2-20-14506/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise koht ja aeg

6. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14506

Tsiviilasi

OÜ Sanbruno hagi OÜ Märja Monte (pankrotis)

pankrotihaldur

Anne

Tammeri

vastu

nõude

tunnustamiseks

OÜ Märja Monte (pankrotis) pankrotihaldur Anne

Tammeri vastuhagi OÜ Sanbruno vastu kohtuliku

hüpoteegi kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Märja Monte (pankrotis) pankrotihaldur Anne

Tammeri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja / vastuhagis hageja): OÜ Märja Monte

(pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer

Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): OÜ Sanbruno

(registrikood 10255735), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022 otsus ja teha uus otsus, millega jätta

OÜ Sanbruno hagi rahuldamata ja rahuldada OÜ Märja Monte (pankrotis)

pankrotihaldur Anne Tammeri vastuhagi OÜ Sanbruno vastu kohtuliku hüpoteegi

kehtetuks tunnistamiseks.

2. Kohtulahendi tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1. Jätta OÜ Sanbruno hagi rahuldamata.

2.2. Rahuldada OÜ Märja Monte (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri vastuhagi.

2.3. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019.a.

määruse alusel tsiviilasjas nr 2-19-20350 kohtuliku hüpoteegi seadmine hagi tagamise

korras esimesele vabale järjekohale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr 4488204 kantud OÜ-le Märja Monte (registrikood 10439613) kuuluvale kinnisasjale

hüpoteegisummaga 70 864,26 eurot OÜ Sanbruno (registrikood 10255735) kasuks.

2.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Sanbruno kanda. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Sanbruno

OÜ-le Märja Monte (pankrotivarasse) kasuks välja menetluskulu 420 eurot.

2.5. Rahuldada OÜ Märja Monte (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri taotlus

enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada OÜ Märja Monte (pankrotis) enam

tasutud

riigilõiv

summas

eurot

OÜ

Märja

Monte

arvelduskontole

nr EE801010220277831225.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK

1. OÜ Sanbruno (hageja) esitas 5. oktoobril 2020 hagi OÜ Märja Monte (pankrotis)

pankrotihaldur Anne Tammeri (kostja) vastu nõude tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt

rahuldati Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20350 hageja

hagi tagamise taotlus ja seati hageja kasuks kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 kantud võlgnikule kuuluvale

kinnisasjale.

12. veebruaril 2020 kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati kostja

(tsiviilasi nr 2-19-17913). Tartu Maakohus jättis 28. veebruari 2020 määrusega tsiviilasjas nr

2-19-20350 hagi pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hagi tagamiseks

seatud kohtulik hüpoteek jäi Tartu Maakohtu 24. märtsi 2020 määruse alusel püsima.

Kostja esitas võlgniku 4. septembri 2020 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite hageja nõude

rahuldamisjärgule. Hageja nõue on tunnustatud 49 524 euro 96 sendi ulatuses vastavalt

PankrS § 153 lg 1 p-le 2. Asjaolusid, mis annaksid aluse pandiõigusele ja hageja nõude

rahuldamisjärgule vastuväiteid esitada, ei esine.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi tagatise andmise tagasivõitmiseks

PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel. Kostja palus vastuhagis tunnistada tagasivõitmise korras

kehtetuks 20. detsembri 2019 määruse alusel 3. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 hagi tagamise korras hageja kasuks kantud

kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti.

Hageja nõude suuruse üle vaidlust ei ole. Hageja nõue on tunnustatud 49 524 euro 96 sendi

ulatuses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 teises rahuldamisjärgus. Tagatis on seatud kuue

kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Hageja kohustus töövõtjana 13. augusti 2019 töövõtulepingu nr 190819/20 kohaselt ehitama

võlgnikule kui tellijale Puhja katlamaja vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lepingu p-s 2.2

lepiti kokku, et tasu maksmine toimub pärast töö tegemist ja vastuvõtmist sularahata

arveldusena 30 päeva jooksul peale nõuetekohase arve tellijale esitamist. Hageja andis

võlgnikule tehtud tööd üle kaetud tööde aktidega 16. septembril 2019 ja 17. oktoobril 2019.

Hageja esitas 27. septembril 2019 arve nr 193785 summas 33 841 eurot 20 senti maksmise

tähtajaga 27. oktoober 2019 ja 22. oktoobril 2019 arve nr 194241 summas 7120 eurot 80 senti

maksmise tähtajaga 16. november 2019. Võlgnik esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud,

mistõttu esitas hageja 19. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi võlgnevuse

väljamõistmiseks ning hagi tagamiseks seati kohtulik hüpoteek. Seega seati tagatis juba

tekkinud kohustuse tagamiseks. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu

võlgniku kohustust tagatist anda. PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud tagatise andmise

tagasivõitmise eeldused on täidetud.

