3-22-874/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-874

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

21.03.2022

otsuse

nr

TVH/22/011853 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise

suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-22-874

2(20)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 14.02.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse1.

2. Vastustaja tuvastas 21.03.2022 otsusega nr TVH/22/0118532 kaebajal osalise töövõime

kestusega 5 aastat perioodil 27.03.2022–26.03.2027. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatia ja liigesehaigus. Kaebajal on kerge

tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on

kuseelundite haigus. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste

sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille

põhjuseks on psüühikahäire. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ja

ravimite kõrvaltoimete osas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos

abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud.

Kaebajal on selja- ja põlvevalu, lülisamba nimmeosa ja põlveliigeste liikuvuse piiratuse ning

varvaste tuimuse tõttu takistatud käimine, liikumine eri tasapindadel ja treppidel,

mitmesugustes kohtades liikumine, keha põhiasendi muutmine, kükitamine, püstitõusmine,

kestvalt ühes asendis seismine ja istumine. Põiefunktsiooni kontrollimise häire tõttu on

raskendatud

tualettruumi

toimingud,

urineerimise

reguleerimine.

Kaebajal

on

keskendumisraskuse, tahteaktiivsuse languse, temperamendi ja isiksuse eripära, emotsionaalse

ebastabiilsuse, tähelepanu- ja unehäire tõttu piiratud tegevuste alustamine ja lõpuleviimine,

tähelepanu koondamine, igapäevatoimingute tegemine, muutustega toimetulek ning inimestega

suhtlemine. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul

tõenäoliselt vähe muutuv.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.03.2022 otsuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Töövõime

hindamisel ei ole kaebajaga kohtutud ega tema tegeliku tervisliku seisundiga arvestatud. Arstid

ei kirjuta kõiki kaebaja kaebusi ja pöördumisi digilukku. Kaebajal on mitmed ravid, sh seljaravi

pooleli, sest Covid-viiruse levik peatas tervishoiuteenuste osutamise. Kaebaja ei ole 2 aastat

vajalikke teenuseid saanud ja tema tervis on halvenenud. Kaebaja liikumispiirang ei ole

mõõdukas. Talvel halvenes põlveprobleem, lisaks valutavad selg, puus, kannad ja kanged

varbad. Valud on pidevad ja lahendusi pole. Kaebaja elab valuvaigistite toel. Kaebaja ei saa

seista ning peab ka bussi oodates koguaeg selga toetama ja jalgu puhkama. Kaebaja liigub vaid

vajadusel. Ta ei saa teha füüsilist tööd, sundasendis tööd, pikkade vahetustega tööpäevi ja on

veel erinevaid töid, mida tema tervis ei võimalda teha. Vastustaja ei võimalda kaebajale

ümberõpet. Eelnevalt nõutakse töökohale kandideerimist. Kaebajal ei ole võimalik 200-250

euroga kuus ära elada ja tervist parandada. Kaebaja käis 25.04.2022 uuesti perearsti juures ja

pärast seda peaks digiloos olema kaebaja tervisliku seisundi kohta uued andmed. Kaebaja

saadeti reumatoloogi juurde, kuhu pääseb alles juunis, kuna järjekorrad eriarstide juurde on

pikad. Seni võitleb kaebaja suurte valudega. Perearst kirjutas taas välja kanged valuvaigistid.

Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist tuvastada kaebajal puuduv töövõime.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema

igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid

1 Vastustaja 01.06.2022 esitatud lisa 1.

2 Kaebaja 28.04.2022 esitatud lisa „Otsus-TVH--22--011853“.

3-22-874

3(20)

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja

osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tal oleks tuvastatav puuduv töövõime. Osaline

töövõime tähendab, et isiku töötamine on osaliselt takistatud, võttes arvesse tema

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid. Osalise töövõime

korral on võimalik kaebajal valida sobivad töötingimused (näiteks lühendatud tööaeg,

puhkepause ja asendimuutuseid võimaldav töö). Ekspertart leidis, et kaebajale sobiks ilmselt

puhkepause võimaldav osakoormusega töö rahulikus tempos, asukoha paindlikkust võimaldav

töö. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, mis eeldab pikalt seismist, kõndimist, raskuste

teisaldamist ja tööd sundasendites. Ei sobi ka vaimselt koormavad tööülesanded ja pingeline

töö. Kaebaja töövõimet toetab füsioteraapia, taastusravi ja psühhoteraapia.

4.2. Kaebaja on aastate vältel korduvalt pöördunud seljavaludega (peamiselt alaseljavalud)

erinevate arstide poole ja teda on põhjalikult uuritud erinevate diagnostikas kasutatavate

meetoditega. Röntgenoloogilised muutused on tagasihoidlikud (nimmeosa hüperlordoos, L5

kerge anterolistees, lülivahemikud on märkimisväärse ahenemiseta, ühtlase kõrgusega, olulise

patoloogilise leiuta). Elektroneuromüograafial on normipärane müogenees, neuropaatilist ega

neurogeenset kahjustust ei esine. 27.03.2021 on teostatud korduv MRT-uuring lülisamba

lumbaalosast, mida võrreldi 2019. a uuringuga ning lülisamba lumbaalosas leiti kerged algavad

spondülootilised muutused, mis on aga olulise dünaamikata eelmise uuringuga võrreldes.

Tsentraalses spinaalkanalis ei ole ahenemist ja närvijuurte kompressiooni ei esine. Objektiivselt

ei ole tuvastatud püsivat neuroloogilist defitsiiti. Püsiva retseptipõhise valuravi vajadust

terviseandmete alusel ei esine. Taastusravis on kaebaja osalenud viimati 2020. a-l, kuid selle

katkestas ilma selge põhjuseta. Terviseandmed ei kinnita küünarkargu või kõrvalabi vajadust

(mh on kaebaja osalenud füsioteraapia raames basseinis grupiteraapias). Tagasihoidlike

kulumuslike muutuste tõttu lülisambas ja kaasneva valusündroomi olemasolu tõttu on piirang

liikumise valdkonnas pigem kerge, kuid arvestades ka teiste liikumist mõjutavate seisunditega,

on kokkuvõtvalt hinnatud liikumise valdkonna piirangud mõõdukaks.

4.3. Subjektiivselt esinevad valud põlves ja objektiivselt kerge liikumispiiratus paremas

põlveliigeses. Uuringute põhjal on paremas põlveliiges röntgenoloogiliselt (27.05.2020)

tuvastatud II astme artrootilised muutused, ultraheli uuringul (01.06.2020) põlveliigese

piirkonna pehmed koed on iseärasusteta. 19.02.2022 tehtud MRT-l meniskite rebendeid ei

esine, kõõlused intaktsed, vähest turset. See leid viitab sünoviidile, mis on äge seisund ja raviga

püsivaid piiranguid ei põhjusta. Püsiva retseptipõhise valuravi vajadust terviseandmete alusel

ei esine. Hetkel operatiivset sekkumist ei vaja ning oluline on regulaarne taastusravi. Eelnevat

arvestades on mõnevõrra raskendatud eelkõige istumast püstitõusmine, kükitamine, kuid kuna

tegemist on ühe põlve probleemiga, siis mõju üldisele töövõimele on tagasihoidlik.

4.4. Terviseandmete alusel on kaebaja pöördunud arstide poole puusavalude tõttu, käinud

vastava kaebusega ka ortopeedi vastuvõtul (01.12.2021). Kuna 13.10.2020 teostatud

röntgenoloogilisel uuringul olid puusaliigesed olulise patoloogilise leiuta, siis on näidustatud

valuravi ja võimlemine ning seisund ei põhjusta püsivalt selliseid piiranguid, mis mõjutaksid

oluliselt töövõimet.

4.5. Kaebustega jalavaludele on kaebaja käinud mitme eriarsti vastuvõtul (ortopeed,

reumatoloog). Röntgenoloogiliselt (27.05.2020) leitud mõlema jala I MTP liigeses minimaalsed

artrootilised muutused ja tallavõlvide lamenemine, mistõttu on reumatoloogi poolt määratud

tallatoed ja lisaks medikamentoosne ravi subjektiivsete vaevuste (krambid jalgades ja varvaste

kangus) leevendamiseks. Seisundi saab lugeda abivahendite kasutamisel ja ravi foonil osaliselt

kompenseerituks ja töövõimet olulisel määral mitte mõjutavaks.

