2-22-11651/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2023 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11651

Tsiviilasi

OÜ HERMANOS hagi ICE Finants OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

Hagihind

hagi hind 1756,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ HERMANOS (registrikood 10569474, XXX,

Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: P.L L (e-post: xxx);

Kostja: ICE Finants OÜ (registrikood 12748324, XXX, Tallinn);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T.E, advokaat S.N

(T.E & Partnerid Advokaadibüroo, XXX, e-post: XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus jätta vastu võtmata hageja 08.03.2023 tõendid.

2. Jätta rahuldamata kostja 24.03.2023 tõendite kogumise taotlus.

3. Hagi rahuldada.

4. Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS

(registrikood 10569474) kasuks välja 1 615,43 (üks tuhat kuussada viisteist eurot ja 43 senti)

eurot.

5. Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS

(registrikood 10569474) kasuks välja viivis kahju hüvitiselt 1 615,43 eurolt alates 10.08.2022

kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS

(registrikood 10569474) kasuks 2926 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus) eurot,

millest 385 eurot on riigilõiv ja 2541 eurot on kulu õigusabile.

3. Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS

(registrikood 10569474) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2926 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja esitas kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja esitas Harju

Maakohtule 9.03.2022 hagiavalduse hageja vastu koos hagi tagamise avaldusega, milles palus arestida

hageja arvelduskontod. Kostja tasus hagi tagamise taotluse esitamisega seoses kohtu deposiitkontole

tagatise 5 184 eurot. Harju Maakohus otsustas 14.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3513 hagi

tagamise taotluse rahuldada ning arestis hagejale kuuluvad arvelduskontod SEB Pank AS-s summas 48

000 eurot.

2. 21.03.2022 tegi Harju Maakohus uue kohtumääruse, millest nähtub, et kostja palus arestida ka

hageja LHV Pank AS-s asunud arvelduskontod 33 058,32 euro ulatuses. Määrusega rahuldas kohus

kostja hagi tagamise taotluse ning arestis hageja LHV Pank AS-s asuva arvelduskonto 33

058,32 euro ulatuses. Hageja esitas kohtumääruste tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus 30.06.2022 määrusega rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus otsustas tühistada Harju

Maakohtu 14.03.2022 määruse ja 21.03.2022 määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega jäeti

hagi tagamise taotlused rahuldamata. Antud määrus jõustus 30.06.2022.

3. Hageja esindaja sai Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 määruse kätte 07.07.2022 ning edastas

määruse samal päeva kohtutäitur K Vile, kes tegeles Haru Maakohtu 14.03.2022 ja 21.03.2022

määruste täitmisega. Hageja palus korraldada viivitamatult tema arvelduskontode vabastamine aresti

alt. Teatele vastas K V algselt, et kontode arestist vabastamine on tasuline teenus, mille eest peaks

tasuma kostja, kuid kohtutäitur ei ole saanud kostjalt vastust. Järgnes pikk kirjavahetus, kus hageja

teavitas, et maksab ise kohtutäituri tasu ära, et saada kontod aresti alt vabaks, kuid kohtutäitur venitas

kontode aresti alt vabastamisega.

4. Alles 12.07.2022 edastas K V hageja esindajale hagi tagamise määruse tühistamise eest tasu välja

mõistmise otsuse ning hageja tasus kohtutäituri tasu. 12.07.2022 vabastas AS LHV Pank ja 13.07.2022

vabastas AS SEB Pank hageja kontod aresti alt. Seega oli hagejal taas võimalik kasutada tema

kontodel olnud rahasummasid alates 13.07.2022. 22.07.2022 teavitas K V, et tagastas hagejale ka tasu

hagi tagamise tühistamise täitmise eest, kuna kostja tasus nimetatud summa ära. Selles osas hageja

nõuet ei esita.

5. Hageja ei ole saanud alusetu hagi tagamise avalduse ja määruste tõttu kasutada oma

arvelduskontodel olevaid rahalisi vahendeid ajavahemikus 14.03.2022 kuni 13.07.2022 ehk ca 4 kuu

vältel. Kuivõrd hagi tagamise käigus alusetult arestitud arvelduskontol olev summa oli vägagi suur

ning hagejal oli igapäevase majandustegevuse jätkamiseks vaja kasutada rahalisi vahendeid, oli hageja

sunnitud võtma laenu. Selleks sõlmis hageja 17.03.2022 OÜ-ga E F laenulepingu, mille alusel võttis

hageja laenu 25 000 eurot tähtajaga 17.03.2023 ja intressiga 20 % aastas. Hageja võttis laenu OÜ-st E

F tulenevalt asjaolust, et laenu võtmisega oli äärmiselt kiire igapäevaste kohustuste täitmiseks. Intress

on küllalt tavapärane intressimäär ilma tagatiseta antavalt laenult.

6. E F OÜ esitas hagejale intressiarve 31.03.2022 perioodi 17.03.2022 - 31.03.2022 eest summas

205,48 eurot ja ajavahemiku 01.04.2022 kuni 13.07.2022 eest summas 1 410,95 eurot, kokku summas

1 616,43 eurot. Alusetu hagi tagamise taotluse esitamine tõi kaasa selle, et kostja oli sunnitud võtma

laenu ja kandma kulutusi intresside tasumiseks. Hageja esitas 17.03.2022 maksekorralduse, millest

nähtub laenu saamine E F OÜ-lt ja 13.07.2022 maksekorralduse, millest nähtub laenu tagastamine E F

OÜ-le.

7. Hageja kahjuks on ühtlasi menetluskulud, mida hageja pidi kandma seoses Haru Maakohtu

14.03.2022 ja 21.03.2022 määrustele määruskaebuse esitamisega. Menetluskuludeks oli riigilõivu

tasumine 2 x 70 eurot ehk kokku 140 eurot ning õigusabikulud kohtutäituriga suhtlemise ja

määruskaebuse koostamise eest 6 tunni ja 5 minuti töö eest arvestusega 140 eurot tunnis, kokku 851,67

eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi eest on hagejale esitatud arve nr 221089. Arve spetsifikatsioonis

on tehtud kollaseks tööd, mis on seotud hagi tagamise määruse vaidlustamisega ja kohtutäituriga

suhtlemisega. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid alusetu hagi tagamise määrustega tegelemise

ja vaidlustamisega seoses 991,67 eurot. Kogumis on hagejale tekitatud alusetu hagi tagamisega kahju 2

608,81 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista viivise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest

10.08.2022 kuni kahju nõude tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

8. Hageja viitas TsMS §-le 391. Kui hagi tagamise määrus, mis kuulub TsMS § 390 ja § 467 lg 5 järgi

viivitamatule täitmisele, määruskaebuse esitamise tulemusena tühistatakse, on hagi tagamine

vahepealsel perioodil olnud alusetu. Hagi tagamise alus võib § 377 lg 1 ja § 391 lg 1 p 2 tähenduses

puududa sõltumata sellest, et hagi kuulus rahuldamisele. Sõltumata tagatava nõude olemasolust, ei või

hageja nõuda hagi tagamist, kui puudub hagi tagamiseks alus ja vajadus hagi tagada (§ 377).