Võlgniku kinnisasi on koormatud esimesel ja teisel järjekohal olevate hüpoteekidega

AS-i SEB Pank kasuks summas 162 258 eurot 64 senti. Kolmandal järjekohal on hageja

kasuks seatud kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti. Võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi

elektroonilisel enampakkumisel 303 000 euro eest, mis moodustab olulise osa pankrotivarast.

Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud

eesõigusnõude ja on võrreldes teiste pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatega eelistatud

olukorras. Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks

pandiga tagamata pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra

suuremas ulatuses. Seega on täidetud PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine

eeldus, võlausaldajate huvide kahjustamine.

Kostja ei nõustunud hagejaga, et PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab mingisugust

võlgniku tahtel põhinevat tegevust.

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hüpoteegi

tagasivõitmise eeldusi PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi ei esine, kuna hageja ei teadnud sel ajal

võlgniku võimalikust maksejõuetusest. PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv käib üldiselt

tehingulise tagatise seadmise kohta ega haaku kohtuliku hüpoteegi seadmisega. Kohtulikku

hüpoteeki ei anta võlgniku poolt, vaid see määratakse kohtu poolt hagi tagamisena.

PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mida

käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada.

Kohtulik hüpoteek tagas põhinõuet 40 962 eurot ja arvestuslikku viivist aasta kohta 29 902

eurot 26 senti. Seega taotleti kohtulikku hüpoteeki 29 902 euro 26 sendi ulatuses veel

sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste katteks, mistõttu ei ole kohtulik hüpoteek vähemalt

selles ulatuses seatud juba tekkinud kohustuse tagamiseks.

Tõendatud ei ole, et kohtuliku hüpoteegi seadmine oleks PankrS § 109 lg 1 tähenduses

kahjustanud võlausaldajate huve teisi võlausaldajaid ebaõiglaselt eelistades. Kinnistu, millele

kohtulik hüpoteek seati, oli koormatud juba mitme hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks,

mistõttu võis kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal eeldada, et kinnistu müügist ei jätku raha

hageja nõude rahuldamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei ole võlgniku pankrotivara

vähenenud.

4. Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2021 otsusega hagi, tunnustas hageja nõuet võlgniku

pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena, jättis vastuhagi

rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1320 eurot.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

7. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 17. septembri 2021 otsusega ning saatis asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1

p 3 alusel.

Maakohtul tuli ringkonnakohtu otsuse kohaselt asja uuel menetlemisel selgitada välja, kas

hageja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise eeldused PankrS § 114 lg 1 p 2 ja §

109 lg 1 alusel on täidetud. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal tõendada neid asjaolusid, millele

tema nõue tugineb.

MAAKOHTU OTSUS ASJA TEISTKORDSEL LÄBIVAATAMISEL

8. Tartu Maakohus rahuldas uuel läbivaatamisel 11. veebruari 2022 otsusega hagi ja tunnustas

OÜ Sanbruno nõuet OÜ Märja Monte (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu

(PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena. Vastuhagi jäeti rahuldamata. Meneltuskulud jäeti

pankrothalduri kanda ning pankrotihaldurilt mõisteti OÜ Sanbruno kasuks välja

meneltuskulude katteks 2730 eurot.

PankrS § 114 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue

kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks,

kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui

võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku

maksejõuetusest teadma. Seega sisaldub nimetatud sättes kaks alternatiivset tagatise andmise

tagasivõitmise koosseisu. Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust

hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku

hüpoteegi PankrS § 114 järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hagi tagamise korras

eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav

PankrS § 109 lg-st 3 tulenevalt.

PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel

kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja

mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on ka hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek

tagasivõidetav eeldusel, et see kahjustab võlausaldajate huve.