3-22-874

4(20)

4.6. Liikumise valdkonna kokkuvõttena on terviseandmete alusel kaebaja objektiivsed

liikumispiirangud väiksemad taotluses enesehinnanguliselt välja toodud piirangutest. Kaebaja

psüühiline seisund võimendab enesehinnangulisi kehalisi kaebusi. Kaebaja koostöö

ravimeditsiiniga on olnud problemaatiline. Kaebajal esineb varieeruva intensiivsuse ja

lokalisatsiooniga valusündroom, mis ei ole vajanud liikumisel erikohandusi ega püsivat

kõrvalabi.

4.7. Kaebaja digiloost nähtub, et subjektiivseid vaevusi on käsitletud täie tõsidusega, teostatud

erinevaid uuringuid võimaliku struktuurse kahjustuse väljaselgitamiseks, konsulteeritud

mitmete eriarstidega ja kasutatud erinevaid ravimeetodeid. Terviseandmete alusel on kaebaja

objektiivsed liikumispiirangud sellised, mis häirivad küll tema igapäevaelu, kuid kogumis ei

takista töötamist sel määral, et oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kaasnev psüühiline seisund

võimendab enesehinnangulisi kehalisi kaebusi. Osalise koormusega töö on oluline osa

psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist ja juhib ühtlasi tähelepanu valust eemale ning soodustab

tegutsemisvõime paranemist. Tööprotsessist kõrvalejäämine võib pigem kaebaja seisundit

halvendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega tuvastati tal osaline töövõime. Kaebaja leiab,

et tal puudub töövõime, mistõttu taotleb ta vastustaja kohustamist teha kaebaja töövõime

hindamise kohta uus otsus.

6. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

7. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

3-22-874

5(20)

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

8. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

9. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa

osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused.

10. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

3-22-874

6(20)

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

11. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel AS-i Arstikeskus Confido

ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Ruth Songi 19.03.2022 koostatud dokumendipõhisele

töövõime hindamise eksperthinnangule3. Lisaks on asjas esitatud vastustaja töövõime

hindamise ekspertarsti Lembi Augi 19.05.2022 arvamus4 kaebaja töövõime kohta. Kohus

kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud

põhjendatud järeldused.

12. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud kõigis kehalise ja vaimse

võimekuse valdkondades, samuti ravimite kõrvaltoimete osas. Kaebaja ei ole väitnud, et tal

esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.

Seega seda asjaolu kohus ei kontrolli.

3 Vastustaja 01.06.2022 esitatud lisa 3.

4 Vastustaja 01.06.2022 esitatud lisa 4.

3-22-874

7(20)

13. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“ ning „seismine ja istumine“.

13.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

13.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Ei suuda iseseisvalt üldse liikuda. Terve parem

kehapool on probleemne. Kanna- ja jalavalud on igapäevased. Selg valutab kogu aeg. Parem

puus on ka valulik. Varbad on kogu aeg kanged. Kaebaja lonkab ja komistab. Libedaga üldse

ei liigu, sest kardab kukkuda. Kukkudes ei saaks enam püsti. Treppidest ei suuda käia, samuti

vajadusel takistusi ületada. Kogu liikumine toimub läbi valu. Treppidest ei saa õigesti alla ega

üles.

13.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), viidates omandatud lampjala, täpsustamata spondülopaatia ning gonartroosi ehk

põlveliigese artroosi diagnoosidele. Piirangu põhjuseks on selja-, põlveliigeste ja labajalgade

haigus. Põlveliigestes on II staadiumi kulumine, labajalgades tallavõlvide lamenemine,

lülisamba MRT-s L4-5 kõrgusel L5 juurekanali kerge ahenemine. Kaebajale on määratud

tallatoed, taastusravi, suunatud valukabinetti kroonilise valu tõttu. Puudub info, et ta vajaks

liikumiseks abivahendit.

13.1.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selles võtmetegevuses hinnatakse mingi vahemaa

läbimist samal tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist astmetel. Arvestatakse kehatüve,

alajäsemete, lülisamba ja ülajäsemete seisundit, kardiopulmonaalset seisundit, üldist jõudlust ja

valu esinemist. TTO ekspertarst hindas õigesti antud võtmetegevuses mõõduka piirangu, sest

kaebajal esineb valusündroom ning uuringute alusel on tegemist kulumuslike muutustega

lülisambas, põlve- ja suure varba liigestes. Kõrvalabi vajadust terviseandmed ei kajasta.

Objektiivselt ei ole tuvastatud püsivat neuroloogilist defitsiiti. ENMG-l jalgadest neuropaatilist

ega neurogeenset kahjustust ei esine. MRT-uuringul lülisamba tsentraalkanal vaba ja

närvijuurte kompressiooni ei esine. Püsiva retseptipõhise valuravi vajadust terviseandmete

alusel ei esine. Taastusravis on kaebaja osalenud viimati 2020. a-l (dr Merle Roki 08.12.2020

epikriis), kuid selle katkestas ilma selge põhjuseta. Puuduvad kaasuvad kehalised haigused, mis

mõjutaksid liikumist eri tasapindadel.

13.1.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal on selles võtmetegevuses

mõõdukas piirang. Kaebaja arvamus, et tal on täielik piirang, on ilmselgelt ebaõige. Määruse

nr 39 § 6 lg 3 p 5 järgi on täielik piirang selline, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu;

tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. TIS-i andmed5 ei kinnita, et

kaebaja oleks voodihaige ja et liikumine oleks tema jaoks välistatud funktsioon. Seega on

liikumine kaebaja jaoks võimalik. Tegemist ei ole ka raske piiranguga määruse nr 39 § 6 lg 3

p 4 tähenduses. TIS-i andmetel ei kasuta kaebaja käimisel muid abivahendeid peale tallatugede.

Kaebaja ei kasuta ratastooli, käimisraami, jalutuskeppi, karke ega teise inimese abi, vaid liigub

iseseisvalt. Seega ei saa teha järeldust, et liikumine on kaebaja jaoks peaaegu võimatu.

Liikumisvõimekuse olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma joosta või kiiresti käia. TIS-i

andmetel on kaebaja kurtnud mitu aastat pidevaid valusid, saanud taastusravi ja valuravimeid.

Samas ei ole operatiivset ravi peetud vajalikuks. Valuravimitega on võimalik valusid kontrolli

all hoida. Samuti on TIS-i andmetel olnud kaebaja jaoks abi võimlemisest, sh vesivõimlemisest.

Kaebaja on käinud aastaid korduvalt ja tihedalt arstide juures, millest järeldub, et liikumine ei

ole tema jaoks välistatud. Seega võib järeldada, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõningad

piirangud, kuid need ei ole sellised, mis tema töövõimet igal juhul välistaks.

5 Vastustaja 01.06.2022 esitatud lisa 2.

3-22-874

8(20)

13.2. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.

13.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda

ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. Peab väga

ettevaatlikult liikuma. Peab veenduma, et ei tule ühtegi autot ega inimest. Ei tea, kui kiiresti

võib auto sõita või mis võib juhtuda.

13.2.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang

(raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TIS-i

andmetel ei ole kaebajal nägemis- ega kuulmisraskust ega rasket luu-lihaskonna häiret, mis

võiks põhjustada piiranguid selles võtmetegevuses.

13.2.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selles võtmetegevuses hinnatakse raskusteta ja

turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta) ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud

kohta liikumist. Siin on mõeldud nägemis- ja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste

poolest ohutut liikumist. Hirmust või ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi siin ei

käsitleta. TTO ekspertarst leidis õigesti, et piirang puudub, sest kaebajal ei esine püsivat

neuroloogilist defitsiiti ega tasakaaluhäireid, mis takistaks ohutut liikumist. Samuti ei ole tal

diagnoositud kuulmis- ega nägemishäireid.

13.2.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et selles võtmetegevuses ei saa kaebajal piiranguid

tuvastada. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks probleeme tasakaaluga ja ta kukuks tihti.

Muu hulgas ei ole kaebajal probleeme vererõhuga. Samuti ei põe kaebaja haigust, mis

põhjustaks teadvusekadu. Kaebajal ei ole nägemis- ega kuulmisprobleeme, mis ohutut

ringiliikumist võiksid mõjutada. Ohtu ringiliikumine ei eelda, et kaebaja peaks suutma joosta

või kiiresti kõndida. Kaebaja ei kasuta käimisel abivahendeid ega teise inimese abi, seega ei saa

kaebajal olla liikumispiirangut, mis takistaks ohutult siseruumides ja väljas, nii tuttavates kui

võõrastes kohtades liikumist.