9. Kuna hagi tagamise määrused tühistati 30.06.2022, on hagiavaldus esitatud tähtaegselt ja puudub

alus hagi tagamise tagatise tagastamiseks kostjale tsiviilasjas nr 2-22-3513. Hagejal on kostja vastu

varalise kahju nõue VÕS § 127 ja § 128 mõistes. Hageja on tõendanud, et oli sunnitud võtma laenu

tulenevalt asjaolust, et kostja alusetu hagi tagamise taotluse alusel arestiti hageja arvelduskontol

rahalised vahendid väga suures summas. Samuti on kostja tõendanud intressi tasumise kohustust ning

laenu tagastamist laenuandjale koheselt peale kontodelt alusetu aresti eemaldamisega. Lisaks oli

hageja sunnitud kandma kulutusi õigusabile ja riigilõivule. Käesoleval juhul on jõustunud

kohtumäärusega tuvastatud hagi tagamise alusetus.

10. Hagi täienduses selgitas hageja, et Tallinna Ringkonnakohus ei määranud kindlaks tsiviilasjas nr 2-

22-3513 määruskaebuse lahendamise menetluskulusid. Samas nõustus hageja, et kõik tsiviilasja nr 2-

22-3513 kulud määratakse kindlaks nimetatud menetluses ning sellest tulenevalt loobus hagiavalduses

esitatud riigilõivu ja menetluskulude hüvitamise nõudest. Hageja ainsaks nõudeks jäi E F OÜ-le

tasutud intressimaksete hüvitamise nõue summas 1 616,43 eurot, millele lisandub viivisenõue.

Hageja palus viivise välja mõista alates hagi esitamisest 10.08.2022 kuni nõude tasumiseni seaduses

sätestatud määras.

11. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Puudub alus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei

nõustunud, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3513 ei ole lõppenud.

Hagi tagamise aluse puudumine võib selguda ka määruskaebuse rahuldamisel. Kui hagi tagamise

määrus määruskaebuse esitamise tulemusena tühistatakse, on hagi tagamine vahepealsel perioodil

olnud alusetu. Hagi tagamise alus võib § 377 lg 1 ja § 391 lg 1 p 2 tähenduses puududa sõltumata

sellest, et hagi kuulus rahuldamisele. Sõltumata tagatava nõude olemasolust ei või hageja nõuda hagi

tagamist, kui puudub hagi tagamiseks alus ja vajadus hagi tagada (§ 377).

12. Asjaolu, et kostja ei ole küsinud tagasi hagi tagamise taotluselt tasutud kautsjoni, ei puutu asjasse.

TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi kahju hüvitamiseks seoses alusetu hagi tagamisega tekitatud

kahjuga, tuleb esitada kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg 1 nimetatud ajast alates. Seega esitas hageja

hagi õigeaegselt. Kui hageja oleks esitanud nõude alles peale tsiviilasjas nr 2-22-3513 tehtava lahendi

jõustumist, võinuks tekkida olukord, kus kostja oleks esitanud aegumise vastuväite asudes seisukohale,

et hagi oleks pidanud esitama varem. Menetluse peatamise taotlusele vaidles hageja samuti vastu.

Sõltumata tsiviilasjas 2-22-3513 tehtavast lahendist ei muutu hagi tagamine põhjendatuks. Kostja

esitas tsiviilasja nr 2-22-3513 raames kohtule 31.08.2022 uue hagiavalduse tervikteksti koos uue hagi

tagamise taotlusega, kus palus samuti arestida kõik hageja arvelduskontod, kuid kohus jättis taotluse

05.09.2022 määrusega rahuldamata ja hagi tagamata.

13. Hageja ei nõustunud, et tema nõue on kunstlikult tekitatud ja raha laenamise vajadus tõendamata.

Hageja arvelduskontod arestiti 48 000 euro ulatuses ja hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimise.

Hageja majandustegevuseks on olnud aastaid tolliagentuuri teenuse pakkumine. Selleks, et äriühing

saaks tegutseda tolliagentuurina, peab tal seadusest tulenevalt olema paigutatud raha Maksu- ja

Tolliameti deposiitkontole või antud muu Maksu -ja Tolliameti poolt aktsepteeritav tagatis. Ilma

vastava deposiidi/tagatiseta ei saa äriühing tolliagentuurina üldse tegutseda. Samuti on hädavajalik, et

hageja arvelduskontol on kogu aeg rahaline puhver klientide tollimaksude varajasemaks tasumiseks

Maksu- ja Tolliametile.

14. Tihti on juhtunud, et Maksu- ja Tolliametile antud tagatis saab täis (mis juhtus ka sellel korral)

ning tolliagentuur peab töö jätkamiseks ning kaupade vabastamiseks tollimaksud, mille tasumise

tähtajad ei ole veel saabunud, varem ära tasuma. Tihti on olukord, kus klientidel ei ole veel

maksetähtajad saabunud, kuid hageja tasub omavahendite arvel nende tollimaksud juba ära. Kostja

väide, et hageja nõue on kunstlikult tekitatud, on täiesti alusetu ja pahatahtlik. Puudub igasugune

loogiline põhjendus, miks peaks hageja võtma kunstlikult laenu ja tasuma intressi üksnes eesmärgiga

esitada kostja vastu nõue ja osaleda kohtuvaidluses. Hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimist,

laenu saamist ja laenu tagastamist. Asjaolu, et hageja ja E F OÜ vahelises laenulepingus olid

ebatäpsused, ei oma antud juhul tähendust. Nimetatu näitab üksnes, et laenulepingu vormistamiseks

võeti ilmselt mingi vana põhi, tehti sinna vajalikud muudatused ja seda juriste asjasse kaasamata.

15. Laenu võtmise vajadus oli kiireloomuline ning 20% laenu intress ilma tagatiseta laenu puhul on

küllalt tavapärane. Tähendust ei oma asjaolu, et perioodil 17.03.2022 kuni 13.07.2022 olid maakohtu

määrused jõus, sest kokkuvõttes d määrused tühistati, mis tähendab, et hagi tagamine oli algusest peale

alusetu. Hageja on koheselt peale seda, kui alusetu hagi tagamisega arestitud summad vabastati,

tasunud ära oma kohustuse E F OÜ ees.

16. Intresside tasumiseks on E F OÜ esitanud kaks arvet. Perioodi 17.03.- 31.03.2022 eest summas

205,48 eurot ja perioodi 01.04 -13.07.2022 eest summas 1410,95 eurot. Arvetel on märgitud, et

intressiarve on esitatud 17.03.2022 laenulepinguga seonduvalt arvestusega 20 % aastas. Kui laenu

summaks on 25 000 eurot ja intressi protsent on 20 % aastas, on intressi määr päevas 0,054795 % ning

intressi summa päevas 13,69863 eurot. Esimese arve alusel oli intressi arvestus esitatud 15 päeva osas

ning intressi summa oli 205,48 eurot (15 x 13,69863 eurot). Teine arve on esitatud perioodi 01.04-

13.07.2022 eest ning nimetatud perioodis on 103 päeva, mis teeb intressi summaks 1410,95 eurot (103

x 13,69863 eurot).

17. 01.02.2023 seisukohaga koos esitas hageja oma väidete tõendamiseks EMTA väljatrüki deposiidi

tasumise kohta summas 45 000 eurot. Tollitagatise summa oli limiidi saavutanud, mistõttu pidi hageja

tasuma töö jätkamiseks enne tähtaega klientide eest Maksu -ja Tolliametile tollimakse. Hageja esitas

LHV Pank AS pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et 17.03.2022 tasus hageja E F OÜ antud laenu

arvelt 13 906,59 eurot Maksu-ja Tolliameti kontole.

