2-21-7965/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7965 Tsiviilasi Marina Mäesalu hagi Bondora AS, Renovum OÜ, Eesti Inkasso OÜ, OK Incure OÜ ja Meelis Mäesalu vastu vara arestist vabastamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 7. detsembri 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Renovum OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja II): Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Vastustaja (hageja): Marina Mäesalu (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjad maakohtu menetluses Kostja I: Bondora AS (registrikood 11483929) Kostja III: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), esindaja Julia Vaganova Kostja IV: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), esindajad Viktoria Kuznetsova ja Anne-Liis Veski

Kostja V: Meelis Mäesalu (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Renovum OÜ apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse Marina Mäesalu menetluskulude Bondora AS-i, Eesti Inkasso OÜ, OK Incure OÜ ja Meelis Mäesalu kanda jätmist ning Marina Mäesalu menetluskulude väljamõistmist Bondora AS-ilt, Eesti Inkasso OÜ-lt, OK Incure OÜ-lt ja Meelis Mäesalult. Ülejäänud osas jätta Renovum OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. detsembri 2022 otsus muutmata.

3. Jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses Renovum OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Marina Mäesalu (hageja) esitas 19. mail 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse Bondora AS (kostja I), Renovum OÜ (kostja II), Eesti Inkasso OÜ (kostja III), OK Incure OÜ (kostja IV) ja Meelis Mäesalu (kostja V) vastu vara arestist vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei kostjate I-IV avalduste alusel algatanud täitemenetlused täiteasjades nr 084/2019/1494, 084/2019/1495, 084/2019/2524, 084/2019/2820, 084/2019/3093, 084/2019/4242 ja 084/2019/4887 võlgniku Meelis Mäesalu (võlgnik/kostja V) suhtes. Täiteasjades on sissenõudjateks kostjad I, II, III ja IV. 4. mail 2020 teatas kohtutäitur võlgnikule kuuluva vara arestimisest. Kohtutäitur arestis kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Kinnistu on ostetud hageja ja võlgniku abielu ajal ning kuulub seega abikaasade ühisvara hulka, kuigi hagejat ei ole kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Hageja ei nõustunud tema omandi arestimisega ning taotles, et kohus vabastaks XXXXXXX kinnistu arestist.

2. Kostja I ei vaielnud hagile vastu.

3. Kostjal II puudusid vastuväited sellele, et XXXXXXX kinnistu oli võlgniku ja hageja ühisvaras, sest see omandati abielu ajal.

4. Kostja III vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et arestitud XXXXXXX kinnistu on hageja ja võlgniku ühisvara.

5. Kostja IV ei vaielnud hagile vastu.

6. Kostja V ei vastanud hagiavaldusele.

MAAKOHTU LAHEND

7. Maakohus rahuldas hagi ning vabastas XXXXXXX kinnistu arestist. Maakohus jättis 20. mai 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kuni kinnistu arestist vabastamiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate endi kanda. Maakohus mõistis igalt kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 140 eurot. Maakohus tuvastas, et arestitud XXXXXXX kinnistu kuulub hageja ja võlgniku ühisvara hulka. Järelikult on hagejal kinnistu osas sundtäitmist takistav õigus – omandiõigus. Hageja ei ole andnud nõusolekut enda varale sissenõude pööramiseks ning puudub teda kohustav täitedokument (TMS § 14 lg 1). Seega tuleb hagi rahuldada (TMS § 222 lg 1). Maakohus märkis, et hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda (TsMS § 165 lg 1). Hageja menetluskuludeks on hagilt tasutud riigilõiv summas 650 eurot ning hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot (kokku 700 eurot). Seega mõistis maakohus igalt kostjalt hageja kasuks välja 140 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja II (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse p-d 4 ja 5 tühistada, rahuldada hagi osaliselt ning jätta kõik hageja ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Kostja II palub jätta kostja II kulud hageja kanda ja hageja kulud hageja enda kanda. Maakohus on rikkunud TsMS § 162 lg-t 4. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistu ainuomanik võlgnik. Kohtukulude väljamõistmine kostjatelt, kelle kahjuks otsus tehti, on nende suhtes ebamõistlik, kuna kostjatel ja kohtutäituril puudus võimalus kontrollida, kas kinnistu on ühisvaras või mitte. Hageja peab kandma enda ja kostjate menetluskulud, kuna ei üritanud lahendada asja kohtuväliselt. Kohtutäituri poole pöördumine enne hagimenetluse alustamist oleks võimaldanud asja lahendada minimaalse ajaja rahakuluga. Kostja II jaoks ei too kinnistu aresti alt vabastamine endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, sest kostja II on esitanud hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Seega on hageja menetluskulude kostja II kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.