13.3. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

13.3.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda raskusteta või valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Suudab vähem kui

1 tund olla ühel kohal seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Ei saa üldse püsti seista.

Peab kindlasti kuhugi toetuma või istuma. Valud seljas ja puusas on väljakannatamatud. Pigem

ei seisa kusagil bussijaamas või poejärjekorras. Proovib oma ostud ära teha enne, kui poes on

palju rahvast. Ei suuda järjekorras seista. Pigem palub, et keegi poest toidu ära tooks. Suudab

suurte raskustega kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada. See on

peaaegu võimatu. Toolile istudes peab toetuma ja ka tõustes peab kindlasti kuhugi toetuma.

Üles krapsata ei saa. Välja on kirjutatud küünarkargud.

13.3.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), viidates gonartroosi ehk põlveliigese artroosi ja täpsustamata spondülopaatia

diagnoosidele. Mõõduka piirangu põhjuseks on selja- ja põlveliigeste haigus. Põlveliigestes on

II staadiumi kulumine, labajalgades tallavõlvide lamenemine, lülisamba MRT-s L4-5 kõrgusel

L5 juure kanali kerge ahenemine. Kaebaja lülisamba liikuvus on piiratud, valu

nimmepiirkonnas, istumine on raskendatud. Istumast püstitõusmine, kükitamine ja seismine on

raskendatud põlveliigeste liikuvuse piiratuse ja -valude tõttu. Terviseandmed ei kinnita

küünarkargu või kõrvalabi vajadust.

13.3.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selles võtmetegevuses hinnatakse inimese võimet

ühel kohal püsida (sh käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist), vajaduse korral abivahendit

kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Teise inimese abi siinkohal ei arvestata. Piirangu

3-22-874

9(20)

hindamisel selles võtmetegevuses tuleb arvestada asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib

vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi. Piirangu puhul on enamasti

põhjuseks lülisamba, puusa- või jalaliigeste, lihaste või teiste pehmete kudede kahjustused.

TTO ekspertarst hindas õigesti piirangu mõõdukaks, sest kaebajal esineb valusündroom

alaseljas, puusa-, põlveliigestes ja labajalgades, kuid objektiivselt ei ole tuvastatud püsivat

neuroloogilist defitsiiti. ENMG-l jalgadest neuropaatilist ega neurogeenset kahjustust ei esine.

MRT-uuringul lülisamba tsentraalkanal vaba ja närvijuurte kompressiooni ei esine. Paremas

põlveliiges on röntgenoloogiliselt (27.05.2020) tuvastatud II astme artrootilised muutused,

ultraheli uuringul põlveliigese piirkonna pehmed koed on iseärasusteta. 19.02.2022 tehtud

MRT-l meniskite rebendeid ei esine, kõõlused intaktsed. Röntgenoloogiliselt (27.05.2020)

leitud mõlema jala I MTP liigeses minimaalsed artrootilised muutused ja tallavõlvide

lamenemine, mistõttu reumatoloogi poolt määratud tallatoed ja lisaks medikamentoosne ravi

subjektiivsete vaevuste (krambid jalgades ja varvaste kangus) leevendamiseks. Püsiva

retseptipõhise valuravi vajadust terviseandmete alusel ei esine. Taastusravis on osalenud viimati

2020. a-l (dr Merle Roki 08.12.2020 epikriis), kuid selle katkestas ilma selge põhjuseta.

Seisundi saab lugeda abivahendite kasutamisel ja ravi foonil osaliselt kompenseerituks ja

töövõimet olulisel määral mitte mõjutavaks.

13.3.4. Kohus ei näe, et ekspertarstid oleksid selles võtmetegevuses kaebaja piiranguid

hinnates ilmselgelt eksinud. Kaebaja on küll TIS-i andmetel kurtnud arstidele selja- ja

jalavalusid, kuid TIS-i andmed ei võimalda järeldada, et kaebaja ei suudaks iseseisvalt seista,

istuda või istumast püsti tõusta. Samuti ei kinnita TIS-i andmed, et kaebaja kasutaks

abivahendeid. Kaebaja ei väida, et ta oleks voodihaige ja terve päeva voodis pikali. Töövõime

ei eelda, et kaebaja peaks suutma istumast püsti „kapsata“, nagu kaebaja välja tõi. Püstitõusmine

võib toimuda kaebajale sobivas tempos ja lauale või käsitoele toetudes. Samuti ei eelda

töövõime, et kaebaja peaks suutma tunde järjest seista. Asendeid võib vajadusel vahetada.

Kaebajal on võimalik valida töö, mis tema tervislikule seisundile paremini sobib. Kõik tööd ei

eelda püsivalt püstijalu või sundasendis olemist. Seetõttu puudub alus hinnata kaebajal

esinevaid piiranguid raskemaks kui mõõdukaks.

13.4. Liikumise valdkonna kokkuvõte.

13.4.1. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Kaebajal on takistatud kehaasendi säilitamine (istumine, seismine), keha

põhiasendi muutmine (kükitamine, püstitõusmine), käimine ja mitmesugustes kohtades

liikumine. Puudub info, et kaebaja vajaks liikumiseks abivahendit. Piirangud on tingitud selja-

ja põlvevaludest, lülisamba nimmeosa ja põlveliigeste liikuvuse piiratusest, varvaste tuimusest.

Piirangud on põhjustanud krooniline degeneratiivne mittepõletikuline liigeshaigus, krooniline

valu. Valu- ja taastusraviga olulist efekti ei ole saavutanud. Valuravi tõhustatud. Kaebaja on

piirangutega osaliselt kohanenud.

13.4.2. Vastustaja ekspertarst leidis valdkonna kokkuvõttes, et TTO ekspertarst hindas õigesti

kaebajal selles valdkonnas esineva piirangu mõõdukaks. Terviseandmete alusel on kaebaja

objektiivsed liikumispiirangud väiksemad taotluses enesehinnanguliselt välja toodud

piirangutest. Kaebaja psüühiline seisund võimendab enesehinnangulisi kehalisi kaebusi.

Kaebaja koostöö ravimeditsiiniga on olnud problemaatiline. Kaebajal esineb varieeruva

intensiivsuse ja lokalisatsiooniga valusündroom, mis ei ole vajanud liikumisel erikohandusi ega

püsivat kõrvalabi.

13.4.3. Kohus selgitab, et kuna valdkonna kahes võtmetegevuses tuvastati mõõdukas piirang

ja teistes võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud, siis on valdkonna kokkuvõtlik piirangu

raskusaste samuti mõõdukas (määruse nr 39 § lg 5). Kaebajal on küll tuvastatud selja- ja

3-22-874

10(20)

põlvevalud, kuid kaebaja liikumine ei ole terviseandmetel täielikult või oluliselt piiratud.

Kaebaja suudab iseseisvalt käia, istuda, püsti seista ega kasuta liikumisel abivahendeid. Kaebaja

saab valuravi ja on saanud ka taastusravi, sh soovitusi iseseisvaks võimlemiseks. Kaebaja ei ole

vajanud operatiivset ravi. Uuringutulemused ei kinnita, et kaebajal oleks selliseid

terviseprobleeme, mis saaksid oluliselt tema töövõimet mõjutada (vt TIS lk 9-11). TIS-i andmed

võimaldavad pigem järeldada, et kaebaja füüsilise tervise probleemid on võimendatud vaimse

tervise probleemidest, st kaebaja hindab oma füüsiseprobleeme raskemateks, kui need

objektiivselt on. Ilmselt on kaebajal tekkinud psüühiline tõrge tööl käimise suhtes (TIS lk 44-

46 – kohe, kui tööle minekust rääkida, hakkab nutma), mistõttu on ta loonud endale teadlikult

või vähem teadlikult ettekujutuse, et tema füüsiline tervis on nii kehv, et ei võimalda tal tööl

käia. Ka taastusraviarsti epikriisist nähtub, et kaebaja võimendab oma tervisehädasid (TIS lk

44-46 – Teraapia käigus muutusid patsiendil pidevalt problemaatilised kohad ning muutus ka

valu intensiivsus. /…/ Ühe teraapiakorra pikkuseks oli kuni 60-80 minutit, mille käigus oli ta

suuteline taluma füüsilist koormust. Tekkis küll hingeldus, kuid kui juhtida patsiendi tähelepanu

füüsiliselt pingutuselt eemale, muutus ka hingeldus väiksemaks. Objektiivsed mõõtmistulemused

ei anna antud patsiendi puhul adekvaatset vastust. /…/ Objektiivne hinnang ja patsiendi enda

subjektiivsed tundmused lahknevad, patsient hindab end oluliselt madalamalt.). Töövõimet ei

saa aga hinnata ainult kaebaja ettekujutuse alusel, vaid objektiivse tervisliku seisundi alusel,

mida kinnitavad terviseandmed. Antud juhul ei võimalda kaebaja terviseandmed järeldada, et

kaebajal oleks liikumisprobleeme, mis tema töövõimet välistaksid.

14. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte

sirutamine“, „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“.

14.1. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Ta ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Suudab käsi mõõdukate raskustega tõsta

nii palju, et nt riiulilt mingit eset kätte saada. Paremat kätt ei saa täiel määral üles sirutada.

Minevikus oli trauma, mille puhul ei saanud koheselt arstiabi. Mõlemad käed surevad tihti, aga

parem käsi rohkem.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ raske piirang (raskusaste 3). Ta

ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Suudab tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat.

Liigutab asju võimalikult vähe. Tegutseb täpselt nii palju, kui ellujäämiseks vaja on. Asjade

liigutamisega on samamoodi. Kaebaja ei suuda raskusteta tõsta ega liigutada suurt ja kerget

eset, nt patja või tühja pappkasti.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käteosavus“ raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja

suudab suurte raskustega käsi ja sõrmi kasutada. See on peaaegu võimatu. Paelu ei saa siduda.

Sõrmed on tihti jäigad ja kanged, surevad koguaeg ära. Kõik sõrmelised tegevused on jäikusest

mõjutatud.

14.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad neis võtmetegevustes ja valdkonnas

tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Terviseandmetel ei ole kaebajal kehalist haigust, mis võiks püsivalt käelist tegevust

takistada.

14.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et võtmetegevuses „käte sirutamine“ hinnatakse inimese

võimet sirutada mõlemat kätt endast eemale, käte painutamist ning pööramist õla- ja

küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist või eseme viskamist. Kaebajal on

terviseandmetel esinenud 2018. a-l jalgrattalt kukkumine vasakule õlale ja sellest valu ning

liikumispiiratus. Struktuurseid kahjustusi õlaliigestes ei ole esinenud. 05.04.2018 tehtud

röntgenoloogilisel uuringul vasaku õlaliigese luulised struktuurid intaktsed, liigenduvad pinnad

siledad, degeneratiivsete muutusteta. Sai 2018. a-l taastusravi ja liikuvus füsioteraapia käigus

3-22-874

11(20)

paranes. Viimati on õlavalu mainitud 2019. a-l toimunud taastusravi käigus. Et kaebaja ei ole

hilisemalt õlavalude tõttu ravimeditsiini poole pöördunud ega regulaarselt valuravi vajanud,

saab lugeda seisundi kompenseerituks ja töövõimet mitte mõjutavaks. Puuduvad objektiivsed

terviseandmed, mis kinnitaksid piirangute esinemist käesoleval hetkel.

Vastustaja ekspertarst selgitas, et võtmetegevuses „asjade liigutamine“ hinnatakse võimet

asjade liigutamiseks esemetest kätega kinni haaramisel ja soovitud kohta tõstmisel vöö kõrgusel

(keha ühelt poolelt teisele) või asjade nihutamist keha lähedal. Antud võtmetegevuses

hinnatakse ülajäsemete jõudu, õla-, küünar- ja randmeliigeste liikuvust ning käte

koordinatsiooni ehk kahe käe koostööd ning eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist

mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöö kõrgusel, mitte asjade

ülestõstmist põranda tasapinnalt. Kaebajal on esinenud varasemalt käeprobleemid seoses

kukkumisega jalgrattalt ja väidetavalt Norras toimunud labakäe trauma peksmise käigus

(11.04.2018 epikriis). Samas ei ole kaebajal diagnoositud sellist kehalist haigust, mis võiks

antud võtmetegevuses püsivaid piiranguid põhjustada. Elektroneuromüograafial (ENMG

08.03.2019) esines normipärane müogenees, neuropaatilist ega neurogeenset kahjustust ei

esinenud.

Vastustaja ekspertarst selgitas, et võtmetegevuses „käteosavus“ mõistetakse labakäte ja

sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. Käte täppisliigutuste all mõeldakse koordineeritud

tegevuse sooritamist esemete puudutamisel, kätte võtmisel, käsitsemisel ja lahti laskmisel,

kasutades labakäsi, sõrmi ja pöialt ning väikeste asjade liigutamist, hoidmist ja nende

sõrmitsemist. Antud võtmetegevuses hinnatakse randmete, labakäte ja sõrmede funktsioone

(liikuvus, jõudlus). Ühe käe probleem selle tegevuse juures üldjuhul olulist piirangut ei

põhjusta, eeldatavalt põhjustab piirangu bilateraalne funktsioonihäire. Kaebajal ei ole

diagnoositud sellist kehalist haigust, mis võiks antud võtmetegevuses püsivaid piiranguid

põhjustada. 25.04.2016 Norras teostatud röntgenoloogilisel uuringul paremast labakäest

luulised struktuurid intaktsed, liigenduvad pinnad siledad, degeneratiivsete muutusteta ning

luumurde ei esinenud. Elektroneuromüograafial (08.03.2019) esines normipärane müogenees,

neuropaatilist ega neurogeenset kahjustust ei esinenud. Käte tundehäirete ja sõrmede tursega on

pöördunud reumatoloogi poole 2018. a-l (13.07.2012 dr Karin Ratnik), siis vaevused raviga

taandusid. Et hilisemaid pöördumisi terviseandmed ei kajasta, ei ole andmeid, mis kinnitaksid

püsivate ja töövõimet mõjutavate piirangute olemasolu käesolevalt.

Vastustaja ekspertarst leidis, et TTO ekspertarst hindas õigesti, et hindamise hetkel ei ole

kaebajal terviseandmete alusel sellist kehalist haigust, mis võiks püsivalt käelist tegevust

takistada. Kaebaja psüühiline seisund võimendab enesehinnangulisi kehalisi kaebusi. Kaebaja

koostöö ravimeditsiiniga on olnud problemaatiline. Füsioteraapia käigus (dr Made Vunki

15.10.2018 epikriis) muutusid pidevalt problemaatilised kohad ning muutus ka valu

intensiivsus. Objektiivsed mõõtmistulemused ei andnud kaebaja puhul adekvaatset vastust, sest

näiteks pigistusjõu mõõtmisel oli mõõtmiserinevus kahel järjestikusel päeval 11 kg ja ka

õlaliigeste liikuvusamplituud muutus ühepäevase vahega kuni 40 kraadi. Kaebajal esineb küll

varieeruva intensiivsuse ja lokalisatsiooniga valusündroom, kuid viimastel aastatel ei ole ta

käelise tegevuse piirangutega ravimeditsiini poole pöördunud, seega ei saa terviseandmete

põhjal kinnitada püsivate piirangute olemasolu käelises tegevuses antud ajahetkel.

14.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei kinnita kaebajal käelises tegevuses

püsivate piirangute olemasolu. TIS-i andmetel olid kaebajal viimati õlavalu 2019. a-l, sest ta

kukkus libedaga. Kaebaja sai taastusravi. Samuti kukkus ta 2018. a-l rattaga ja sai selle järgselt

samuti taastusravi. Kaebaja ei ole hiljem arstidele kätega, sh sõrmede või õlgadega seotud

probleeme kurtnud, neid ei ole uuritud ega ravitud. Seega ei kinnita terviseandmed kaebajal

3-22-874

12(20)

püsivate kätega seotud terviseprobleemide olemasolu, mis tema igapäevaelu segaks ja

töövõimet mõjutaks.

15. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“.

15.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebaja kannab prille.

15.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas

tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud nägemishäire on kompenseeritud

prillidega ega mõjuta töövõimet.

