasi. Kell 13.12 M. Tõnusoo helistab Aleksei Jakovlevile, kes just

midagi vormistas ja lepivad kokku, et A. Jakovlev sõidab xxx kõrval xxx juurde, kui Jakovlev

ütleb, et ülevaatust ei ole, lubab M. Tõnusoo seda uurida, seni viigu Jakovlev auto isa juurde.

Kell 13.41 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja pakub välja, et pärast võiks ühe ülevaatuse teha,

millega ta on nõus. M. Tõnusoo küsib, mis saab siis kui spidomeeter ei tööta, ekraan on täitsa

pime, ei saa läbisõitu kirja panna, A. Tealane pakub välja, et äkki omanik umbes teab, tuleb

välja, et hiljuti ostetud, et lepingu pealt saab vaadata ja see hetk siia-sinna ei ole hullu. Kell

13.47 A. Jakovlev helistab M. Tõnusoole ja lepivad kokku, et teevad võib-olla tunni aja pärast.

Kell 14.50 A. Tealane helistab M. Tõnusoole ja ütleb, et hakkaks nüüd liikuma. Kell 14.54 M.

Tõnusoo helistab A. Jakovlevile ja lepivad kokku, et saavad xxx juures kokku. Kell 15.12 M.

Tõnusoo helistab A. Jakovlevile, ütleb, et K alla tuleks. Kell 16.01 M. Tõnusoo helistab A.

Tealasele, kes küsib, miks neile võtmeid ei jätnud, ootavad õues külmas, A. Tealane vastab, et

tuleb juba tagasi (kr. toimik VI kd, tl 192-231).

22.06.2020 kohtuistungil Aleksei Jakovlev süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl

165 pöördel-168 pöördel) selgitas, et sõiduk Xxx Xxx xxx omandati 05.06.2015 isa V J poolt.

Sõiduk osteti Mart Tõnusoo kaudu, kuna tema tegeles sõidukite ostu-müügiga ja sõiduk sai

toodud Itaaliast. ARKis käis koos isaga, kus registreerimise eelse tehnonõuetele vastavuse

kontrolli käigus leiti, et spidomeetri näit oli rikkis. Tehnilise ülevaatuse tegemine toimus ARKis

käimisega samal päeval, kuidas see aga toimus ei tea, kuna ülevaatusel käis selle sõidukiga

Andrus Tealane. Tealase poole pöördus, kuna tal endal polnud aega ülevaatusele minna ja ta

teadis, et Tealane pakub teenust nimega tehnilise ülevaatuse läbimine. Vist Tõnusoo leppis

Tealasega kokku ülevaatuse asjus, vist kõik kolmekesi said xxx juures kokku. Xxxe ostis

Tõnusoo kaudu ja kui ütles, et on vaja teha ülevaatus, soovitas viimane Tealast. Sel hetkel oli

sõiduk tehniliselt heas seisukorras, ainult esiklaasi paremas ülemises nurgas oli väike mõra, mis

nähtavust ei takistanud. Tema meelest spidomeeter töötas aga pardaarvuti mitte, ei näidanud

läbisõitu. Sõiduki koos tehnilise passi ja rahaga andis Tealasele. Täpselt ei mäleta, kui palju

raha Tealasele andis, kuid 10-15 eurot rohkem kui ülevaatuse maksumus. Raha küsis Tealane

ja temale selle ka andis. Rohkem maksis teenuse eest, et Tealane sõidab tehnilisele ülevaatusele.

Vahepeal sõitis Tõnusooga kuhugi ja siis ta toodi xxx juurde tagasi, ise ülevaatusel ei käinud.

Sõidukile sai tehnoülevaatus tehtud, sõidukil olnud probleemide kohta Tealaselt tagasisidet ei

saanud, ülevaatuse tasumise eest kviitungit ei saanud. 4 kuud pärast ostmist müüs sõiduki ära,

kuna talle ei meeldinud see. Sel ajal kui sõidukit kasutas oli see tehniliselt korras, mõra oli alles,

aga tema mäletamist mööda spidomeeter töötas, võib olla remontis selle ära, ei mäleta.

Altkäemaksu tema pole andnud. Prokuratuuri poolt oli ettepanek, et ta annaks süüstavaid ütlusi,

siis see kergendab praktikat ja tööle asumine oleks kergem, saaks tööl käia ja vabastataks

kohtumenetlusest. Tõnusooga olid pigem ärilised suhted, tuttavad suunas Tõnusoo poole, kui

sõidukeid sooviti soetada, Tõnusoo aitas teda varuosadega. Alguses ütles, et on süüdi, sest

prokurör oleks sellisel juhul taotlenud tema mitte osalemisest menetluses ja ta saaks tööl käia.

Tegelikult ei ole ta sellist tegu toime pannud. Ettepaneku tegi sama prokurör, survestatuna

ennast ei tundnud. Tõnusoole ta mingit raha ei andnud, altkäemaksust ja rohkemast rahast juttu

ei olnud.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26

pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt Xxx Xxx S xxxXXX reg. märgiga xxx (p 2.9, vaadeldud ei

ole) osas, kui tegemist on vigase turboga tähendab, et mootoril on vähem jõudu, selle sõidukiga

on halvem sõita, kiirendab kehvasti. Vaevalt keegi sellise autoga sõita tahab, pole jõudlust aga

ülevaatuse mõttes mõju sellel ei ole. Turbo mitte töötamise tõttu teisi tehnilisi kõrvalekaldeid

pigem ei teki. Sõiduki spidomeetri mitte töötamine on ohtlik viga.

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste

(kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx,

kõne 05.06.2015 kell 13.41 Tealasega, kõnes on öeldud küll, et katki on spidomeeter aga see

on suupärane ja kõigile arusaadav, millest jutt, tegelikult pidas silmas odomeetrit, kilometraaži

näitu ei olnud näha ja tahtis, et Tealane uuriks, kas see on probleemiks ülevaatusel. Tealane

vastas, et ei ole probleem ja läbisõidu nr saab ostu-müügilepingult. Selle sõidukiga seoses oli

kokkupuude Aleksei Jakovleviga, aitas tal seda autot leida, soetada ning kui Jakovlev seda autot

käis arvele võtmas siis osundati veale, et odomeetri näit on pime. Nii palju kui Jakovlevi teadis,

siis ta ei tahtnud kuskil ametiasutustes ise käia, rääkis vene keeles, ja tal oli suht kiire. Kuna

ülevaatusel on vaja ka kindlustust, siis tegid nii, et Tealane läks autoga ülevaatusele ja samal

ajal aitas Jakovlevil ülevaatuse ajaks kindlustust teha, pärast mida tõi ta xxx juurde tagasi. Ei

tea, mis see teenus maksta võis ja ei tea, kas keegi üldse kellelegi midagi maksis. On selle

sõidukiga ise sõitnud nii enne kui pärast ülevaatust

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste

(kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx on

seotud Jakovleviga, see oli auto, kus kõik rääkisid, et spidomeeter ei tööta, tegelikult ei töötanud

odomeeter. Esiklaasi paremas servas oli pragu, seda autot mäletab hästi, kuna oli just toodud

uus auto, huvitav. Odomeetri näit ei ole ülevaatusel tähtis, ohtlik on kui spidomeeter ei tööta.

Jakovleviga kohtus xxx juures ja seal anti sõiduauto ka üle. Arvab, et Jakovlev palus

ülevaatusele minna, kuna kartis esiklaasi mõra pärast ja arvas, et kui Tealane läheb pigistatakse

silm kinni, kuid seda ei olnud tegelikult vaja. See oli inimese enda arvamus, et kui rohkem

maksab, siis läheb läbi, igal inimesel selleks õigus. Peapõhjus oli see, et Jakovlevil oli kiire,

tahtis kindlustust ka teha aga kahte korraga teha ei saa, et kas kindlustus pannakse kinni.

Süüdistuse järgi oli see kell 15.45-15.51, ei tea, mida kinni hakati panema, see võis ka vabandus

olla, et ise ei viitsinud minna ja ei tea, kas tal oli päriselt ka kiire. Rahasummat ei mäleta,

sõiduauto ülevaatus oli 40 eurot, ei usu, et Jakovlevile odavamalt tegi kui teistele klientidele.

Jakovlev ei ole kunagi andnud talle raha selleks, et seda edasi anda ülevaatajale, et ülevaatus

kergemini läheks, sellest ei ole Jakovleviga kunagi juttu olnud, et süüdistatav peaks andma

mingit lisaraha.

Süüdistatav Aleksei Jakovelv on esitanud taotluse (kohtuköide III kd, tl 204), mille kohaselt

arvestades vähest avalikku huvi, seda, et on pärast inkrimineeritava teo toimepanemist kahel

korral karistatud, leiab, et esineb alus tema suhtes menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742

alusel, mida taotleb. Samasisulise taotluse on teinud ka tema kaitsja Alar Neiland esitatud

kaitseaktis.

4. MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUSED

Süüdistatavate Andrus Tealane ja Aleksei Jakovlev kaitsjad esitasid kohtule taotlused lõpetada

kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Seejuures põhjendas A.

Tealase kaitsja menetluse lõpetamise vajadust ka A. Tealase tervise seisundist tulenevalt ning

tema suhtes aset leidnud tegusid arvestades ning seda, et A. Tealane on allutatud kolmele

erinevale üldmenetlusele. A. Jakovlev ja tema kaitsja põhjendasid taotlust aga sellega, et

arvestada tuleks vähest avalikku menetlushuvi ja seda, et kaitsealust on pärast teo

toimepanemist kahel korral karistatud.

KrMS § 2742 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik

mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja

arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava

nõusolekul KarS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

Arvestada tuleb kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse

senist käiku ja muid asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlused menetluse lõpetamiseks jäävad tagajärjetuks.

Mõlema süüdistatava osas on ühise põhjendusena leitud, et süüdistatavaid on olnud allutatud

mitmele kriminaalmenetlusele, mis on isikute jaoks koormav. Kohtule esitatud süüdistusaktis

ja tõendites nähtuvatest karistusandmetest on sedastatav, et süüdistatavaid A. Tealast ja A.

Jakovlevi on karistatud Harju Maakohtu 12.03.2018 ja 30.05.2019 otsustega nr 1-16-6452 ja 1-

17-6406 erinevate kuritegude toimepanemise eest, lisaks sellele on A. Jakovlevi karistatud ka

Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega nr 1-19-6152 ning samadest tõenditest nähtub ka seda, et

samade otsustega on karistatud ka Mart Tõnusood. Kohtule esitatud tõenditest ja eelviidatud

kohtuotsustest on tuvastatav, et A. Tealane, A. Jakovlev ja M. Tõnusoo panid ajaperioodil 2012

kuni 2016 toime hulgaliselt erinevaid kuritegusid, millede eest neile mõisteti ka karistused ning

viimase 26.06.2020 otsusega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 203 alusel, kuivõrd M.

Tõnusoo kandis juba Maalset karistust. Seejuures on Harju Maakohus 26.06.2020 otsuses nr 1-

19-6152 lahendanud M. Tõnusoo ja A. Jakovlevi süüküsimust ning teinud lahendi, kusjuures

ka selles kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt olid kuriteod toime pandud ajavahemikul

2014. kuni 2015. aasta. Kohus leiab, et kui isikud panevad toime niivõrd palju erinevaid

kuritegusid koos paljude teiste isikutega, siis riigi võimekust kõiki samade isikute kriminaalasju

kiiresti menetleda hakkab piirama mitte riigi tegematajätmine, vaid isikute poolt toime pandud

kuritegude rohkus ning kriminaalasjades tõenditele kuluv aeg ja tõendite suur maht ning isikute

aastate pikkust õigusvastast käitumist ei saa omistada riigile. Seetõttu leiab kohus, et asjaolu,

et isikuid on varem korduvalt karistatud, saab arvestada isikut iseloomustavate andmetena, kuid

mitte põhjendusena lõpetada menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kuigi A.

Jakovlevi süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, siis kogumahus oli menetletavas

kriminaalasjas esialgselt süüdistatavaid 20 ning menetlusaeg kulus osade süüdistatavate ja

paljude tunnistajate ülekuulamisele ja osade süüdistatavate osas menetluste eraldamisele ning

kohtulahendite jõustumise ootamisele. Samuti esitati kohtule kriminaalasjas kirjalikke

tõendeid, milliste maht ei ole väike ning ajakulu tekkis ka M. Tõnusoo kaitseõiguse tagamise

ja kaitsja poolt esitatava tõendi ootamisele. Mis puudutab A. Tealase kaitsja viidet A. Tealase

tervisele ja tema suhtes kasutatud väidetavalt üleliigsele jõule kinnipidamisel, siis nähtub

kohtule esitatud 22.04.2016 koostatud isiku läbivaatuse protokollist, et A. Tealasel tuvastati

vaid üks väline vigastus otsmikul oleva kriimustuse näol ning A. Tealae riided on puhtad (tl 84-

89 kd VI) ning kohus ei saa sellistest andmetest teha järeldusi, et A. Tealast oleks

kinnipidamisel kuidagi jõuliselt koheldud, mille tagajärjel vajanuks A. Tealane meditsiinilist

abi ja pikaajalist ravi. Kaitsja esitatud tõendist nähtub, et A. Tealane saadeti 05.05.2016

Tallinna vanglast Maardu xxx statsionaarsele ravile (tl 130, kd VIII), kuid see ravivajadus

tulenes A. Tealase poolt ilmselgelt pikalt põetud haigusest, mitte tema kinnipidamisel

väidetavalt kasutatud jõuvõtetest. Pealegi sai A. Tealane ravi ning saadeti Tallinna vanglasse

06.02.2017, s.o 6 aastat tagasi. Kohus leiab, et A. Tealase terviseseisund, mille A. Tealane

aastaid tagasi ise hooletusse jättis ja raviasutusse ei pöördunud, ei saa mõjutada menetlust ega

olla aluseks arvestada seda mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kriminaalmenetluse

lõpetamisel.

5. AMETIISIK

Andrus Niinbergi ja Marti Steini süüdiststakse KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ettenähtud

kuritegude toimepanemises, s.o altkäemaksu võtmises vähemalt teist korda ja ametialases

võltsimises. Seega on vastutuse eelduseks ametiisiku staatus süüteo toimepanemise ajal.

KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisikuks karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik,

kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud

ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või

lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Alates 15.07.2013 langeb KarS § 288 lg-s 1 sisalduv ametiisiku määratlus kokku

korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) §-s 2 sätestatud ametiisiku mõistega ning selles

toodud ametiseisundi definitsioon lähtuvalt õiguskorra ühtsuse põhimõttest on siduv ka

karistusõiguse jaoks.

Erinevalt

ametiseisundist

korruptsioonivastane

seadus

avaliku

ülesande

mõiste

legaaldefinitsioonina ei anna. Avaliku ülesande täitmise tunnus ametiisiku määratluses nõuab,

et isiku tegevus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium

on 11.12.2015 otsuse nr 3-1-1-98-15 punktis 60 viidanud, et avaliku ülesande täitmisega on

tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse

või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab

seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik Jidiline isik. Samuti ei tähenda

avalik ülesanne tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse

kasutamisega. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik

isik. Järelikult võib avaliku ülesande täitmine aset leida ka eraõigusliku isiku poolt talle avaliku

võimu teostamise delegeerimise teel. Ei ole välistatud, et ametiisikuks loetakse ka Juriidilise

isiku töötajat või eraisikut, kui neile on delegeerimise kaudu antud ametiseisund avaliku

ülesande täitmiseks. Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku ülesannet halduse kandja

kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi

heaks.

Vastamaks küsimusele, kuidas sisustada avalikku ülesannet KVS § 2 lg 1 mõttes, tuleb

lähtepunktiks võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk. KVS § 1 lg 2 kohaselt on

selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt

peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning

teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt.

KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse

alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega on käesolevas asjas oluline leida

vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et

süüdistatavad täitsid ametikohustusi ja avalikku ülesannet.

Viidatud KVS § 2 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad:

(2) Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses

ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on

teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või

piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse

tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;

2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele

isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist

tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka

menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Liiklusseaduse (LS) § 191 lg 1 kohaselt valdkonna eest vastutav minister võib volitada

Maanteeametit

(käesoleval

ajal

kehtivas

redaktsioonis

Transpordiametit)

sõlmima

äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning

maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks. Seejuures sätestab viidatud LS §

191 riigivõimu teostamise sõidukite ja juhilubadega seotud toimingute puhul, mis üheselt viitab

sellele, et Transpodiametiga halduslepingud sõlminud äriühingud teostavad riigivõimu.

Majandus-ja

kommunikatsiooniministri

määruse

„Mootorsõiduki

ja

selle

haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 (red. alates 03.05.2014)

kohaselt sõlmib Maanteeamet sõidukite ülevaatuse teostamiseks LS § 191 lõikes 1 nimetatud

äriühinguga halduslepingu või pikendab temaga lepingu.

Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu, mida esindas

Maanteeamet (käesoleval ajal Transpordiamet) ja Osaühing Xxx Xxx vahel on 15.08.2011.a.

sõlmitud „Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping“, mille alusel andis Eesti

Vabariik Xxx Xxx OÜ-le õiguse teostada sõidukite ülevaatust ülevaatuspunktis asukohaga

Tallinn, Xxx xxx. xxx (tl 101-107, kd VI). Seega on Xxx Xxx OÜ sõlmitud lepingust tulenevalt

avalik-õiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik-Jidiline isik. 15.08.2011.a. sõlmitud lepingu

punkti 1.3. mõistes on ülevaataja Xxx Xxx OÜ-ga töö-, käsundus- või töövõtulepingu või muu

sarnase teenuse osutamise lepingu sõlminud eriväljaõppega isik, kellele Maanteeamet on

andnud õiguse kontrollida sõidukite tehnonõuetele vastavust ja kes omab kehtivat

atesteerimistunnistust. Kuigi Xxx Xxx OÜ tegutses samal erialal ka varasemalt, ei ole sellel

asjaolul käesoleval hetkel suurt tähtsust, kuid oluline on see vaid seoses töötajate töösuhtega.

