1-21-8010/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse

kuupäev 6. aprill 2023 Kohtuasja number 1-21-8010 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi

süüdimõistetu D.U

(isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 13. märtsi 2023 määrus Määruskaebuse esitaja D.U Teised

määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla Asja

läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 13. märtsi 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 1. detsembri 2021 otsusega tunnistati D.U süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka D.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti

2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, D.U allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks keelati D.U vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

2. Tartu Maakohtu 17. juuni 2022 määrusega kohustati D.U kriminaalhooldusametniku

erakorralise ettekande alusel pöörduma ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest alkoholi tarvitamise vastasele ravile ning alluda sellele ravile. Määrus jõustus 19. juulil 2022.

3. 14. juulil 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu

Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata D.U vangistus

täitmisele. 26. septembri 2022 määrusega jättis maakohus D.U vangistuse täitmisele pööramata, kuid pikendas tema katseaega 2 kuu võrra ehk 1. augustini 2023.

2(5)

4. 29. detsembril 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik

Tartu Maakohtule D.U suhtes kolmanda erakorralise ettekande, tehes taas ettepaneku

pöörata D.U vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et 22. detsembril 2022 tuvastas kriminaalhooldusametnik D.U alkoholijoobe. 12. jaanuaril,

17. veebruaril ja 7. märtsil 2023 täiendas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet

järgmiste etteheidetega: D.U ei olnud 5. ja 10. jaanuaril ning 1. märtsil 2023 alkoholi

mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav, ei ilmunud 12. ja 17. jaanuaril ning 28. veebruaril 2023 registreerimisele ning oli 7. märtsil 2023 tarvitanud alkoholi. 13. märtsil 2023

toimunud kohtuistungil täiendas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet veel ka etteheitega, et D.U ei täida ravile allumise kohustust: ta käis küll esmasel vastuvõtul, kuid järgmisele vastuvõtule ei ilmunud ja sisulise ravini ei ole temaga jõutud.

Vaidlustatud kohtumäärus

5. Tartu Maakohus rahuldas 13. märtsi 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras D.U vangistuse täitmisele, põhjendades seda järgmiselt.

6. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 22. detsembril 2022 kell 8.30 ja 7. märtsil 2023 kell 11.15 D.U joovet. Mõlemal korral oli indikaatorvahendi tulemus positiivne (vastavalt 0,210 ja

0,596 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on 22. detsembri 2022 protokollis

loetletud alkoholilõhn, vesised ja punetavad silmad, rahutu käitumine ning 7. märtsi 2023

protokollis vesised ja punetavad silmad, kergelt häiritud tasakaal ja koordinatsioon, rahutu käitumine ning värisemine. 22. detsembri 2022 protokolli koostamisel on D.U avaldanud, et ta tarvitas eelmise päeva õhtul paar pitsi viina oma surnud kassi mälestuseks. Kuigi kohtuistungil

väitis D.U esmalt, et ta 22. detsembril 2022 juhtunut ei mäleta, kinnitas ta lõpuks siiski

protokolli märgitud seletuse õigsust. 7. märtsi 2023 protokolli koostamisel on D.U avaldanud, et tarvitas eelmisel õhtul kell 22.00 kaks õlut, sest ta ei ole nõus, et legaalsete toodete tarvitamine on keelatud, ta ei korralda skandaale, pidusid ja ka naabreid ta ei häiri. Sama selgituse

juurde jäi D.U ka kohtuistungil. Seega loeb kohus eeltooduga tõendatuks, et D.U tarvitas mõlemale kontrollile eelnenud ajal (ilmselt eelmise päeva õhul) alkoholi. Asjakohatu on

D.U etteheide, et alkoholi tarvitamine on usaldusväärselt tõendamata: kuna D.U kriminaalhooldusametniku poolt alkoholijoobe tunnuste tuvastamist ei vaidlustanud ja tunnistas

juba protokollide koostamisel alkoholi tarvitamist, võis kriminaalhooldusametnik piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja joobele viitavate tunnuste kirjeldamisega protokollis. Seega on tõendatud, et D.U rikkus KarS § 75 lg 2 p 2 järgset alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumised pani ta toime tahtlikult: 31. detsembril 2021 oli talle tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning ta oli alkoholi tarvitamise keelust teadlik.