18. Pärast hagi tagamise määruste tegemist oli hagejal AS SEB Pank kontol 17.03.2022 seisuga

15008,10 eurot ja LHV Pank AS kontol 17.03.2022 seisuga 30,81 eurot. SEB Pank AS pangakonto oli

hagi tagamise korras arestitud ja seda kasutada ei saanud. Seega on hageja tõendanud, et tal puudusid

laenu võtmise seisuga 17.03.2022 aresti ületavad vabad vahendeid, mida majandustegevuses kasutada

ning tal ei olnud täiendavaid arvelduskontosid peale SEB Pank AS ja LHV PANK AS.

19. Käesolevas menetluses ei saa arvestada kostja poolt tsiviilasjas nr 2-22-3513 kohtu deposiiti

tasutud tagatisega, kuna hageja saab vaid realiseerida käesolevas menetluses tehtud otsuse alusel

tagatist ja taotleda käesolevas menetluses tehtud otsuse alusel välja maksmist kohtu deposiidist.

20. Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Alusetu on kostja väide, et hageja ei

ole tõendanud tolliteenuste pakkumist. Hageja ei ole pidanud põhjendatuks esitada sellekohased

tõendeid, kuna see asjaolu on avalikult kättesaadav ja kontrollitav Internetis. Lisaks esitas hageja

tõendina Tolliagentide nimekirja, Tolliagentuuri tegevusloa TA/0237/EE1000EE ja EMTA väljavõtte.

Selleks, et äriühing saaks tegutseda tolliagentuurina, peab tal seadusest tulenevalt olema paigutatud

raha Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole või antud muu Maksu -ja Tolliameti poolt aktsepteeritav

tagatis. Ilma deposiidi või tagatiseta ei saa äriühing tolliagentuurina üldse tegutseda. Nimetatu

tõenduseks esitas hageja EMTA väljatrüki deposiidi tasumise kohta summas 45 000 eurot.

21. Üldtagatise esitamiseks peab isik kõigepealt taotlema üldtagatise kasutamise luba (CGU luba,

comprehensive guarantee). CGU luba antakse üksnes isikutele, kes vastavad Liidu tolliseadustiku

(LTS) artikli 39 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidele ja kes kasutavad regulaarselt

tolliprotseduure või on ajutise ladustamise koha pidajad või 3 kellel on läbiviidava tegevusega otseselt

seotud praktilised pädevusstandardid või kutsekvalifikatsioon (LTS art 39 lõike 1 punkt d). Luba

taotletakse tolliotsuste süsteemis. Loa taotlusel tuleb näidata kõik tolliprotseduurid, mida isik

prognoosib tulevikus sooritada ja tollivõlalimiit, mille ulatuses vastavaid protseduure on kavas läbi

viia. Tollivõlalimiidiks nimetatakse tasutavate maksude maksimumsummat (täpsemalt

rakendusmääruse 2015/2447 art 155).

22. Tihti on juhtunud, et Maksu- ja Tolliametile antud tagatis saab täis ning tolliagentuur peab töö

jätkamiseks ning kaupade vabastamiseks tasuma tollimaksud, mille tasumise tähtajad ei ole veel

saabunud. Ka seekord oli tollitagatise summa limiidi saavutanud, mistõttu pidi hageja tasuma töö

jätkamiseks ennetähtaegselt klientide eest Maksu -ja Tolliametile tollimakse. Hageja esitas nimetatu

tõenduseks LHV Pank AS pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et 17.03.2022 E F OÜ antud laenust

tasus hageja 13 906,59 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole.

23. Kostja on leidnud, et hageja tõendid ei tõenda laenu võtmise vajadust ning isegi kui tollimaksu

maksmiseks tuli võtta laenu, ei olnud 11 093,41 euro ulatuses laen vajalik. Hageja selgitas, et

tollimakse tuli ka pärast 17.03.2022 tasuda klientide eest jooksvalt. Sh tasuti 25.03.2022 4088,27 eurot

ja 28.03.2023 8073,07 eurot. Seega on tõendatud, et hageja vajas laenu vähemalt 25 000 euro ulatuses.

Kostja väited tõendite võltsituse kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

24. Hageja on pangakonto väljavõtetega tõendanud, et tal puudusid laenu võtmise seisuga 17.03.2022

aresti ületavad vabad vahendeid, mida majandustegevuses kasutada ning tal ei olnud täiendavaid

arvelduskontosid peale nende, mis olid SEB Pank AS-s ja LHV PANK AS-s. Arusaamatu on kostja

väide, et pärast kontode aresti alt vabastamist 12.07.2022 ja 13.07.2022 suutis hageja ootamatult raha

tagastada. Konto aresti alt vabastamisel vabanesid hageja kontol olevad rahasummad ja seega sai

hageja kontol oleva raha (vabastatud summa) arvelt laenusumma tagastada.

25. Kostja on esitanud tõendina hoovi väljavõtte ja laen.ee ärilaenu tingimused. Kostja esitatud hoovi

väljavõttest nähtub, et laenu antakse 1000-20000 eurot. Lehel nr 2 on näidistingimused. Laenusumma

5000-25000 eurot, intress alates 1% kuus (12% aastas), lepingutasu 193 eurot + 7,9% laenusummast

ehk 25000 euro suuruse laenu puhul 1975 + 193 eurot = 2168 eurot on ainuüksi laenulepingu

sõlmimise tasu. Lisandub haldustasu 7,95 eurot ja I, II, III või kõrgema järgu hüpoteek Eestis asuvale

hoonele, korterile või maale. Laenu väljamakse toimub kahes osas: 1. osa samal päeval ja 2. osa pärast

notariaalset tehingut. Seega lisanduvad veel notaritasud ja riigilõivud ning väljamakse toimub pärast

notariaalset tehingut.

26. Järelikult ainuüksi laenulepingu sõlmimised kulud ületavad hageja küsitud intressimakset ning

krediidikulukuse määr on 4 kuuse laenuperioodi juures ca 38 % aastas. Kostja tõendid tõendavad

vastupidiselt, et hageja laen oli võetud turutingimusest odavamalt (krediidikulukuse määr /intress

1,66% kuus e 20% aastas). Kostja esile toodud laenu puhul on intress alates 12% aastas. 4 kuu eest on

intressikulu 25 000 euro suuruse laenu eest 1010,96 eurot, millele lisanduvad lepingutasud 2168 eurot

ja igakuine haldustasu 7,95 eurot x 4, kokku koos intressiga 3210,76 eurot. Sellele lisanduvad veel

hüpoteegi seadmisega seotud notari tasu ja riigilõiv. Samas kinnisvara hagejal puudub, kuid aastane

krediidikulukuse määr oleks selle laenu puhul hoopis 38% aastas, mitte 1% kuus (12% aastas) nagu

kostja üritas väita.

27. Teise kostja toodud näite puhul oleks intress olnud alates 1,5% kuus (st 18% aastas) ja lepingutasu

1% laenusummast ehk 250 eurot. Kokku oleks laenu kulu alates 1516,44 (intress) + 250 (laenulepingu

tasu) = 1766,44 eurot. Lisaks nõutakse täiendava tagatisena juhatuse liikme käendust. Seega nähtub

kostja enda esitatud tõenditest, et alla 20% aasta intressiga tagatiseta laenu ei olegi võimalik saada.

Esimesel juhul oleks kogukulu üle 38% aastas ning lisaks tuleb anda kinnisvara tagatis (hüpoteek) ja

tasuda täiendavad kulud notari tasu ja riigilõivu näol. Teise näite puhul on kogukulu suurem kui hageja

makstud intressimaksed ning lisaks nõutakse tagatisena eraisiku käendust. Kiire laenu tagastamisega

hoidis hageja ära täiendava kahju tekkimise.

27. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile ja riigilõivu 385 eurot.

Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutati kokku 118 h

ja 09 min ning kulu on 2541 eurot. Hageja palus menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta

summas 2541 eurot + 385 eurot = 2926 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise

menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

28. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ainuüksi hagi tagamise määruse tühistamine ei

tähenda, et kostjal puudus nõue, sest vaidlus on endiselt kohtu menetluses. Kostja ei ole taotlenud

tagasi hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud kautsjoni. Hageja nõue on tõendamata, sealhulgas on

tõendamata põhjusliku seose olemasolu. Tõendamata on, et tagamise meetmete rakendamine tekitas

hagejal sellise olukorra, kus tema igapäevaste kohustuste täitmiseks oli vajalik võtta laen. Hageja ei ole

laenuvajaduse tekkimist lahti selgitanud. Hageja on vaid viidanud, et selline vajadus tekkis.

29. Hageja väited teistes menetlustes on vastuolus sellega, mida hageja käesolevas asjas kirjutab.

Hageja on esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 lahendi tsiviilasjas nr 2-22-3513, millega

ringkonnakohus tühistas maakohtu tagamise määrused, ja kus kohus muu hulgas põhjendas, et hagejal

on käibevarana bilansi lõppsaldo kohaselt raha 170 624,54 eurot, seejuures bilansi perioodil, s.o ühe

kuuga teenis kostja majandustegevuses kasumit 53 409,77 eurot. Samal ajal olid nõudesumma järgi

arestitud arvelduskontod 14 941,68 euro + 33 058,32 euro ehk kokku 48 000 euro ulatuses. Ainuüksi

hageja ühe kuu kasum oli mitu tuhat eurot suurem kui arestitud summa. Bilansi kohaselt oli hagejal

raha ja vara mitu korda rohkem kui arestitud summad. Need tõendid kinnitavad, et tegelikult hagejal

vajadust laenu järgi ei olnud.

30. Kostja leidis, et hageja nõue on kunstlikult tekitatud. Sellele mitmed veidrad eksimused

laenulepingus ja sellesse lisatud tühised tingimused. Näiteks on mõlema ühingu asukoha aadress

ebaõige, lisaks on kokku lepitud kohtualluvus Tallinna Linnakohtus, mida olemas ei ole. Samuti on

lisatud lepingusse laenusaaja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele nõude rahuldamiseks, millest

kirjalikus vormis sõlmituna praktiliselt abi ei ole. Hageja pahatahtlikkusele viitab algses hagis esitatud

menetluskulude nõue, kuigi ta oli selle nõude juba esitanud teises menetluses. Hageja püüdis sama

nõuet esitada kaks korda.

31. Mingit põhjuslikku seost hagi tagamise ja hageja väidetava kahju (intressi tasumise kohustus)

vahel ei ole võimalik hagis esitatud asjaolude ja tõendit põhjal tuletada. Kui hagejal oli rahalisi

vahendeid vaja oma majandustegevusega seotud kulude katteks või investeeringute tegemiseks, siis

sellise tegevusega kaasneva intressikulu eest ei vastuta kostja. Kostja vaidlustas ka hageja nõude

suuruse. Välja on toomata intressiarvestus ehk kahjunõude suuruse aluseks olev arvestus. Tõendamata

on, et hageja üldse pidi reaalselt intresse tasuma, kuna intresside tasumise kohta tõendit ei ole esitatud.

Lisaks kostja hinnangul on vajalik arvesse võtta, et perioodil 17.03.2022-31.03.2022 ja 01.04.2022-

13.07.2022, mille eest kogunenud intressi hageja nõuab, olid jõus maakohtu määrused. Kohtutäituriga

peetud kirjavahetust ja kohtutäituri tegevust ei ole põhjendatud ette heita kostjale ja võtta kostjat selle

eest vastutusele. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue.

32. 23.02.2023 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et nõue on tõendamata. Kostja esitatud tõendite

kohaselt oli tagamise abinõu rakendamise ajal ainuüksi hageja ühe kuu kasum oli mitu tuhat eurot

suurem kui arestitud summad. Rääkimata sellest, et hagejal oli esitatud bilansi kohaselt kokku raha

(bilansi kohaselt 170 624,54 eurot) ja vara mitu korda rohkem kui arestitud summad. Need tõendid

kinnitavad, et tegelikult hagejal vajadust laenu järgi ei olnud.

33. Hageja väide, et ta osutab tolliagentuuri teenuseid, on tõendamata. Hageja esitatud tõend 45 000

euro suuruse ülekande kohta on asjakohatu, sest vaidlusalused sündmused toimusid kuus aastat hiljem.

Hageja ei ole tõendanud, et pidi klientide eest tollimakse tasuma. Hageja ei ole tõendanud, miks ja

mille eest oli tal vaja 17.03.2022 tasuda EMTA-le 13 906,59 eurot ja see ei nähtu tõendist. Hageja

väited tollitagatisest ja sellise kohustuse olemasolust ning tollitagatise limiidi ületamisest on

tõendamata. Kostja vaidleb nendele väidetele vastu. Esitatud arvelduskonto väljavõttel on ainult kirjas

„maksude tasumine“, mis võib tähendada paljusid asju. Tõendamata on, et miks 13 906,59 eurot tuli

EMTA-le üle kanda ja miks just 17.03.2022.

34. Isegi juhul, kui laen võeti selleks, et tasuda EMTA-le 13 906,59 eurot, ei olnud 11 093,41 euro

ulatuses laen vajalik. Hageja selgitustest jääb arusaamatuks, miks oli laen üldse võetud aastaks ajaks,

kui EMTA-le tehti ülekanne kohe 17.03.2022. Alternatiivselt tuleb nendel põhjendustel hageja

kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 või § 140 lg 1 alusel, sest kui hageja oleks võtnud laenu 13

906,59 eurot, oleks intress olnud oluliselt väiksem. Intressimäär üle 10% aastas ei ole mingil juhul

põhjendatud. Vähendamisel tuleb arvestada kostja vastuväiteid seoses hageja intressiarvestuse aluseks

oleva perioodiga.

35. Intressiarved on esitatud paberkandjal ja puuduvad tõendid selle kohta, kas või millal on hageja

need saanud. Intresside tasumine ei ole tõendatud. Kuigi väidetav laen on antud ja tagastatud

pangaülekannetega, on intressimakseid hageja tasunud sularahas. Seejuures oli ühe arve väidetav

tasumise aeg laupäev, mis on eluliselt ebausutav. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktide 1.4.1 ja 1.4.2

kohaselt pidi intresside tasumine toimuma igakuiselt ja E F OÜ arvelduskontole või muul moel

laenuandja teatatud viisil. Menetlusse ei ole esitatud tõendit, et laenuandja oleks teatanud, et intress

tuleb tasuda sularahas. Tegelikult ei ole hageja intresse maksnud, vaid tegu on võltsitud

dokumentidega. Tegelikkuses ei ole E F OÜ edastanud hagejale tasumiseks intressiarveid ja hageja ei

ole intressiarveid E F OÜ-le tasunud.