Nimelt nähtub Töölepingust nr 1, mis on sõlmitud 29.04.2006, et OÜ Xxx Xxx ja Marti Stein

on sõlminud töölepingu, mille kohaselt asub Marti Stein alates 02.06.2006 Xxx Xxx OÜs tööle

tehnoülevaatajana (tl 5-7, kd VI). Samuti nähtub töölepingust nr 6-2, mis on sõlmitud

30.09.2013, et OÜ Xxx Xxx ja Andrus Niinberg on sõlminud töölepingu, mille kohaselt asub

Andrus Niinberg alates 01.10.2013 Xxx Xxx OÜs tehnoülevaataja ametikohale (tl 112-114, kd

VI). Samas nähtub Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 04.06.2003 käskkirjast nr 1-3/03/48, et

Andrus Niinbergile on juba kui tehnoülevaatuspunkti töötajale omistatud ASs Saxxxo

sõidukite, ratastraktorite ja liikUinate ülevaatuse teostamise ja pitsati kasutamise õigus ning

talle väljastati pitsat nr M510 (tl 115-116). Seejärel on Maanteeameti 11.10.2013 käskkirjaga

muudetud Andrus Niinbergi tehnonõuetele vastavuse kontrollija õigusi ning tühistati A.

Niinbergi isikliku pitsati nr 0712 kasutamise õigused xxx OÜ ja xxx OÜ tehnonõuetele

vastavuse kontrollpunktides ja talle omistati pitsati nr 0712 kasutamise õigus Xxx Xxx OÜ

kontrollpunktis

(tl

117,

kd

VI).

Puutuvalt

Marti

Steini

õigustesse

töötada

tehnoülevaatuspunktis, siis Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 10.10.2003 käskkirjast nr 1-

3/03/100 nähtuvalt omistati Marti Steinile kui tehnoülevaatuspunkti Hansamarks OÜ töötjale

sõidukite, ratastraktorite, liikUinate ja nende haagiste ülevaatuse teostamise ja pitsati

kasutamise õigus ning talle väljastati pitsat nr A523 (tl 108-109, kd VI). Eesti Riikliku

Autoregistri 07.04.2006 käskkirjaga nr 1-3/06/63 anti Marti Steinile seoses Marti Steini ja Xxx

Xxx OÜ vahel sõlmitud töölepinguga õigus teostada ülevaatust osaühingus Xxx Xxx ja

kasutada ülevaataja isiklikku pitsatit nr A523 (tl 110, kd VI). Kohtule esitatud Xxx Xxx OÜ

ametijuhendi allkirjade lehelt on tuvastatav, et Marti Stein on tutvunud ametijuhendiga

19.04.2006 ja Andrus Niinberg 29.10.2013 (tl 1-4, kd VI). Lisaks nähtub kohtule esitatud

tõenditest, et Marti Stein ja A.Niinberg on tutvunud kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatuga,

kohustuslike normatiivdokumentide ning seadusandlusega (tl 47, 8-46, 48-57, kd VI) ja

30.12.2007 käskkirjaga on töö kvaliteedi eest vastutavaks spetsialistiks G B (tl 58, kd VI).

Seega olid Marti Stein ja Andrus Niinberg neile inkrimineeritud süütegude ajal LS § 13 lg 3 ja

§ 66 lg 2 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 170

kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja“ § 2 p 23 alusel

nõuetekohase haridusega eriväljaõppega töötajaks, samuti jätkuvalt 25.07.2011.a. jõustunud LS

§ 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri

määrusega nr 77 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 p 18 alusel eriväljaõppega töötajaks ja keda oli Eesti

Riikliku Autoregistrikeskuse direktori poolt vastavate käskkirjadega volitatud kontrollima

mootorsõidukite

tehnoseisundit.

Seega

olid

Marti

Stein

ja

Andrus

Niinberg

tehnoülevaatajateks, kellele olid antud õigused ja volitused teostada järelevalvet

mootorsõidukite tehnoseisundi üle Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis.

Sellest tulenevalt Marti Stein ja Andrus Niinberg, kes tegutsedes sõlmitud töölepingute alusel

avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõiguslik-Juriidilise isiku Xxx Xxx OÜ nimel Juriidilise

isiku majandustegevuses, teostasid sõidukite tehnilist ülevaatust Maanteeametit esindavas

osaühingu Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis aadressil Tallinn Xxx xxx. xxx, olid füüsilisteks

isikuteks, kellel oli ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks KarS § 288 lg 1 tähenduses ning

neil oli järelevalve- ja õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi sõiduki

tehnilise ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsustuse kaudu, eesmärgiga tagada turvaline

mootorsõidukite liikluskeskkond ning et liikluses osaleksid ainult tehniliselt korras ja

kontrollitud mootorsõidukid ning tehniliselt mitte korras sõidukid jääksid kõrvale

mootorsõidukite liiklusest.

Seega pidid Marti Stein ja Andrus Niinberg ametiisikuna täitma Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja §

83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8

lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule

kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4

„Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu

ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel

avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või

puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti §

3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki

kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Lisaks sellele pidid nad Xxx Xxx OÜ

töötajatena

järgima

Xxx

Xxx

OÜ

ja

Eesti

Vabariik

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse

kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas kehtestatud

korda ja hinnakirja.

6. SÜÜDISTATAVATE SÜÜ TÕENDATUS

Harju Maakohtule 13.11.2019 esitatud süüdistusakti alusel andis kohus kohtu alla 20

süüdistatavat. Süüdistusakti kohaselt süüdistati KarS § 294 ja § 299 ettenähtud kuriteo

toimepanemises Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti tehnoülevaatajaid R Vt, Andrus Niinbergi,

G Bi, A Mit, ja Marti Steini. Prokuratuuri taotlusel eraldas kohus kriminaalasjad G Bi

süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi, A Mi süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja §

299 lg 1 järgi ning R V süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi eraldi menetlustesse.

Harju Maakohtu 23.09.2020 määrusega nr 1-20-6308 lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202

lg 1 alusel ning määrus jõustus 23.09.2020. Harju Maakohtu 14.10.2020 otsusega nr 1-20-6673

mõisteti G B kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ettenähtud

kuritegude toimepanemises ning teda karistati kuritegude kogumi eest tähtajalise vangistusega

2 aastat, millest ära kandmata karistuseks loeti tähtajaline vangistus 1 aasta 11 kuud ja 2 päeva,

milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aasta ja 6

kuulise katseajaga. Kohtuotsus jõustus 15.10.2020. Harju Maakohtu 21.10.2020 otsusega nr 1-

20-6304 mõisteti A M kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ettenähtud

kuritegude toimepanemises ning teda karistati kuritegude kogumi eest tähtajalise vangistusega

3 aastat ja 6 kuud, millest ära kandmata karistuseks loeti tähtajaline vangistus 3 aastat, viis kuud

ja 2 päeva, milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata 3

aasta ja 8 kuulise katseajaga. Kohtuotsus jõustus 22.10.2020.

Täiendavalt eraldas kohus prokuratuuri taotlusel eraldi menetlusse kriminaalasja R L

süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi ning Harju Maakohtu 21.10.2020 otsusega nr 1-20-2020

kokkuleppemenetluses karistati R Lt tähtajalise vangistusega 1 aasta, milline karistus jäeti KarS

§ 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 2 kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Lisaks eraldas

kohus prokuratuuri taotlusel eraldi menetlusse kriminaalasja J Ži süüdistuses KarS § 298 lg 2 p

1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda karistati kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu

17.03.2021 otsusega nr 1-21-1406 tähtajalise vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest loeti ära

kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva, milline karistus jäeti

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Otsus jõustus

18.03.2021. Samuti eraldas kohus eraldi menetlusse kriminaalasja R Ni süüdistuses KarS § 298

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning Harju Maakohtu 19.04.2021 määrusega nr 1-21-

1511 lõpetati R Ni suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel. Määrus jõustus

19.04.2021. Lisaks eelmärgitud kriminaalasjade eraldamisele eraldi menetlusse eraldas kohus

prokuratuuri taotlusel eraldi menetlusse veel rea kriminaalasju: A Vi süüdistuses KarS § 296 lg

1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (1-20-6091), S Si süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud

kuriteo toimepanemises (1-20-6091), N Š süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (1-20-6091), I Pi süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (1-20-6091), J P süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (1-20-6091), T Ni süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (1-20-6091), X Li süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (1-20-6091), U De süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (1-20-6091) ja I Ji süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning kõigi eelmärgitud süüdistatavate süüdistuses lõpetati kriminaalmenetlus

määrusega KrMS § 202 lg 1 sätestatud alusel ning määrused on jõustunud.

Ülalviidatud eraldi menetlusse eraldatud kriminaalasjades tehtud ja jõustunud kohtulahendid

puudutavad suuremas osas süüdistatavale Andres Tealane inkrimineeritud kuritegusid, kokku

43st

kuriteoepisoodist

episoodi,

samuti

Mart

Tõnusoole

inkrimineeritud

kuriteoepisoodist 7 episoodi, kõiki Andrus Niinbergile inkrimineeritud kuriteoepisoode ja

Martin Steinile inkrimineeritud 15 (+15) kuriteoepisoodist 9 episoodi. Seega kuna tegemist on

jõustunud kohtulahenditega ja isikute süüdistused puudutavad käesolevas kriminaalasjas alles

jäänud süüdistatavatele esitatud süüdistusi, saab asuda seisukohale, et ka juba jõustunud

kohtulahenditega on allesjäänud süüdistatavate süüdistuses märgitud teod osaliselt kinnitust

leidnud.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kirjalikud tõendid ja kohtuistungitel üle kuulatud ning

kriminaalasjast eraldi menetlusse eraldatud süüdistatavate ütlused, samuti kohtuistungil üle

kuulatud tunnistajate ütlused ning asjatundja selgitused viitavad sellele, et Xxx Xxx OÜ

tehnoülevaatajad suhtusid oma ametijuhendist, kvaliteedijuhimissüsteemist ja õigusaktidest

tulenevatesse ametialastesse kohustustesse valikuliselt ja valik tehti materiaalsetel kaalutlustel.

Arvestades kohtule esitatud tõendeid ja süüdistuses märgitud asjaolusid, saab järeldada, et

selline suhtumine ametiülesannetesse oli pikaajaline, kuid see toimus vaid teatud isikute

osalusel ning põhines vastastikuse usalduse põhimõttel.

Kohus järeldab eelmärgitut süüdistatavate süsteemsest ja sarnasest käitumismustrist, et üldjuhul

süüdistuses märgitud sõidukite toimetamine tehnoülevaatuspunkti Andrus Tealase osavõtul

ning isegi siis, kui sõiduki kasutaja või omanik tuli ka ise tehnoülevaatuspunkti juurde, anti

sõiduk üle ikkagi A. Tealasele, kes

tehnoülevaatajaga suhtles ning

sõidukiga

tehnoülevaatuspunkti sisse sõitis. Seejuures nähtub kohtulikul arutamisel kontrollitud

tõenditest, et selline süsteem oli välja kujunenud A. Tealase ja M. Tõnusoo tuttavate seas,

kusjuures xxx OÜ (end. xxx OÜ) kasutuses olnud sõidukid toodi teistest maakondadest Tallinna

ja suunati tehnoülevaatusele J Ži kaudu, kes võttis ühendust Andrus Tealasega ning Andrus

Tealane viis sõidukid tehnoülevaatusele Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti. Kohtuistungil üle

kuulatud tunnistajad, kes olid xxx OÜ töötajad ja autojuhid, on selgitanud, et kasutuses olnud

sõidukid oli väga halvas tehnilises seisundis ja sellele vaatamata läbisid sõidukid tehnonõuetele

vastavuse kontrolli tõrgeteta ja pärast tehnoülevaatust olid sõidukid samasuguses seisundis.

Kaitsjad on kohtule esitanud sõiduki taustakontrolli väljavõtted, millest saaks järeldada, et

sõidukid on ka hiljem tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, kuid kohus suhtub nendesse

dokumentidesse xxx OÜ sõidukite osas kriitiliselt. Nimelt on osadel juhtudel tehnonõuetele

vastavuse kontroll läbitud uuesti Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis ning mõnel korral mõnes

teises tehnoülevaatuspunktis, kuid kolme kuni kuue kuu möödudes viimasest tehnonõuetele

vastavuse kontrollist on mitmed sõidukid müüdud lammutamiseks ning sõidukite vaatlusel on

tuvastatud

sõidukite

selline

seisund,

et

sõidukid

vaevu

püsivad

koos

ning

kandekonstruktsioonid on läbi roostetanud ja sellised sõidukid liikluses osaleda ei oleks saanud

kui tenhnonõuetele vastavuse kontrolli oleks läbi viidud nõuetekohaselt. Selline paksu pleki

läbiroostetamine ei ole võimalik kolme kuu või kuue kuu ega ka aasta jooksul, vaid selleks, et

sõiduki kandekonstruktsioonid, rattakoopad, küljeplekid ja küljekarbid läbi roostetaks, peab

kuluma aastaid. Lisaks sellele on valdavalt olnud tegemist ka roolilati ja mootoriploki

õlileketega ning veermiku vigadega. Seejuures peeti üks xxx OÜ sõiduk kinni liiklusjärelevalve

käigus ja avastati, et sõidukil olid 17.05.2016 all naastrehvid, kuid 19.04.2016 läbi viidud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus seda ei tuvastatud.

Kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt on xxx OÜ sõidukite osas tuvastatud, et J Žil on

telefonikõned xxx OÜga, seejärel aga A. Tealasega. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest

nähtuvalt teatab J Ž A.Tealasele, et buss on vaja viia ülevaatusele, mõnikord ka kaks bussi ning

A.Tealane annab teada millal ta tuleb. Kuigi A. Tealane on kohtuistungitel väitnud, et J. Ž

remontis busse ja need olid tehniliselt korras, siis nähtub J Ži enda ütlustest, et ta remontis neid

busse vaid nii palju kui talle maksti. Kuigi pidanuks tegema remonti rohkem, ei nõustunud Xxx

xxx OÜ kogu remondi eest maksma, pidades seda liiga kalliks. Seega jäid bussid osaliselt

remontimata ja remont piirdus vaid J. Žile makstud summa ulatuses tehtava remondiga, mida

on sisuliselt kinnitanud ka kohtuistungitel üle kuulatud kaubikute juhid. Viimaste selgituste

kohaselt saaks küll järeldada seda, et sisuliselt neid busse eriti ei remonditudki ja põhiliselt

tegeleti nähtavate vigade varjamisega ja pidurite korrastamisega. Ka kohtuistungil kuulatud

telefonikõnedest A. Tealase ja J. Ži vahel saab järeldada, et A. Tealane tuli vaid J. Ži juurde

töökotta bussile järgi kokkulepitud ajaks ja viis tehnoülevaatuspunkti, tundmata huvi sõiduki

seisukorra kohta. Sama asjaolu kinnitab ka varjatud jälgimisel saadud informatsioon, mille

kohaselt viib A. Tealane pärast telefonikõnesid sõidukid ülevaatusele ning sõidukid läbivad

tehnonõuetele vastavuse kontrolli tõrgeteta. Samadest telefonikõnedest nähtub, et J. Ž lihtsalt

teatab A. Tealasele, et ülevaatust on vaja ja A. Tealane viib kaubiku ülevaatusele, s.t ei tõusetu

küsimust kas kaubik ülevaatuse läbib või mitte ning mõlemale on selge, et kaubik läbib

ülevaatuse. Seejuures nähtub A. Tealase ja J. Ži ütlustest, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliks

jäeti sõidukisse üldjuhul 70, hiljem xxx eurot, kuigi N1 kategooria veoautode, millede hulka

kuulusid ka vaidlusalused kaubikud, tehnokontrolli hinnakirja järgseks teenuse hinnaks oli 50

eurot.

Lisaks xxx sõidukitele pöördus J. Ž A. Tealase poole ka nii enda kui ka oma tuttavate, aga ka

klientide sõidukite pärast ning A. Tealane toimetas J. Žiga seotud sõidukid tehnoülevaatusele

ning sõidukid läbisid kontrolli tõrgeteta. Seejuures nähtub A. Tealase ja J. Ži telefonikõnedest,

et J. Ž teatab A. Tealasele, et see auto vajab ülevaatust ja A. Teatane teatab, millal ta saab

minna. Ühel juhul on J. Ž hädas oma kliendi sõidukiga, mille omanik talle peale käib ja seetõttu

tahab J. Ž, et A. Tealane kiiresti ülevaatusel ära käiks. Ühel juhul teatab J. Ž A. Tealasele otse,

et on üks romu, millel on vaja ülevaatus teha ning A. Tealane nimetab hinnaks 70 eurot, kuigi

tegemist on M1 kategooria sõidukiga (Xxx Xxx). Ühelgi juhul ei ole A. Tealasel küsimust

sõiduki seisukorra kohta. Seejuures nähtub sõidukite vaatlustest, samuti asjatundja ütlustest, et

mitmel sõidukil olid ohtlikud vead ning sõidukid ei oleks tehnonõuetele vastavuse kontrolli

läbinud ning sõidukid tulnuks saata kordusülevaatusele. Seejuures nähtub nii J. Ži ütlustest kui

ka tunnistajate ütlustest, et need vead olid olemas ka ülevaatuse ajal, kuid hiljem sai vead ära

parandatud ja sõiduk korda tehtud. Seejuures on mitmed sõidukid ka tehnõnõuetele vastavuse

kontrolli mõnes teises ülevaatuspunktis läbinud, s.t vead olid parandatavad.

Lisaks xxx OÜ sõidukitele toimetas A. Tealane tehnonõuetele vastavuse kontrolli ka oma

Nnaise ja selle sõbranna sõidukid, millistel on tuvastatud vigu, milliste olemasolu kohta on A.

Tealane ka sõiduki omanikule teada on andnud, kuid kontrolli käigus millegipärast neid vigu ei

fikseeritud. Telefonikõnedest nähtuvalt on A. Tealane nimetanud Nnaisele hinnaks 60 eurot,

selle sõbrannale aga 70 eurot, kuivõrd hind olevat tõusnud. Seejuures on A. Tealane märkinud,

et varem oli 50 eurot. Samas nähtub tehnokontrolli hinnakirjast, et M1 kategooria sõiduki

tehnokontrolli hinnaks on 40 eurot.

Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad ja süüdistatavad põhjendanud tehnonõuetele

vastavuse kontrolliks sõiduki üleandmist A. Tealasele nii sellega, et naisterahvale võidakse

kontrolli käigus öelda mida iganes ja naisterahvas ei pruugi oma autoga tehnoülevaatust läbida,

samuti on osa neist selgitanud seda, et sõidukitel on olnud mõned vead, mis on teises ülevaatuse

punktis tuvastatud ja sõiduk ülevaatust ilmselgelt ei läbiks, kuid kuna A. Tealasel on tuttavad

tehnoülevaatuspunktis, siis A. Tealane saab sõidukiga tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbida

ning vigade ilmnemisel annab tagasisidet, mida tuleks parandada. Seega oli A. Tealasega

ühendust võtnud isikutele teada, et sõiduk läbib sõltumata selle seisukorrale ülevaatuse igal

juhul. A. Tealane on küll märkinud, et teda saadeti korduvalt ka kordusülevaatusele, kuid

kohtule esitatud tõenditest sellist asjaolu ei nähtu. Ainult ühel korral on A. Tealane koos sõiduki

omanikuga ülevaatuspunkti juurest ära läinud ja seda seetõttu, et sõiduk oli ümber

registreerimata, kuid hiljem tuli sama sõidukiga tagasi.