9. Hageja (vastustaja) apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kostja II vaidlustab maakohtu otsust osas, millega jäeti hageja menetluskulud kostjate I, III, IV ja V kanda ning mõisteti kostjatelt I, III, IV ja V välja 140 eurot hageja kasuks (TsMS § 643 lg 1). Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata osas, milles kostja II vaidlustab hagi täielikku rahuldamist, hageja menetluskulude kostja II kanda jätmist ja kostjalt II hageja menetluskulude katteks 140 euro väljamõistmist (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on hagi rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

11. Tsiviilkohtumenetluses saab enda õigusi maksma panna vaid iga isik ise (TsMS § 3 lg 1). Kostjad I, II, IV ja V ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Kostjal II puudub seega õigus vaidlustada maakohtu otsust osas, milles see puudutab hageja menetluskulude kostjate I, III, IV ja V kanda jätmist ning neilt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmist. Ringkonnakohus ei saa kostja II apellatsioonkaebust selles osas sisuliselt läbi vaadata ja kaebus tuleb jätta nimetatud osas läbi vaatamata (TsMS § 643 lg 1). Seega kuulub kostja II apellatsioonkaebus läbivaatamisele osas, milles kostja II vaidlustab maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati, jäeti hageja menetluskulud osaliselt kostja II kanda ning mõisteti kostjalt II hageja kasuks välja 140 eurot.

12. Hageja esitas kostjate (kellest neli on täitemenetlustes sissenõudjad ja üks võlgnik) vastu hagi vara arestist vabastamiseks TMS § 222 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja II leiab, et maakohus pidi jätma TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostjad I, III, IV, V ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu

15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

13. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et hageja ei pidanud enne vara arestist vabastamise hagi esitamist taotlema seda kohtutäiturilt TMS § 77 alusel. Iseenesest on õige kostja II seisukoht, et hagejal oli lisaks TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitamisele võimalik pöörduda õiguste kaitseks esmalt kohtutäituri poole (TMS § 77 lg 2). Kostja II viidatud Riigikohtu üldkogu otsusest tuleneb mh, et võlgnikul on õigus valida (tsiviilõiguslike) õiguskaitsevahendite vahel (Riigikohtu 27. novembri 2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 41-42). TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ka see, et kostja II on esitanud hageja ja tema abikaasa vastu hagi ühisvara jagamiseks, ei ole selline erandlik asjaolu, mille tõttu tuleks käesolevas asjas kalduda kõrvale menetluskulude jaotuse üldreeglist. Kostja II ei võtnud hagi õigeks, kuigi möönis, et kinnisasi on hageja ja võlgniku ühisvaras. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul lahendada asi sisuliselt. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele, jättis maakohus põhjendatult hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate, sh kostja II, kanda. Kostja II ei ole maakohtus ega apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mis annaksid alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

14. Kuigi kostja II on taotlenud apellatsioonkaebuses hagi osalist rahuldamist, ei ole ta selles osas esitanud kaebuses sisulisi põhjendusi ega täpsustanud, millises ulatuses tuleks hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse ka selles osas rahuldamata.

15. Ringkonnakohus kaasas apellatsioonimenetlusse üksnes hageja. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud hageja kulud kostja II kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Toimikust ei nähtu, et hagejal oleks ringkonnakohtus tekkinud menetluskulusid (TsMS § 174 lg 1). Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)