7. Erakorralise ettekande kohaselt ebaõnnestus D.U alkoholi tarvitamise keelu kontrollimine 5. ja 10. jaanuaril ning 1. märtsil 2023.

8. 5. jaanuaril 2023 D.U kriminaalhooldajatele korteriust ei avanud, telefonile ei vastanud ja

hiljem tagasi ei helistanud. 10. jaanuaril 2023 toimunud telefonivestluses avaldas D.U kriminaalhooldusametnikule järgmist. Ta oli 5. jaanuaril 2023 kodus, kui nägi aknast ametnikke tulemas. Ust ei avanud ega telefonile ei vastanud ta seetõttu, 5. jaanuaril oli tema sünnipäev ja

ametnikega kohtumine oleks selle päeva ära rikkunud. Sedasama kinnitas D.U ka kohtuistungil.

9. Ka 10. jaanuaril 2023 ei avanud D.U kriminaalhooldajatele korteriust ega vastanud telefonile. Hiljem helistas ta tagasi ning väitis, et ei viibi Põlvas, vaid on Tartus. Ametnik soovis

3(5) täpsustada D.U asukohta, et Tartu kolleegid saaksid teda kontrollida. D.U väitis, et ta

ei viibi hetkel kindlal aadressil ning liigub seoses erinevate asjatoimetustega ringi.

Kriminaalhooldusametnik kohustas D.U minema alkoholi tarvitamise kontrollimiseks

Tartu kriminaalhooldusosakonda, kuhu D.U ka lubas minna, aga ei läinud. Telefonivestlusest D.U-ga jäi ametnikule mulje, et D.U oli joobes, sest ta oli pahura ja agressiivse vestlusmaneeriga ning süüdistav. Kohtuistungil kinnitas D.U, et tal tõesti paluti ühel päeval minna kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusse, kuid sinna ta ei läinud tervislikel põhjustel (õhupuuduse tõttu).

10. 1. märtsil 2023 D.U viibimiskohas koputusele ust ei avatud ning telefonikõnes väitis D.U , et sõidab tütrega Tartu peal ringi. Peatumist ei pidanud ta võimalikuks ning ütles, et nad

sõidavad perekonnaseisuametisse. Kui ametnikud pakkusid välja kokkusaamise seal, ütles D.U

: „Ah minge te ka…“. 7. märtsil 2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus

seletuses väitis D.U , et ta ei näinud 1. märtsil 2023 perekonnaseisuosakonna juures ametnikke ning sama seletuse juurde jäi ta ka kohtuistungil, väites lisaks, et ta ei saanud ametnikele helistada, kuna viimaste telefon oli hõivatud.

11. Kuna D.U-le määrati kohtuotsusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal

kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261

lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi

tarvitamise tuvastamiseks. Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures

proovi andmises, on KrHS § 261

lg 6 kohaselt tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse KarS § 75

lg 1 p 3 kohaseks kontrollnõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul hõlmab kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile endas muu hulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist ja seega on

süüdimõistetu muu hulgas kohustatud avama kriminaalhooldusametnikule koduukse, vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, ning

kriminaalhooldusametniku korraldusel ilmuma kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitamise kontrolliks. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtu

hinnangul tõendavad erakorralises ettekandes avaldatu, D.U kirjalik seletus ja tema

kohtuistungil antud ütlused kogumis, et D.U ei olnud kriminaalhooldusametnikule 5. jaanuaril 2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks oma elukohas kättesaadav ning 10. jaanuaril 2023 ei täitnud kriminaalhooldusametniku korraldust minna kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusse alkoholi tarvitamise kontrolliks. Millegagi ei ole ümber lükatud ka D.U

väide, et ta 1. märtsil 2023 Tartus perekonnaseisuosakonna juures tõesti käis. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus D.U 5. ja 10. jaanuaril 2023 KarS § 75 lg 1 p 3 järgset kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Need rikkumised pani D.U toime tahtlikult. Ta ise tunnistas 5. jaanuaril 2023 tahtlikult ametnikele ukse mitteavamist

ning. Paljasõnaline ja tõendamata on tema väide, et 10. jaanuaril 2023 takistas tal kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusse ilmumist tervislik seisund.