Ka R Niga seotud kahele kaubikule tehtud ülevaatust puudutavatest tõenditest nähtuvalt ajas R.

N sõidukite ülevaatust M. Tõnusoo kaudu, kellega koos sõitis tehnoülevaatuspunkti juurde ja

A. Tealane käis tehnoülevaatusel tema sõidukitega ära ning maksis sõiduki ülevaatuse

tegemiseks 70 eurot, kusjuures üks sõiduk toodi ülevaatusele Lääne maakonnast ning

ülevaatuse ajal ootas ta väljas. Seejuures läbisid sõidukid ülevaatuse tõrgeteta, kuid pool aastat

hiljem on vaatlusel tuvastatud sõidukitel vead, mis oleks pidanud tingima kas kordusülevaatuse

või vähemalt pidanuks olema vead fikseeritud kontrollimise tulemusena.

Lisaks R. N on M. Tõnusoo pöördunud A. Tealase poole ka teiste tema enda, tema Nmehe ja

poegade sõidukitega, samuti tuttavate sõidukitega. Seejuures osadel juhtidel jättis ta sõidukisse

A. Tealasele tehnoülevaatuse tegemiseks sõiduki dokumendid ja raha, teisel juhul leppis A.

Tealasega kokku, et sõiduk jäetakse sõiduki kasutaja poolt teatud kohta koos dokumentide ja

rahaga ning ühel korral käis M. Tõnusoo ka ise ülevaatuspunktis, kuivõrd A. Tealasel ei olnud

aega.

Sõiduki xxx vaatlusest saab järeldada, et sõiduk on selliste roostekahjustustega, et juhul, kui

ülevaatusel sõiduk üles tõsta, pidi olema aru saada, et see on läbi roostetanud ja et reduktorist

ja mootorist tilgub õli ning proovides pidi aru saama, et ka seisupidur ei tööta. Seejuures avastas

vead uus omanik nelja kuu möödudes ülevaatuse tegemisest. Kohus ei pea tõenäoliseks, et

sõiduk sellisel viisil nelja kuuga läbi roostetab ja istme alla toeks heebel kasvab.

Sõiduauto Xxx xxx xxx osas nähtub, et M. Tõnusoo poeg R P on esinenud O K nime all ja

sõiduki müünud A Tle, kelle sõnade kohaselt ostis ta sõiduki ja see ei käivitunud, lisaks olid

õlilekked, summuti plärises, roostekahjustused ja pidurid ei töötanud korralikult. Seejuures

läbis sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli kaks kuud enne sõiduki ostmist ning tuvastatud

on vaid kolm väheolulist puudust, mis ei kattu avastatud vigadega. Seejuures on

telefonikõnedest kuulda, et M. Tõnusoo mõtleb, et mootor puterdab ja sumps on kehva, et ehk

ei ole mõtet tehnoülevaatusele minna, kuid A. Tealane leiab, et tuleb ära käia ja pärast saab

parandada. Seega isegi M. Tõnusoo ei tahtnud nii halvas seisundis sõidukiga ülevaatusele

minna, kuid A. Tealase seiskohast tulenevalt saab järeldada, et ka selline sõiduk läbib

tehnoülevaatuse ning hiljem kõnes R. Lle rääkis, et Xxx xxx oli nagu rallikas, tegi lörr,

uhkustades sellega, et sellise veaga sõiduk ülevaatuse läbis.

Sõiduauto xxx osas nähtub taas, et sõiduki müügiga tegeles taaskord M. Tõnusoo poeg R. P

ning ostja A. Ki ütluste kohaselt sõduki kojamehed ei töötanud, salongi ventilaator ei töötanud,

hääl plärisev ning tuttav, kellel on autoparandus, soovitas ära vahetada summuti toru ja roostes

piduritorud. Tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt oli aga sõiduk müügilepingu

sõlmimise kuupäeval tehniliselt korras. Sõidukit on vaadeldud 27.09.2016 ning on tuvastatud,

et parempoolse esilaterna reflektor on roostes. Kuigi vaatlus on toimunud enam kui aasta

möödudes tehnoülevaatusest leiab kohus, et reflektor hakkab roostetama aegamööda ning ühe

aastaga ei saa see nii suures ulatuses ära roostetada. Küll pidanuks ülevaataja nägema seda, et

kojamehed ei tööta, salongi ventilaator ei tööta, et summuti on läbi ja piduritorud roostes. Uus

omanik parandas vead alles pärast ülevaatust. Midagi sellist ülevaataja aga ei tuvastanud.

Sõiduauto xxx osas nähtub, et O. S ostis sõiduki M. Tõnusoo kaudu, kuid sõidukil oli

automaatkäigukasti viga, mida asus parandama M. Tõnusoo. Seejärel kutsuti O. S

tehnoülevaatuspunkti juurde ja M. Tõnusoo viis sõiduki ülevaatuspunkti juurde, kuid A.

Tealane sõitis tehnoülevaatuspunkti sisse ja O. S ootas kuni auto kätte sai. Vaatamata sellele,

et parandada oli vaja automaatkäigukasti, tuvastati hoopis muu viga, mis viitab sellele, et muus

osas sõidukit ülevaatuseks üle ei vaadatud ja see läks ülevaatusele sellisena nagu M. Tõnusoo

ta ette valmistas. Seejuures nähtub M. Tõnusoo kõnest R. Pile, et ülevaatuseks on vaja 60-65

eurot.

Sõiduauto xxx osas nähtub, et vaatlusprotokolli kohaselt on tehnoülevaataja teinud sõidukile

ülevaatuse ja tuvastanud rea puudusi, kuid sõiduk on põhimõtteliselt tehniliselt korras.

Tunnistaja K Si selgituste kohaselt lasi ta ülevaatusi ja remonti teha M. Tõnusool, keda ta

usaldas ning vaidlusaluse ülevaatuse kohta selgitas, et ta võis anda ülevaatuse tegemiseks 50

eurot. Seejuures nähtub A. Tealase ja M. Tõnusoo telefonikõnedest seda, et M. Tõnusoo annab

teada vajadusest teha ülevaatus Xxxle ja lepitakse kokku aeg. Hiljem lepitakse kokku, et

saadakse kokku Valdeku poe juures, kuid M. Tõnusoo tuuneb muret kas olemasolevast 50

eurost piisab või on juurde vaja ja A. Tealane vastab, et tal on hetkel piisavalt. Sellistest

telefonikõnedest K. Si ja M. Tõnusoo ning A. Tealase ja M. Tõnusoo vahel saab järeldada, et

keegi sõidukit üle ei vaadanud ja sõiduk läks K. Si hoovist otse ülevaatusele. Seejuures saab A.

Tealase ja M. Tõnusoo kõnest järeldada, et 50 eurost on liiga vähe ja A. Tealane peab ise juurde

maksma.

Sõiduk xxx osas nähtub, et sõiduki vaatlusel tuvastati läbivad roosteaugud, samuti puuduvad

helisignaal ja turvapadi. Seevastu aasta ja 3 kuud varem toimunud ülevaatusel on tuvastatud

vaid reguleerimata lähitulelatern ja ohukolmnurga puudumine. Seejuures nähtub varjatud

jälgimisega tehtud videosalvestisest, et ülevaataja käib ümber sõiduki, käib salongis, tehakse

pidurikontroll, tõstetakse sõiduk üles ja seejärel sõidab sõiduk ülevaatuspunktist minema.

Üheselt on tuvastatav, et tulesid ega heitgaase ei kontrollita ning kontrollimata jäetakse ka muud

kohustuslikult kontrollimisele kuuluvad sõlmed. Puutuvalt A. Tealase väitesse, et sõiduk osales

vahepeal liiklusõnnetuses ja vaatlus toimus pärast seda, leiab kohus, et liiklusõnnetuses

osalemine võib küll selgitada turvapadja puudumist, kuid ei selgita aastatega tekkinud läbivat

roostet ega ka seda, et tehnoülevaataja jättis osa teste tegemata ja osa sõlmesid üldse

kontollimata ning pidurite kontroll ja sõidukit tõstmine ning loksutamine oli tehtud vaid

ülevaatuse mulje loomiseks. Mis puudutab A. Tealase väidet selle kohta, et sõiduk oli vahepeal

liiklusõnnetuses, siis vastab see tõele, kuivõrd Harju Maakohtu 30.05.2019 otsuse nr 1-17-6406

kohaselt panid Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev sama sõidukiga 01.09.2015 toime

kindlustuspettuse, põhjustades selle sõidukiga tahtlikult liiklusõnnetuse. Seejuures oli sõiduk

nädal varem läbinud tehnoülevaatuse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis ning Marti Stein

tuvastas, et sõiduk on tehniliselt korras. Juhul, kui sõiduk ei oleks olnud tehnoülevaatuse ja

Maanteeametile edastatud andmete kohaselt tehniliselt korras, ei oleks saanud sellega

kindlustuskelmust toime panna ja hüvitis jäänuks saamata.

Sõiduauto xxx osas nähtub, et sõiduki ostis 03.09.2015 xxx OÜ ning 05.09.2015 aset leidnud

tehnoülevaatusel tuvastatiu sõidukil neli väheolulist riket. Seejuures on tunnistaja E E

selgitanud, et sõiduk seis aastaid, oli roostes ja ei käivitunud ja oli väga halvas seisukorras. M.

Tõnusoo kõnedest nähtub, et päev enne ülevaatust helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja teatab,

et Xxx vajaks ülevaatust, seejärel aga ülevaatuse tegemise päeval teatab, et oli starteri viga ja

bensiini hakkas tilkuma ja peab kuskilt saama bensiinivoolikut, et saada sõiduk ülevaatuse

kõlbulikuks. Sellistest telefonikõnedest saab järeldada, et sõiduk oli halvas seisukorras ning M.

Tõnusoo püüdis sõidukit saada sellisesse korda, et sõiduk oleks liikumisvõimeline, kuid ometigi

sõiduk läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Et sõiduk oli vastavalt tunnistaja ütlustele väga

halvas seisus viitab kohtu arvates see, et üheksa kuu möödudes oli sõiduk juba lammutatud.

Haagise xxxxx osas nähtub, et vaatluse ajal puuduvad treileril esimene ja tagumine porte,

vasakpoolse tagumise rehvi muster ei vasta lubatud normile, esimese gabariittule klaas ja pirn

puuduvad, vasakpoolne tuleklaas on suunatule kohalt katki, kivid ja prussijupid on rataste ees.

Tunnistajate S P ja M T ütlustest saab järeldada, et treiler seisis nende territooriumil pikemat

aega, pidur ei pidanud ja tuli kivid ratta ette panna. M. Tõnusoo soovis seda aga kasutada ja

lubas teha nii kindlustuse kui ka ülevaatuse. Telefonikõnedest M. Tõnusoo ja A. Tealase vahel

nähtub, et M. Tõnusoo soovib haagisele teha ülevaatust, kuid A. Tealane pakub välja, et M.

Tõnusoo võiks ise paberitega Ai juurde minna ja lubab A. Miga läbi rääkida. A. Mi ja A. Tealase

kõnedest ilmneb, et A. M jõuab tööle alles paari tunni pärast ja siis tuleb teda küsida. Järgmisest

telefonikõnest ilmneb, et M. Tõnusoo tahab teada, mida ta peab lisaks andma, kas suitsupaki,

kuid A. Tealane ütleb, et anda tuleb 25 eurot. Seega teadis M. Tõnusoo, et tehnoülevaatajale

tuleb kindlasti midagi anda, kuid ei teadnud mida ja kui palju ja sai seda teada eriala spetsialistilt

A. Tealaselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et O1 haagise tehnoülevaatuse hind hinnakirja

järgi oli 20 eurot, seega pidi M. Tõnusoo tehnoülevaatajale A. Tealase soovituse kohaselt

täiendavalt maksma 5 eurot.

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse M. Tõnusood oma N T. Ni sõidukite Xxx Xxx xxx ja Xxx

Xxx xxx ülevaatuse eest altkäemaksu vahendamises.

Mõlema sõiduki osas nähtub, et T. N pöördus M. Tõnusoo poole ülevaatuse tegemiseks

seetõttu, et kuna M. Tõnusoo tegeleb autodega, läheb ülevaatus kergemini, ei hakata norima ja

tal on seal tuttavad ees. Autosse pidi jätma 70 eurot ja mis teenuse hinnast üle jääb, see on

viimise, toomise teenuse est ja ülevaatajale, kuid kuidas raha jaguneb, seda ei teadnud. Xxx

Xxxu lasi teha ülevaatuse Tõnusool, kuna ei teadnud kas sõiduk on korras või mitte. Pärast seda

on ise ülevaatustel käinud. Seejuures jättis T. N vastavalt M. Tõnusoo ja A. Tealasega sõidukid

M. Tõnusoo maja lähedusse koos dokumentide ja kokkulepitud summaga ning A. Tealane

võttis sõiduki ning viis tehnoülevaatusele. Xxx Xxx xxx puhul tuvastati kaks väheolulist viga.

Xxx Xxxu xxx osas nähtub, et sõiduki vaatlusel on tuvastatud korrosioonikahjustused, tagumise

parempoolse tule kahjustus, küljepeegli alumise osa puudumine, samuti ABS, Xxx ja

turvapadja hoiatustuled, mis mootori käivitumisel ei kustu. Seejuures on sõiduk läbinud 9 kuud

varem tehnoülevaatuse ja sõiduk on olnud tehniliselt korras. Samas telefonikõnest M. Tõnusoo

ja A. Tealase vahel ilmneb, et M. Tõnusoo tahab Nmehe kaubikule teha ülevaatust ja A. Tealane

teatab, et kaubiku ülevaatus maksab xxx eurot. T. Ni selgitustest saab järeldada, et ta tahtis

tutvust kasutades olla kindel, et sõiduk läbib tehnoülevaatuse ja temaga ei hakata norima ning

kohtu arvates näitab selline suhtumine seda, et lisaraha makstes pidi olema tehnoülevaatuse

läbimine tagatud ja ei M. Tõnusoo ega A. Tealase kõnedest ilmne seda, et oleks olemas mingi

võimalus, et sõiduk tehnoülevaatust ei läbi. Telefonikõnedest tuleb välja vaid hind, mis tuleb

tehnoülevaatus läbimise eest maksta.

Puutuvalt A. Jakovlevi süüdistusse, siis nähtub kogutud tõenditest, et A. Jakovlev esitas sõiduki

xxx XXX registreerimise taotluse 05.06.2015 ja sõidukile omistati registreerimismärk xxx.

Registreerimiseelsel tehnonõuetele vastavuse kontrollil tuvastati, et läbisõidu mõõdiku rike,

mistõttu on läbisõit märkimata. Samal kuupäeval on esitatud sõiduk tehnonõuetele vastavuse

kontrolli Xxx Xxx OÜ ning sõiduk osutus tehniliselt korras olevaks, s.t tehnoülevaataja ei

näinud seda, et sõiduki läbisõidu mõõdik ei tööta, kuigi tehnonõuetele vastavuse kontrolli

läbiviimisel tuleb . Kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest nähtuvalt helistab M. Tõnusoo

samal päeval tuttavale ja tunneb huvi kui palju maksab xxx klassi Xxxe esiklaas, sest sõidki

klaasil jookseb mõra alt läbi keskelt üles. Seejärel toimub telefonikõne A. Jakovleviga, kes

ütleb, et ülevaatust ei ole ja pärast seda helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja pakub ülevaatuse

tegemist, kuid küsib ka seda, kuidas mõjutab ülevaatust see, et läbisõitu ei saa märkida, kuna

ekraan on pime. A. Tealase arvates ei ole see ülevaatusel takistuseks ja lepitakse kokku

kokkusaamine xxx juures. Kohtuistungil selgitas M. Tõnusoo, et viis sealt A. Jakovlevi

kindlustust tegema, A. Jakovlev aga, et sõitis M. Tõnusooga kuhugi. Kohtu arvates aga M.

Tõnusoo väide kindlustuse tegemiseks kuhugi sõitmise kohta ja A. Jakovlevi väide selle kohta,

et M. Tõnusoo teda kuhugi sõidutas, ei vasta kohtu arvates tõele. Kohtuistungil kuulatud

kõnedest nähtub üheselt, et M. Tõnusoo helistas A. Tealasele, et miks ta neile auto võtmeid ei

jätnud, neil on väljas külm. Seega jäid M. Tõnusoo ja A. Jakovlev xxx juurde ja kuhugi sõita ei

saanud, sest A. Tealane võttis oma auto võtmed kaasa kui ülevaatusele läks. Seega saadigi

kokku vaid selleks, saata A. Tealane autoga ülevaatusele ja A. Jakovlev andis A. Tealasele raha

kaasa rohkem kui ülevaatuse tegemise hind oli. A. Jakovlev väitis, et tal ei olnud aega

ülevaatusele minna, kuid telefonikõnedest nähtub, et ta tegi koos M. Tõnusooga samal ajal

kaupluse juures aega parajaks ja ootas kuni ülevaatusele ära käiakse, s.t teades sõiduki vigadest

ja saamaks ülevaatuse tehtud, tuli saata ülevaatust tegema A. Tealane, kuigi A. Jakovlevil oli

endal piisavalt aega ülevaatusele minekuks. Seejuures pidi A. Jakovlev sõiduki tooma xxx

juurde, et sõidukile teha ülevaatust xxx ning selleks, et sõita ülevaatuspunti xxx, pidi A.

Jakovlev mööda sõitma mitmest ülevaatuspunktist, kus tal oleks olnud võimalik ülevaatust teha.