36. Tõendamata on laenu võtmise vajadus, samuti selle kiireloomulisus. Kostja vaidleb vastu väitele,

et intressimäär 20% on tagatiseta laenu puhul tavapärane. Laenu võtmine summas 25 000 eurot ei

olnud mingil juhul vajalik. Laenu sai võtta soodsamalt. Näiteks finantstehnoloogia ettevõtte Hoovi

pakub tagatiseta laenu summas kuni 20 000 eurot intressiga alates 1% kuus, laen.ee-st on võimalik

saada tagatiseta laenu summas 25 000 eurot intressimääraga alates 1,5% kuus. Laenatargalt.ee

kodulehel on avaldatud kokkuvõte ärilaenude intresside osas ja tuuakse välja, et aastane intressimäär

jääb tüüpiliselt 10-15% vahele. Eesti Panga avaldatu järgi on Eesti mittefinantsettevõtetele antud

laenude intressimäärad oluliselt väiksemad kui 20%. Kostja on kokkuvõttes seisukohal, et mingil juhul

ei ole võimalik pidada põhjendatuks intressimäära üle 10% aastas.

37. Lõplikes seisukohtades palus kostja jätta hageja 08.03.2023 tõendid vastu võtmata. Alternatiivselt

tõendite vastuvõtmisel palus kostja nõuda hagejalt välja kõik dokumendid ja andmed selle kohta,

millistele klientidele osutas hageja teenust ettemaksukonto väljavõtetelt 17.03.2022, 25.03.2022 ja

28.03.2022 Maksu- ja Tolliametile tehtud tasumiste alusel ja mis summas teenustasu hageja viidatud

teenuse osutamise eest nendelt klientidelt sai, sh müügitulu andmed ja käibemaksudeklaratsioonid

perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 kohta. Kostja palus nõuda OÜ-lt E F välja kõik OÜ E F ja

hageja vahel 17.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr 17.03.2022 alusel tasutud intresse kajastavad

raamatupidamisdokumendid ja aruanded.

38. Hageja 08.03.2023 tõendid tuleb jätta kõrvale TsMS § 237 lg 1 alusel. Kohus andis hagejale aega

tõendite esitamiseks kuni 23.02.2023. Hagejal oli võimalik tõendeid esitada varem. Tõendid on

esitatud hilinemisega ja puudub mõistlik alus nende vastuvõtmiseks. Kõik andmed ei ole avalikult

kättesaadavad. Hageja on esitanud ettemaksukonto detailvaated, mis ei ole avalikult kättesaadavad.

Tõenditelt nähtub, et väljavõtte jaoks on N.W EMTA e-süsteemi sisse logitud. Kostja ega kohus ei saa

N.W eest sisse logida ja samu andmeid vaadata. Hageja ei ole põhjendust, et kuidas kohus ja kostja

samad tõendid oleks pidanud kätte saama.

39. Hageja 08.03.2023 menetlusdokumendis ei ole tegemist üksnes uute tõenditega, vaid täiesti uute

asjaoludega. Hageja püüab õigustada laenu võtmist summas 25 000 eurot võtmist, mis oli vaidluse all

menetluse algusest peale. Tõendid tuleb tagastada, sest vastasel juhul saab kahjustada poolte võrdsuse

printsiip. Alternatiivselt juhul, kui kohus võtab vastu hageja tõendid, tuleb vastu võtta kostja tõendid ja

rahuldada tõendite kogumise taotlused.

40. Kui jätta hagi tagamine kõrvale, siis esitatud tõendite kohaselt oli hageja AS SEB Pank kontol

17.03.2022 seisuga 15008,10 eurot ja AS LHV Pank kontol 17.03.2022 seisuga 30,81 eurot. Nendel

hageja arvelduskontodel puudus sõltumata hagi tagamise meetme rakendamisest piisav rahasumma,

kui hädavajalik oli saada 25 000 eurot. Igal juhul oli tagatise tasumise kohustus ja klientide eest

maksete tasumise kohustus hagejale ettenähtav ega saanud tekkida ootamatult. Hageja ei ole

tõendanud, kuidas ja millal need kohustused tekkisid ja miks tuli laen just summas 25 000 eurot nende

täitmiseks võtta.

41. Hageja ei ole vastanud kostja väidetele, et tema enda esitatud tõendite kohaselt oli tal raha 170

624,54 eurot, mis oluliselt ületas arestitud summat. Kostja kohustus oli tõendada laenu saamist

väiksema intressimääraga kui 20% ja seda kostja tõendas. Õige ei ole intressi hulka arvestada

väidetavaid lepingutasusid jmt, mis hageja on 08.03.2023 seisukohas välja toonud. Hageja ei ole antud

juhul kahju tekkimist ja põhjusliku seost suutnud usutavalt ja veenvalt ära tõendada.

42. Alternatiivselt tuleb hageja nõuet vähendada. Kui hageja oleks võtnud laenu vaid 13 906,59 eurot,

oleks tasutav intress olnud väiksem. Arvestada tuleb, et tagamise periood oli küllaltki lühike,

sealhulgas jääb sinna sisse ajakulu seoses asjaoludega, mida kostja ei saanud mõjutada –

määruskaebuse koostamine, ringkonnakohtu poolt määruskaebuse lahendamine. Kostja tegutses

tsiviilasjas nr 2-22-3513 oma parimate teadmiste järgi, heauskselt ja kasutades seaduses ette nähtud

õigust taotleda hagi tagamist ning tugines kohtu lahendustele. Tegemist ei olnud olukorraga, kus kostja

oleks pahatahtlikult soovinud põhjustada hagejal kahju. Hageja majandustegevus jätkus ja ta teenis

tulu.

43. Kostja esitas tõendina väljavõtted hageja veebilehelt. Hageja kirjeldab, et ta pakub maksetähtaja

pikendust impordimaksude tasumisel ning hageja teenuste hulka kuuluvad tolliprotseduurid, mille

osaks on maksetähtaja pikenduse võimaldamine impordimaksude tasumisel. Kliendid maksavad

hagejale teenuste eest teenustasu. See omakorda tähendab, et hageja teenis nende teenuste pakkumise

pealt tulu.

44. Kuna hageja on esitanud 08.03.2023 uued tõendid, soovib kostja nõuda hagejalt välja nende

klientide andmed, kellele hageja osutas teenust nendelt samadele ettemaksukonto väljavõtetelt

17.03.2022, 25.03.2022 ja 28.03.2022 Maksu- ja Tolliametile tehtud tasumiste alusel ja mis summas

teenustasu hageja teenuse osutamise eest nendelt klientidelt sai, sh müügitulu andmed ja

käibemaksudeklaratsioonid jaanuarist 2022 kuni aprillini 2022 kohta. Müügitulu andmed ja

käibemaksudeklaratsioonid perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 kohta on vajalikud, et kontrollida

hageja esitatud andmete õigsust. Kuna kostjale ei ole teada, millal teenuselepingud sõlmiti ja

teenustasud maksti, on kostja esitanud taotluse perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 eest.

45. Lisaks on kostja vaidlustanud asjaolu, et hageja reaalselt OÜ-le E F intressi tasus. Seetõttu taotleb

kostja nõuda E F OÜ-lt välja kõik tema ja hageja vahel 17.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr

17.03.2022-1 alusel hageja tasutud intresse kajastavad OÜ E F raamatupidamisdokumendid ja

aruanded.

46. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda või alternatiivselt tuleb menetluskulud jätta ikkagi

hageja kanda § 163 lg 1 alusel või TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja on pöördunud kohtusse

kahjunõudega, mis tal on tekkinud hagi tagamise taotluste lahendamisest, mille kostja oli teises

tsiviilasjas nr 2-22-3513 esitanud. Hageja väited on menetlustes olnud vastuolulised.

47. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulu õigusabile summas 2392 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja tunnihind on

130 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on kokku osutatud 18 h 24 min. Kostja palus hagejalt välja

mõista ka viivise ning kohustada hagejat tasuma menetluskulud T.E & Partnerid Advokaadibüroo OÜ

arveldusarvele nr xxx.

48. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja avaldas ringkonnakohtule tehtud

määruskaebuses, et tal on piisavalt vahendeid ja esitas tõendid selle kohta. Eeltoodu tulemusel tühistas

ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-22-3513 hagi tagamise. Nüüd tugineb hageja väitele, et tal ei olnud

piisavalt vahendeid ning ta oli sunnitud võtma laenu, mille intressikulu hüvitamist kahjuna nõuab.

49. Alternatiivselt tuleb hageja kulude suurust oluliselt vähendada, kuna hageja lepingulise esindaja

kulude suurus kokku summas 2541 eurot on ebamõistlik ja ülepaisutatud. Kostja palus TsMS § 176 lg

6 alusel, et kohus kohustaks hagejat esitama tõendid ehk õigusbüroo arved ja maksekorraldused arvete

tasumise kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

50. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

51. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) kostja esitas Harju Maakohtule 09.03.2022 hagiavalduse hageja vastu koos hagi tagamise

avaldusega, milles palus arestida hageja arvelduskontod;

2) Harju Maakohus rahuldas 14.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3513 hagi tagamise taotluse

ning arestis hagejale kuuluvad arvelduskontod SEB Pank AS-s summas 48 000 eurot;

3) Harju Maakohtu 21.03.2022 määrusega rahuldas kohus kostja uue taotluse ja arestis hageja

arvelduskonto AS-s LHV Pank 33 058,32 euro ulatuses;

4) hageja esitas kohtumääruste tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

30.06.2022 määrusega rahuldas ja tühistas maakohtu hagi tagamise määrused;

5) Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 30.06.2022;

6) kohtutäitur vabastas hageja konto AS-s LHV Pank 12.07.2022 ja AS SEB Pank konto 13.07.2022.

52. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama alusetu hagi tagamisega tekitatud

kahju ning kas hageja kandis hagi tagamisega seoses kahju, mis tulenes vajadusest võtta igapäevaseks

majandustegevuseks laenu ning kanda sellega seotud intressikulu.

53. Kohus andis hagejale 13.01.2023 pöördumises aega tõendite esitamiseks kuni 03.02.2023 ning

kostjale kuni 23.02.2023 ning luges selle tähtaja möödumisel eelmenetluse lõppenuks. Vaatamata

kohtu antud tähtaegadele esitasid mõlemad pooled täiendavaid tõendeid ja tõendeid puudutavaid

taotlusi pärast kohtu antud tähtaja möödumist.

54. Hageja esitas koos lõplike seisukohtadega 08.03.2023 täiendavaid tõendeid selle kohta, et ta on

tolliteenust osutav ettevõte ning milliseid makseid ta tegi. Kostja esitas taotluse jätta tõendid vastu

võtmata, sest need on esitatud hilinemisega. Lisaks asus kostja väitma, et hageja ei ole mitte ainult

esitanud uusi tõendeid, vaid ka uusi asjaolusid. Alternatiivselt palus kostja nõuda hagejalt välja kõik

dokumendid ja andmed selle kohta, millistele klientidele osutas hageja teenust ettemaksukonto

väljavõtetelt 17.03.2022, 25.03.2022 ja 28.03.2022 Maksu- ja Tolliametile tehtud tasumiste alusel ja

mis summas teenustasu hageja viidatud teenuse osutamise eest nendelt klientidelt sai, sh müügitulu

andmed ja käibemaksudeklaratsioonid perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 kohta. Kostja palus

nõuda ka OÜ-lt E F välja kõik OÜ E F ja hageja vahel 17.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr

17.03.2022 alusel tasutud intresse kajastavad raamatupidamisdokumendid ja aruanded.

55. Kohus leiab, et kuigi hageja esitas 08.03.2023 täiendavaid tõendeid pärast kohtu antud tähtaja

möödumist, puudub alus tõendite tagastamiseks. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hageja osutas

tolliteenust ning kas tal oli vaja teha hagi tagamise määruste kehtivuse ajal oma kohustusi. Nende

asjaolude tõendamiseks esitas hageja täiendavaid tõendeid ning seega oli tegu asjakohaste tõenditega.

56. TsMS § 330 lg 3 pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise

tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid

menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

57. Kohus ei nõustu kostjaga, et uutest tõenditest oleksid selgunud uued asjaolud. Hageja on

menetluses läbivalt väitnud, et ta osutas tolliteenuseid ning rahalisi vahendeid tuli tal laenata oma

majandustegevuse teostamiseks. Ainuüksi tulenevalt sellest, et tõenditest nähtub mitmel korral

maksude tasumine, ei saa teha järeldust, et tegu on uute asjaoludega. Tõendite hilinemisega esitamine

ei põhjusta menetluse venimist, sest kostja on saanud tõenditega tutvuda ja nende osas oma seisukoha

esitada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja 24.03.2023 taotluse tõendite tagastamiseks.

58. Kostja on samuti ise esitanud hilinemisega uue tõendite kogumise taotluse, toomata esile

hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Erinevalt hageja esitatud tõenditest tooks kostja taotluse

rahuldamine kaasa menetluse venimise, sest kohus peaks küsima hageja seisukohta esitatud taotlusele

ning seejärel lahendama määruse sisuliselt. Kuna taotlus toob kaasa menetluse venimise, puudub alus

selle rahuldamiseks TsMS § 331 lg 1 alusel.

59. Sisuliselt ei ole kostja põhistanud, millised on need hageja nõude rahuldamist välistavad asjaolud,

milliste tõendamiseks ta soovib täiendavate tõendite kogumist. Pigem soovib kostja koguda

täiendavaid tõendeid selleks, et nendest täiendavaid asjaolusid otsida, mis ei ole hagimenetluses

lubatav. Kohus leiab, et kogutavad tõendid ei ole asjakohased, sest sõltumata sellest, millistele

klientidele hageja teenust osutas ja kas või milliste teenustasu ta teenis, ei saanud ta hagi tagamise tõttu

tavapärase majandustegevusega tegeleda, vaid pidi võtma laenu ja tasuma intressi, mida ta

tavaolukorras ei oleks pidanud tegema. Sõltumata sellest, kas või millist teenustasu hageja kliendid

maksid, oli igal juhul hageja täiendavaks kuluks laenuga seotud kulu. Laenu võtmise ja intressi

tasumise tulemusena ei teeninud hageja täiendavat kulu, vaid jäi osast tulust ilma.

60. Sama moodi ei ole kostja põhistanud, millised on need täiendavad asjaolud, milliste tõendamiseks

ta soovib nõuda välja raamatupidamisdokumendid ja aruanded. Sisuliselt soovib kostja täiendavatest

tõenditest asuda uusi asjaolusid otsima, mis ei ole lubatav. Lisaks ei nähtu taotlusest, milliste

konkreetsete tõendite väljanõudmist kostja soovib ning mis on need mitmed

raamatupidamisdokumendid ja aruanded, mida OÜ-lt E F välja nõuda. Kohus leiab, et kui taotlus ka

oleks konkretiseeritud, ei saa tõenditest tuleneda asjakohaseid asjaolusid, sest tehingu nõuetekohane

raamatupidamise andmetes kajastamata jätmine ei tähenda automaatselt seda, et tehingut tehtud ei ole.