12. Registreerimislehe kohaselt ei ilmunud D.U 12. ja 17. jaanuaril 2023 registreerimisele. 12. jaanuari 2023 registreerimisaeg oli talle allkirja vastu teatavaks tehtud eelmisel registreerimisel ehk 22. detsembril 2022. D.U teavitas 12. jaanuaril 2023 telefonitsi registreerimisele

mitteilmumisest terviseprobleemide tõttu ning temaga lepiti kokku uus registreerimisaeg 17. jaanuariks 2023. Samaks päevaks oli kohtus planeeritud ka kohtuistung erakorralise ettekande

läbivaatamiseks. D.U kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega kohtuistungile ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel avaldas D.U talle, et viibis 16.–17. jaanuaril 2023 Maarjamõisa haiglas uuringutel ja oli kuni 23. veebruarini 2023 haiglaravil. 23. veebruaril

2023 leppis kriminaalhooldusametnik D.U-ga telefoni teel kokku registreerimisaja

4(5)

28. veebruariks 2023, kuid selle päeva hommikul enne vastuvõttu helistas D.U ja andis

teada, et ta ei saa vastuvõtule tulla, kuna kukkus eelmisel päeval. Kokku lepiti uus

registreerimisaeg 7. märtsiks 2023, mil D.U vastuvõtule ka ilmus. Sel päeval

kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses väitis D.U , et 12. jaanuarist 7.

märtsini 2023 ei saanud ta registreerimas käia tervislikel põhjustel, kuna oli Tartu Ülikooli Kliinikumis haiglaravil. Täpset haiglas viibimise perioodi ta ei mäleta, tõend haiglas viibimise kohta on olemas, kuid ta unustas selle Tartusse maha. Kohtuistungil kinnitas D.U, et ta oli 12. ja 17. jaanuari ning 28. veebruari 2023 registreerimisaegadest teadlik, kuid 12. jaanuaril oli ta haige, 17. jaanuaril Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus viibis paar nädalat, ning 28. veebruaril takistas tema registreerimisele ilmumist samuti tervislik seisund. Kohtu hinnangul on registreerimislehe,

D.U kirjaliku seletuse ja tema kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendatud, et D.U jättis 12. ja 17. jaanuaril ning 28. veebruaril 2023 registreerimisele ilmumata ning rikkus

seega KarS § 75 lg 1 p 2 järgset registreerimiskohustust. Tegemist oli tahtlike, mõjuvalt

põhjendamata rikkumistega: D.U oli registreerimisaegadest teadlik, tema väited haigestumise ja haiglaravil viibimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata ja väide käesoleva aasta algul haiglaravil viibimisest on ümber lükatud SA Tartu Ülikooli Kliinikum 13. veebruari 2023 päringuvastusega, mille kohaselt D.U Tartu Ülikooli Kliinikumis statsionaarsel ravil ei viibinud.

13. OÜ Jaansoni Psühhiaatriakeskus vaimse tervise õe kinnitusel viibis D.U 22. augustil 2022 kliinikus vastuvõtul. Sama nähtub ka keskuse psühhiaatri päringuvastusest, millest nähtub seegi, et järgmisele vastuvõtule 5. septembril 2022 D.U ei ilmunud. Kohtuistungil kinnitas

D.U, et ta käis OÜ Jaansoni Psühhiaatriakeskuses vaimse tervise õe vastuvõtul ning

järgmisele vastuvõtule ei ilmunud, kuna ta auto läks katki. Enda väitel ta aga helistas, temaga vesteldi ja talle pandi uus aeg psühhiaatri juurde, kus ta ka käis. Kohtu arvates on D.U väide psühhiaatri teisel vastuvõtul käimise kohta paljasõnaline ja tõendamata. Seega tuvastas kohus, et D.U pöördus alkoholi tarvitamise vastase ravi raames raviasutusse vaid 22. augustil 2022

ning edasine ravi katkes. Kuna ravikohustus ei seisne vaid tervishoiuteenuse osutaja poole pöördumises, vaid ka viimase poolt määratud raviskeemist kinnipidamist, on D.U tahtlikult rikkunud ka KarS § 75 lg 2 p 5 järgset ravile allumise kohustust.

