2-21-6901/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.04.2023, Tallinn, kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-21-6901

Tsiviilasi

Tsiviilasjas hind

Teamster Drive Systems OÜ hagi Metallurg Engineering OÜ

vastu võla, viivise saamiseks

33178,19 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Teamster Drive Systems OÜ (12687433, Ehitajate tee

116, Tallinn), seaduslik esindaja AK

Lepinguline esindaja Reelika Tuisk, e-post: xxx

Kostja: Metallurg Engineering OÜ (11807964, Suur-Sõjamäe

35a, Tallinn), seaduslik esindaja MQ

Lepinguline esindaja Anatoli Orlovski, e-post:

xxx

Menetluse liik

Kohtuistung 01.03.2023, Tallinn, osalesid AK, R. Tuisk, MQ,

A. Orlovski

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Metallurg Engineering OÜ-lt Teamster Drive Systems OÜ kasuks põhivõlga

27000 €, viivist 4018,19 € ning alates 01.05.2021 viivist võlgnetavalt põhivõlalt

võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud Metallurg Engineering OÜ kanda. Kohus määrab kulude

suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist.

4. Rahuldada Teamster Drive Systems OÜ taotlus 08.11.2021 istungi protokolli

parandamiseks ja lugeda protokolli 2.-l lehel kell 00:10:12 hageja esindaja vastuse

„ Tänase seisuga on omand üle antud.“ asemel õigeks järgmine: „Omand on üle antud

saatelehel märgitud kuupäeva seisuga.“.

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Tingkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule

esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

30.04.2021 (dlt 2) esitatud hagis märkis hageja, et kostja pöördus hageja poole sooviga tellida

hüdraulika sisseseade. Hageja ja kostja pidasid kirjavahetust, mille käigus täpsustati ja fikseeriti

konkreetsed sisseseade tehnilised andmed ja parameetrid, edastati joonis, kuidas sisseseade on raamis

ning kostja kinnitas oma 09.04.19 kl 13.37 e-kirjas kostja tellitava seadme joonised, andmed (lisa 1).

Vastavalt kinnitusele, vahendas hageja Soome Boch Rexroth OY tehases 18.06.2019 valminud

sisseseadet ning lasi tarnida selle kostja juurde 20.06.2019 (transpordifirma HRX saateleht, lisa 2).

Vastavalt tellitud ja tarnitud seadmele esitas hageja 21.06.2019 kostjale tasumiseks arve nr 190738

summas 27000 EUR (lisa 3), mille maksetähtaeg on märgitud ettemaks, kuid arve esitamise hetkel oli

reaalselt kaup kostjale juba üle antud. Seega oli arve tasumise tähtaeg 21.06.2019.

Kuivõrd kostja arvet ei tasunud, saatis hageja kostja teisele kontaktisikule uuesti arve 19.08.2019 kell

16:32 e-kirjaga ning seejärel, kui tasumist ei toimunud, saatis hageja 10.09.2019 e-mailiga küsimuse,

et „millal on oodata arve tasumist?“. Seejärel kirjutas hagejas 30.10.2019 kostjale ja küsis, et „kuidas

on tasumata arvega?“. Sama sisuga e-kirja saatis hageja kostjale 27.11.2019, 19.12.2019 ja 09.01.2020

(lisa 4, e-kirjad kostjale). Kostja ei vastanud midagi eeltoodud e-kirjadele. Lisaks saadetud e-kirjadele,

helistas hageja juhatuse liige AK kostja esindajale M-ile ning kostja esindaja lubas telefoni teel

korduvalt kohe-kohe arve tasuda ja mittetasumise kohta viitas erinevatele põhjustele (COVID kriis,

partneri finantsprobleemid, elektritoite probleemid partneri tehases jne).

22.07.21 (dtl 48) märkis hageja, et mingit nõuet pole üle läinud Intrum Estonia AS-ile, nõudekirjas oli

selge viide, et viimane on hageja esindaja.

08.12.21 (dtl 83) märkis järgmist. Hageja saatis kostjale müüdud seadme pakkumuse 12.12.2018 e-

kirjaga, mille manuses oli lisatud pakkumine nr 10572 koos seadme esmase kirjelduse ja hinnaga (lisa

1). Kostja tutvus sellega, helistas hagejale ja palus saata pakkumise juurde pilte, et milline pakutud

seade esialgses lähenemises välja näeb ja millistest peamistest komponentidest ta koosnema hakkab.