Tagatisena kohtuliku hüpoteegi seadmine võib teatud erandlikes olukordades, kus on tuvastatav

poolte tahe sellise tagatise andmiseks, olla tagasivõidetav ka PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese

alternatiivi alusel. Samas kostja ei ole tuginenud võlgniku ja hageja vahelise nn „kokkumängu“

esinemisele. Seega puudub võlgniku tahtel põhinev tegevus kohtuliku hüpoteegi seadmisel.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega selles, et PankrS § 114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi

alusel on tehing tagasivõidetav ka juhul, kui võlgniku tahe ei ole tuvastatav. Kohus kontrollib

hagi tagamise taotluse lahendamisel haginõude põhjendatust ja seda, kas kostjal on tulevikus

varalisi võimalusi hagi rahuldava kohtuotsuse täielikuks täitmiseks, st kostja majanduslikku

seisundit. Praegusel juhul on kohus kõiki eelduseid kontrollinud ning hagi tagamise taotluse

rahuldanud, seades kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnistule. Rahalise nõude täitmise

tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele. Seega ei esine PankrS § 114 lg

1 p 2 esimese alternatiivi eelduseid, mistõttu puudub alus tagatise tagasivõitmiseks PankrS §

114 lg 1 p 2 esimese alternatiivi alusel.

PankrS § 114 lg 1 p 2 teise alternatiivi eeldusteks on võlgniku maksejõuetus tagatise andmise

ajal ja tagatise saaja teadmine või teadma pidamine võlgniku maksejõuetusest.

Hageja põhistas tagamise aluseks olevaid asjaolusid sellega, et kostja ei esitanud 2018 aasta

majandusaasta aruannet, mistõttu ei olnud hagejale teada kostja tegelik majanduslik olukord.

Hageja püstitas hagi tagamise taotluses kahtluse kostja majandustegevuse vähenemisest ja/või

võimalikest majandusraskustest. Samas ei väitnud hageja kordagi, et kostja oleks olnud 19.

detsembri 2019 seisuga püsivalt maksejõuetu. Kuna tõendatud ei ole tagatise seadmisel hageja

teadmine või teadma pidamine võlgniku maksejõuetusest, ei ole täidetud PankrS § 114 lg 1 p 2

teine alternatiiv, mistõttu puudub alus tagasivõitmiseks PankrS § 114 lg 1 p 2 teise alternatiivi

alusel.

Kostja esitatud asjaolud ei anna alust ka arvata, et tagatise seadmisel olid hagejale teada kostja

võlausaldajaid puudutavad asjaolud, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide

kahjustamist tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1. Hagiavalduse esitamise ja võlgniku pankroti

väljakuulutamise ajal kehtinud seadus ja kohtupraktika võimaldas kohtuliku hüpoteegi

püsimajäämist võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei saa hagejale ette heita nn eelisseisundit

teiste võlausaldajate ees.

Eeltooduga leidis tuvastamist, et hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise eeldused

PankrS § 114 lg 1 p 2 ja § 109 lg 1 alusel ei ole täidetud. Seega kuulub OÜ Sanbruno hagi

rahuldamisele täies ulatuses ning hageja nõuet tuleb tunnustada OÜ Märja Monte (pankrotis)

pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1 p 1) nõudena. Vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata jätab kohus maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Pankrotihaldur esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta OÜ Sanbruno hagi rahuldamata ja rahuldada

pankrotihalduri vastuhagi, millega tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 20. detsembri

2019 hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmine, mille alusel kanti 3. jaanuaril 2020

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4488204 kohtulik hüpoteek 70 864,26 eurot

OÜ Sanbruno kasuks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuliku hüpoteegi seadmine PankrS § 114 lg 1

p-i 2 esimese alternatiivi alusel tagasivõidetav ka juhul, kui võlgniku tahe ei ole tuvastatav.

Viidatud sättest ei tulene, et tagatise andmine peab põhinema võlgniku tahtel ja tegevusel.

Eeltoodust tulenevalt on vaja tagatise andmise tagasivõitmise koosseisu kohaselt tuvastada, kas:

1) tagatise andmisega kahjustati võlausaldajate huve; 2) tagatis anti kuue kuu jooksul enne

ajutise halduri nimetamist; 3) tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei

olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud. Need eeldused on täidetud.

Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks pandiga tagamata

pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524,96 euro võrra suuremas ulatuses. Sel juhul

jääks kinnisasja müügist laekunud rahast pandiga tagamata nõuete rahuldamiseks 140 741,36

eurot (303 000 – 162 258,64).

Kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hagejat ebaõiglaselt eelistades

võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohtuliku hüpoteegi seadmise tagajärjel on hageja saanud

eelisseisundi teiste võlausaldajate ees ning see on toonud kaasa võlausaldajate huvide

kahjustamise.