Eelmärgitust teeb kohus järelduse, et A. Tealane kaasati erinevate isikute poolt tehnoülevaatust

tegema selleks, et ülevaatuseks mittekõlbulik või kasutaja teadmata seisukorras sõiduk läbiks

ülevaatuse tõrgeteta ning mõnel süüdistataval võis olla õigus selles, et kui ta ise oleks läinud

tehnoülevaatust tegema, poleks sõiduk ülevaatust tuvastatavate vigade tõttu läbinud. Seega sai

sõiduk tehnoülevaatuse läbida vaid sel juhul, kui sõiduk viiakse tehnonõuetele vastavuse

kontrolli Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti ja seda teeb A. Tealane. Sellisel juhul, nagu nähtub

ka kohtuistungil üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustest, anti tehnoülevaatuspunkti

töötaja poolt teada, millised vead sõidukil on ja mida peab parandama, kuid kontrollkaardile

kanti märge tehnilise korrasoleku kohta või mõned väheohtlikud rikked või puudused, mis ei

takistanud ülevaatuse läbimist. Sellele, et sõidukid läbisid Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis

tehnoülevaatuse igasuguses seisukorras viitab üheselt ka see, et sõidukeid toodi Xxx Xxx OÜ

tehnoülevaatuspunkti ka Valgast, Viljandist, Läänemaalt, Paidest, isegi Soomest ja üle kogu

Tallinna linna ning Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti ülevaatusele jõudmiseks sõitsid

sõidukid mööda kümnetest teistest tehnoülevaatuspunktidest, läbides edasi-tagasi sõites sadu

kilomeetreid. Kohtu arvates pidi selline aja ja kütusekulu ennast majanduslikult ära tasuma vaid

siis, kui on kindel, et sõiduk läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seejuures nähtub

isikulistest tõendiallikatest, et mõnda sõidukit kontrolliti enne teises linnas asuvas

tehnoülevaatuspunktis ja tuvastati, et sõiduk ei läbi tehnoülevaatust, misjärel toodi sõiduk

ülevaatusele xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus sõiduk läbis tehnoülevaatuse tõrgeteta.

Süütegude toimepanemise ajal kehtinud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 p 2 kohaselt pidi sõiduki ülevaatuseks

sõiduki omanik esitama ülevaatajale ka isikut tõendava dokumendi, mis eeldaks seda, et

dokumendi esitaja andmed kantakse infosüsteemi kui sõiduki ülevaatusele esitaja andmed.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on A. Tealane esitanud Xxx Xxx OÜle esitanud

ülevaatuseks kümneid sõidukeid, kuid mitte ühelgi juhul ei ole märkeid selle kohta, et A.

Tealase andmeid oleks sisestatud kui ülevaatusele esitajat. Kõigil juhtudel on ülevaatusele

esitajana märgitud kas sõiduki omanik või kasutaja, kelle andmed olid sõiduki

registreerimistunnistusel ning osadel juhtudel on sinna kantud ka eelmise omaniku andmed,

kuigi sõiduk oli juba R. Pi poolt võõrandatud järgmisele isikule. Seega ei vastanud

kontrollkaartidele kantud andmed sõiduki ülevaatusele esitanud isiku kohta tegelikkusele ja

mitte ühelgi korral ei esitanud kaardile märgitud isik sõidukit ülevaatusele.

Kui kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest ja ka isikuliste tõendiallikate ütlustest nähtub,

milliseid summasid nimetas A. Tealane ülevaatuse hinnaks, saab järeldada, et need summad

ületasid Xxx Xxx OÜs kehtestatud hinnakirjas märgitud hindasid 5 kuni 30 euro võrra. Kuigi

A. Tealane on väitnud, et ta sai teenuse osutamise eest tasu, tehes sõiduga kulutusi, siis nii

mõnegi isikulise tõendiallika ütlusest tuleb välja, et tehnoülevaatuseks raha andjad või raha

sõidukisse jätjad said aru, et A.Tealasele makstav tasu läheb jagamisele A. Tealase ja

tehnoülevaataja vahel, kuid saadi ka aru sellest, et muidu sõiduk tehnoülevaatust ilmselt ei

läbiks ning läbi A. Tealase tutvuste on see siiski teatud summa eest võimalik.

Sellele viitavad üheselt R L kõned A. Tealasele kui ta tahab teha ülevaatust Xxx ja küsib, kas

saab ainult paberitega ülevaatust teha, et A. Tealane öelgu vaid summa, kuid A. Tealane arvab,

et ei saa, kuid lubab uurida. Seega saab järeldada, et põhimõtteliselt oli võimalik ülevaatust teha

ka sõidukit ülevaatuspunkti toomata. Samuti tahab R. L ülevaatust E. B sõidukile Xxx Xxx Xxx

xxx, kus R. L ütleb A.Tealasele, et tema tuttav ei uskunud, et enam nii ülevaatust teha saab,

kuid A. Tealane väidab, et ametlikult ei ole nii lihtne, kuid CO paika saamiseks on ülevaatajal

oma võlunupp ja gaasi järele andmiseks ei olegi vajadust. Lisaks selgitas A. Tealane, et

ülevaataja pigistas kohe vooliku kokku ja tõmbas õiged näidud arvutisse. Sellest saab järeldada,

et ka A. Tealane on kursis sellega, et heitgaasi suitsususe mõõturit ja piduriteste on võimalik

manipuleerida ja näit saada normi piiridesse ja seda isegi siis, kui väljub nähtavalt suitsu ja on

ilmselge, et heitgaasid on paigast ära. Varjatud jälgimisel on korduvalt tuvastatud, et A. Tealase

poolt juhitud ja ülevaatuspunkti sisenenud sõiduki summutist on tulnud mustad suitsupilved,

kuid heitgaasitestid on osutunud korrasolevateks isegi siis, kui sõiduk just heitgaasitesti tõttu ei

oleks ülevaatust läbinud ja seetõttu toodi ülevaatusele Xxx Xxx OÜsse. R. L kõnest A.

Tealasele nähtub ka seda, et ülevaatusele toodaval Xxxil lagunesid pidurid ära ja R. L küsib, et

kas A. Tealane parandaks ära, kuid A. Tealane arvab, et R. L võiks hoopis pärast ülevaatust

pidureid remontida, mis viitab sellele, et A. Tealane teab, et mittetöötavad pidurid ülevaatuse

läbimist ei sega, mis nähtus ka matkimisel kasutatud sõidukite ülevaatusest. Lisaks heitgaasi

testile on kohtulikul arutamisel andnud ütlusi asjatundja, kelle ütluste kohaselt on Xxx Xxx OÜ

kasutusel olnud piduritesti seadmel Maha tema teada võimalik testi tulemustega manipuleerida,

jättes tulemuse üles, s.o sõidukiga sidumata ja vajadusel siduda teise sõidukiga. Sellise

võimaluse olemasolu on kohtu arvates kinnitanud ka kohtulikul arutamisel kuulatud

telefonikõned kui ka kriminaalmenetluse käigus läbi viidud matkimised.

Matkimiseks leiti võimalikult halvas seisukorras sõiduk Xxx Xxx xxx, mille tehniline seisukord

välistanuks tehnonõuetele kontrolli läbimise igal võimalikul juhul. Selleks tuvastati kõigepealt

sõiduki vead, mis fikseeriti vaatlusprotokollis, seejärel toimetati sõiduk ostueelsesse kontrolli,

kus vead said kinnitust ning 14.10.2015 sai matkija kokku A. Tealasega Xxx Xxx OÜ

tehnoülevaatuspunkti juures ja kellele anti raha 70 eurot ja sõiduk, millega A.Tealane sõitis

ülevaatuspunkti. Tehnoülevaatus toimus ajavahemikul kell 18.19 kuni 18.27, s.o 8 minuti

jooksul ning ülevaatuse ajal tuleneb A. Tealase ja ülevaataja vestlusest, et numbrituli ja ääretuli

ei põle. Sõidukisse sisse istudes pidi ülevaataja nägema, et põlevad ABS ja mootori veatuled,

esituled on reguleerimata ja alt vaadates oleks näha olnud õlilekked, pukside rooste, lõtkud,

lekked, tolmukummi defekt jne. Seejuures on varjatud jälgimisest näha, et tegelikkuses ei

kontrollita ei tulesid, suunatulesid, ohtuspaketti ega muud ja piirdutakse vaid märkusega, et

nähtavalt ei põle gabariit ja üks numbrituli. Samas nähtub kontrollkaardilt, et sõidukil rikkeid

ei tuvastatud. Samas ei saanud piduritestil saadavad andmed vastata nõuetele, kuivõrd eelnevalt

oli veendutud selles, et sõiduki pidurid ei tööta õigesti.

Järgmine matkimine viidi läbi 05.11.2015 ja ülevaatusele esitati sõiduk xxx xxx. Ka see sõiduk

valiti matkimiseks välja selline, milline ilmselgelt ei oleks tehnonõuetele vastavuse kontrolli

läbinud. Sõiduki vaatlusega enne tehnonõuetele kontrolli esitamist tuvastati sõiduki vead ning

sõiduk esitati tehnonõuetele vastavuse kontrolliks ka ülevaatusele ning tuvastati 8 ohtlikku riket

ja 1 eriti ohtlik rike. Sellele järgnevalt aga võeti ühendust A. Tealasega ja lepiti kokku

kokkusaamine Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti juures. Matkija andis A. Tealasele 70 eurot

ning A. Tealane sõitis ülevaatuspunkti sisse. Ülevaatusel pidurite kontrolli ajal tuvastab

tehnoülevaataja, et sõidukil pidureid ei ole ja töötab ainult käsipidur ning küsib A. Tealaselt,

kuidas ta sellega üldse sõidab. Ülevaatus kestis kella kella 18.47st kuni 18.57ni, s.o 10 minutit.

Tehnoülevaatuse tulemusel on tehnoülevaataja jõudnud järeldusele, et sõiduk on tehniliselt

korras ning leiti kaks väheolulist riket: lähitulelatern on reguleerimata ja heitgaasisüsteemi

kinnitus on halvenenud. Pärast sõiduki tehnoülevaatust toimetati sõiduk ostueelsesse kontrolli,

mille käigus tuvastati, et pidurid ei võta, ratta laaxxxites lõtk, tagurdamise tuled ei tööta, piduri

torud roostes, pidur kinni, mootor õline, amordi tahmakatted puruks, summuti plekk lahti,

tagasilla puksid läbi. Samas tehnoülevaatust läbi viinud tehnoülevaataja ei näinud ühtegi viga,

mis olid fikseeritud enne ülevaatust ja pärast ülevaatust.

19.04.2016 viidi läbi kolmas matkimine kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitati sõiduk

xxx Xxx xxx. Enne matkimist teostati sõiduki vaatlus ning tuvastati sõidukil esinevad rikked ja

puudused, milleks oli kere rooste, tagastange puudumine, katkised šarniirid, auk küljekarbis,

kriimustus esiklaasil juhi vaateväljas, katkised stabilisaatori liigendid, signaali puudumine,

keskmise istme peatoe puudumine jne. Tehnoülevaatusel tuvastati lisaks eelnevale veel see, et

heitgaasid ei vasta nõuetele ja parema tule tuhmumine. 19.04.2016 tehnonõuetele vastavuse

kontrolli kaardilt, mis on koostatud Xxx Xxx OÜs nähtub aga, et sõiduk on tehniliselt korras.

Viis päeva hiljem esitati sõiduk uuesti tehnoülevaatusele teises ülevaatuspunktis ja sõidukil

tuvastati 7 väheohtlikku puudust ja 12 ohtlikku puudust ning sõiduk ei oleks saanud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbida. Jälitustoimingust nähtuvalt anti matkijale sularaha 85

eurot ja sõiduk ning matkija võttis ühendust A. Tealasega, misjärel kohtutakse Xxx Sevices OÜ

tehnoülevaatuspunkti juures, kus A. Tealane küsib ülevaatuse tegemise eest xxx eurot.

Tehnoülevaatuspunktis tehnoülevaataja märgib, et auto ei tööta, pidureid on natuke, misjärel

teostab kontrolli edasi. Kokku kestab tehnoülevaatus kella 14.26st kuni 14.40ni ning A.Tealane

küsib matkijalt 5 eurot juurde ja märgib, et sõiduki mootor töötab halvasti. Hilisemalt peeti

tehnoülevaataja pärast tanklas käimist ja sigarettide ostmist kinni ning temalt võeti ära matkijale

antud rahast 10 eurot ja tanklast matkijale antud rahast 5 eurot, A. Tealaselt võeti ära kaks 5-

eurost ja kolm 10-eurost kupüüri, mille ta sai matkijalt ja Xxx Xxx OÜ kassast leiti kolm

matkijalt saadud 10-eurost kupüüri. Seega anti matkijalt saadud rahast 85 eurot Xxx Xxx OÜ

kassasse 30 eurot, A. Tealane võttis endale 40 eurot ja A. M jättis endale 15 eurot, millest 5-

eurose eest ostis kaks pakki sigarette.

Ülalmärgitud matkimised on läbi viidud erineval ajal ning kohtueelsele menetlejale ega

matkijale ei olnud teada, kes tehnoülevaatuspunkti töötajatest parasjagu vahetuses tööl on, s.t

matkitavaks tehnoülevaatuspunktis töötajaks oli töötaja, kes parajasti vahetuses oli. Kuigi

varasematest telefonikõnedest nähtub, et A. Tealane oleks eelistanud A. Mit, kelle juurde enda

tuttavat ülevaatusele saata, nähtub jälitusprotokollidest, et n.n teenuse osutamise korras viis A.

Tealane sõidukeid Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti mitte selle järgi, kes on parasjagu

vahetuses, vaid selle järgi, kuidas tema enda aeg ja ka tööaeg võimaldab, s.t tema jaoks ei olnud

vahet, kelle juurde sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli viia, tähtis oli kokku leppida

hinnas, mis tuleb maksta ja mõnele paremale tuttavale või tuttava lähedasele tegi ta ka

hinnaalandust. Küll nähtub jälitusprotokollidest, et vahepeal on hind tõusnud 10 euro võrra.

Kohus leiab, et kolme kuriteo matkimisega on üheselt tuvastatud, et kolmel korral võttis Xxx

Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti tehnoülevaataja altkäemaksu vastutasuna ametiseisundi

kasutamise eest, tunnistades sõiduki kehtestatud nõuetele vastavaks ning sõiduki

kontrollkaardile ebaõigeid andmeid sisestades võltsis dokumenti.

Kuigi läbi on viidud vaid kolm matkimist, on kohus ülalpool viidanud pealt kuulatud

telefonikõnedele ja varjatud jälgimistele, millest nähtub, et ülevaatuspunkti ukse ette toimetab

sõidukeid eranditult A. Tealane, kes ka ülevaatuspunkti sisse sõidab, kuigi tihti on sõiduki

valdaja või kasutaja ise kaasas või isegi toob A. Tealase kohale, kuid ise tehnoülevaatuspunkti

sisse ei sõida ja väljub sõidukist enne ülevaatuspunkti sisse sõitmist. Tehnoülevaatuspunkti

sõidab sisse kas A. Tealane või mõnikord tehnoülevaataja, kuid A. Tealane siseneb alati ka ise

tehnoülevaatuspunkti. Seejuures viiakse sõidukid ülevaatusele eelnevalt kokkulepitud tasu eest,

kusjuures osad sõiduki omanikud või kasutajad on mures sõiduki tehnilise olukorra pärast ja

kardavad, et nad ise ei saa sõidukiga tehnonülevaatuselt läbi ja soovivad, et seda teeks kas M.

Tõnusoo või A. Tealane. Samas J. Ž ei ole mures sõidukite seisukorra pärast ja ütleb ka telefoni

teel A. Tealasele, et tegemist on romuga, kuid ütleb ka, et ülevaatust on vaja. Seega kõik n.ö

hädalised on teadlikud, et teatud summa eest saab A. Tealane ülevaatuse tehtud. Seega saab

järeldada, et üldjuhul on A. Tealase kaudu ülevaatusele esitatud sõidukitel puudused või on

sõiduki kasutajal kahtlused puuduste esinemise kohta, mis takistavad ülevaatuse läbimist, kuid

A. Tealase ja A. Mi telefonikõnedest nähtub ka seda, et A. M peab saadavaid summasid liiga

väikesteks ja A. Tealane ei ole rahul sellega, miks ta peab korras sõiduki toomise eest nii palju

peale maksma. Seega ei ole tegemist mitte sellega, et A. Tealane teeb konkreetsesse

ülevaatuspunkti sõidukeid tuues ülevaatuspunktile kassat, s.o käivet nagu märkis A. Tealane

ise, vaid iga sõidukiga, ka juhul, kui see oli tehniliselt suhteliselt korras ja väheoluliste

vigadega, maksis ta ka ülevaatajale lisatasu. A. M on soovinud suuremat tasu kui ülevaatusele

toodud sõiduk on niivõrd halvas seisukorras, sest sellist läbi lastes võib ta töö kaotada. Kui

võrrelda telefonikõnesid sõiduki A. Tealasele üleandmise aja ja koha kohta varjatud jälgimisega

saadud informatsiooniga, saab järeldada, et A. Tealane võis sõiduki seisukorrast mingil määral

aimu saada siis, kui ta sellega sõiduki üleandmise kohast ise ülevaatuspunkti sõitis või kui sai

mingit informatsiooni sõiduki üleandjalt. Juhul, kui ta sai sõiduki kätte ülevaatuspunkti ees, siis

sai ta sellega sõita mõnikümmend meetrit ja tal ei olnud aimugi mis seisus sõiduk tegelikkuses

on. Samas oli ta igal juhul kindel selles, et sõiduk läbib tehnoülevaatuse ja selles olid kindlad

ka kõik need, kes talle sõiduki ülevaatuse läbimiseks andsid. Selline kindlus sai tal tekkida vaid

juhul,

kui

ta

loovutab

osa

saadud

rahast

tehnoülevaatajale.

Sellise

süsteemse

tehnoülevaatajatele lisatasu maksmisega kindlustas A. Tealane sissetuleku nii endale, kui ka

hoidis tehnoülevaatajate huvi saada A. Tealaselt lisasissetulekut ka edaspidi kui A. Tealane

toob neile erinevas tehnilises seisundis sõidukeid ülevaatusele, millega andsid tehnoülevaatajad

üheselt märku sellest, et nad on A. Tealaselt lisatasu saamisest huvitatud. See aga andis A.