Hageja saatis kostjale 13.12.2018 e-mailiga illustreeriva materjali seadme kohta (lisa 2). Esimesel

pildil on esialgne illustreeriv pilt hiljem tarnitud seadmest ja teised pildid on seadme mõningad

olulisemad

koostisosad.

Tehniliste andmete täpsustamise osas pidasid pooled e- kirjavahetust. 31.01.2019 e-kirjas oli

kajastatud seadmele tulevate klappide tehniline kirjelduse ja lisatud tooteleht (lisa 3). See e-kiri on

samuti vastuseks kostja suulisele päringule tehniliste asjaolude kohta (kuidas klappe juhitakse, millise

automaatikaga juhtkilbi peavad nad ise ehitama ja häälestama, et seade tööle hakkaks). Hageja saatis

selle kohta info. 07.03.2019 osales hageja seaduslik esindaja AK kostja kontoris kohapeal projekti

koosolekul ja kohtus kostja seadusliku esindaja MQ’i ja töötaja DR’ga. Sealsel koosolekul arutati

hagejapoolset hinnapakkumist ning kostja nõustus hageja pakkumises nr 10572 toodud seadme

hinnaga, kuid täiendavalt soovis kostja veel täpsustada seadme tehnilisi omadusi. Sisuliselt toimus

peale hageja poolt hinnapakkumise tegemist mitu kuud seadme tehnilise poole kooskõlla viimine

kostja kui kliendi soovidega ja seda läbi mitmete kostja poolsete tehniliste muudatuste. Tellitava

seadme tehnilise poole lõplik kinnitus ehk VÕS § 20 lg 1 järgne aktsept saabus kostjalt 09.04.2019 e-

mailiga (hagiavalduse lisa 1) ja sellest päevast loeti lisaks eelnevalt kohtumisel suuliselt kinnitatud

seadme hinnale ka kinnitatuks seadme lõplik tehniline kirjeldus ning algas seadme koostamine Bosch

Rexroth OY tehases Soomes. Hageja loeb tehniliste parameetrite kostja kinnitust hageja tellimuse

kinnituseks, sest enne seda ei alustatud tootmisega. Hageja ootas enne seda kostjalt n-ö. "rohelist tuld",

et kõik on nii nagu kostja soovib. Seega sõlmiti müügileping 09.04.2019.

Vastavalt pakkumisele nr 10572 oli tellimuse täitmise aeg 14 nädalat tellimuse esitamisest. Kuivõrd

kostja kinnitas lõplikult tellimuse 09.04.2019, siis sealt hakkas lugema tellimuse täitmise aeg. Nii

pakkumises kui ka peale seadme valmimist 21.06.2019 esitatud arvel (hagiavalduse lisa 3) oli tasumise

tingimuseks ettemaks, kuid seade jõuti tootja tehasest kostja poole teele panna enne seda kui hageja

esitas kostjale arve. Vastavalt tehase saatelehele (Delivery note - lisa 4) saadeti seade välja kostja

poole 18.06.2019 ning vastavalt hagiavalduse lisas 2 olevale saatelehele läks seadme omandiõigus

kostjale üle 20.06.2019, mil kostja esindaja tarnitud seadme vastu võttis (täpsemalt 20.06.2019 kell

13:24 kostja aadressil Suur-Sõjamäe tn 35). Hagejal oli kavatsus esitada kostjale vastavalt

hinnapakkumisele nr 10572 seadme kohta ettemaksu arve, aga kuna seade valmis tootja Boch

Rexrochti tehases kiiremini ja pandi kostja poole teele, siis jõudis seade kostjani 20.06.2019 ehk samal

päeval hageja arve esitamisega. Kostja ei ole arvele vastu vaielnud ega kauba kättesaamise fakti

vaidlustanud.

04.09.2019 kirjutas kostja esindaja DR hageja seaduslikule esindajale küsimuse seadmele sobiva

hüdraulika õli kohta. Hageja vastas 05.09.2019 ja toimus arutelu õli sobivuse üle (lisa 6). 11.11.2019

e-kirjas küsis kostja seaduslik esindaja tehnilist abi hüdraulikasüsteemi käivitamisel. Hageja vastas

kostja päringule 11.11.2019 kell 10:32 e-kirjaga ja andis juhendeid (lisa 7, 8). 12.11.2019 kell 09:12

saatis hageja veel täiendavaid selgitusi koos joonisega (lisa 9). Peale seda ei ole kostja rohkem hageja

poole ei pöördunud. Hageja sai eeldada, et hüdraulika süsteem saadi tööle ja rohkem ei ole vaja hageja

abi.