14. Nähtuvalt Tartu Maakohtu 17. juuni 2022 määrusest, on D.U rikkunud käitumiskontrolli

nõudeid ka varasemalt. 14. aprillil 2022 ei olnud ta alkoholi tarvitamise kontrolliks kriminaalhooldusametnikele kättesaadav ja 13. mail 2022 rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu,

milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik teda hoiatas. D.U tarvitas alkoholi ka

9. juunil 2022, mille tõttu määras kohus talle kohustuse alluda alkoholi tarvitamisele vastasele ravile. Nähtuvalt Tartu Maakohtu 26. septembri 2022 määrusest tarvitas D.U uuesti alkoholi

11. juulil 2022 ning selle rikkumise eest pikendas kohus tema katseaega. Need rikkumised näitavad, et D.U-le ongi omane käitumiskontrolli nõudeid eirata. Positiivne on küll see, et

uusi süütegusid ei ole D.U toime pannud, kuid samas on korduvate kriminaalhoolduse nõuete rikkumiste põhjal ilmne, et ta ei ole osanud hinnata temale antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kriminaalhoolduse nõudeid on D.U rikkunud eelkõige seoses alkoholi

tarvitamisega, mis viitab sellele, et tal on kombeks alkoholiga liialdada. Alkoholi tarvitamise vastase ravi pooleli jätmine näitab, et D.U ei suhtu oma alkoholiprobleemi tõsiselt ega ole

motiveeritud enda ravimisega tegelema. Lisaks avaldas D.U 7. märtsi 2023 seletuses ja

kohtuistungil ka pahameelt temale määratud alkoholi tarvitamise keelu osas. Seega on alust järeldada, et D.U pole senini mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning rikkumistest ei ole teda pannud hoiduma ei kriminaalhooldusametniku hoiatused, alkoholi vastasele ravile allumise kohustus, katseaja pikendamine ega ka hirm kandmata karistuse täitmisele pööramise ees. On alust arvata, et vangistuse täitmisele pööramata jätmisel jätkaks D.U rikkumisi. Et tema rikkumised pole juhuslikud, need on erinevad ja neid on arvukalt, on

5(5) muud KarS § 74 lg-s 4 sätestatud võimalused rikkumistele reageerimiseks ammendunud ning D.U tuleb vanglasse saata.

Määruskaebus

15. Maakohtu määruse peale esitas D.U määruskaebuse, mille sisu on järgmine. D.U ei ole rahul alkoholi kontrolli tulemiga, sest kontrolli ei tehtud tõendusliku alkomeetriga. Ta soovib uut kohtulikku arutelu.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega

kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.

17. D.U-le heidetakse ette registreerimiskohustuse rikkumisi, kriminaalhooldaja kontrollile

allumise kohustuse rikkumisi (alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollile mitteallumine),

alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi ja ravile allumise kohustuse rikkumist. Ringkonnakohtu

hinnangul luges maakohus põhjendatult kõik need rikkumised tõendatuks ning leidis, et

rikkumised pani D.U toime tahtlikult. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega, ei korda kohtukolleegium neid põhjendusi juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 üle.

18. Määruskaebuses seab D.U sisuliselt kahtluse alla üksnes selle, kas tõendatuks saab lugeda alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. Nimelt leiab D.U, et tema alkoholi tarvitamist

tulnuks kontrollida tõendusliku alkomeetriga. Maakohus viitas aga igati asjakohaselt ja põhjendatult sellele, et kuivõrd D.U ei esitanud tema alkoholi tarvitamise kontrollimisel selle

viisile vastuväiteid ning tunnistas alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollide koostamisel alkoholi tarvitamist, võiski kriminaalhooldusametnik piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja joobele viitavate tunnuste kirjeldamisega protokollis. Nimelt ütleb kriminaalhooldusseaduse § 261

lg 2, et kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja

kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas

õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi tarvitamise tunnuste kirjeldusega. D.U ei nõudnud, et tema alkoholi tarvitamise kontrolli viidaks läbi tõendusliku alkomeetriga. Niisiis polnudki seda vaja. Liiatigi tunnistas D.U ka ise mõlemal korral alkoholi tarvitamist. Seega on D.U etteheide tõendusliku alkomeetri mittekasutamise kohta asjakohatu. Sellest lähtuvalt on usaldusväärselt tõendatud, et D.U oli mõni aeg enne 22. detsembril 2022 ja 7. märtsil 2023 tehtud kontrolle alkoholi tarvitanud.

19. Maakohtu seisukohta, et D.U vangistus tuleb käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste

korduva rikkumise tõttu täitmisele pöörata, määruskaebuses otseselt ei vaidlustata ning ka ringkonnakohus nõustub sellega. D.U vanglasse saatmine on põhjendatud.

20. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13. märtsi 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)