Tealasele kindlustunde, et ta saab jätkuvalt tuua ülevaatusele sõidukeid, mis ei ole tehniliselt

korras, kuid tehnoülevaatajale lisatasu maksmine tagab tehnoülevaatuse läbimise ja ka nõudluse

tema n.ö teenuse järele, mis tagab ka tema enda sissetuleku. Kohus asub seisukohale, et

kriminaalasjas kogutud tõendid, s.o isikuliste tõendiallikate ütlused, s.h isikute ütlused, kelle

osas on kohtulahendid jõustunud, dokumentaalsed tõendid, telefonikõnedest tulenevad andmed

sõidukite seisukorra kohta, asjatundja ütlused, sõidukite vaatlused pärast tehnoülevaatust ja

tunnistajate esitatud tõendid videote, fotode ja kirjade näol moodustavad oma paljususes eraldi

kaudsete tõendite kogumi, mis annavad informatsiooni süüteokoosseisu väliste asjaolude kohta,

mis võimaldavad teha järeldusi süüteo toimepanemisega seotud muude asjaolude ja

süüteokoosseisu teatud tunnuste esinemise kohta, mis kogumis võimaldab teha tõsikindlaid

järeldusi kuritegude asjaolude kohta. Kohtu arvates võimaldavad need tõendid teha järeldusi

süüdistatavate süülise käitumise kohta ning tõendite kogum A. Tealase süsteemse käitumise

kohta seostab A. Tealase süülist käitumist teiste süüdistatavate süülise käitumisega, kellest

osade suhtes on ka juba jõustunud kohtulahendid. Kohtu arvates iseloomustab süüdistatavate

käitumist ajaiselt piiritletud ajavahemikus korduv käitumismuster, sarnane süütegude

toimepanemise viis, sarnased teo toimepanemise tehiolud ja sama rünne sama õigushüve vastu

ning süütegude toimepanemisse on kaasatud süüdistatavate endiga seotud sama isikute ring,

mille keskseks isikuks on Andrus Tealane, kelle kaudu toibub suhtlus süüdistatavate vahel.

Seega langevad kriminaalasjas süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise asjaolud

äratuntavalt kokku ja need moodustavad teiste kogutud ja uuritud tõenditega kogumi, millest

saab teha usaldusväärse järelduse kuriteogude toimepanemise ja kuriteod toime pannud isikute

kohta.

Puutuvalt kaitsjate esitatud tõenditesse sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimisse

pärast süüdistuses märgitud ajavahemikku, mis kaitsjate arvates peaks tõendama, et

vaidlusalused sõidukid olid tehniliselt korras ka hiljem, seega ka süüks arvatud süütegude ajal,

leiab kohus, et asjaolu, et sõidukid on hiljem läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kas

veatult või väheste vigadega, ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Samuti nähtub kaitsjate esitatud

sõidukite taustakontrolli andmetest, et mõne sõiduki osas on tehnokontrollis kas eelmisel aastal

või juba mitu aastat varem enne xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis läbitud ülevaatust veana

märgitud kere korrosiooni, s.t sõidukid olid juba eelnevalt roostetanud, mistõttu Xxx Xxx OÜ

tehnoülevaatuspunktis olid nad veel halvemas seisundis, kuivõrd sõidukid roostetavad edasi

ning mida aasta edasi, seda hullemaks see rooste läheb. Nii mõnigi sõiduk läks pärast Xxx xxx

OÜ tehnoülevaatuspunktis ülevaatust mõne aja pärast lammutamisele, sest nende remont ei

olnud enam majanduslikult otstarbekas. Samamoodi ei ole kohtule esitatud sõidukite fotodest

võimalik teha järeldusi sõidukite tehnilise seisukorra kohta. Uduse pildi pealt saab näha

välimust, kuid ei saa teha järeldusi veermiku, mootori, pidurite ega ka muu kohta, mida

ülevaatusel kontrollitakse. Kohtuistungil üle kuulatud süüdistatavad, kelle suhtes on tehtud

kohtulahendid, samuti tunnistajad on selgitanud, et pärast menetlusesemeks olevaid süütegusid

on nad ise viinud sõidukeid tehnoülevaatusele ning remonti, s.t nad on loobunud A. Tealase

teenetest ja asunud ise sõidukeid remontima, et sõiduk läbiks tehnoülevaatuse A. Tealasele

lisaraha maksmata. Mis puudutab matkimiseks kasutatud sõidukit xxx Xxx xxx, siis nähtub

kaitsja esitatud tõenditest, et sõiduk on osalenud liikluses kuni 2020. aastani ja läbinud

vahelduva eduga tehnoülevaatusi. Kohus järeldab sellest, et sõiduki omanik on pärast

vaidlusalust matkitud tehnoülevaatust sõiduki ära remontinud ning sõiduki vaatlusel tuvastatud

vead on hea tahtmise juures kõrvaldatavad osade vahetamise ja remondiga kui see on

majanduslikult otstarbekas. Asjaolu, et sõiduk on hiljem liikluses osalenud ei ole süüdistatava

süüd välistavaks asjaoluks. Tähtis on sõiduki seisukord ajal, mil ta esitati tehnonõuetele

vastavuse kontrolli Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti ja millele eelnevalt tuvastati, et sõiduk

tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbida ei saa ja nõuetekohase kontrolli korral ei oleks sõidukit

liiklusesse lubatud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Marti Stein pani ajavahemikul 21.05.2015

kuni 15.05.2016 süüdistuses märgitud kuupäevadel toime Andrus Tealaselt 15 korral

altkäemaksu võtmise mitte vähem kui 10 eurot korraga ja vastuteenena saadud raha eest,

kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jättis Andrus Tealase poolt

tehnoülevaatusele toodud sõidukid vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus

ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei

kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse

läbinuks, koostades sõidukitele ebaõigete andmetega kontrollkaardid ja tegi sõidukite

registreerimistunnistustele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri

kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga, misjärel edastas ebaõigete andmetega

kontrollkaardid Maanteeametile ning registreerimistunnistused tagastas peale tehnilist

ülevaatust Andrus Tealasele.

Taolise käitumisega rikkus Marti Stein ametiisikuna Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5

alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8

lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule

kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4

„Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu

ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel

avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või

puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti §

3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki

kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Samuti rikkus Marti Stein Xxx Xxx

OÜ ja Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud

sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse

teostamise ja maksumuse osas kehtestatud korda ja hinnakirjas nimetatud tasu piirmäära.

Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Marti Steinile süüks arvatud teod on toime

pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks

süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise, olles tööle asudes tutvunud tema tööd

reguleerivate ametijuhendi, eeskirjade, kvaliteedinõuete, kordade ja metoodikatega, ja oli

teadmises, et see ka saabub. Arvestades neid teadmisi, oli ta teadlik ka sellest, et selline

käitumine on karistatav.

Kohus leiab, et tehnoülevaatajana kui ametiisikuna Andres Tealaselt altkäemaksu võttes lõi

Marti Stein ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast Marti Stein altkäemaksu

andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase

teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu võtmise eesmärgiks nii tasu saamine tehtava

ametialasae teo eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete tegude eest, kuivõrd Marti Stein

jättis ametiseisundit kasutades ja altkäemaksu andja huvides sõidukitel tuvastatud

tehnoseisundile ettenähtud korras teadlikult reageerimata ja tuvastatud vead fikseerimata,

lubades tehnoülevaatusesse toodud sõidukid liiklusesse, eirates mootorsõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli tingimustes ja korras sätestatud nõudeid ja kandis sõidukite

kontrollkaartidele andmeid sõidkite tehnilise korrasoleku kohta, millised andmed tõele ei

vastanud ja edastas ebaõigete andmetega kaardid Maanteeametile, luues Maanteeametile mulje

tehniliselt mittekorras olevate sõidukite tehinilisest korrasolekust. Seejuures oli Marti Steini ja

Andres Tealase vaheline ekvivalentsussuhe pikaajaline ja selle säilimisest olid huvitatud nii

Marti Stein kui Andres Tealane, samuti sõidukite omanikud ja valdajad.

Seega pani Marti Stein ametiisikuna toime korduva altkäemaksu võtmise, võttes Andres

Tealaselt altkäemaksu, s.t vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja

ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, s.o KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ettenähtud kuriteod.

Samuti asub kohus seisukohale, et Andrus Niinberg pani ajavahemikul 21.09.2015 kuni

07.10.2015 süüdistuses märgitud kuupäevadel toime Andrus Tealaselt 4 korral altkäemaksu

võtmise mitte vähem kui 10 eurot korraga ja vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära tema

ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jättis Andrus Tealase poolt tehnoülevaatusele

toodud sõidukid vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid

kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades

sõidukitele

ebaõigete

andmetega

kontrollkaardid

ja

tegi

sõidukite

registreerimistunnistustele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri

kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga, misjärel edastas ebaõigete andmetega

kontrollkaardid Maanteeametile ning registreerimistunnistused tagastas peale tehnilist

ülevaatust Andrus Tealasele.

Taolise käitumisega rikkus Andrus Niinberg ametiisikuna Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg

5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8

lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule

kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4

„Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu

ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel

avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või

puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti §

3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki

kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Samuti rikuti Xxx Xxx OÜ ja Eesti

Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite

tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja

maksumuse osas kehtestatud korda ja hinnakirjas nimetatud tasu piirmäära.

Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Andrus Niinbergile süüks arvatud teod on

toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks

süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise, olles tööle asudes tutvunud tema tööd

reguleerivate ametijuhendi, eeskirjade, kvaliteedinõuete, kordade ja metoodikatega, ja oli

teadmises, et see ka saabub. Arvestades neid teadmisi, oli ta teadlik ka sellest, et selline

käitumine on karistatav.

Kohus leiab, et tehnoülevaatajana kui ametiisikuna Andres Tealaselt altkäemaksu võttes lõi

Andrus Niinberg ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast Andrus Niinberg

altkäemaksu andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava

ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu võtmise eesmärgiks nii tasu saamine

tehtava ametialase teo eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete tegude eest, kuivõrd Andrus

Niinberg jättis ametiseisundit kasutades ja altkäemaksu andja huvides sõidukitel tuvastatud

tehnoseisundile ettenähtud korras teadlikult reageerimata ja tuvastatud vead fikseerimata,

lubades tehnoülevaatusesse toodud sõidukid liiklusesse, eirates mootorsõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli tingimustes ja korras sätestatud nõudeid ja kandis sõidukite

kontrollkaartidele andmeid sõidkite tehnilise korrasoleku kohta, millised andmed tõele ei

vastanud ja edastas ebaõigete andmetega kaardid Maanteeametile, luues Maanteeametile mulje

tehniliselt mittekorras olevate sõidukite tehinilisest korrasolekust. Seejuures oli Andrus

Niinbergi ja Andres Tealase vaheline ekvivalentsussuhe korduv ja selle säilimisest olid

huvitatud nii Andrus Niinberg kui Andres Tealane, samuti sõidukite omanikud ja valdajad.

Seega pani Andrus Niinberg ametiisikuna toime korduva altkäemaksu võtmise, võttes Andres

Tealaselt altkäemaksu, s.t vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja

ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, s.o KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ettenähtud kuriteod.

Samuti asub kohus seisukohale, et Andrus Tealane on ajavahemikul 28.04.2015 kuni

19.04.2016 süüdistuses märgitud kuupäevadel 39 korral toime pannud altkäemaksu

vahendamise tehnoülevaatajale vähemalt 10 eurot korraga, kuivõrd A. Tealane lõi sõiduki

omanikest või valdajatest altkäemaksu andjate ülesandel soodusolukorra altkäemaksu

andmiseks ja võtmiseks ning saavutas ka kokkuleppe altkäemaksu andmise ja võtmise kohta

andja ja võtja vahel, milline kokkulepe oli eksisteerinud juba pikemat aega. Seega pani Andrus

Tealane toime altkäemaksu vahendamise, s.o KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuriteo. Ajavahemikul

16.05.2015 kuni 07.10.2015 süüdistuses märgitud kuupäevadel 4 korral andis Andrus Tealane

tehnoülevaatajatele kui ametiisikutele aga altkäemaksu luues ekvivalentsussuhte, mille raames

oli tehnoülevaatajast ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on

vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu

andmise eesmärgiks nii tasu tehtava ametialase teo eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete

tegude eest, kuivõrd Andres Tealase ja tehnoülevaatajate vaheline ekvivalentsussuhe oli

pikaajaline ja selle säilimisest olid huvitatud mõlemad pooled. Seega pani Andrus Tealane

toime altkäemaksu andmise tehnoülevaatajale vähemalt 10 eurot korraga, kui see on toime

pandud vähemalt teist korda, s.o KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Andrus Tealasele süüks arvatud teod on

toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks

süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise ja oli teadmises, et see ka saabub, kuivõrd

vastavalt oma ettekujutusele teost oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine eesmärgi

saavutamiseks hädavajalik tingimus.

Samuti on kohus seisukohal, et Mart Tõnusoo on ajavahemikul 16.05.2015 kuni 02.10.2016

süüdistuses märgitud kuupäevadel 8 korral toime pannud altkäemaksu andmise, kui see on

toime pandud vähemalt teist korda, s.o KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo, kuivõrd

ülevaatuse tegemise eest rahalisi vahendeid edastades tehnoülevaatajatele kui ametiisikutele lõi

Mart Tõnusoo ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast ametiisik altkäemaksu

andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase

teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu andmise eesmärgiks nii tasu tehtava ametialase teo

eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete tegude eest, kuivõrd Mart Tõnusoo ja vahendaja

kaudu tehnoülevaatajate vaheline ekvivalentsussuhe oli pikaajaline ja selle säilimisest olid

huvitatud mõlemad pooled. Lisaks on Mart Tõnusoo ajavahemikul 03.06.2015 kuni 02.09.2015

kahel korral altkäemaksu vahendamise tehnoülevaatajale, pannes toime KarS § 296 lg 1

ettenähtud kuriteo, kuivõrd Mart Tõnusoo lõi sõiduki omanikest või valdajatest altkäemaksu

andjate ülesandel soodusolukorra altkäemaksu andmiseks ja võtmiseks ning saavutas ka

kokkuleppe altkäemaksu andmise ja võtmise kohta andja ja võtja vahel, milline kokkulepe oli

eksisteerinud pikemat aega.

Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Mart Tõnusoole süüks arvatud teod on toime

pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks

süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise ja oli teadmises, et see ka saabub, kuivõrd

vastavalt oma ettekujutusele teost oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine eesmärgi

saavutamiseks hädavajalik tingimus.

Samuti on kohus seisukohal, et Aleksei Jakovlev on 05.06.2015 toime pannud altkäemaksu

andmise, s.o KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo, kuivõrd ülevaatuse tegemise eest rahalisi

vahendeid vahendaja kaudu edastades tehnoülevaatajatele kui ametiisikutele lõi Aleksei

Jakovlev ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast ametiisik altkäemaksu andjaga

ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli

altkäemaksu andmise eesmärgiks tasu tehtava ametialase teo eest, kuivõrd süüdistatavat

süüdiststkse vaid ühe süüteo toimepanemises.

Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Aleksei Jakovlevile süüks arvatud tegu on

toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegu toime pannes eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja oli teadmises, et see ka saabub, kuivõrd

vastavalt oma ettekujutusele teost oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine eesmärgi

saavutamiseks hädavajalik tingimus.

7. JÄLITUSTOIMINGUTEGA

SAADUD

TÕENDITE

SEADUSLIKKUSE

KONTROLL

Süüdistatava Marti Stein kaitsja Janar Urres taotles oma kaitseaktis, et kohus kohtrolliks

sideettevõtjalt andmete kogumise seaduslikkust, pöörates tähelepanu Euroopa Kohtu asjas C-

746/18 kohtuJsti ettepanekule ning tulevasele kohtulahendile kui viimane on kontrolli

teostamise ajaks saabunud ning samti taotles kaitsja, et kohus kontrolliks kriminaalasjas

teostatud jälitustegevuse seaduslikkust. Muuhulgas palus kaitsja kohtul kontrolli teióstamisel

tähelepanu pöörata sellele, kas jälituslubade taotlusi , määrusi on põhjendatud, tuginedes

kogutud sideandmetele ning kas jälituslubade loa andmine prokuröri poolt on seaduspärane.

Omaks võetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalasja lahendav kohus õigustatud ja

kohustatud kontrollima, kas prokuratuuri määratud jälitustoiminguga tõendi saamisel on

järgitud seaduse nõudeid, s.h jälitustoimingu lubatavuse eeldusi. Seejuures peab kohus

eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust

hinnates poole taotlusel kontrollima, kas tõendi kogumisel järgiti seaduse nõudeid ja tuvastama

kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused

täidetud. Seejuures lasub kohtu kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse

eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave

on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul ning kas taotlused on

piisavalt põhjendatud.

Kohtule esitati tuvumiseks jälitustoimikud 8 köites, millest jälitustoiminguid puudutavad

esimesed 5. Toimikutest nähtuvalt on esimesed load andmete saamiseks antud alates

09.04.2015 ning menetlustoimingute läbiviimiseks on antud eeluurimiskohtuniku poolt

viimane luba tähtajaga kuni 30.05.2016. Selleks ajaks oli aga jälitustoimingute läbiviimine

lõppenud. Toimikutest ilmneb, et toimingute läbiviimiseks anti esialgselt lubasid teiste

kuritegude ja nende toimepanijate ringi tuvastamiseks, millistes on kohtulahendid jõustunud

ning alles toimingute tegemise ajal tekkis käesolevas kriminaalasjas menetlusesmeks olevate

kuritegude toimepanemise kahtlus. Seetõttu ei hakka kohus kontrollima jälitustoiminguid, mis

puudutavad kuritegusid, millistes on jõustunud kohtulahendid. Seetõttu kontrollis kohus

prokuratuuri ja kohtu lubasid alates aprillist 2015, tehes seda valikuliselt vastavalt toimingutele

allutatud ja käesoleva kriminaalasjaga puutumuses olevatele isikutele.

Toimikutest nähtuvalt on prokuratuur andnud esimese loa KrMS § 1265 lg 1 sätestatud

toiminguteks M. Tõnusoo. A. Jakovlevi ja A. Tealase suhtes 2015. aasta aprillis. Sellele

järgnevalt on esitatud taotlus KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toiminguteks M. Tõnusoo, A.

Tealase, A. Jakovlevi ja teiste isikute suhtes ning Harju Maakohtu määrusega on samal päeval

luba antud. KrMS § 1265 lg 1 sätestatud menetlustoimingute loa lõppemisel on prokuratuur

andnud uue loa M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi ja teiste isikute suhtes. Seejärel on antud

prokuratuuri luba KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toiminguteks Tallinnas Xxx xxx xxx asuva

tehnoülevaatuspunkti varjatud jälgimiseks ning prokuratuur on andnud uue loa KrMS § 1265 lg

1 sätestatud toiminguteks M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi ja teiste isikute suhtes. Seejärel

on esitatud taotlus KrMS § 1267 lg 1 sätestatud jälitustoimingute pikendamiseks M. Tõnusoo,

A. Tealase, A. Jakovlevi ning teiste isikute suhtes ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik on

andnud loa kaks päeva hiljem. Seejärel on antud uus prokuratuuri luba KrMS § 1265 lg 1

toiminguks Tallinnas Xxx xxx xxx asuva tehnoülevaatuspunkti varjatud jälgimiseks ja samal

päeval on prokuratuur taotlenud kohtult KrMS § 1268 lg 1 sätestatud toimingu tegemiseks M.

