1-22-6750/15 · 1-22-6750/15 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-22-6750 Määruse kuupäev 6. aprill 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Kriminaalasi Guido Kiitsaku süüdistuses KarS § 197 lg 2 järgi. Tsiviilkostjate kaasamisest keeldumine ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanud L. S. ja K. K., esindajad vandeadvokaadi abi Birgit Sisask ja vandeadvokaat Marko Kairjak, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 5. aprill 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a määrus. 2. Saata kannatanute L. S-i ja K. K. määruskaebus Tartu Maakohtu 15. veebruari 2023. a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. 3. Määruskaebus rahuldada. 4. Mõista Eesti Vabariigilt L. S-i ja K. K. kasuks võrdsetes osades välja 205 eurot 20 senti Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 4. novembril 2022 Tartu Maakohtusse süüdistusakti, mille kohaselt süüdistatakse Guido Kiitsakut karistusseadustiku (KarS) § 197 lg 2 järgi. G. Kiitsakule heidetakse ette seda, et ta sõitis 15. veebruaril 2021 Võrumaal Xxxxxx külas T AS-i tootmisüksuse territooriumil rataslaaduriga otsa sealsamas töötanud R. K-le, põhjustades tema surma. 2. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanute L. S-i ja K. K. tsiviilhagi. Hagiavalduses taotleti kaasata T AS ja selle juhatuse liige M. A. kriminaalmenetlusse tsiviilkostjatena; samuti esitati nõuded mõista G. Kiitsakult, T AS-ilt ja M. A-lt kannatanute kasuks välja varaline ja mittevaraline kahju ning viivised.

1-22-6750

2(3) 3. 13. veebruaril 2023 Tartu Maakohtus peetud eelistungil taotlesid kannatanud T AS-i ja M. A. tsiviilkostjatena menetlusse kaasamist ning nende ja süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamist. 4. 15. veebruaril 2023 tegi Tartu Maakohus määruse, millega andis G. Kiitsaku kohtu alla süüdistatuna KarS § 197 lg 2 järgi. Sama määrusega jäeti rahuldamata taotlus kaasata tsiviilkostjatena menetlusse T AS ja M. A. ning läbi vaatamata nende vastu esitatud tsiviilhagi. Menetlusse võeti kannatanute tsiviilhagi G. Kiitsaku vastu. 5. Kannatanud vaidlustasid maakohtu määruse osas, millega jäeti T AS ja M. A. tsiviilkostjatena menetlusse kaasamata ning seetõttu nende vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. 6. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. märtsil 2023 kannatanute määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja määruskaebemenetluse kulu nende endi kanda. Kohus leidis, et maakohtu määrus ei ole tsiviilkostjate menetlusse kaasamata jätmise osas vaidlustatav. KrMS § 385 p 17 kohaselt ei saa määruskaebust esitada muu hulgas tsiviilhagi menetlusse võtmise määruse peale. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 385 p 17 ei võimalda määruskaebe korras vaidlustada lisaks tsiviilhagi menetlusse võtmisele ka sellega kaasnevat otsustust nõude adressaadi kriminaalmenetlusse kaasamise kohta, kuna sellise määrusega ei otsustata lõplikult tsiviilhagi saatust (RKKK 25.05.2017, 3-1-1-22-17, p 31). MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus 7. Kannatanud taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja määruskaebuse saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Nad leiavad, et nende kaebus jäeti alusetult läbi vaatamata. KrMS § 385 p 17 ei võimalda esitada määruskaebust tsiviilhagi menetlusse võtmise peale, mitte aga selle menetlusse võtmata jätmise või läbi vaatamata jätmise määruse peale. Ka ei tulene selliseid piiranguid Riigikohtu määrusest asjas nr 3-1-1-22-17, millele ringkonnakohus tugines. 8. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium nõustub kannatanutega, et ringkonnakohus jättis nende määruskaebuse alusetult läbi vaatamata. Ammendav loetelu kohtumäärustest, mida ei saa määruskaebemenetluses vaidlustada, sisaldub KrMS §-s 385. KrMS § 385 p 17 ei võimalda määruskaebust esitada muu hulgas tsiviilhagi menetlusse võtmise määruse peale. Ringkonnakohus kohaldas KrMS § 385 p 17 vääralt, kui leidis, et see säte laieneb ka isiku tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasamata jätmise määrusele, mida osutatud sättes ei nimetata. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et isiku tsiviilkostjaks lugemine on tema vastu esitatud tsiviilhagi menetlusse võtmise üks eeldus (RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 24). Seega tähendab isiku tsiviilkostjana menetlusse kaasamata jätmine sisuliselt tema vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Kriminaalkolleegium on ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu määruses sõnaselgelt sedastanud, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määrus on määruskaebe korras vaidlustatav ja KrMS § 385 p-s 17 sätestatud kaebekeeld seda ei hõlma (RKKK 25.05.2017, 3-1-1-22-17, p 31). Kuivõrd isiku tsiviilkostjana menetlusse kaasamata jätmise tagajärg on tema vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine, on sellest tulenevalt määruskaebemenetluses vaidlustatav ka kohtu otsustus jätta isik menetlusosaliste hulgast välja. Seega on ringkonnakohus kannatanute kaebeõigust eitades oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

1-22-6750

3(3) 10. Kuna kirjeldatud asjaoludel langeb ära põhjus, millele tuginedes jättis ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulu kannatanute kanda, tuleb tühistada ka see ringkonnakohtu otsustus. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a määruse ja saadab kannatanute määruskaebuse Tartu Maakohtu 15. veebruari 2023. a määruse peale ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohtule esitatud määruskaebus rahuldatakse täielikult. 12. KrMS § 187 lg 1 alusel mõistab kolleegium riigilt kannatanute kasuks võrdsetes osades välja 205 eurot 20 senti Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud esindajatele makstud tasu katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)