Hagejal oli vastavalt müügilepingule kohustus tarnida kostjale hageja enda poolt tulevikus omandatav

seade, mis oleks valmistatud kostja poolt esitatud (09.04.2019 e-mail, hagi lisa 1) tehniliste andmete

järgi. Hageja kohustuses ei olnud seadme tehases töösse seadistamine. Kostja tehnilise kirjelduse järgi

ostetud seade on suurema süsteemi üks väike osa ning iseseisvalt ei ole kasutatav. Hageja andis

kostjale üle seadme juurde käiva tehnilise dokumentatsiooni 642-l leheküljel (joonised, skeemid,

juhendid jne) mälupulgal.

03.10.2019 soovis kostja sama hüdrojaama projekti juurde tellida samu tooteid, mis juba olid hageja

poolt tarnitud seadme küljes. Kostja vastas samal päeval 03.10.2019 kell 15:05:53 e-kirjaga ja saatis

fotod hageja tarnitud seadmel olevates klappidest (lisa 10). Hageja saatis 07.10.2019 kell 12:11 e-

mailiga kostjale hinnapakkumise nr 12907, millele peale kostja helistas ja soovis tooted ära tellida.

Seejärel saatis hageja 15.10.2019 kell 16:41 e-kirjaga kostjale arve nr 191196 summas 997,30 € ja

palus arve tasuda ettemaksuna, kuivõrd krediiti hageja kostjale ei olnud valmis andma seoses võlas

oleva arvega. Kostja ei maksnud kohe seda ära. 10.12.2019 palus kostja esindaja DR uuesti sama arvet,

et see ettemaksuna tasuda. Hageja saatis 10.12.2019 kell 15:37 e-kirjaga uuesti arve (lisa 10). Hageja

on seisukohal, et 03.10.2019 kostja poolt saadetud fotod, milledelt nähtub hageja poolt kostjale

müüdud seade, tõendavad, et hageja müüdud seade on kostja valduses. Seega on hageja teinud

võimalikuks seadme omandi ülemineku kostjale vastavalt VÕS § 208 lg 1. Kostja endapoolset

ostuhinna tasumise kohustust täitnud ei ole. Uute toodete osas tasus kostja ettemaksu 11.12.2019 ning

saatis maksekinnituse hagejale e-mailiga ja leppis kokku kaubale järele tulemise 12.12.2019 hageja

kontorisse (lisa 11).

25.02.22 (dtl 162) märkis, et poolte vaheline tava ja praktika on olnud selline, et kostja kinnitas hageja

kirjaliku pakkumise oma kirjaliku (harva suulise) tellimusega ning on seeläbi aktsepteerinud ka hageja

müügi-ja tarnetingimused. Sellega on loetud leping sõlmituks. Ka teiste arvete puhul on lepingute

sõlmimine toimunud samal viisil. Hageja pakkumises nr 10572 oli viide hageja müügi- ja

tarnetingimustele.

Bosch Rexroth on toodete edasimüüja Eestis ning kinnitas, et ta oli müüdud seadme omanik. Ka

hageja müügi- ja tarnetingimuste punkt 2.3 sätestab, et müüja jätab endale õiguse tarnida ostjale

tooteid oma tootevalikust otse väljaspool Eesti Vabariiki asuvast tootmistehasest. Kuigi hageja on

seisukohal, et hageja ja Bosch Rexrothi omavaheline arveldus ei puutu kostjasse, on Bosch Rexroth

OY kinnitanud, et hageja on tasunud tootja arve (lisa 4).

Kostja on viivituses ja seadusjärgne viivis on võlalt perioodi 22.06.19 - 30.04.21 eest 4018,19 €.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlga 27000 €, viivist hagiavalduse esitamise

seisuga 4018,19 €, täiendav viivis arvestatuna võlgnevuse summalt (27000 €) alates 01.05.2021 kuni

võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud ja sellelt

nõutava viivise palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kulud hageja kanda.

Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõue, kuna see on esitatud 1,5 aastat hiljem Intrum Iustitia poolt,

seega on nõue üle läinud (07.06.21, dtl 30).

Hageja ei ole seadme valmistaja s.o. seadme tootja. Tegelik seadme tootja on tehas „Bosch Rexroth“

ning antud seadme on hageja ise tellinud tehaselt. Et tõendada nõudeõiguse olemasolu, peab hageja

tõendama, et ta on tasunud seadme eest. Hageja on teadlik, et tegelik seadme tellimuse kättesaaja on

metallurgia ettevõte (tehas) „Heneken Melts s.r.o“, mis asub Slovakkias (Heneken Melts s.r.o

Vajanského 146, 053 61 Spišské Vlachy, Slovakia). Hageja tellimusel valmistatud seade on osa

metallurgiaseadmetest ning käesoleva ajani ei tööta see nõuetekohasel viisil. Kostja on korduvalt

pöördunud hageja poole, et kas kaugteel või kohapeal kõrvaldada puudused, kuid kostja on sellest

keeldunud.

Vaadeldaval juhul ei ole kostja ja hageja vahel lepingut sõlmitud. Kostja ei võtnud endale tasumise

kohustust. Hageja poolt esitatud arve (arve ei ole esitatud sõlmitud lepingu raames) ei tekita rahalise

kohustuse täitmise kohustust (20.07.21 vastus, dtl 45).

Arve esitamine ei tähenda lepingu sõlmist, lepingu sõlmimine on tõendamata (10.01.22, dtl 148).

Hageja pidanuks esitama uue pakkumise uutel tingimustel, mida pole tehtud, sest pakkumises nr 10575

ja arves nr 190738 oli orienteeruv hind ja räägiti ettemaksust, mida ei esitatud. Pakkumuse aeg lõppes

12.01.19 ja hageja pidi tegema uue pakkumuse, kuid ei teinud seda. Seega polnud leping sõlmitud

09.04.19 (19.01.22 dateeritud dokument, esitatud kohtule 07.04.22, dtl 182, infosüsteemi dokumendi

nr 27.)

Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kõigepealt käsitleb kohus otsuses asjas kohalduvaid õigusnorme (I), siis vaidlustamata asjaolusid (II),

siis lahendab nõuded (III) ja seejärel võtab seisukoha menetluskulude ja protokolli parandamise

taotluse kohta (IV).

I

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on

leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping

sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole

otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping

sõlmituks teo tegemisest, lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole

taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui

nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et

pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumuse (aktsept) on otsese tahteavalduse või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS

§ 82 lg 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja § 113 lg 1 II lause järgi

seadusjärgset viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku

ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

TsÜS § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud

toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga

saavutada kokkulepe olulistes küsimustes (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17- 17217,

p 15). TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud

teisiti. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada

tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo 05.11.2014, nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk

konkludentselt on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja

lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo 21.10.2020, nr 2-18-109972/115,

p 12).

VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine

on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui

senisele võlausaldajale, lg 3 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

II

Vaidlustamata asjaolud

Hageja esitas kostjale tasumiseks arve 21.06.2019 nr 190738 arves märgitud hüdraulika seadme eest

tasumiseks 27000 € (dtl 13-14), mille tasumise aeg oli 21.06.2019. Kostja ei ole hagejale seda summat

tasunud. Hüdraulikaseade on tarnitud kostja lattu Suur-Sõjamäele (saateleht nr FI00156084, dlt 12,

hagi lisa 2). Viivis on arvestuslikult perioodi eest 22.06.19-30.04.21 hagetavalt võlalt seadusjärgses

määras 4018,19 €.

III

Vaidlus on selles, kas pooled sõlmisid müügilepingu.

Kohtule hageja esitatud ja kostjale saadetud 12.12.18 e-kirjast nähtub, et hageja saatis kostjale

pakkumise nr 10572 koos seadme esmase kirjelduse ja hinnaga (08.12.21, Lisa 1, tõlge dlt 93). Hageja

esitas kohtule e-kirja 13.12.2018 koos illustreeriva materjaliga seadme kohta (Lisa 2, tõlge dlt 98).