Tõnusoo ja A. Tealase suhtes, kusjuures menetlusse kaasatud isik on menetlustoimingus

osalemiseks oma nõusoleku andnud ning järgmisel päeval on Harju Maakohtu

eeluurimiskohtunik toiminguks loa andnud. Seejärel on prokuratuur esitanud taotluse KrMS §

1264 lg 5 sätestatud toiminguks Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis läbiviimiseks ning samal päeval

on Harju Maakohtu kohtunik sellekohase loa andnud. KrMS § 1268 lg 1 toimingu läbiviimiseks

on menetlustoimingus osalemise kohta nõusoleku andnud isikule üle antud rahatähed, sõiduk,

sõiduki registreerimistunnistus ja sõiduki võtmed ning samal päeval on isik tagastanud

politseile osa üleantud rahast, sõiduki, registreerimistunnistuse ja sõiduki võtmed. Järgnevalt

on prokuratuur pikendanud KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toimingute luba M. Tõnusoo, A.

Jakovlevi, A. Tealase jt isikute suhtes ning on taotlenud KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toimingute

läbiviimise tähtaega M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi jt suhtes. Harju Maakohtu

eeluurimiskohtuniku järgmisel päeval antud loaga on tähtaega pikendatud. Sellele järgnevalt on

prokuratuur taotlenud maakohtult luba KrMS § 1268 lg 1 sätestatud toimingu läbiviimiseks M.

Tõnusoo ja A. Tealase suhtes ja Harju Maakohtu kohtunik on järgmisel päeval vastava loa

andnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on toimingusse kaasatud isik saanud politseilt

sularaha, sõiduki, sõiduki registreerimistunnistuse ja võtmed ning hiljem samal päeval on

tagastanud politseile osa saadud rahast, sõiduki, regitreerimistunnistuse ja võtmed. Enne seda

on prokuratuur andnud loa pikendada KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toimingute tähtaega

Tallinnas Xxx xxx xxx asuva tehnoülevaatuspunkti varjatud jälgimiseks. Järgnevalt on

prokuratuur pikendanud KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toimingute tähtaega M. Tõnusoo, A.

Jakovlevi, A. Tealase jt isikute suhtes. Samaaegselt on prokuratuur esitanud maakohtule

taotluse KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toimingute läbiviimiseks M. Tõnusoo, A. Tealase, A.

Jakovlevi jt suhtes ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik on vastava loa andnud järgmisel

päeval. Järgnevalt on prokuratuur esitanud taotluse KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toimingute

läbiviimiseks A. Tealase suhtes ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik on 3 päeva hiljem

vastava loa andnud. Samaaegselt on prokuratuur pikendanud KrMS § 1265 lg 1 sätestatud

toimingute tegemise tähtaega A. Tealase suhtes nii varavastaste kuritegude kui ka

tehnoülevaatusega seotud kuritegude osas koos M. Tõnusooga. Pärast seda on prokuratuur

esitanud taotluse maakohtule saamaks luba KrMS § 1268 lg 1 sätestatud toimingu tegemiseks

A. Tealase ja teiste isikute suhtes ning samal päeval on Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik

vastava loa andnud. Toimkust nähtuvalt on toimingusse kaasatud isik politseilt vastu võtnud

sularaha, sõiduki, sõiduki registreerimistunnistuse ja võtme ning samal päeval hiljem on

tagastanud politseile osa saadud rahast, sõiduki, sõiduki registreerimistunnistuse ja võtme.

Kohtuistungil esitatud salvestiste aegadest ning jälitustoimikus olevatest taotlustest ja lubadest

saab järeldada, et jälitustoimingud on läbi viidud ette antud aja piires ja pädeva loa andja loa

alusel.

KrMS § 1262 lg 2 on esitatud ammendav loetelu karistusseadustiku eriosas sätestatud

kuriteokoosseisudest, milliste puhul võib teha jälitustoiminguid ning sellesse loetellu kuuluvad

nii süüdistatavate suhtes tõusetunud esialgne kahtlustus, so KarS § 202 lg 2 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, hilisemad kahtlustused KarS § 199, 202, 212,

255, 256 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning käesolevas kriminaalasjas

tõusetunud kahtlustused KarS § 296 ja § 298 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Kohtule

esitatud jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt ei ole jälitustoiminguid läbi viidud loast

tuleneva ajavahemiku väliselt. Viimane jälitustoiming viidi läbi aga enne eeluurimiskohtuniku

poolt antu loa esimese tähtaja lõppu ning edasist loa tähtaega ei realiseeritud. Tõendite

kogumise järgselt on nii jälitustoimingutele allutatud isikutele esitatud süüdistuses KarS § 296

ja § 298 ettenähtud kuritegude toimepanemises, millised kuriteokoosseisud samuti kuuluvad

eelmärgitud ammendavasse loetellu, milliste kuritegude esinemisel võib jälitustoiminguid teha.

KrMS § 1261 lg 2 sätete kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud

alustel lubatud kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude

menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud

või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Jälitustoiminguteks loa taotlemisel on

prokuratuur ja eeluurimiskohtunik oma lubade andmisel määrustes asunud seisukohale, et

isikutele süüks arvatavate kuritegude toimepanemist iseloomustab kõrge konspiratiivsuse tase.

Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt olid süüdistatavad

telefonikõnedes suhteliselt lahtise tekstiga, kuid otseselt kuritegudega seotud isikute nimesid ei

nimetanud ja tehnoülevaatajatega ei suhelnud, v.a A. Tealane A. Miga. Küll suhtlesid A.

Tealase ja M. Tõnusooga n.ö tellijad, mistõttu ei olnud kunagi võimalik ette teada milline

kuritegu ja millal ning kelle osavõtul toime pannakse, kuivõrd telefoni teel kokkuleppimise aeg

oli lühike, mistõttu tuli üheaegselt teha erinevaid jälitustoiminguid, et süüdistatavate

telefonikõnede järgselt leida seos teo toimepanemisega ajalises raamis ja tuvastada isikute ring.

Pelgalt jälitustoimingute tulemusel sai kindlaks teha vaid osa isikute ringist, mille järel oli

võimalik teiste tõenditega, valdavalt dokumentaalsete tõenditega jälitustoimingutega saadud

informatsiooni seostada konkreetse teoga ja teha mingeid järeldusi. Seejuures ainult

dokumentaalsete tõendite alusel ei oleks olnud võimalik kuritegude toimepanemist tõendada,

kuivõrd ainult dokumente vaadates ühtegi süütegu tuvastada ei oleks olnud võimalik, sest

tehnoülevaatusel kasutati seadmeid, milliste testidega oli võimalik manipuleerida ja kanda

sobivad tulemused konkreetse sõiduki kaardile. Ainult jälitustoimingute abil oli võimalik

tuvastada, et dokumentide sisu ei vasta tõele ega kajasta tegelikke andmeid. Seejuures ei ole

senini õnnestunud tuvastada sõidukite tegelikke andmeid, kuivõrd neid oli võimalik asendada

sobivatega ja ebasovivad kustutada.

Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, siis põhilisteks tõenditeks ongi jälitustoimingute

tulemusena talletatud teave, millega sobituvad osad dokumentaalsed tõendid, asjatundja

selgitused, tunnistajatena üle kuulatud isikute ütlused ning osade süüdistatavate ütlused. Seega

on tegemist süütegudega, mille toimepanemise täpseid asjaolusid teavad vaid süüteo

toimepanijad ise ning kriminaalmenetluses on tuvastatud vaid see osa, mida oli võimalik

tuvastada jälitustoimingutega, kõrvutades jälitustoimingutega saadud teavet muude tõenditega.

Seega ei olnud tõendamiseseme asjaolusid võimalik tuvastada ega fikseerida teiste

tõendikogumisviisidega. Seetõttu võib antud juhul väita, et käesoleval ajal tõendite kogumine

muude menetlustoimingutega ei olnud võimalik ja ka jälitustoimingutega oli nende kogumine

oluliselt raskendatud. Tõendite kogumine jälitustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas

kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna korruptsioonikuriteo kohta tõendite kogumine

avalike menetlustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate käitumise

konspiratiivsuse ja isikute suletud ringi tõttu võimatu, kuivõrd tehnoülevaatajatega suhtles vaid

üks süüdistatav. Kontrollides kohtuliku arutamise ajal kohtule esitatud jälitustoimikut ning

võrrelnud nii prokuröri taotlusi kui ka eeluurimiskohtunike määrusi, samuti prokuröri lubasid

muude, kuid eeluurimiskohtuniku luba mittevajavate jälitustoimingute läbiviimiseks kohtule

kohtuistungil esitatud kriminaaltoimiku materjalidega, mida kohtuistungil vahetult uuriti, asub

kohus seisukohale, et jälitustoimingute teostamine käesolevas kriminaalasjas oli nii vajalik kui

ka vältimatu. Kui kriminaalmenetluse alustamisel oli tekkinud kahtlus mitme süüdistatava

suhtes varavastaste kuritegude toimepanemisel, siis menetluse edenedes kuritegudes osalenud

isikute ring ja erinevate süütegude arv ja liik laienes kordades, mis tingis mitme kriminaalasja

eraldi menetlusse eraldmise, sest kriminaalasja maht muutus selliseks, et ühes menetluses ei

olnud võimalik kriminaalasju arutada.

Kaitsja on palunud kohtul kontrollida ka sideettevõtjalt andmete kogumise seaduslikkust,

viidates Euroopa Kohtu eeldatavale otsusele C-746/18 kui kriminaalasja lahendamise ajaks on

otsus tehtud. Nimetatud otsuse kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002.

aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse

kaitset elektroonilise side sektoris koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8

ja 11 ning artikli 25 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid,

mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus

menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada

teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete

asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpselt järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks

menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut

ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on

andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate

andmete hulgas ja liigist. Samuti tõlgendada direktiivi nii, et sellega on vastuolus riigisisesed

õigusnormid,

mis

annavad

prokurörile,

kelle

ülesanne

on

juhtida

kohtueelset

kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust,

pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmete

juurdepääsu luba. Kuivõrd nimetatud otsus ei anna tõlgendamisruumi ning võttes arvesse, et

Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele

kohustuse kohaldada liidu õigust (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik

liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata sellest, kas need on liidu

õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees),

tuleks käesolevas kriminaalasjas prokuröri lubade alusel sideettevõtjatelt saadud andmed seda

otsust täht-täheliselt tõlgendades tõendikogumist välja jätta.

Riigikohus on eelviidatud otsuse kohta selgitanud, et KrMS § 63 lg 2 kohaselt piirab

kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamist tõendi saamine kuriteo või põhiõiguse rikkumise

teel. Vaatamata KrMS § 63 lg 2 sõnastusele pole seadusandja tahe lõpuni selge, tegemaks

järeldust, et seda enam peaks põhiõiguse rikkumine välistama sel viisil saadu kasutamise

tõendamiseseme asjaolude puhul, s.o süüküsimuses, kuivõrd tõendite kogumise üldtingimused,

sh keeld koguda tõendeid vägivalda kasutades või inimväärikust alandavalt, sisalduvad KrMS

§ 64 lg-s 1. Seetõttu on põhjendatud jääda praktika juurde, mille kohaselt lähtutakse rikkumise

olulisusest.

Tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat õigust.

Sõltuvalt asjaoludest võib tõendi kogumine olla õigusvastane ka väljapoole süüteomenetluse

reeglistikku jääva normi rikkumise tõttu. Olukorras, kus ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2

tuleb jätta kohaldamata, ei saa tõendite kogumise õiguspärasuse üle otsustades tugineda sellele,

et formaalselt koguti tõendeid nendes normides sätestatu järgi. Öeldu tähendab, et PS §-ga 26

kaitstava eraelu puutumatuse riiveks, mis kaasnes sideandmete säilitamisega ja loa andmisega

nende andmete kasutamiseks, ei olnud õiguslikku alust. Erinevalt jälitustoimingutest (KrMS §

1261 lg 4) pole seadusandja muude tõendite kogumise reeglite rikkumist sidunud sõnaselgelt

tõendi kasutamise absoluutse keeluga. Seetõttu ei saa pidada õigeks kohaldada analoogia korras

sideandmete nõudmisele jälitustoimingute kohta käivat. Sideandmete päringuga tõendite

kogumisel

toimunud

rikkumised

ei

välista

seega

nende

tõendite

kasutamist

kriminaalmenetluses. Tõendi saab lugeda üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise

korda on oluliselt rikutud. Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi

eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb

tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid

(nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku

põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta

või jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu

eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa

kohtupidamise põhimõtet. Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset

leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi

saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Menetlusõiguse tahtlik rikkumine

tõendi kogumisel on üldjuhul käsitatav olulise rikkumisena, mis peaks tooma kaasa tõendi

kasutamiskeelu. Kokkuvõtlikult peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul mh

kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on

nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab see

tõendusteave kriminaalasja lahendit. (p 58) Prokuratuuri loal sideandmetele juurdepääsu

võimaldamisega toimunud rikkumise olulisuse hindamisel tuleb võtta arvesse, mis laadi norme

rikuti, kui ulatuslikult neid rikuti, kas rikkumine oli tahtlik, millise kuriteo uurimisel rikkumine

aset leidis, millise kaaluga on avalik või kannatanute huvi kuriteo uurimise vastu, kas tõendi

oleks saanud ka muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud, ja missugune on tõendusteabe

tähtsus lahendatavas asjas. Kui neid kaalutlusi arvestades tuvastatakse oluline rikkumine, siis

tuleb vastavad tõendid lubamatuks tunnistada ja tõendikogumist välja jätta. Lõpuks tuleb

hinnata sedagi, kuidas on tõendi kasutamisel arvestatud kohtumenetluse võistlevuse ja

süüdistatava kaitseõigusega. Ühes kriminaalasjas saadud tõendi kasutamine teises

kriminaalasjas on enamasti lubatav, kui tõendi saamisel on järgitud menetlusõiguse nõudeid.

See tähendab, et tõend peab olema esialgu saadud õiguspäraselt ja selle kasutamine uues

kriminaalasjas peab samuti olema kooskõlas konkreetse tõendi kohta käivate normidega Kui

ühe loa alusel saadud sideandmeid kasutatakse teises kriminaalasjas, võib nende andmete

(rist)kasutamist pidada lubatavaks siis, kui seejuures on järgitud kõiki seadusest tulenevaid

nõudeid, sh KrMS § 901 lg-s 3 sätestatut.

ESS § 102 lg 2 reguleerib sideandmete avaldamise eeldusi ammendavalt, piirates andmete

väljastamise vaid samas normis toodud tingimuste täitmise ja õiguslike aluste olemasoluga.

Olukorras, kus ESS § 1111 lg-t 2 kohaldada ei saa ning täidetud pole ka mõni muu ESS § 102

lg-s 2 nimetatud eeldus, ei ole sideettevõtjal selget õiguslikku alust neid andmeid menetleja

päringust lähtudes avaldada.

Arvestades ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega, on kehtiva seaduse

kohaselt välistatud kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete säilitamine ja kasutamine

kuni ajani, mil eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lg 1 viisipäraselt, sh EK

tõlgenduspraktikat arvestavalt, Eesti õigusesse üle võetakse. Lubatavaks ei saa pidada õigusliku

aluseta säilitatud andmete teadvat kasutamist kriminaalmenetluse eesmärkidel. Õigusvastaselt

säilitatud andmete kasutamiseks lubade andmine ja andmete kasutamine on välistatud pärast La

Quadrature du Net´i otsust. Selle otsusega kinnitati, et liiklus- ja asukohaandmete üldine ja

vahet tegemata ennetav säilitamine on vaatamata mitmete liikmesriikide, sh Eesti

argumentidele, vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 ning seda sõltumata

juurdepääsule seatud tingimustest. Ühtlasi järeldus kõnesolevast otsusest üheselt, et ESS §-s

1111 lg-s 2 ette nähtud säilitamiskorraldus on direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 vastuolus.

Niisuguse vastuoluga kaasneb avaliku võimu organite, sh prokuratuuri ja kohtute kohustus jätta

see säte kohaldamata. Alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete

kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata

sellest, kas loa andmete saamiseks annab (andis) prokuratuur või kohus. Mõlemal juhul kaasneb

kirjeldatud rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina.

Päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi

päringud) ega ka juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS §

113 tingimuste kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lg-s 2 nimetatud tingimuste

olemasolul. Kriminaalasjades, mille puhul on prokuratuur KrMS § 901 lg 2 alusel loa andmise

otsustanud enne EK otsust asjas La Quadrature du Net, pole mh prokuratuuri pädevuse

puudumisest tingitud menetlusviga käsitatav sellise olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis

tooks igal juhul kaasa sideandmete tõendina kasutamise lubamatuse. Selliste lubade alusel

saadud tõendite puhul tuleb kontrollida tõendite kogumisega kaasnenud õigusnormide

rikkumise laadi ja ulatust, võttes arvesse ka kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi

ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud.

Arvestama peab ka tõendusteabe tähtsust arutatavas asjas. Vajadusel tuleb hinnata, kas tõendi

saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu

sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks tõendi kasutamine kohtumenetluse

võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust.

Kriminaalasja kohtulikul menetlusel on kohtule esitatud sideettevõtjalt saadud andmeid,

milledest saab järeldada seda, et süüdistatavad on olnud omavahel kontaktis ja samuti on

süüdistatavad olnud kontaktis teiste, kuid asjasse puutuvate isikutega. Samas on paralleelselt

läbi viidud jälitustoiminguid, mis on andnud sideettevõtja andmetele sisu. Pelgalt sideettevõtja

andmeid kasutades saaks teha mingeid pealiskaudseid järeldusi, kuid ainult andmetele

tuginedes ei oleks võimalik midagi tõendada. Sideettevõtja andmeid on sisustanud ka

kohtulikul arutamisel üle kuulatud isikulised tõendiallikad, mistõttu juhul, kui sideettevõtja

andmeid ei oleks kogutud, oleks muud tõendid selle lünga suures osas täitnud. Seega ei ole

sideettevõtjalt saadud andmetel kriminaalasjas tõendamiseseme kindlakstegemisel määravat

tähtsust ja need andmed vaid kinnistavad tõendikogumit ja riimuvad teiste tõenditega.