10. OÜ Sanbruno vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kostja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid ega seda, et asjas oleks tuvastatav mõlema poole

tahe kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Haldur on 6. detsembri 2021 seisukohtades esile toonud,

et kostjal puudub igasugune kahtlus ja alus arvata, et hageja ja võlgnik tegid pahatahtlikult nn

„koostööd“ ning sellise „koostöö“ raames koormati võlgniku ainuke kinnisasi hageja ja

võlgniku ühisel tahtel kohtuliku hüpoteegiga hageja kasuks, et hageja saaks eelise teiste

võlausaldajate ees. Kostja nõustub hagejaga selles, et nö „kokkumängu“ võlgniku ja hageja

vahel ei esinenud ning puudub võlgniku tahtel põhinev tegevus seoses hageja kasuks kohtuliku

hüpoteegi seadmisega.

Maakohus on esile toonud, et hageja põhistas tagamise aluseks olevaid asjaolusid sellega, et

kostja ei esitanud 2018. aasta majandusaasta aruannet, mistõttu ei olnud hagejale teada kostja

tegelik majanduslik olukord. Hageja püstitas hagi tagamise taotluses kahtluse kostja

majandustegevuse vähenemisest ja/või võimalikest majandusraskustest. Samas ei väitnud

hageja kordagi, et kostja oleks olnud 19. detsembri 2019 seisuga püsivalt maksejõuetu.

Apellatsioonist nähtuvalt ei tugine apellant enam PankrS § 114 lg 1 p 2 teisele alternatiivile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja

ringkonnakohus saab teha uue otsuse. Ringkonnakohus jätab uue otsusega hagi rahuldamata,

rahuldab vastuhagi ja jätab menetluskulud hageja kanda.

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, mille maakohus tegi teistkordsel

asja läbivaatamisel. Maakohtule olid kohustuslikud ringkonnakohtu 17. septembri 2021 otsuses

esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus järgis asja uuel läbivaatamisel olulises ulatuses

õigusnormide kohaldamiseks antud juhiseid, kuid tõlgendas norme vääralt ja jõudis ebaõigele

järeldusele. Samuti kontrollis maakohus ebaõigesti esmalt PankrS § 114 lg 1 p 2 eeldusi ja alles

seejärel PankrS 109 lg-1 sätestatud tagasivõitmise üldisi eeldusi. Kui kohus tuvastas,

et võlausaldajate huve ei ole kahjustatud, siis puudus alus teisi spetsiifilisi tagasivõitmise

eeldusi üldse kontrollida.

13. Kostja esitas vastuhagi, milles palus tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks 20.

detsembri 2019 määruse alusel 3. jaanuaril 2020 hagi tagamise korras hageja kasuks kostja

kinnisasjale kantud kohtulik hüpoteek summas 70 864 eurot 26 senti. Hageja nõude alus on

PankrS § 114 lg 2. Selle sätte kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui see anti

kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse

tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud,

samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi

võlgniku maksejõuetusest teadma.

Lisaks PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldustele peavad olema tagasivõitmise hagi

rahuldamiseks täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused.

Hageja pidi maakohtus tõendama:

• tagatise andmine kahjustas võlgniku võlausaldajate huve;

• tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist;

• tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks;

• võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud;

või:

• võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku

maksejõuetusest teadma.

Riigikohus on kohtupraktika ühtlustamise huvides märkinud, et pankrotiseaduse § 114 lg 1 p 2

alusel tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise kas juhul, kui: 1) tagatis anti kuue kuu jooksul

enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui

võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, või 2) kui võlgnik

oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetust

teadma. Seega sisaldub nimetatud sättes kaks alternatiivset tagatise andmise tagasivõitmise

koosseisu (RKTKo 23. oktoober 2008, tsiviilasi nr 3-2-1-87-08 . p 13).

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et võlausaldajate huvide kahjustamise saab

tuvastada üksnes siis kui kohus tuvastab, et tagatise saajale pidid olema teada asjaolud, mis

andsid aluse eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist.

Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui

pankrotihaldur tõendab, et teiste võlausaldajate nõuded oleksid hüpoteetiliselt ilma

vaidlusaluste tagatisteta saanud suuremas ulatuses rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et

võlausaldajate huvide kahjustamise saab tuvastada selle kaudu, et tagatise andmata jätmisel

oleks pankrotimenetluse võlausaldajate olukord muutunud võrreldes tagatise andmise

olukorraga. Tagatise andmata jätmise korral saab teiste võlausaldajate nõudeid suuremas

summas rahuldada ja selleks on praeguses pankrotimenetluses ka reaalsed vahendid olemas.

Hageja ei ole ümber lükanud asjaolu, et üksnes seatud tagatiste tõttu on hageja võrreldes teiste

võlausaldajatega eelisseisus.