15.3. Vastustaja ekspertarst leidis, et TTO ekspertarst on õigesti hinnanud selles valdkonnas,

sest kaebaja nägemishäire on kompenseeritud prillidega, millest tulenevalt ei ole tegemist

töövõimet mõjutava seisundiga.

15.4. Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et kaebaja nägemisprobleem on

kompenseeritud prillidega. Kaebaja ei ole väitnud, et prillide kasutamisele vaatamata esineks

tal nägemisprobleeme. Kaebaja kurtis 2020. a-l silmade pinget, mille korral soovitati silmi

puhata ja kasutada silmalihaseid lõõgastavaid harjutusi (vt TIS lk 23-24). Muid nägemise või

silmadega seotud probleeme ei ole kaebaja arstidele kurtnud, neid ei ole uuritud ega ravitud.

Seega puuduvad kaebajal selles valdkonnas terviseprobleemid, mis tema igapäevaelu püsivalt

segaks ja töövõimet mõjutaks.

16. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud

võtmetegevuses „tualettruumi toimingud“.

16.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei

suuda raskusteta oma soolt või põit kontrollida. Põie või soole kontrollimisega esineb iga päev

raskusi. Kaebaja ei jõua alati igal ajal tualetti minna. Ei saa palju vedelikku juua. Peab kohe

tualetti minema.

16.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses ja valdkonnas kerge piirang

(raskusaste 1), viidates muu täpsustamata kusepidamatuse diagnoosile. Kaebajal on takistatud

urineerimise reguleerimine. Piirang on tingitud uriinipidamisvõime häirest. Põhjuseks on

kusepõie struktuuri kahjustus. TIS-i andmetel esineb uriinipidamatust täis põiega. 2019. a-l

võtnud perearstilt tõendi Inkotoast sidemete ostmiseks. Hilisemaid pöördumisi selle

probleemiga ei ole. Tegemist on kroonilise tervisehäirega, mille põhjused, raskus ja ravivajadus

terviseandmetest ei selgu. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud.

16.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selles võtmetegevuses käsitletakse tahtele alluvat soole

ja põie sisu kinnipidamist ja väljutamist. Antud võtmetegevuse all hinnatakse põie ja soole

kontrollimise võimet ja abivahenditega seonduvaid probleeme, nagu näiteks riiete sagedane

määrdumine või vahetamise vajadus. Lisaks kehalisele funktsioonile on siin oluline arvesse

võtta ka sotsiaalseid aspekte ja inimese väärikustunnet, samuti probleemi esinemissagedust.

Väikeste (pesukaitsetega kontrollitavate) lekete korral, mis ei nõua riiete vahetamist, on selles

võtmetegevuses kerge piirang või piirangut ei ole. TTO ekspertarst on kaalutluse tulemusel

hinnanud piirangu kergeks, sest TIS-i andmetel esineb uriinipidamatust täis põiega ning

2019. a-l on kaebaja võtnud perearstilt tõendi Inkotoast sidemete ostmiseks. Lekke sageduse

kohta andmed puuduvad ja kuna hilisemaid pöördumisi ei ole, on tegemist maksimaalselt kerge

piiranguga.

3-22-874

13(20)

16.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. TIS-i andmetel kurtis kaebaja perearstile

kusepidamatuse probleemi 2019. a-l ja perearst kirjutas talle tõendi sidemete ostmiseks (TIS

lk 36-37). Kaebaja ei ole pärast seda sama probleemiga enam arstide poole pöördunud. Sellest

võib järeldada, et kaebaja probleem sai piisava lahenduse. Kuigi viidatud terviseprobleem saab

kaebaja igapäevaelu mõningal määral segada, samuti saab see seada takistusi mõningate tööde

tegemisele (nt kus puudub võimalus tihedasti või vastavalt vajadusele tualetti kasutada), ei saa

selle terviseprobleemi olemasolu kaebaja töövõimet täielikult välistada. Seega ei saa tuvastatud

piirangu raskusastet pidada ilmselgelt ebaõigeks.

17. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes

„tegevuste õppimine“ ning „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

17.1. Võtmetegevus „tegevuste õppimine“.

17.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda raskusteta selgeks õppida ning teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi.

Lihtsamate tegevuste selgeks õppimine toimub suurte raskustega, peaaegu võimatu. Ei õpi enam

midagi, mäluga on probleemid. Midagi ei jää meelde. Ka keeruliste tegevuste selgeks õppimine

toimub suurte raskustega, peaaegu võimatu. Mingi juhendi järgi ei suuda õppida. Laseb teistel

ära teha. Pangaautomaadi kasutamisega saab äärmisel juhul hakkama.

17.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang

(raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Õppimist

takistavaid püsiva iseloomuga sümptoome ei ole TIS-is kirjeldatud.

17.1.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selle võtmetegevuse all mõistetakse tavaelus

ettetulevate lihtsate ja keeruliste tegevuste selgeks õppimist. Ei ole oluline, kuidas õppimine

toimub, kas lugemise, ettenäitamise või selgitamisena, oluline on võime õpitut korrata ja õpitut

rakendada. Seega on tähtis hindamisel arvestada ka mäluprobleeme. Antud võtmetegevuses on

õigesti hinnatud piirang puuduvaks, sest intellektihäireid ja õppimist takistavaid püsiva

iseloomuga sümptoome ei ole TISis kirjeldatud. Töötamise registri andmetel on kaebaja

varasemalt töötanud müüja ja kassapidajana ning TIS-i andmetel õppinud õigusteadust (dr Ants

Puusilla 13.12.2021 epikriis).

17.1.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei võimalda järeldada kaebajal

intellektiprobleeme või muid probleeme, mis takistaksid tegevuste või uute asjade selgeks

õppimist. TIS-i andmetel asus kaebaja 2019. a-l ülikooli statsionaarsesse õppesse õigusteadust

õppima (TIS lk 25-30) ja võttis 2020. a-l osa veebipõhisest e-õppest (TIS lk 23-24). See näitab,

et kaebaja on võimeline uusi ja keerukaid asju õppima ning suudab ka arvutis edukalt hakkama

saada, st tehnikaarenguga kaasas käia. Seega puudub alus tuvastada kaebajal selles

võtmetegevuses piiranguid.

17.2. Võtmetegevus „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

17.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Ei suuda ise märgata igapäevategevuste

vajadust, neid kavandada, alustada ega lõpetada. Ei tee üldse midagi. Kõigest on ükskõik, sh

sellest, kuidas tema ümbrus välja näeb. Igapäevaselt puudub igasugune tahe ja energia midagi

teha.

17.2.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), viidates spetsiifilisele, täpsustamata isiksusehäirele ja mõõdukale depressioonile

somaatiliste sümptomiteta. Piirangu põhjuseks on psüühikahäire. Tahteaktiivsuse languse,

3-22-874

14(20)

keskendumisraskuste ja unehäirete tõttu on piiratud igapäevatoimingute tegemine. TIS-is ei ole

infot püsiva kõrvalabi vajaduse kohta.

17.2.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selle võtmetegevuse all mõistetakse võimet alustada

ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid tegevusi. Antud võtmetegevuses

hinnatakse taotleja võimet tegevusi juhendamiseta/kontrollimiseta alustada ja tulemuslikult

lõpule viia (nt hommikune tõusmine, pesemine ja riietumine kodust lahkumiseks, toiduainete

ostmine ja toidu valmistamine, raviskeemi järgimine). TTO ekspertarst on õigesti hinnanud, et

kaebajal on antud võtmetegevuses mõõdukas piirang, mille põhjuseks on psüühikahäire.

Kaebajal on diagnoositud depressiooni ja isiksushäiret, mistõttu esineb tahteaktiivsuse langust,

keskendumisraskusi, mis põhjustavad piiranguid antud võtmetegevuses. Piirangud on

mõõdukad, sest kaebaja püsivat kõrvalabi ei vaja, ta suudab vajadusel osaleda iseseisvalt

füsioteraapias, käia arstide vastuvõttudel.

17.2.4. Kohus leiab, et kaebajal tuvastati põhjendatult selles võtmetegevuses mõõdukas

piirang. Kaebajal on diagnoositud mõõdukas depressioon (TIS lk 18-19). Kaebajal on

keskendumisraskused, tüdimus (kõigest „kopp ees“ – TIS lk 12-13) ja vaimne jõuetus (TIS

lk 19). Samas kinnitas ta töövõime hindamise taotluses, et ei kasutada igapäevategevustes teise

inimese abi. Seega saab ta oma elu korraldamisega iseseisvalt hakkama. Kaebaja on 2018. a-l

taastusravis selgitanud, et saab koduste töödega väga hästi hakkama, aga tööle minna ei taha

(TIS lk 44-46). Ka arsti juures suudab ta iseseisvalt käia. Seetõttu puudub alus tuvastada

kaebajal rasket või täielikku piirangut.