Seejuures on sideettevõtjalt saadud andmeid kasutatud 6-7 aastat tagasi, mil puudus igasugune

Euroopa Kohtu seisukoht selliste andmete kogumise ja kasutamise kohta ning menetlejal ei

saanud olla teadmist sellest, et sellisel viisil tõendit kogudes rikutakse tõendite kogumise

norme. Seega saab asuda seisukohale, et normi rikkumist ei saa lugeda tahtlikuks. Arvestades

kohtule esitatud tõendite kogumit, ei saa väita ka seda, et normi rikkumine oleks ulatuslik,

mistõttu ei saa käeoleval ajal kehtiva normi rikkumist lugeda oluliseks. Kuigi käesolevas

kriminaalasjas sideettevõtja andmed oma kogumis on väikese mahuga ega mõjuta ka teiste

tõendite kogumi kõrval kohtulahendit, tuleb arvestada ka seda, et kohtu menetluses olevas

kriminaalasjas oli menetlusesemeks esimese ja teise astme ametialaste kuritegude

toimepanemise tõendamine, milliste süütegude iseloom, raskus ja rohkus on ka avalikkuse

huviorbiidis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et pärast kriminaalasja kohtusse

saatmist ja kohtuliku menetluse käigus ilmnenud Euroopa Kohtu seisukoht prokuratuuri

pädevuse puudumisest tõendite kogumisel ei ole käsitatav sellise olulise menetlusõiguse

rikkumisena, mis võiks kaasa tuua kohtule esitatud sideandmete tõenditena kasutamise

lubamatuse ning kohus peab sideettevõtjalt saadud andmeid lubatavateks tõenditeks.

8. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andres Tealasele inkrimineeritud KarS § 296 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või

kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 298 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult vangistuse

ühest kuni kümne aastani.

Kuivõrd KarS § 296 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav on töötu ning kohtule ei

ole vahepeal esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav saaks töist sissetulekut.

Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süütegude toimepanemise ajal

süüdistatav töötas, kuid samal ajal pani toime süütegusid, saades sellisel viisil lisasissetulekut.

Sellest saab järeldada, et süüdistatava saadud töine sissetulek ei olnud tema jaoks piisav. Seega

kuna süüdistataval puudub töine ja regulaarne sissetulek, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid

selle kohta, et süüdistataval oleks mõnd muud legaalset, kontrollitavat ja püsivat

sissetulekuallikat, siis on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle

pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes võimalik rahalist karistust kohaldada.

Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on

karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise

võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja

selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks

süüdistatava olukorda raskemaks.

Kehtiva

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise

võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase

varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Andrus Tealane on toime pannud 39 KarS

§ 296 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma rohkuselt viitab kohtu arvates suurele süüle

ning peab tingima ka karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks

sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 4 KarS § 298 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et süüdistatava

süü võrreldes muude kuritegude rohkusega on alla keskmise, mis võiks tingida karistuse

mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas asub kohus seisukohale, et tuleb

karistuse määra puhul arvestada kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on

vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks sellele, et süüteole

järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo toimepanemisest.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude rohkusele ja suurele süüle võib

süüdistatavale KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõista karistuse

ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Mis puudutab KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest mõistetava karistuse määra peab kohus samadel põhjustel võimalikuks

mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüteod on

toime pandud erineva tahtlusega ning kvalifitseeritavad erinevate kuritegudena, tuleb mõista

kuritegude kogumi eest liitkaristus. Arvestades toimepandud kuritegude rohkust, nende

toimepanemise eesmärki, millega süüdistatav sai varalist kasu ning seadis kahtluse alla

ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et mõistetavad karistused erinevate kuritegude

toimepanemise eest tuleb liita täies ulatuses.

Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid

raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra

kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks.

Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu

30.05.2019 otsuse kuulutamist, tuleb süüdistatavale mõista ka liitkaristus kohtuotsuste kogumis

KarS § 65 lg 1 alusel. Kuivõrd süüdistatav on Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega mõistetud

karistuse 2 aastat ja 4 kuud täielikult ära kandnud, siis tuleb KarS § 65 lg 1 lause 2 kohaselt

eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvata liitkaristusest maha.

Mis puudutab liitkaristusest ära kandmata karistuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, leiab

kohus, et kuivõrd süüdistatava kohta ei ole kohtule laekunud andmeid, et süüdistatav oleks

pärast viimase karistuse ärakandmist toime pannud uusi süütegusid, siis loodab kohus, et

ärakantud karistus täitis oma eesmärgi ning on hoidnud süüdistatavat suhteliselt

õiguskuulekana.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise

eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et

karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab

iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi

vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt

karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest

tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis

kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad

kriminaalkaristused. Käesoleval juhul on aga süüdistatavat kahel korrald karistatud reaalse

vangistusega ning karistus on kantud. Selline asjaolu peaks välistama karistuse tingimisi

kohaldamata jätmise. Samas on aga tegemist olukorraga, kus süüdistatavale inkrimineeritud

süüteod on toime pandud enne viimast kohtuotsust, millisega mõistetud liitkaristuse on ta ära

kandnud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava saatmine uuesti karistust kandma ei ole

põhjendatud ja võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest

väljavaatest ilmajäämine järjekordse vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist

oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist.

Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval

juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomust ja nende kestusest ning

süüdistatava käitumisest inkrimineeritud süütegude ajaperioodi. Süüdistatava õigusvastane

käitumine on olnud jätkuv, järjekindel ja pikaajaline, mistõttu leiab kohus, et tuleb kaaluda,

millisel alusel mõistetav karistus tingimisi kohaldamata jätta. KarS § 73 sätete kohaldamise

puhul on ainsaks süüdistatava kohustuseks katseajal hoiduda uue tahtliku kuriteo

toimepanemisest, KarS § 74 sätete kohaldamise puhul aga nii kontrollnõuete täitmine, kui ka

uue kuriteo toimepanemisest hoidumine.

Seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude iseloomu ja kestust tuleb asuda

seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 74 sätteid, allutades süüdistatava

käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui kõrvalise ja järelevalvet

teostava isiku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks kontrollnõudeid teadmises, et kui

ta neid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohtu arvates aitab

süüdistatava

allutamine

käitumiskontrollile

süvendada

ka

süüdistatava

arusaama

õiguskuulekuse vajalikkusest.

Mart Tõnusoole inkrimineeritud KarS § 296 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või

kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 298 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult vangistuse

ühest kuni kümne aastani.

Kuivõrd KarS § 296 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav ei tööta ning vanuse järgi

on süüdistatav pensioniealine ning kohtule ei ole vahepeal esitatud andmeid selle kohta, et

süüdistatav saaks töist sissetulekut. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest ei ole võimalik

tuvastada, et süüdistataval oleks olnud mõnd legaalset ja kontrollitavat sissetulekut. Seejuures

kandis süüdistatav menetluse alguses vangistust, mistõttu tal arvestatavat sissetulekut olla ei

saanud. Seega kuna süüdistataval puudub töine ja arvestatav regulaarne sissetulek ning ta on

pensioniealine, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks mõnd

muud legaalset, kontrollitavat ja püsivat sissetulekuallikat, siis on kaheldav, kas isikul oleks

rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava

suhtes võimalik rahalist karistust kohaldada.

Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on

karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise

võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja

selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks

süüdistatava olukorda raskemaks.

Kehtiva

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise

võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase

varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Mart Tõnusoo on toime pannud 2 KarS §

296 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma arvult viitab kohtu arvates alla keskmise süüle

ning peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks

sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 8 KarS § 298 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et süüdistatava

süü võrreldes muude kuritegude rohkusega on keskmise, mis võiks tingida karistuse mõistmise

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas asub kohus seisukohale, et

karistuse määra puhul tuleb arvestada kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku,

mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks sellele, et

süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo

toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude arvule ja alla

keskmisele süüle võib süüdistatavale KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest

mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära

lähedases määras. Mis puudutab KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

mõistetava karistuse määra peab kohus samadel põhjustel võimalikuks mõista karistuse

oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras

arvestusega, et alammääraks on 1 aasta vangistust. Kuivõrd süüteod on toime pandud erineva

tahtlusega ning kvalifitseeritavad erinevate kuritegudena, tuleb mõista kuritegude kogumi eest

liitkaristus. Arvestades toimepandud kuritegude rohkust, nende toimepanemise eesmärki,

millega süüdistatav seadis kahtluse alla ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et

mõistetavad karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest tuleb liita, kuid kohus ei pea

vajalikuks liita karistusi täies ulatuses.

Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid

raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra

kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks.

Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu

30.05.2019 otsuse kuulutamist, tuleb süüdistatavale mõista ka liitkaristus kohtuotsuste kogumis

KarS § 65 lg 1 alusel. Kuivõrd süüdistatav on Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega mõistetud

karistuse 5 aastat täielikult ära kandnud, siis tuleb KarS § 65 lg 1 lause 2 kohaselt eelmise

kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvata liitkaristusest maha. Kuna

süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus on kergem kui eelmise otsusega mõistetud

ja ära kantud karistus, tuleb liitkaristus lugeda kantuks.

Marti Steinile inkrimineeritud KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse ning KarS § 294 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult vangistuse

ühest kuni kümne aastani.

Kuivõrd KarS § 299 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav töötas endiselt Xxx Xxx

OÜs tehnoülevaatajana, kuid seda menetluse alguses. Käesoleval ajal ei ole kohtule menetluse

kestel esitatud andmeid süüdistatava sissetuleku iseloomu ja suuruse kohta. Seega on andmed

süüdistatava töötamise kohta vaid teatud aja seisuga ning kohtul ei ole otsust koostades

võimalik tagantjärele tuvastada, kas süüdistataval on kohtuotsuse kuulutamise ajal legaalne ja

kontrollitav sissetulek. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat ka KarS § 294 ettenähtud kuriteo

toimepanemises, mis viitab sellele, et saadav töine sissetulek ei olnud süüdistatava jaoks piisav

ning süüdistatav vajas enda elatamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid, milliseid ta sai

õigusvastaselt käitudes. Seega kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval on

endiselt olemas töine sissetulek ja et see on ka piisav, siis on kaheldav, kas isikul oleks rahalise

karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes

võimalik rahalist karistust kohaldada.

Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on

karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise

võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja

selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks

süüdistatava olukorda raskemaks.

Kehtiva

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise

võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase

varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Marti Stein on toime pannud 15 KarS §

299 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma arvult viitab kohtu arvates vähemalt

keskmisele süüle ning peab tingima ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises

määras. Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 15 KarS § 294

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et

süüdistatava süü võrreldes teiste süüdistatavate süüga on samuti keskmine, mis peaks tingima

karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas asub

kohus seisukohale, et karistuse määra puhul tuleb arvestada kuritegude toimepanemisest

möödunud ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli

takistuseks sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja

möödudes süüteo toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude

arvule ja keskmisele süüle võib süüdistatavale KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuritegude

toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Mis

puudutab KarS § 294 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse määra

peab kohus samadel põhjustel võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras arvestusega, et alammääraks on 1

aasta vangistust. Kuivõrd süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kvalifitseeritavad

erinevate kuritegudena, tuleb mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus. Arvestades

toimepandud kuritegude rohkust, nende toimepanemise eesmärki, millega süüdistatav seadis

kahtluse alla ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et mõistetavad karistused erinevate

kuritegude toimepanemise eest tuleb liita, kuid leiab, et kuna süüteod on omavahel seotud ja

kantud sarnasest eesmärgist, siis kohus ei pea vajalikuks liita karistusi täies ulatuses.

Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid

raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra

kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise

eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et

karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab

iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi

vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt

karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest

tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis

kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad

kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused,

leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel

süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada

süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks

võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema

taasühiskonnastumist.

Samas leiab kohus, et tegemist on aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteoga, mida on

toime pandud korduvalt, siis näitab see süüdistatava suhtumist ametikohustustesse, õiguskorda

ja turvalisuse tagamisse liikluses, mille ohjamiseks ja süüdlase õigele teele juhatamiseks kohtu

arvates KarS § 73 sätestatud tingimused jäävad ebapiisavaks, kuivõrd ainsaks kohustuseks

oleks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine.

Seetõttu, arvestades inkrimineeritud süütegude iseloomu peab kohus vajalikuks allutada

süüdistatava käitumiskontrollile, kuivõrd KarS § 74 sätete kohaldamise korral on karistuse

täitmisele pööramata jätmise tingimuseks nii kontrollnõuete täitmine, kui ka uue kuriteo

toimepanemisest hoidumine. Seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude

iseloomu ja kestust tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 74

sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui

kõrvalise ja järelevalvet teostava isiku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks

kontrollnõudeid teadmises, et kui ta neid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele

pöörata. Kohtu arvates aitab süüdistatava allutamine käitumiskontrollile süvendada ka

süüdistatava arusaama õiguskuulekuse vajalikkusest.

Andrus Niinbergile inkrimineeritud KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse

või kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 294 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult

vangistuse ühest kuni kümne aastani.

Kuivõrd KarS § 299 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav töötas endiselt Xxx Xxx

OÜs tehnoülevaatajana, kuid seda menetluse alguses. Käesoleval ajal ei ole kohtule menetluse

kestel esitatud andmeid süüdistatava sissetuleku iseloomu ja suuruse kohta. Seega on andmed

süüdistatava töötamise kohta vaid teatud aja seisuga ning kohtul ei ole otsust koostades

võimalik tagantjärele tuvastada, kas süüdistataval on kohtuotsuse kuulutamise ajal legaalne ja

kontrollitav sissetulek. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat ka KarS § 294 ettenähtud kuriteo

toimepanemises, mis viitab sellele, et saadav töine sissetulek ei olnud süüdistatava jaoks piisav

ning süüdistatav vajas enda elatamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid, milliseid ta sai

õigusvastaselt käitudes. Seega kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval on

endiselt olemas töine sissetulek ja et see on ka piisav, siis on kaheldav, kas isikul oleks rahalise

karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes

võimalik rahalist karistust kohaldada.

Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on

karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise

võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja

selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks

süüdistatava olukorda raskemaks.

Kehtiva

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise

võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase

varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Andrus Niinberg on toime pannud 4 KarS

§ 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma arvult viitab kohtu arvates alla keskmise

süüle ning peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 4 KarS § 294 lg 2 p 1

järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et

süüdistatava süü võrreldes teiste süüdistatavate süüga on samuti alla keskmise, mis peaks

tingima karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas asub kohus

seisukohale, et karistuse määra puhul tuleb arvestada kuritegude toimepanemisest möödunud

ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks

sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo

toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude arvule ja alla

keskmisele süüle võib süüdistatavale KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest

mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Mis puudutab KarS § 294

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse määra peab kohus samadel

põhjustel võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja

suhteliselt alammäära lähedases määras arvestusega, et alammääraks on 1 aasta vangistust.

Kuivõrd süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kvalifitseeritavad erinevate

kuritegudena, tuleb mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus. Arvestades toimepandud

kuritegude rohkust, nende toimepanemise eesmärki, millega süüdistatav seadis kahtluse alla

ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et mõistetavad karistused erinevate kuritegude

toimepanemise eest tuleb liita, kuid leiab, et kuna süü on võrreldes teiste süüdistatavatega

oluliselt väiksem, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava jaoks soodsaimat karistuste

liitmise viisi ja lugeda kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega.

Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid

raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra

kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise

eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et

karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab

iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi

vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt

karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest

tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis

kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad

kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused,

leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel

süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada

süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks

võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema

taasühiskonnastumist.

Samas leiab kohus, et tegemist on aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteoga, mida on

toime pandud korduvalt, siis näitab see süüdistatava suhtumist ametikohustustesse, õiguskorda

ja turvalisuse tagamisse liikluses, mille ohjamiseks ja süüdlase õigele teele juhatamiseks kohtu

arvates KarS § 73 sätestatud tingimused jäävad ebapiisavaks, kuivõrd ainsaks kohustuseks

oleks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine.

Seetõttu, arvestades inkrimineeritud süütegude iseloomu peab kohus vajalikuks allutada

süüdistatava käitumiskontrollile, kuivõrd KarS § 74 sätete kohaldamise korral on karistuse

täitmisele pööramata jätmise tingimuseks nii kontrollnõuete täitmine, kui ka uue kuriteo

toimepanemisest hoidumine. Seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude

iseloomu tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 74 sätteid,

allutades süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui

kõrvalise ja järelevalvet teostava isiku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks

kontrollnõudeid teadmises, et kui ta neid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele

pöörata. Kohtu arvates aitab süüdistatava allutamine käitumiskontrollile süvendada ka

süüdistatava arusaama õiguskuulekuse vajalikkusest.

Aleksei Jakovlevile inkrimineeritud KarS § 298 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse

või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd KarS § 298 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud

karistusliigid, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta,

kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest ja kaitsja selgitustest ning taotlustest arutada

kriminaalasja osades episoodides KrMS § 269 lg 4 sätet kohaldades selleks, et süüdistatav saaks

tööl käija, saab järeldada, et vähemalt kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal süüdistatav töötas.

Samas ei ole kohtul andmeid selle kohta kas süüdistatav töötas ka kriminaalasja kohtuliku

uurimise lõppemisel. Seega ei ole kohtul andmeid süüdistatava sissetuleku suuruse kohta ega

ka andmeid ka selle kohta, kas süüdistataval on sissetulek ka käesoleval ajal. Seejuures on

süüdistatav esitanud taotluse, et temalt ei mõistetaks välja menetluskulu. Taolisest avaldusest

saab järeldada, et isegi juhul, kui süüdistataval on sissetulek, ei ole see piisav kõigi rahaliste

kohustuste täitmiseks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole

võimalik rahalist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse

võtmisega seotud karistust.

Kehtiva

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise

võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase

varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Aleksei Jakovlev on toime pannud ühe

KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis viitab kohtu arvates alla keskmise süüle ning

peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas asub

kohus seisukohale, et karistuse määra puhul tuleb arvestada kuriteo toimepanemisest möödunud

ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks

sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo

toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tulenevalt alla keskmise süüst võib

süüdistatavale KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt

alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedases määras.

Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid

raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra

kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kuigi algselt süüdistatav tunnistas süüteo

toimepanemist, siis kohtuliku arutamise ajal ütlusi andes andis süüdistatav üheselt mõista, et ta

ei ole kuritegu toime pannud ja süü tunnistamine oli tingitud sellest, et vastavalt prokuratuuri

lubadusele oleks menetlus lõpetatud kui ta end süüdi tunnistab. Selline selgitus viitab sellele, et

süüdistatv ei soovi aru saada oma teo keelatusest ning mingit kahetsust ei tunne.

Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne Harju Maakohtu

26.06.2020 otsuse kuulutamist, tuleb süüdistatavale mõista ka liitkaristus kohtuotsuste kogumis

KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna süüdistatav on Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega mõistetud

liitkaristuse 3 aastat ja 3 kuud täielikult ära kandnud, siis tuleb KarS § 65 lg 1 lause 2 kohaselt

eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvata liitkaristusest maha.