Tagatise tagasivõitmise tulemusena koheldakse hagejaga samaväärselt kõiki teisi tagamata

nõuetega võlausaldajaid, sealhulgas ka võlausaldajat, kes esitas pankrotiavalduse võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks ja seda oluliselt enne, kui hageja esitas hagi kohtule ja seati tagatis.

15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmine PankrS §

114 lg 1 p 2 alusel on võimalik üksnes väga erandlikes olukordades, kus on tuvastatav

hageja ja pankrotivõlgniku käitumise pahas usus.

Ringkonnakohus leiab, et hageja tahte tagatise seadmiseks saab tuvastada analoogia alusel

TsMS §-ga 391, kus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks

on piisav, kui tuvastakse, et hageja taotles hagi tagamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et

hageja taotles hagi tagamise korras tagatise seadmist võlgniku varale, seega on tagatise andmine

tagasivõidetav, kui muud eeldused on täidetud.

16. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et võlausaldajate huve kahjustas hagejale antud tagatis, siis

järgnevalt kontrollib kohus PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldusi. Vaidlust ei ole selle üle,

et OÜ Märja Monte pankrotimenetluses määrati ajutine haldur 9. jaanuaril 2020 (tsiviilasi

nr 2-19-17913). Hageja taotluse alusel seati tsiviilasjas 2-19-20350 OÜ Märja Monte kinnistule

kohtulik hüpoteek hageja nõude tagamiseks 20. detsembri 2019 määruse alusel 3. jaanuaril

2020. Seega anti tagatis vähem kui nädal enne ajutise halduri nimetamist. Ringkonnakohus

leiab, et kuna tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist on täidetud PankrS

§ 114 lg 1 p-s 2 sätestatud esimene eeldus.

17. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalide alusel saab tuvastada, et tagatis anti

sissenõutavaks muutunud kohustusele. Hageja väitel sisaldas kohtulik hüpoteek põhinõuet 40

962 eurot, millele lisandus arvestuslik viivis. Kuna hagi tagamise korras seatud tagatis pidi

tagama ka menetluse käigus tekkivad prognoositavad kõrvalkulud, siis on tegemist PankrS §

114 lg 1 p-s 2 sätestatud tagatise andmisega juba sissenõutavaks muutunud kohustustele.

18. Kohtumääruse alusel seatud kohtulik hüpoteek ei ole iseseisev tagatise andmise kohustuse

alus. Võlgniku kohustus tagatise andmiseks võib tuleneda seadusest või lepingust. Asjas ei ole

esitatud asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada, et pankrotivõlgnik oli kohustatud tagatise

andmiseks. Kuna pankrotivõlgnikul tagatise andmise kohustus puudus, siis on täidetud PankrS

§ 114 lg 2 p 1 esimeses alternatiivis sätestatud eeldus tagatise andmise tagasivõitmiseks.

19. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et tagatise andmine kahjustas võlausaldajate huve,

tagatis anti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tagatis seati juba tekkinud

kohustuse tagamiseks ning võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks

kohustatud. Seega on täidetud eeldused tagasivõitmise korras tagatise andmise kehtetuks

tunnistamiseks PankrS § 114 lg 1 p-s 2 esimese alternatiivi alusel. Kostja ei tuginenud

vastuhagis ega apellatsioonkaebuses alternatiivsele tagasivõitmise alusele, st ei esitanud

asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu

ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Ringkonnakohus on seotud

apellatsioonkaebuse piiridega ja ei kontrolli seetõttu tagasivõitmise eeldust PankrS § 114 lg 1

p-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel.

Ringkonnakohus märgib, et sõltumata hüpoteekide kinnistusraamatusse kandmise aluseks

oleva Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 määruse (tsiviilasi nr 2-19-20350) kehtivusest, ei

taga hageja nõude tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek käesoleva otsuse jõustumisel enam

hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses.

20. Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, seetõttu tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja

taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse p-s 1 märkis kostja menetluskuludeks

riigilõivu 420 eurot, kuna kostja vastuhagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele ja

riigilõiv on põhjendatud menetluskulu, siis tuleb 420 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista

TsMS § 162 lg 1 järgi.

21. Kostja esitas 23. märtsil 2023 taotluse apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõivu 420

euro tagastamiseks OÜ Märja Monte arvelduskontole nr EE801010220277831225.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tuleb kostja taotlus enam tasutud

riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasus kostja

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 3500 eurot

kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Kostja on tasunud riigilõivu

rohkem 420 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada OÜ Märja Monte

arvelduskontole

nr EE801010220277831225.

Riigilõivu tagastamine (otsuse resolutsiooni p 2.5) ei ole kaevatav (TsMS § 150 lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/