Hageja poolt kohtule esitatud kostjaga peetud e-kirjavahetusest 31.01.19 (lisa 3, dtl 119 tõlge)

nähtuvalt vastab hageja kostjale ja täpsustab toote andmeid. Hageja seadusliku esindaja AKe

seletustest vande all (protokoll 01.03.23, dtl 287jj) nähtub, et 2018.a lõpus pöördus kostja hageja poole

sooviga osta hüdraulikaseade projekti jaoks, mille tarvis peeti korduvalt koosolekuid, arutati tehnilisi

nüansse. Selle käigus teatas hageja kostjale, et hind ei muutu tehniliste üksikasjade tõttu ning kostja

soovis, et hageja telliks seadme ära. Selline jutt toimus kostja kontoris suuliselt. Hageja seletas, et uut

pakkumist polnud vaja kostjale teha, sest kostja oli tellimust kirjalikult kinnitanud ning pakkumises

märgitud 30 päeva on tavaline standardmärge juhuks kui mõni klient avastab 2 aasta pärast ja soovib

asja osta, et siis saab hageja hinda korrigeerida. Seletuste kohaselt tarniti seade kostjale 2019.a. juunis

ja tehnilise dokumnetatsiooni andis hageja üle kostja töötajale DRle mälupulgal kostja tootmishallis.

Seletuste kohaselt ei olnud tegemist valmisseadmega, mis oleks iseseisvalt saanud töötada, osa seadme

osi tuli kostjal endal hankida. Seda, et kostja soovis, et hageja hangiks seadme, sai hageja aru siis, kui

oldi kostja kontoris ja kostja ütles, et hind 27000 koos käibemaksuga, sobib. Antud olukorras tuli seade

kiirelt, ettemaksu ei jõutudki kostjalt küsida. Seade tarniti kostja tehasesse Suur-Sõjamäele. Hageja

esitass kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse 21.03.19 - 09.04.19, millest nähtub, et hageja on

palunud kinnitust kostjalt, kas kõik sobib, kuna tehas vajas tehniliste andmete kirjalikku kinnitust ning

palus need üle vaadata. Kostja vastas hagejale 09.04.19 e-kirjaga ja kinnitas hüdrojaama paigutuse ja

andmed (hagi lisa 1, dtl 6jj). Hageja esitatud pakkumisest nr 10572 12.12.18 (08.12.22 dokumendi lisa,

dlt 92) nähtuvad hüdraulika seadme nimetus, tehnilised andmed ja hind 27000 €. Kostja seaduslik

esindaja MQ andis seletusi vande all (01.03.23 istungi protokoll dtl 290jj). Seletuste kohaselt oli ta

selgitanud kontoris peetud rääkimiste käigus hagejale, et seade läheb Slovakkias asuvale ettevõttele.

Lisaks seletas kostja seaduslik esindaja, et seadmega oli probleeme, millest teavitas hagejat. Ta seletas,

et kui seade kätte saadi, siis selgus kohapeal, et seade ei tööta. Kostja seletas, et hagejaga ei ole

räägitud ei ettemaksust, tarneajast ega muid küsimusi. Kostja seletas, et käesolevas asjas oli vaja teha

leping ja erimeelus on selles, et seade ei tööta.

Hinnates kogumis poolte seletusi vande alla, poolte eeltoodud e-kirjavahetust, asub kohus järeldusele,

et pooled pidasid suuliselt läbirääkimisi selles, et hageja tarniks kostjale hüdraulikaseadme, mille

tehnilised tingimused ja hind 27000 € koos käibemaksuga oli näidatud pakkumises nr 10572, e-kirjas

12.12.18 ja pooltevahelises edaspidises e-kirjavahetuses. Seega asub kohus järeldusele eeltoodud

tõendeid kogumis hinnates, et hageja tegi VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1 pakkumuse kostjale müüa talle

pakkumises nr 10572 ja e-kirjavahetuses ning hageja seletustes mainitud seade 27000 € eest ning

kostja aktsepteeris VÕS § 9 lg 2, § 20 lg 1 järgi suuliselt ja lisaks ka 09.04.2019 e-kirjaga hageja

pakkumust osta vastava hinnaga vastav seade.

Isegi kui kostja pole selgelt ja ühemõtteliselt väljendanud kirjalikult,

et ta soovib osta pakkumises märgitud seadet vastava hinnaga ja pole seda ka märkinud 09.04.19 e-

kirjas,

on tema 09.04.19 e-kirjaline kinnitus, eelnev pooltevaheline e-kirjavahetus ning hageja antud seletus

selle kohta, et kostja kinnitus suuliselt, et talle sobib seade vastava hinnaga,

kostja antud kaudne tahteavaldus TsÜS § 68 lg 3 tähenduses olla hagejaga õiguslikult seotud, et osta

hagejalt seade 27 000 €-ga.