17.3. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kokkuvõte.

17.3.1. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Kaebajal on takistatud tähelepanu koondamine ja igapäevatoimingute tegemine.

Piirang on tingitud tahteaktiivsuse langusest, temperamendi ja isiksuse funktsiooni häirest

(koostöövalmiduse puudumine, psüühiline ebastabiilsus, raskemeelsus), tähelepanufunktsiooni

häirest ja unehäiretest. Põhjuseks on peaaju struktuuri kahjustus. Tegemist on kroonilise

psüühikahäirega. Kaebaja on psühhiaatri jälgimisel alates 2011. a kevadest. Praegusel ajal head

ravivastust ei ole saadud. Kaebaja on osaliselt kohanenud.

17.3.2. Vastustaja ekspertarst leidis, et TTO ekspertarst hindas õigesti valdkonnas esinevad

piirangud mõõdukaks.

17.3.3. Kohus selgitab, et kuna kaebajal tuvastati selles valdkonnas ühes võtmetegevuses

mõõdukas piirang ja teistes võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud, siis on ka valdkonna

kokkuvõtlik piirangu raskusaste mõõdukas (raskusaste 2). Kaebajal olevad vaimsed probleemid

ei takista kaebajal iseseisvalt oma eluga hakkama saada, kuigi kaebajal esineb selles mõningaid

raskusi. Kohtu hinnangul on mõõduka piirangu tuvastamine selles valdkonnas põhjendatud ja

ekspertarstid ei ole sellise hinnangu andmisel ilmselgelt eksinud.

18. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „väljaskäimine“, „toimetulek muutustega“ ning „muutustega kohanemise ja

ohu tajumisega seotud muud piirangud“.

18.1. Võtmetegevus „väljaskäimine“.

18.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Ta ei

suuda väljas käia ilma emotsionaalse või vaimse pingeta. Ei saa ilma emotsionaalse või vaimse

pingeta või ärevust tundmata minna tuttavatesse ega tundmatutesse kohtadesse. Ta ei käi praegu

üldse väljas. Ei taha inimesi näha ega nendega tegeleda. Ei liigu ka koroona tõttu. Inimesed on

närvilised, ei taha mingeid idioote enda ümber näha. Kaebajal puudub elu.

3-22-874

15(20)

18.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang

(raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kodust

väljaspool liikumisega seotud ärevust ei ole TIS-is kirjeldatud.

18.1.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selle võtmetegevuse all mõistetakse emotsionaalse ja

vaimse pingeta, ärevuseta ja hirmu tundmata väljaspool kodu liikumist ja seejuures tekkida

võivate pingeliste olukordadega hakkama saamist. Siin käsitletakse võimekust väljas käia,

minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse arvestades vaimset ja emotsionaalset seisundit,

mitte kehalisi piiranguid. Vaimseteks probleemideks võivad olla nt orienteerumisfunktsioonide

häired ajas, kohas ja endas või teistes isikutes. TTO ekspertarst on õigesti hinnanud, et kaebajal

ei esine antud võtmetegevuses piirangut. Kaebaja käib probleemideta arstide vastuvõttudel, on

elanud ja töötanud välisriigis (Norras).

18.1.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei kinnita kaebajal ärevushäire

olemasolu, mh hirmu kodust väljas käimise ja võõrastes kohtades käimise suhtes. Viiruse

levikust tingitud ettevaatlikkus ei ole seotud töövõime hindamisega. Kaebaja soovimatust teiste

inimestega suhelda ja suhtlemisega hakkama saada tuleb hinnata suhtlemise valdkonnas.

Depressioonist tingitud madal meeleolu võib küll põhjustada soovimatust kuhugile minna, kuid

ei muuda seda võimatuks või oluliselt raskemaks. Kaebaja käib tihti ja aktiivselt erinevate

arstide visiitidel, seega on ta võimeline vajadusel kodust välja minema. Sel põhjusel puudub

põhjus kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastada.

18.2. Võtmetegevus „toimetulek muutustega“.

18.2.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebaja ei saa raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus. Kaebaja võimekus muutustega

toime tulla on muutlik. Kuna kaebajal pole enam elu, siis ei saa ka muutusi olla.

18.2.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), viidates mõõdukale depressioonile somaatiliste sümptomiteta ja spetsiifilisele,

täpsustamata isiksusehäirele. Kaebajal on piirang psüühikahäire tõttu. Emotsionaalse labiilsuse

ja isiksushäire tõttu on takistatud stressiga toimetulek. TIS-is ei ole infot püsiva kõrvalabi

vajaduse kohta.

18.2.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selles võtmetegevuses mõeldakse kohanemist

igapäevaharjumusi segavate muudatuste ja ootamatute olukordadega. Võtmetegevuses võib

piiranguid olla inimestel, kellel on ajukahjustus, erinevad autismi vormid, ärevushäire,

psühhoosid jne. TTO ekspertarst on õigesti hinnanud, et kaebajal on antud võtmetegevuses

mõõdukas piirang, sest terviseandmetel on kaebajal diagnoositud nii meeleolu- kui ka

isiksushäiret ning emotsionaalse labiilsuse ja isiksushäire tõttu on takistatud stressiga

toimetulek. TIS-is ei ole infot püsiva kõrvalabi vajaduse kohta ja antidepressantravi on andnud

positiivse ravivastuse, seega ei ole tegemist raske piiranguga.

18.2.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed võimaldavad tuvastada kaebajal

selles võtmetegevuses mõõduka piirangu. Kaebajal on tuvastatud mõõdukas depressioon.

Mitmel korral on kajastatud kaebaja labiilsust, pisarate käepärasust. Kaebajal oli raskusi

eelmisest töökohast lahkumise asjaoludega hakkama saamisel, uute terviseprobleemide

ilmnemisel nendega hakkama saamisel, harjumisel mõttega, et ta peab tegema oma elus

muudatusi, otsima uue töö. Kaebajal on esinenud kohati ka tõrksuse hooge, kui ta on keeldunud

nt psühholoogiliste testide tegemisest või uute ravimite võtmisest. Seega ei kohandu kaebaja

muutuvate oludega kergesti. Samas ei kinnita TIS-i andmed ega kaebaja enda täidetud töövõime

hindamise taotlus, et ta kasutaks igapäevaselt teise inimese abi. Seega saab ta oma

igapäevaeluga ise hakkama. Samuti ei ole TIS-ist näha, et kaebajal esineks olulisi raskusi

3-22-874

16(20)

muutustega toimetulekul või see põhjustaks kaebajale olulisi vaimseid häireid. Kaebajal ei ole

diagnoositud haigust, mis ei võimaldaks tal iseseisvalt muutuvate olukordadega hakkama saada.

Seetõttu puudub põhjus tuvastada kaebajal rasket või täielikku piirangut.

18.3. Võtmetegevus „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“.

18.3.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebajal ei ole mingit elu ja ta on kõigest tüdinenud.

18.3.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud

(raskusaste 0). Kaebajal esinevaid piiranguid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ juures.

18.3.3. Vastustaja ekspertarst leidis, et selles võtmetegevuses piirangud puuduvad, sest

kaebaja poolt kirjeldatud tahteaktiivsuse langust on arvestatud, hinnates õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonna võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

18.3.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et puudub alus tuvastada kaebajal selles

võtmetegevuses täiendavat piirangut. Kaebaja kirjeldatud tahteaktiivsust ja muutustega

toimetuleku võimet on hinnatud teistes võtmetegevustes.

18.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõte.

18.4.1. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Kaebajal on takistatud stressi jm psüühiliste koormustega toimetulek. Piirang on

tingitud temperamendi ja isiksuse funktsiooni häirest (koostöövõimelisuse puudumine,

psüühiline ebastabiilsus, raskemeelsus) ning emotsionaalsest labiilsusest. Põhjuseks on peaaju

struktuuri kahjustus. Tegemist on kroonilise psüühikahäirega. Kaebaja on psühhiaatri jälgimisel

alates 2011. a-st. Käesoleval ajal head ravivastust ei ole saadud. Kaebaja on osaliselt

kohanenud.