Kuna süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus on kergem kui eelmise otsusega

mõistetud ja ära kantud karistus, tuleb liitkaristus lugeda kantuks.

9. KONFISKEERIMINE

KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus

sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise

seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud

vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel.

26.04.2016 Marti Steini kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt leiti ja võeti tema

kinnipidamisel ära 210 eurot (kr. toimik VII kd, tl 167-173), mis kanti Politsei- ja

Piirivalveameti tagatiskontole, Rahandusministeeriumi kontole nr xxx (kr. toimik VII kd, tl

185-186). Harju Maakohtu 03.05.2017 kohtumäärusega nr 1-17-261 on kohus KrMS § 1414 lg

1, § 142 lg 1,2,5,7 ja KarS § 832 lg 1 alusel arestinud kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatava Marti Steinile kuuluva vara, s.o sularaha summas 210

eurot (kr. toimik VII kd, tl 187-192). Seda, et vara, s.o sularaha summas 210 eurot arestiti ja

kanti eelnimetatud pangakontole, kinnitab ka vara arestimise protokoll (kr. toimik VII kd, tl

193-194).

14.09.2015 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt esines

Marti Steinil 2015 aastal erinevus legaalsete sissetulekute ning tegelike kulutuste ja

elatustaseme vahel ehk teadmata allikatest pärit sissetulekuid oli summas 1130,99 eurot (kr.

toimik VII kd, tl 195-209). Süüdistatav Marti Stein keeldus kohtulikul arutamisel ütluste

andmisest, mistõttu on süüdistatav loobunud ka tõestamast, et teadmata allikatest saadud

sissetulekud summas 1130,99 eurot ja temalt kinnipidamisel ära võetud vara summas 210 eurot

on saadud legaalse sissetuleku arvelt. Süüdistatav ei ole soovinud kohtuliku arutamise käigus

esitada ka muid tõendeid, tõendamaks teadmata sissetulekutest pärineva ja ära võetud ning

arstitud vara legaalset päritolu.

Seega on kohtul alust eeldada, et teadmata allikatest pärinev sissetulek summas 1130,99 eurot

on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud ja otsuse tegemise ajal süüdistatavale Marti Stein

kuuluva varaga. Nimetatud varast summas 1130,99 eurot on Marti Steinilt Harju Maakohtu

03.05.2017 kohtumäärusega nr 1-17-261 arestitud vara 210 euro ulatuses. Seega 1130,99 euro

puhul on arvestades Marti Steinil 2015 aastal tuvastatud erinevust legaalsete sissetulekute,

tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel, tegemist kuriteo toimepanemise tulemusena saadud ja

otsuse tegemise ajal kuriteo toimepanijale kuuluva varaga, mis tuleb konfiskeerida KarS § 832

lg 1 alusel ja anda KarS § 85 alusel riigi omandisse. Kuivõrd süüdistatavalt on osa

konfiskeerimisele kuuluvast varast summas 210 eurot ära võetud, siis tuleb laiendatud

konfiskeerimise kohaldamisel käesolevaks hetkeks arestitud 210 eurot anda koheselt riigi

omandisse ning ülejäänud osa konfiskeeritavast varast summas 920,99 eurot tuleb Marti Steinilt

täiendavalt välja mõista KarS § 84 alusel kui summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva

vara summale, millest on maha arvestatud arestitud summa.

10. ASITÕENDITE SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Politsei- ja Piirivalveameti raamatupidamistalitusele hoiule antud 19.04.2016.a. läbiviidud

kuriteo matkimises kasutatud märgistatud sularaha 85 eurot, sularaha kupüürides 7x10 ja 3x5

eurosed kupüürid (kr. toimik VII kd, tl 154-155) tagastada kui kuriteo matkimiseks kasutatud

objekt KrMS 126 lg 3 p 5 alusel kohtuotsuse jõustumisel omanikule Politsei- ja

Piirivalveametile.

Musta värvi kaantega sõidupäevik, sinist värvi kaantega sõidupäevik, mis on hoiustatud Põhja

Prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 2017-1172) kui asi, millel ei ole otsuse jõustumise

järgselt varalist ega tõenduslikku väärtust, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kriminaalasjas on tõenditeks järgmised CD ja DVD plaadid:

•

CD plaat ja DVD plaat lisana 21.03.2016.a. jälitustoimingu protokollile, kõned

ajavahemikul 28.07.2015.a.- 09.11.2015.a. (kr. toimik VI kd, tl 191)

•

CD plaat lisana 14.07.2016.a. jälitustoimingu protokollile, kõned ajavahemikul

09.12.2015.a. – 19.04.2016.a (kr. toimik VII kd, tl 19)

•

CD plaat ja 8 DVD plaati lisana 10.12.2015.a. jälitustoimingu protokollile, varjatud

jälgimine ajavahemikul 05.08.2015.a. -03.12.2015.a. Tallinna Xxx xxx xxx (kr. toimik VII

kd, tl 214)

•

CD plaat lisana 14.07.2015.a. jälitustoimingu protokollile, varjatud jälgimine

03.07.2015.a. Tallinn, Xxx xxx xxx (kr. toimik VII kd, tl 22)

•

CD plaat lisana 22.07.2015.a. jälitustoimingu protokollile, varjatud jälgimine

20.07.2015.a. Tallinn Xxx xxx xxx (kr. toimik VII kd, tl 25)

•

DVD plaat lisana 26.10.2015.a. jälitustoimingu protokollile, kõned ajavahemikul

25.04.2015.a.-20.07.2015.a. (kr. toimik VI kd, tl 231)

•

DVD plaat lisana 18.02.2016.a. jälitustoimingu protokollile – kuriteo matkimine

14.10.2015.a. Tallinn, Xxx xxx xxx sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx (kr. toimik V kd, tl 51)

•

CD plaat lisana 21.09.2015.a. asitõendi, sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, vaatlusprotokolli

juurde (kr. toimik V kd, tl 23)

•

DVD plaat lisana 22.02.2016.a. jälitustoimingu protokolli juurde – kuriteo matkimine

05.11.2015.a. Tallinn, Xxx xxx xxx sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx (kr. toimik III kd, tl

248)

•

CD plaat lisana 21.10.2015.a. asitõendi, sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, vaatlusprotokolli

juurde (kr. toimik VII kd, tl 153)

•

DVD plaat lisana 03.05.2016.a. jälitustoimingu protokolli juurde – kuriteo matkimine

19.04.2016.a. Tallinn Xxx xxx xxx sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx (kr. toimik V kd, tl 75)

•

CD plaat 20.04.2016.a. Tallinnas, Xxx xxx. xxx xxx AS xxx teenindusjaama poolt

väljastatud videosalvestusega, mis tehtud 19.04.2016.a. kell 14:40:59 - 14:44:52, ümbrikus

(kr. toimik V kd, tl 93)

•

CD plaat videosalvestusega 12.05.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx-Xxx reg nr

xxx, vaatlusest ümbrikus (kr. toimik V kd, tl 35)

•

CD plaat videosalvestusega 26.05.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx Xxx reg nr

xxx, vaatlusest, ümbrikus (kr. toimik I kd, tl 47)

•

CD plaat videosalvestusega 29.09.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx XXX reg nr

048 BFV, vaatlusest (kr. toimik V kd, tl 36)

•

CD plaat videosalvestusega 06.10.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx xxx reg nr xxx,

vaatlusest, ümbrikus (kr. toimik V kd, tl 37)

•

Tunnistaja R V poolt saadetud videofail sõidukist Xxx Xxx reg nr xxx, ümbrikus (kr.

toimik IV kd, tl 65)

•

DVD plaat 09.03.2022 jälitustoimingu protokolli juurde, kõned 23.06.2015-22.08.2015 ja

22.05.2018 kuni 21.01.2015, ümbrikus (kr. toimik VIII kd, tl 136)

Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave.

Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

11. MENETLUSKULUD

KrMS § 1xxx lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on Andrus Tealase menetluskuludeks määratud kaitsja tasud

kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli

vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi süüdistatava ankeetandmetest nähtub, et tal püsivat töökohta ei ole,

leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine

käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatav on enda ülekuulamisel selgitanud, et ei ole

osalise töövõime ja kohtuistungitel käimise tõttu 3 aastat tööd leidnud ning tal on kaks alaealist

last, kuid vastavaid väiteid kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et

kriminaalmenetlust ei ole alustatud kohtu süül, vaid kriminaalmenetluse ja kohtuliku arutamise

põhjuseks on süüdistatava enda süsteemne õigusvastane käitumine. Seega ei saa kulu tekkimist

omistada riigile. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte

ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet kui isiku

poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga. Süüdistatavale süüks arvatud

süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 43 episoodiga, ning süüdistatav mõistetakse

süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe kohustust. Lisaks sellele on

süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kohtu arvates

on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive ja erinevate süütegude toimepanemine

ning korduvad karistused eriliigiliste süütegude toimepanemise eest sellisteks asjaoludeks, mis

välistavad süüdistatava pikaajalise õiguskuulekuse puudumise tõttu teo toimepanemise

juhuslikkuse ja ühekordsuse. Seetõttu tuleb välja mõistetav menetluskulu süüdistatavalt täies

mahus välja mõista.

Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus liidetakse eelmise otsusega (30.05.2019

nr 1-17-6406) mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel, millisega mõistetud liitkaristus oli

mõistetud samuti KarS § 65 lg 1 alusel ja seetõttu jäeti sundraha välja mõistmata põhjusel, et

süüdistatavalt oli sundraha välja mõistetud eelmise otsusega (22.08.2018 nr 1-16-6452

Tln.Rgk), siis vastavalt kohtupraktikale karistuste liitmisel KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades

üldjuhul uue otsusega enam süüdistatavalt sundraha välja ei mõisteta kui varasema otsusega on

süüdistatavalt sundraha välja mõistetud. Seega kuna süüdistatavale inkrimineeritud teod on

toime pandud ka enne üle-eelmise otsuse (12.03.2018 nr 1-16-6452 HMK) kuulutamist, siis

tuleb lähtuda samast põhimõttest. Samas on aga tegemist olukorraga, kus käesoleva otsusega

mõistetakse süüdistatav süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises ja varasema otsusega on

teda karistatud teise astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu on temalt välja mõistetud

sundraha, mis kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega. Sellest tulenevalt tuleb

süüdistatavalt välja mõista esimese ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva

sundraha vahe. Kohus leiab, et sundraha suuruse määratlemisel tuleb lähtuda kohtuotsuse

kuuulutamise aja seisuga kehtivast sundraha määrast KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 alusel, sõltumata

sellest kui suures summas varasema otsusega sundraha välja mõisteti. Sellest tulenevalt tuleb

kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtiva esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast

sundrahast 1812,50 eurot lahutada teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha 1087,50 eurot ning süüdistatav peab hüvitama sundraha suuruste vahe 725 eurot.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu

jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud

12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetletavas kriminaalasjas on Mart Tõnusoo menetluskuludeks määratud kaitsja tasud

kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli

vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi süüdistatava ankeetandmetest nähtub, et tal püsivat töökohta ei ole,

leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine

käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel

silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga.

Süüdistatavale süüks arvatud süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 10 episoodiga,

ning süüdistatav mõistetakse süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe

kohustust. Lisaks sellele on süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste süütegude

toimepanemise eest. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive ja

erinevate süütegude toimepanemine ning korduvad karistused eriliigiliste süütegude

toimepanemise eest sellisteks asjaoludeks, mis välistavad süüdistatava pikaajalise

õiguskuulekuse puudumise tõttu teo toimepanemise juhuslikkuse ja ühekordsuse. Seetõttu tuleb

välja mõistetav menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus liidetakse eelmise otsusega (30.05.2019

nr 1-17-6406) mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel, millisega mõistetud liitkaristus oli

mõistetud samuti KarS § 65 lg 1 alusel ja seetõttu jäeti sundraha välja mõistmata põhjusel, et

süüdistatavalt oli sundraha välja mõistetud eelmise otsusega (22.08.2018 nr 1-16-6452

Tln.Rgk), siis vastavalt kohtupraktikale karistuste liitmisel KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades

üldjuhul uue otsusega enam süüdistatavalt sundraha välja ei mõisteta kui varasema otsusega on

süüdistatavalt sundraha välja mõistetud. Seega kuna süüdistatavale inkrimineeritud teod on

toime pandud ka enne üle-eelmise otsuse (12.03.2018 nr 1-16-6452 HMK) kuulutamist, siis

tuleb lähtuda samast põhimõttest. Samas on aga tegemist olukorraga, kus käesoleva otsusega

mõistetakse süüdistatav süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises ja varasema otsusega on

teda karistatud teise astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu on temalt välja mõistetud

sundraha, mis kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega. Sellest tulenevalt tuleb

süüdistatavalt välja mõista esimese ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva

sundraha vahe. Kohus leiab, et sundraha suuruse määratlemisel tuleb lähtuda kohtuotsuse

kuuulutamise aja seisuga kehtivast sundraha määrast KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 alusel, sõltumata

sellest kui suures summas varasema otsusega sundraha välja mõisteti. Sellest tulenevalt tuleb

kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtiva esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast

sundrahast 1812,50 eurot lahutada teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha 1087,50 eurot ning süüdistatav peab hüvitama sundraha suuruste vahe 725 eurot.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu

jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud

12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetletavas kriminaalasjas on Marti Stein menetluskuluks esimese astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine

käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel

silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga.

Süüdistatavale süüks arvatud süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 30 episoodiga,

ning süüdistatav mõistetakse süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe

kohustust. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive selline, et

välistab oma teo iseloomult käitumise juhuslikkuse. Seetõttu tuleb menetluskulu süüdistatavalt

täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu

jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud

12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetletavas kriminaalasjas on Andrus Niinberg menetluskuludeks määratud kaitsja tasud

kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli

vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine

käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel

silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga.

Süüdistatavale süüks arvatud süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 8 episoodiga,

ning süüdistatav mõistetakse süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe

kohustust. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive selline, et

välistab oma teo iseloomult käitumise juhuslikkuse. Seetõttu tuleb menetluskulu süüdistatavalt

täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu

jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud

12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetletavas kriminaalasjas on Aleksei Jakovlev menetluskuludeks määratud kaitsja tasud

kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli

vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi süüdistatava ankeetandmetest nähtub, et ta kohtuliku arutamise ajal

töötas, siis ei ole kohtul andmeid selle kohta kas süüdistatav töötab ka käesoleval ajal. Sellele

vaatamata ei saa süüdistatavat pidada täielikult maksejõuetuks.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine

käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel

silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga.

Süüdistatavale süüks arvatud süütegu, vaatamata sellele, et teda süüdistatakse vaid ühe kuriteo

toimepanemises, ei saa pidada juhuslikuks episoodiks süüdistatava elus. Süüdistatavat on

korduvalt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, kusjuures ta on varasemad

kuriteod toime pannud samuti koos käesolevas kriminaalasjas süüdi mõistetavate kahe

süüdistatavaga. Kohtu arvates välistavad need andmed süüdistatava pikaajalise õiguskuulekuse

puudumise tõttu teo toimepanemise juhuslikkuse ja ühekordsuse. Seetõttu tuleb välja mõistetav

menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus liidetakse eelmise otsusega (26.06.2020

nr 1-19-6152) mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel, millisega mõistetud liitkaristus oli

mõistetud samuti KarS § 65 lg 1 alusel ja seetõttu jäeti sundraha välja mõistmata põhjusel, et

süüdistatavalt oli sundraha välja mõistetud üle-eelmise otsusega (22.08.2018 nr 1-16-6452

Tln.Rgk), siis vastavalt kohtupraktikale karistuste liitmisel KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades

üldjuhul uue otsusega enam süüdistatavalt sundraha välja ei mõisteta kui varasema otsusega on

süüdistatavalt sundraha välja mõistetud. Seega kuna süüdistatavale inkrimineeritud teod on

toime pandud ka enne kolme eelmise otsuse (esimene neist 12.03.2018 nr 1-16-6452 HMK)

kuulutamist, siis tuleb lähtuda samast põhimõttest. Kuivõrd süüdiststav mõistetakse süüdi teise

astme kuriteo toimepanemises ja varasemalt on süüdistatavalt samuti välja mõistetud sundraha,

mis kaasnes teise satme kuriteos süüdimõistva otsusega, leiab kohus, et käesoleva otsusega ei

saa süüdistatavalt enam sundraha välja mõista ning süüdistatavalt välja mõistetavaks

menetluskuluks jääb määratud kaitsjale makstud tasu.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu

jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud

12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdistusaktist nähtuvalt on kriminaalmenetluse kuluks lisaks eelmärgitule ka tunnistajale M

Sugul hüvitatud kriminaalmenetluses osalemise kulu summas 37,31 eurot ja tunnistajale R V

hüvitatud kriminaalmenetluses osalemise kulu summas 20 eurot. Nimetatud kulu on välja

mõistetud käesolevast kriminaalasjast eraldi menetlusse eraldatud kriminaalasjas nr 1-20-6304

Harju Maakohtu 21.10.2020 otsusega süüdi mõistetud A Milt ning kohtuotsus on jõustunud.

Seega on menetluskulu osas kohtulahend tehtud ning kohtul puudub alus käesolevas

kriminaalasjas selle menetluskulu osas seisukohta võtta.

Lisaks sellele on süüdistusaktist nähtuvaks menetluskuluks liiklustrassoloogia ekspertiisi nr

16E-LT0073 kulu summas 413 eurot (krim. toimik kd 1, tl 199-207). Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt on sõiduk xxx xxx ära võetud R Nilt ning ekspertiisi tulemusena

tuvastati, et sõiduki tähis oli võltsitud ja kantud pahtlile ning tegemist oli sõidukiga, mis oli

varastatud Soomest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole aga ühelegi süüdistatavale selles osas

süüdistust esitatud ning ekspertiisitulemus on küll tõendiks, mis kinnitab tehnoülevaataja A. Mi

süüd, iseloomustades tema suhtumist oma ametikohustustesse, samuti A. Tealase ning M.

Tõnusoo ja R. Ni süüd, kuid kantud kulu ei puuduta ühegi süüdistatava süüd konkreetselt,

mistõttu ei ole süüdistatavat, kellelt kantud kulu välja mõista. Seetõttu asub kohus seisukohale,

et ekspertiisikulu summas 413 eurot tuleb jätta riigi kanda.

Aire Viro

rahvakohtunik

Märt Toming

eesistuja

Velve Tuuling

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/