Eeltoodut kokku võttes jätab kohus kostja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata.

61. Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et kuna ta ei saanud majandustegevuseks oma kontot

kasutada, sõlmis ta OÜ-ga E F 17.03.2022 laenulepingu, mille alusel võttis laenu aastase intressiga

20%, mis on tavapärane intress tagatiseta laenu puhul. Kahe intressi arve alusel tasus hageja intressi 1

615,43 eurot, millelt hageja palus välja mõista ka viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest

10.08.2022. Hageja pakub tolliagentuuri teenuseid ning raha oli vajalik, et tasuda klientide tollimakse.

Saadud laenu arvelt tasus hageja 17.02.2022 Maksu- ja Tolliameti kontole 13 906,59 eurot ning

tollimakse tuli ka tasuda 25.03.2022 ja 28.03.2022. Kostja väited selle kohta, et laenu oleks saanud

soodsamalt, ei ole põhjendatud, sest kostja esitatud tõendite kohaselt oleks tulnud maksta vähem

intressi, kuid oleks tulnud tasuda mitmeid laenuga seotud tasusid.

62. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja antud menetluses esitatud väited on vastuolus

tsiviilasjas nr 2-22-3513 esitatud väidetega selle kohta, et hagejal on bilansi kohaselt raha 170 624,54

eurot ja ühe kuu kasum on 53 409,77 eurot. Lisaks leidis kostja, et ajal, mil hageja laenu võttis ja

intressi tasus, olid hagi tagamise määrused jõus. Hageja ei ole tõendanud, et ta pidi klientide eest

tollimakse tasuma. Alternatiivselt tuleb kahju hüvitist vähendada, sest kui hageja oleks võtnud laenu

ainult 13 906,59 eurot, oleks tasumisele kuuluv intress olnud väiksem. Laenuleping on kuntslik, sest

selles sisalduvad mitmed ebatavalised sätted ning laen on tagastatud sularahas. Lisaks oleks laenu

saanud võtta soodsamalt.

63. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. TsMS § 391 lg 1 p 2

sätestab, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale

isikule tekitatud kahju, kui muuhulgas ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise alus.

Eeltoodust tuleneb sisuliselt see, et kui hagi tagamise määrus on tühistatud hagi tagamiseks vajaliku

aluse puudumise tõttu, vastutab tagamist taotlenud pool teisele poolele tagamisega tekitatud kahju eest.

64. Harju Maakohtu 14.03.2022 määrusega rahuldati tsiviilasjas 2-22-3513 kostja hagi tagamise

taotlus (toimiku lk 5-7) ja arestiti hageja arvelduskonto AS-s SEB Pank kuni 48 000 euro ulatuseni.

21.03.2022 määrusega samas asjas rahuldati kostja täiendav tagamise taotlus ja arestiti hageja konto

AS LHV Pank kuni 33 058,32 euroni (toimiku lk 8-10). Tallinna Ringkonnakohus tühistas samas asjas

30.06.2022 tehtud määrusega varasemad hagi tagamise määrused (toimiku lk 11-14) hageja

määruskaebuse alusel. Muuhulgas tugines kohus kostja väitele, et tal on käibevara bilansi kohaselt 170

624,54 eurot ja bilansi perioodil teenis ta kasumit 53 409,77 eurot.

65. Eeltoodust tuleneb siiski see, et hagi tagamist kohaldati hageja suhtes alusetult. Tallinna

Ringkonnakohtu 30.06.2022 määruse kohaselt puudus tagamiseks alus ning sellest tulenevalt vastutab

kostja hagejale tagamisega tekitatud kahju eest sõltumata sellest, et kuni Tallinna Ringkonnakohtu

määruse tegemiseni maakohtu määrused kehtisid. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kahju ei kuulu

hüvitamisele aja eest, mil formaalselt hagi tagamise määrus kehtis. Ühtlasi ei nõustu kohus kostja

väitega, et kuna hageja esitatud andmete kohaselt oli tema käibevara bilansis 170 624,54 eurot, on hagi

tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue välistatud. Bilansis kajastatud käibevara ei ole

automaatselt samastatav pangakontol olevate rahaliste vahenditega ning bilanss kajastab ettevõtte

majanduslikku olukorda selle koostamise kuupäeval, mitte mõnel hilisemal ajahetkel. Seega ei saa

ainuüksi seisuga 31.01.2022 koostatud bilansist (toimiku lk 44-48) teha järeldusi, et ettevõtte kõigi

pangakontode arestimine mitu kuud hiljem ei takistanud tema igapäevast majandustegevust. Üldjuhul

on ettevõtte pangakontode arestimine alati tema majandustegevust intensiivselt riivav meede, sest

selline arest välistab igapäevaseks toimimiseks vajalike ülekannete tegemist.

66. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätetest tuleneb, et isik, kelle alusetu taotluse alusel on

ettevõtte pangakontod hagi tagamise korras arestitud, vastutab sellega tekitatud kahju eest.

67. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis ajal, mil AS SEB Pank konto oli arestitud, OÜ-

ga E F 17.03.2022 laenulepingu (toimiku lk 22), mille alusel hageja laenas 25 000 eurot. Hageja pidi

laenu koos intressidega tagasi maksma aasta hiljem 17.03.2023. Lepingu alusel pidi hageja tasuma

intressi 20% aastas. Intresse tuli tasuda igakuiselt. Kostja heitis ette, et leping sisaldab mitmeid

ebatavalisi tingimusi - poolte aadressid on ebaõiged ja kohtualluvus on antud Tallinna Linnakohtule,

mida olemas ei ole. Samuti on lisatud lepingusse laenusaaja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele

nõude rahuldamiseks, millest kirjalikus vormis sõlmituna praktiliselt abi ei ole. Kohus leiab, et need

ebakohasused lepingus ei võimalda kohtul tuvastada, et laenulepingut sõlmitud ei ole. Isegi juhul, kui

mõni laenulepingu tingimus oleks tühine, ei too see kaasa laenulepingu kui terviku tühistamist.

Ainuüksi kostja viidatud ebakohasused ei võimalda nõustuda kostja väitega, et laenuleping oleks

kunstlikult sõlmitud ehk et hagejal ei olnud vajadust laenu võtta ning hageja ei ole laenu saanud.

68. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et E F OÜ kandis hagejale üle 25 000 eurot, viidates

laenulepingule nr 17.03.2022 (toimiku lk 24). Kostja tagastas kogu laenu tagasi 13.07.2022 (toimiku lk

25). Seega on hageja tõendanud, et laenuleping on sõlmitud, laen on saadud ning ka tagasi makstud.

69. E F OÜ esitas hagejale 31.03.2022 arve nr 22009 intresside eest summas 205,48 eurot (toimiku lk

23) ja 13.07.2022 arve nr 22021 intresside eest summas 1410,95 eurot (toimiku lk 23 pöördel). Hageja

esitas kaks orderit (toimiku lk 84-85), millest nähtub, et E F OÜ on hagejalt 14.04.2022 vastu võtnud

205,48 eurot ja 13.07.2022 1410,95 eurot. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ainuüksi laenu

intresside tasumine sularahas välistaks hageja nõude rahuldamise. Sularahas tasumise näol on tegemist

seadusliku makseviisiga ning kohtul puudub alus kahelda intressi tasumises.