Nii on ülalviidatud tõenditega tõendatud, et pooled vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi TsÜS § 67,

68 lg 1, 3, VÕS 8 lg 1, § 9 lg 1, 2 mõttes erinevatel viisidel, nii suuliselt kui kirjalikult, et sõlmida

hüdraulikaseadme müügileping. Kuna kostja andis e-kirjaga hageja nõudel seadme tehniliste andmete

sobivuse kohta kinnituse 09.04.19, siis on poolte vahel leping sõlmitud VÕS § 8 lg 1, 9 lg 2, 3 järgi

vastava kinnitusega 09.04.19.

Kostja seadusliku esindaja seletus, et sellise suure ostu puhul oleks pidanud olema kirjalik leping, ei

ole kooskõlas teiste tõenditega. Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks avaldanud mingilgi viisil tahet

sõlmida leping kirjalikus vormis, st et vastavalt poolte kokkuleppele oleks leping sõlmitud vaid

kirjalikus vormis VÕS § 11 lg 2, 4 järgi. Kostja seadusliku esindaja seletustest vande all nähtub vaid

etteheide hagejale, et seade justkui ei tööta. Seega ei kinnita kostja seletused vande all seda, et pooled

pole sõlminud müügilepingut või et kostja pole soovinudki seda seadet osta või oleks poolte vahel muu

lepingu (muu lepingu olemasolu ei ole kostja oma vastustes ka väitnud).

Poolte vahel peetud e-kirjavahetusest ajavahemikul september 2019 - november 2019 (hageja 08.12.21

dokumendi lisad 6, 7, 8, 9, dtl 124-136) nähtub, et pooled arutavad seadmega seotud küsimusi, nagu

millist õli kasutada ja kuidas tehniliselt toimida (käivitada jms). Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks

saanud toote, mida ta pole kunagi soovinud osta. Seega kinnitavad need kirjad hageja väiteid, et kostja

on soovinud saada vastava hüdraulikaseadme, vastasel korral oleks mõistlik võlgnik/võlausaldaja ehk

kostja teatanud kohaselt hagejale, et tal ei ole märgitud seadmega mingit puutumust ja pole soovinud

seda osta. Hageja on esitanud 09.01.20 e-kirja kostjale, milles palub arve tasumist (dtl 15jj, hagi lisa

4). Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja pole soovinud osta seadet, vastasel korral oleks mõistlikult käitunud

kostja teatanud kohaselt hagejale, et tal ei ole seadmega mingit puutumust.

Nii on tõendatud hageja väited, et pooled sõlmisid vastava hüdraulika seadme müügilepingu 09.04.19

VÕS § 208 lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi ning kostja väited, et sellist lepingut pole sõlmitud, on alusetud. Kuna

kohus tuvastas eeltoodud tõendite alusel pooltevahelise müügilepingu sõlmimise, ei ole vaja kohtul

hinnata poolte varasemat praktikat lepingute sõlmimise küsimustes ega ka 25.02.22 kohtule esitatud

müügi- ja tarbetingimusi, kostja poolt varem hagejale tasutud summade kohta esitatud arvete

nimekirja ja pangakonto väljavõtet (lisa 1, 2, 3, dlt 159, 160 153jj).

Kostja väide ja asjaolu, kas hageja on tasunud selle seadme eest oma lepingupartnerile ja et hageja ise

soetas selle tootjalt Boch Rexroth OY-lt, ei oma hageja ja kostja vahelise müügilepingu sõlmimise ja

täitmise seisukohalt tähtust, mistõttu ei ole kohtul vaja sisuliselt hinnata Boch Rexroth OY kinnitust

selle kohta, et hageja on omakorda viimasele seadme eest tasunud (25.02.22 dokumendi lisa 4, dtl 158,

tõlge dtl 166). Samuti ei oma tähtsust vaidluse seisukohalt, kas kostja soovis 03.10.2019 tellida veel

juurde tooteid, mille tõttu ei ole vaja hinnata hageja poolt kohtule esitatud kostja 03.10.19 e-kirja,

fotosid seadmel olevatest klappidest, hinnapakkumist nr 12907, arvet nr 191196 ja maksedokumenti

tolle arve tasumise kohta 11.12.19 (08.12.22 dokumendi lisa 10, 11 dtl 137-146).

Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et seade tarniti kostja lattu ja et kostja on seadme kätte saanud. Seetõttu

ei ole vaja hinnata ka hageja 08.12.21 esitatud HRX AS-i kirja selle kohta, kas saatelehe originaal

koos allkirjadega on säilinud või ei (lisa 5, dlt 121). Seega on tõendatud, et hageja on andnud üle

kostjale ka seadme omandi VÕS § 208 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS

§ 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, § 208 lg 1 järgi müügihinna 27000 euro tasumist. Kostja väide, et hageja on

nõude loovutanud Intrum Estonia AS-le, ei ole millegagi leidnud kinnitust, sest märgitu ei nähtu

kostjale saadetud nõudekirjast (dtl 36, kostja 07.06.21 lisa). Vastupidiselt nähtub kirjast, et

võlausaldaja on hageja, kes on volitanud Intrum Estonia AS-i võlga sisse nõudma kostjalt ja palunud

tasuda võlg Intrum Estonia AS-i arvele. See ei tähenda hageja nõude üleminekut Intrum Estonia AS-le

VÕS § 164 lg 1, 2 järgi.

Müügihind tuli tasuda arve järgi 21.06.19. Selles vaidlus puudus. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale

27000 € ehk müügihinda, siis on kostja rikkunud müügilepingust ja VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg

1, 2 tulenevat müügihinna tasumise kohustust ning on kohustuse rikkumises ehk viivituses VÕS § 100

järgi. Ülaltoodu alusel on tõendatud ja põhjendatud hageja müügihinna tasumise nõue 27 000 € VÕS §

8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 järgi. Viivise arvestust ei ole kostja

vaidlustanud. Viivis on seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi perioodi 22.06.19-

30.04.21 (hagi esitamise aeg) eest võlalt kokku 4018,19 €. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus

nõuda alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 01.05.21 viivist võlgnetavalt põhivõlalt

seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II aluse järgi kuni võla tasumiseni.

Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 27000 €, viivist

4018,19 € ja alates 01.05.21 viivist võlgnetavalt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

IV

Menetluskulude jaotus, protokolli paranduse taotlus

TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagi rahuldamise korral jäävad poolte menetluskulud selle kanda,

kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulus rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.

Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast asjas tehtud lahendi

jõustumist.

Kohus koostas 08.11.21 istungi kohta protokolli. Hageja esitas 10.11.21 protokolli parandamise

taotluse. Kohus palus kostjal vastata 17.11.2021 (dtl 77, kiri 10.11.21), kostja ei esitanud vastuväiteid.

Hageja märkis, et protokolli 2.-l lehel kell 00:10:12 vastab hageja esindaja kohtu küsimusele „mida

saateleht faktiliselt tõendab VÕS § 208 lg 1 tähenduses“ ning hageja esindaja vastas, et „omand on üle

antud kostjale selle kuupäeva seisuga“. Kuivõrd kohtu küsimus oli suunatud konkreetse tõendi kohta

(hagi lisas 2 olev saateleht), siis on ilmne, et „selle kuupäeva seisuga“ tähendab saatelehel märgitud

kuupäeva. Protokollis on kirjas. „Hageja es kohtule saatelehe kohta: Saateleht: tänase seisuga on

omand üle antud. Lepingu sõlmimise kohta: Hagejal on esindaja täiendavaid tõendeid. Omavahel

rääkisid hageja poolt AK ning kostja poolt kaks inimest. Hageja on seisukohal, et protokollis on ilmne

viga ning taotleb kohtult selle parandamist. Hageja esindaja ei öelnud, et omand on üle antud „tänase“

seisuga, kuivõrd see tähendaks kohtuistungi toimumise päeva. Hageja esindaja ütles, et omand on üle

antud saatelehel märgitud kuupäeva seisuga.

Kooskõlas TsMS § 53 lg 3, 4 parandab kohus protokolli järgmiselt:

Lugeda protokolli 2.-l lehel kell 00:10:12 hageja esindaja vastuse „ Tänase seisuga on omand üle

antud.“ asemel õigeks järgmine „Omand on üle antud saatelehel märgitud kuupäeva seisuga.“.

(digitaalne allkiri)

Kohtunik