18.4.2. Vastustaja ekspertarst leidis, et TTO ekspertarst hindas õigesti kaebajal valdkonnas

esineva piirangu mõõdukaks.

18.4.3. Kohus selgitab, et kuna kaebajal tuvastati selles valdkonnas ühes võtmetegevuses

mõõdukas piirang ja teistes võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud, siis on ka valdkonna

kokkuvõtlik piirangu raskusaste mõõdukas. Kaebajal on valdkonnas mõningaid piiranguid, kuid

need ei ole töövõimet välistavad.

19. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega

hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“.

19.1. Võtmetegevus „suhtlemisega hakkamasaamine“.

19.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ei saa tuttavate ega võõraste

inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ei ole mingit tahet kellegiga suhelda.

Võõraid kõnesid vastu ei võta, ainult kokku lepitud aegadel.

19.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud

(raskusaste 0). Kaebajal esinevaid piiranguid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ juures.

19.1.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selles võtmetegevuses mõistetakse valmisolekut

inimestega kohtumiseks, nii tuttavate kui võõrastega suhtlemiseks. Siin hinnatakse võimekust

suhelda teiste inimestega näost näkku, ent raskusi võib esineda ka suhtlemisel telefonitsi,

3-22-874

17(20)

Skype’i vms teel. Näiteid tegevustest, mis nõuavad suhtlemisega hakkamasaamist:

ühistranspordi kasutamine; ametiasutustes asjaajamine; poes käimine; naabritega suhtlemine

jne. TTO ekspertarst on õigesti hinnanud, et kaebajal antud võtmetegevuses piirangud

puuduvad. TIS-i andmetel suudab kaebaja suhelda võõraste inimestega näost näkku (käia arsti

vastuvõtul, suhelda võõraste inimestega välisriigis, ametiasutustes nagu kool ja kohus). Teatud

ärevustunne võõrastega lävimisel uudses situatsioonis on normaalne psühholoogiline

reaktsioon, mis töövõime hindamist ei mõjuta.

19.1.4. Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et TIS-i andmed ei kinnita kaebajal selles

võtmetegevuses piirangute olemasolu. Ärevust või hirmu suhtlemise ees ei ole välja toodud.

Kaebaja on seni edukalt iseseisvalt suhtlemisega hakkama saanud – suhelnud paljude erinevate

arstidega, vastustaja ametnikega, teiste ametnikega, kohtuga. Seega puudub kaebajal töövõimet

mõjutav piirang.

19.2. Võtmetegevus „kohane käitumine“.

19.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Ei suuda

kontrollida enda emotsioone ega käitumist. Kaotab iga päev kontrolli oma emotsioonide ja

käitumise üle. Esineb sageli nutuhoogusid.

19.2.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), viidates spetsiifilisele, täpsustamata isiksusehäirele. Piirangu põhjuseks on

psüühikahäire. Käitub sageli enesekeskselt, konfliktselt.

19.2.3. Vastustaja ekspertarst selgitas, et selles võtmetegevuses mõeldakse emotsioonide

kontrollimist ja olukorrale vastavat sobivat käitumist. Siin hinnatakse seda, kuidas inimene oma

tundeid väljendab ja kas inimese käitumine (tahtlik või tahtmatu) häirib teisi inimesi. Antud

võtmetegevuses hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist

igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus isiku käitumine inimeste vahelises suhtluses ei vasta

üldtunnustatud normidele. TTO ekspertarst on õigesti hinnanud, et antud võtmetegevuses

esinevad kaebajal mõõdukad piirangud, mis on põhjustatud psüühikahäirest. Kaebajal on

diagnoositud isiksushäiret, terviseandmete kohaselt käitub sageli enesekeskselt ja konfliktselt

(dr Ants Puusilla 13.12.2021 epikriis). Ta on negatiivselt häälestatud arstide, psühholoogide,

ametnike suhtes. 2020. a-l ähvardas kohtuistungil suitsiidiga. Ebakohast käitumist tõendab ka

kohtule esitatud kaebus, mis sõnakasutuselt ja väljenduslaadilt ei vasta suhtlemise heale tavale

ning korrektse käitumise reeglitele. Et kaebaja on täieliku teovõimega, ei ole tegemist raske

piiranguga.

19.2.4. Kohtu arvates ei ole ekspertarstid selles võtmetegevuses esineva piirangu hindamisel

ilmselgelt eksinud. Tõepoolest kinnitavad TIS-i andmed, et kaebajal on raskusi oma

emotsioonide ohjamisega, on labiilne, nutab tihti, kohati on ärritunud, tõrges. Samas saab

kaebaja juba mõnda aega psühhiaatrilist ravi. Pole põhjust arvata, et ravi on kaebaja jaoks

kasutu. Vajadusel tuleb seda korrigeerida. Arvestades ka kaebaja normintellekti, siis puudub

alus arvata, et kaebajal oleks selles võtmetegevuses raske või täielik piirang. Reeglina on

kaebaja saanud nt arstide visiitidel hästi hakkama. Seega ei ole kaebaja ebakohase käitumise

hood pidevad. Kaebajale sobiks seda piirangut arvestades nt tööd, kus ei tule inimestega palju

suhelda.

19.3. Suhtlemise valdkonna kokkuvõte.

19.3.1. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Kaebajal on takistatud elementaarne ja komplitseeritud inimeste vaheline

lävimine. Piirang on tingitud temperamendi ja isiksuse funktsiooni häirest (koostöövõimelisuse

3-22-874

18(20)

puudumine, psüühiline ebastabiilsus, raskemeelsus) ning emotsionaalsest labiilsusest.

Põhjuseks on peaaju struktuuri kahjustus. Tegemist on kroonilise psüühikahäirega. On

psühhiaatri jälgimisel alates 2011. a-st. Käesoleval ajal head ravivastust ei ole saadud. Kaebaja

on osaliselt kohanenud.

19.3.2. Vastustaja ekspertarst leidis, et TTO ekspertarst on õigesti hinnanud, et kaebajal on

selles valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang, mis on tingitud isiksusehäirest. Ebakohast

käitumist kinnitavad nii kaebaja terviseandmed kui ka kohtule esitatud kaebus.

19.3.3. Kohus selgitab, et kuna selles valdkonnas tuvastati kaebajal ühes võtmetegevuses

mõõdukas piirang ja teistes võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud, siis on ka valdkonna

kokkuvõtlik piirangu raskusaste mõõdukas. Kaebajal on raskusi kohase käitumisega, kuid ta

saab iseseisvalt suhtlemisega hakkama.

20. Kaebaja tõi välja piirangu ravimite kõrvaltoimete osas. Mõned ravimid ajavad iiveldama.

20.1. TTO ekspertarst märkis, et TIS-i andmed ei kinnita kaebaja esitatud kaebusi sellisel

määral, et avaldaks mõju tema töövõimele.

20.2. Vastustaja ekspertarst leidis, et TTO ekspertarsti hinnang on põhjendatud. Mõned

ravimid võivad tõepoolest suurte annuste, ebaõige või pikaaegse kasutamise korral iiveldust

tekitada, kuid tegemist ei ole püsivate piirangutega, mis mõjutaksid üldist töövõimet.

Kõrvaltoime esinemisel on võimalik raviskeemi korrigeerida.

20.3. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puudub siinkohal töövõimet mõjutav

piirang. Kaebaja on kurtnud iiveldust perearstile vaid 2017. a-l. Hiljem ei ole ta seda teinud.

Seega ei ole tegemist püsiva probleemiga. Samas on võimalik ravimeid muuta ja määrata

ravimid, mis kaebajale paremini sobivad.

21. TTO ekspertarst tõi eksperdiarvamuse kokkuvõttes välja, et peamine piiranguid põhjustav

diagnoos kaebajal on spetsiifilised, täpsustamata isiksusehäired. Kaebajal on mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, liigeste muud

haigusseisundid, spondülopaatiad ehk lülihaigustused. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise

tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Teabevahetusega seotud muud

piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on kuseelundite muud

haigused. Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite

kõrvaltoimete

osas

ei

leidnud

TIS-i

andmetel

kinnitust.