70. Kohus ei nõustu kostja väitega, et intressi arvestus oli ebaselge. Hageja selgitas, et perioodi

17.03.2022 - 31.03.2022 eest oli intressi arvestatud summas 205,48 eurot ja perioodi 01.04.2022 -

13.07.2022 eest summas 1410,95 eurot. Hageja selgitas, et kui laenu summaks on 25 000 eurot ja

intressi protsent on 20 % aastas, on intressi määr päevas 0,054795 % ning intressi summa päevas

13,69863 eurot. Esimese arve alusel oli intressi arvestus esitatud 15 päeva osas ning intressi summa oli

205,48 eurot (15 x 13,69863 eurot). Teine arve on esitatud perioodi 01.04-13.07.2022 eest ning

nimetatud perioodis on 103 päeva, mis teeb intressi summaks 1410,95 eurot (103 x 13,69863 eurot).

Seega pidi kostjale olema arusaadav intressi arvestus.

71. Hageja äriregistri andmetest (toimiku lk 49-51) nähtub, et hageja tegevuseks on tolliagendi

tegevus. Hageja esitas Maksu- ja Tolliameti kodulehe väljavõtte (toimiku lk 87), millest nähtub, et

06.10.2016 oli hageja kandnud üle 45 000 eurot ning tegu oli tagatisega. Hageja esitas tõendid

(toimiku lk 102-106), milliste kohaselt oli hagejal tolliagentuuri tegevusluba, mis oli väljastatud

07.10.2016. Kostja esitas omakorda väljavõtted hageja kodulehelt (toimiku lk 121-122), milliste

kohaselt osutas hageja tolliprotseduuride teenust. Järelikult on tõendatud, millise majandustegevusega

hageja tegeles.

72. Hageja esitas kohtule väljavõtted Maksu-ja Tolliameti ettemaksukonto toimingutest (toimiku lk

107-110), millistest nähtub, et 17.03.2022 tasus hageja kokku tolli- ja käibemaksuna 13 906,59 eurot.

25.03.2022 tasus hageja veel käibemaksuna 4088,27 eurot ja 28.03.2022 tolli- ja käibemaksuna

8073,07 eurot. Kokku tasus hageja 25.03.2022 ja 28.03.2022 12 161,34 eurot. Kohtu hinnangul ei oma

sisulist tähtsust see, milliseid makse hageja tasus või kas ta tegi seda oma klientide eest või mitte.

Hagejal tuli majandustegevuses tegutseva ettevõttena tasuda ettevõtlusega seotud makse ning seda ei

oleks ta saanud teha, kui tema kontol ei oleks rahalisi vahendeid olnud.

73. Hageja esitas kohtule oma AS LHV Pank konto väljavõtte (toimiku lk 83), millest nähtub, et E F

kandis hagejale laenu üle 17.03.2022 summas 25 000 eurot ning samal päeval (ehk enne antud konto

arestimist) on hageja tasunud Maksu- ja Tolliametile maksudena 13 906,59 eurot. Hageja esitas AS

SEB Pank konto väljavõtte (toimiku lk 86), millest nähtub, et sellel kontol oli seisuga 17.03.2022 15

170,82 eurot. Alates14.03.2022 oli see konto arestitud ning järelikult ei saanud hageja kasutada kontol

olevaid rahalisi vahendeid maksude tasumiseks. Vaatamata kostja üldsõnalistele etteheidetele ei ole

kostja esile toonud ega tõendanud, et hagejal ei oleks olnud kohustust maksude tasumiseks selleks, et

oma majandustegevust teostada. Eeltoodud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul tõendatud, et kuna

kostja taotluse alusel oli hageja konto AS-s SEB Pank arestitud, tuli hagejal võtta laenu, et täita oma

maksukohustusi.

74. Kuna hageja pidi igapäevaste maksukohustuste täitmiseks võtma laenu, oli tema täiendavaks

kuluks ehk kahjuks laenult tasutav intress. Kostja ei ole põhistanud, milliste asjaolude esinemise tõttu

ei ole intressi näol tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Kui ka hageja tavapärase majandustegevuse

raames teenis tulu, ei pidanud ta eeldama, et selle tulu teenimiseks tuleb tal täiendavalt maksta

laenuintresse. Intressi maksmine on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava teoga.

75. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kahju hüvitis kuulub vähendamisele, sest hageja oleks saanud

laenu võtta väiksema intressiga. Kostja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt hoovi.ee (toimiku lk 92-

93), millest nähtub, et tagatiseta ettevõtte laenu puhul summas kuni 10 000 eurot on intress alates

1,25% kuus. Samas tuli tasuda ka lepingutasu 193 eurot, millele lisandub 7,9% laenusummast ning

samuti tuli tasuda haldustasu 7,95 eurot. Veebilehe laen.ee väljavõtte järgi (toimiku lk 94) tuli kuni 35

000 euro suuruse laenu tasumisel maksta intressi alates 1,5% kuus, samuti tuli tasuda lepingutasu

alates 1% laenusummast. Väljavõte veebilehelt laenatargalt.ee tõendab, et aastane intressimäär võis

olla 10-15%. Eesti Panga andmetel on mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad (toimiku

lk 96-97) märtsis 2022 kuni 250 000 euro suuruse laenu puhul pikaajalise lepingu korral 3,51% ja

lühiajalise lepingu korral 3,59%. Samas tuleb arvestada, et hageja võetud laen oli tagatiseta laen.

76. Kohus leiab, et kostja on küll esitanud tõendid, et oleks saanud laenu soodsama intressiga, kuid

kostja on jätnud tähelepanuta, et tagatiseta laenu puhul oleks hageja sellisel juhul pidanud tasuma

lisaks intressile täiendavaid tasusid ja kulusid. Vaidluse sisu seisneb selles, kas hagejal oleks võimalik

saada tagatiseta laenu oluliselt soodsamalt ehk palju väiksema kuluga, kuid kostja esitatud tõenditest

otseselt sellist järeldust teha ei saa. Kuna kostja vastuväited on kogumis põhjendamatud, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 1 615,43 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub

rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjal tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kahju hüvitiselt 1 615,43

eurolt alates 10.08.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

77. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

78. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile ja riigilõivu 385 eurot.

Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutati kokku 18 h ja

09 min ning kulu on 2541 eurot. Hageja palus menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta

summas 2926 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja vaidles

hageja menetluskuludele vastu. Kulude suurust pidas kostja ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kostja

nõudis, et kohus kohustaks hagejat esitama õigusbüroo arved ja maksekorraldused arvete tasumise

kohta.

79. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja õigusabikulude ülemäärasuse osas ei ole sisuliselt

põhistatud. Kostja enda kulud õigusabile on olnud samas suurusjärgus. Kohus leiab, et hageja esindaja

ajakulu on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Hageja esindaja

tunnitasu suurus on mõistlik. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda, et

hagejal on tekkinud kohustus õigusabi eest tasuda. Menetlusnormidest ka ei tulene, et õigusabikulude

teiselt poolelt väljamõistmise eelduseks on kulude faktiline kandmine ehk nende täielik tasumine enne

menetluskulude taotluse esitamist. Kohtul puudub alus kahelda selles, et hagejal on tekkinud kohustus

tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest.

80. Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2926 eurot,

millest 385 eurot on riigilõiv ja 2541 eurot on kulu õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb

kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2926 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2024. a otsusega nr 2-22-11651