Piirangute

tõttu

on

välistatud/takistatud/piiratud tähelepanu koondamine, igapäevatoimingute tegemine, stressi jm

psüühiliste koormustega toimetulek, keha põhiasendi muutmine, kehaasendi säilitamine,

käimine, mitmesugustes kohtades liikumine, urineerimise reguleerimine, elementaarne ja

komplitseeritud inimeste vaheline lävimine. Kaebaja töövõime on osaline. Tema seisund on

tõenäoliselt vähe muutuv 5-aastase perioodi jooksul. Kroonilise terviseseisundi tõttu ei ole

oodata tegutsemisvõime paranemist. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, mis eeldab pikalt

seismist, kõndimist, raskuste teisaldamist ja tööd sundasendites. Ei sobi ka vaimselt koormavad

tööülesanded ega pingeline töö. Sobiks ilmselt puhkepause võimaldav osakoormusega töö

rahulikus tempos, asukoha paindlikkust võimaldav töö. Töövõimet toetavad füsioteraapia,

taastusravi ja psühhoteraapia.

22. Vastustaja ekspertarsti leidis kokkuvõttes, et kaebaja põhilised töövõimet mõjutavad

piirangud on tingitud psüühikahäirest. Kehalised tegutsemispiirangud on terviseandmete alusel

3-22-874

19(20)

objektiivselt väiksemad taotluses enesehinnanguliselt välja toodud piirangutest. Kaebaja

koostöö ravimeditsiiniga on olnud problemaatiline. Kaebaja on negatiivselt häälestatud arstide,

psühholoogide, ametnike suhtes. Raviga on saadud positiivsed ravivastused, kuid senine ravi ei

ole olnud regulaarne ega ole andnud kaebaja jaoks soovitud ravitulemust. Terviseandmete

alusel esinevad tegutsemispiirangud nii liikumise kui ka vaimse võimekuse valdkondades, mis

häirivad küll kaebaja igapäevaelu, kuid kogumis ei takista töötamist sel määral, et oleks

tuvastatav puuduv töövõime. Kaasnev psüühiline seisund võimendab enesehinnangulisi

kehalisi kaebusi. Osalise koormusega töö on oluline osa psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist,

juhib ühtlasi tähelepanu valust eemale ja soodustab tegutsemisvõime paranemist. Tööprotsessist

kõrvalejäämine võib pigem kaebaja seisundit halvendada.

23. Määruse nr 39 § 8 lg 1 järgi hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli.

Kaebajal tuvastatud piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 10 (määruse nr 39 § 6

lg 6). Seega tuli ekspertarstidel hinnata kaebaja töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Kohtu

hinnangul ei ole ekspertarstid ilmselgelt eksinud, kui tuvastasid kaebajal osalise töövõime.

Kaebajal ei olnud töövõimet välistavat seisundit, samuti ei ole kaebajal tuvastatud üheski

võtmetegevuses täielikku piirangut, seega puudus ekspertarstidel kohustus tuvastada kaebajal

puuduvat töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 3). Kaebajal on küll mõningased piirangud nii

füüsilise kui ka vaimse võimekuse valdkondades, kuid kaebaja tervislikku seisundit ei saa

pidada tema töövõimet täielikult välistavaks. Kaebajal on võimalik teha vähemkoormavaid ja

vähemat suhtlust vajavad töid. Tööl käimine suurendab ka sissetulekut, mille väiksusest on

kaebaja häiritud. Samuti võimaldab töö tegemine tõmmata kaebaja tähelepanu oma

tervisehädadelt kõrvale, millele ta kodus tegevusetult olles liialt keskenduks. Osalise töövõime

tuvastamine võimaldab teha osalise koormusega ja ajaga tööd, seega ei ole kaebaja oma

tervislikust seisundist tulenevalt kohustatud täistööajaga töötama. Kaebaja soovimatus tööle

minna on seotud tema võimega muutustega toime tulla. Psühhiaatrilise ravi järgimisel oleks

võimalik ka seda piirangut leevendada. Kaebaja soovimatus ravi järgida ja keeldumine ravimeid

võtmast ei õigusta puuduva töövõime tuvastamist.

24. Kohus selgitab, et ekspertarstil on kohustus hinnata kaebaja töövõimet olemasolevate

terviseandmete alusel. Ekspertarstil ei ole töövõime hindamise protsessis kohustust kaebajaga

kohtuda ega tema tervislikku seisundit iseseisvalt ülevaatusel hinnata. Kaebaja tervisliku

seisundi peavad asjakohaselt fikseerima teda ravivad arstid. Ekspertarst peab saama tugineda

nende tuvastatud asjaoludele, pandud diagnoosidele ja määratud ravile. Ebaõige on ka kaebaja

seisukoht, et töövõime hindamisel ei ole tema tegeliku tervisliku seisundiga arvestatud. Kohtu

hinnangul tuginesid mõlemad ekspertarstid kaebaja töövõime hindamisel TIS-ist nähtuvatele

andmetele. Kaebaja ei ole välja toonud, milliste konkreetsete andmetega jäeti arvestamata.

Ebausutav on kaebaja väide, et osa andmed on TIS-i kandmata. Kaebaja ei ole viidanud,

millised konkreetsed terviseandmed on jäänud TIS-i kandmata. Kui see vastab tõele, siis ei saa

teha etteheiteid vastustajale ega töövõimet hindavatele ekspertarstidele, kel puudub teadmine

selle kohta, et osa kaebaja terviseandmeid ei kajastu TIS-is. Ekspertarst ei pea töövõime

hindamisel usaldama kaebaja paljasõnalisi väiteid oma tervise kohta. Samuti ei pea ekspertarst

kahtlema TIS-i andmete täielikkuses ja terviklikkuses. Kaebaja ülesanne on enne töövõime

hindamise taotluse esitamist käia teda ravivate arstide juures (TVTS § 6 lg 4), et tema tervislik

seisund oleks enne töövõime hindamist täielikult ja asjakohaselt TIS-is kajastamist leidnud.

Samuti on kaebajal endal võimalik digiloos oma terviseandmetega tutvuda ja paluda raviarstidel

andmeid täiendada. Tegemist on kaebaja ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise suhtega. Lisaks

on kaebajal õigus pöörduda hagiga tervishoiuteenuse osutaja vastu maakohtusse, kui

3-22-874

20(20)

tervishoiuteenuse osutaja on jätnud oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. See, et kaebaja ise

hindab enda tervislikku seisundit halvemaks, ei tähenda, et töövõimet hindavad ekspertarstid

oleksid eksinud. Kohus ei tuvastanud kaebaja töövõime hindamisel vigu, mis oleksid saanud

asja lahendust mõjutada.

25. Kohus selgitab, et hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158

lg 2). Kuna vastustajal puudus vaidlusaluse otsuse tegemisel võimalus arvestada pärast selle

otsuse tegemist TIS-is lisatud terviseandmetega, siis ei saa nendega arvestamata jätmist

vastustajale ette heita ja ka kohus jätab nendega arvestamata. Kui kaebaja leiab, et uued andmed

on olulised ja kajastavad kaebaja tervislikku seisundit oluliselt teisiti, on tal võimalik esitada

vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.

26. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta ei ole Covid-viiruse leviku tõttu tervishoiuteenuseid

saanud. TIS-i andmed kinnitavad, et kaebaja on käinud aastatel 2020-2022 korduvalt erinevate

arstide juures ja talle on määratud ravi. TIS-ist ei nähtu, et mõne tervishoiuteenuse osutamine

oleks tema puhul Covidi tõttu edasi lükatud ja et tema tervis oleks selle tõttu halvenenud.

Tegemist on otsitud väitega.

27. Kaebaja viited osalise töövõime korral määratud toetuse suurusele on asjakohatud.

Töövõimet hinnatakse isiku tervisliku seisundi alusel, mitte majandusliku seisundi alusel. Kui

kaebajal on toimetulekuraskusi, on tal võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt

toimetulekutoetust.

28. Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja viited vastustaja poolt ümberõppe mitte

võimaldamise kohta. Tegemist on teise vaidlusega, mis ei mõjuta praeguses asjas vaidlustatud

otsuse õiguspärasust. Vajadusel saab kaebaja esitada selles osas uue kaebuse.

29. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel puudub põhjus rahuldada ka kaebaja

kohustamisnõuet. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

30. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude välja mõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule menetluskulusid tõendavad dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/