2-22-9229/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9229 Tsiviilasi AS-i LTH-Baas taotlus keelduda Saksamaa Liitvabariigi kohtulahendi täitmisest Menetlustoiming Avalduse läbi vaatamata jätmine ja esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamine ning riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AS LTH-Baas (registrikood 10449400) Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Männik ja Asko Pohla Asjast puudutatud isik IVN Immobilienverwaltung Nord GmbH (välisriigi registrikood DE.HRB11100#0003273944-76, aadress Thomas-Mann-Str 19, 18055 Rostock, Saksamaa Liitvabariik) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Uuendada asja menetlus.

2. Jätta läbi vaatamata AS-i LTH-Baas (registrikood 10449400) avaldus IVN Immobilienverwaltung Nord GmbH (välisriigi registrikood DE.HRB11100#0003273944- 76) vastu.

3. Tühistada Harju Maakohtu 13.07.2022.a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9229 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

4. Jätta rahuldamata AS-i LTH-Baas (registrikood 10449400) 14.03.2023.a taotlus riigilõivu

25 eurot tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust osas, millega lahendati riigilõivu tagastamise taotlus.

2 (3) Määruse peale osas, millega jäeti avaldus läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruse peale osas, millega määrati kindlaks menetluskulude suurus, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohus menetleb AS-i LTH-Baas (avaldaja) taotlust keelduda Saksamaa Liitvabariigi kohtulahendi täitmisest. Puudutatud isik on IVN Immobilienverwaltung Nord GmbH. Kohus rahuldas 13.07.2022 avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse ja peatas esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr xxx, sealhulgas 06.06.2022 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitmine. Kohus peatas 29.09.2022 määrusega menetluse kuni jõustub Saksamaa kohtulahend, millega tühistatakse või jäetakse tühistamata täitedokument (Gemeinsames Mahngericht der Länder Hamburg und Mecklenburg-Vorpommern 22.03.2021 välisriigi kohtulahend nr 21-3525630-0-6). Avaldaja esitas 14.03.2023 taotlused menetluse uuendamiseks, avaldusest loobumiseks, kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks ja avalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus määras 15.03.2023 kirjas puudutatud isikule tähtaja avaldaja taotlustele seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 29.03.2023. Puudutatud isik ei esitanud seisukohta ega menetluskulude nimekirja.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Avaldaja avaldas, et kuna pooled on lõpetanud menetluse seoses kohtutäiturile täitmiseks esitatud täitedokumendiga (Gemeinsames Mahngericht der Länder Hamburg und Mecklenburg-Vorpommern 22. märtsi 2021 välisriigi kohtulahend nr 21-3525630-0-6) kompromissiga, palub avaldaja menetluse tsiviilasjas nr 2-22-9229 uuendada. Kohus on seisukohal, et kohus saab peatunud menetlust uuendada TsMS § 361 lg 1 alusel. Kohus uuendab asja menetluse.

3. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Avaldaja nõuet lahendatakse hagita menetluses, mida saab alustada üksnes avaldaja avalduse alusel. Seetõttu on avaldajal õigus TsMS § 477 lg 6 mõistes avaldus tagasi võtta, mitte avaldusest loobuda.

3 (3) Kohus käsitleb avaldaja taotlust avalduse tagasivõtmisena. Avaldaja on avalduse puudutatud isiku vastu tagasi võtnud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid, et avaldaja võtab avalduse tagasi. Kohus võtab eeltoodut arvestades vastu avalduse tagasivõtmise ning jätab avalduse läbi vaatamata.

4. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 4771 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus rahuldas 13.07.2022 avaldaja 29.06.2022 esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse ja peatas täitemenetlus täiteasjas nr xxx, sealhulgas 06.06.2022 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitmise. Avaldaja esitas 14.03.2023 taotluse muuhulgas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Avaldaja põhistas, et puudutatud isik esitas 02.03.2023 kohtutäiturile digitaalselt allkirjastatud e-kirja, milles ta palub lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr xxx. Kohtutäitur on kinnitanud avaldajale, et ta on vastava avalduse kätte saanud ning et täitemenetluse lõpetamiseks vajab kohtutäitur, et kohus tühistaks kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata, mistõttu esineb alus kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõude tühistamiseks. Kohus, võttes arvesse avaldaja avaldatut, tühistab kohaldatud esialgse õiguskaitse.

5. Avaldaja esitas 14.03.2023 taotluse avaldaja avalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasuti avalduselt riigilõivu 50 eurot, millest pool on 25 eurot. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 150 lg-s 2 sätestatud aluseid poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata, mitte ei lõpetanud menetlust kompromissi kinnitamise tõttu. Kohus jätab rahuldamata avalduse riigilõivu 25 eurot tagastamiseks. Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot (TsMS § 150 lg 8). Kohus jättis rahuldamata taotluse riigilõivu tagastamiseks, mis ei ületa TsMS § 150 lõikes 8 nimetatud 100 eurot. Seetõttu ei saa selles osas määruse peale esitada määruskaebust.

6. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus üldjuhul menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 7). Kuivõrd kohus ei rahuldanud avaldust, esineb alus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Samas on avaldaja kohtule põhistanud ja puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, et menetlusosalised on asjas sõlminud kompromissi, millega avaldaja on saavutanud eesmärgi, mida ta avalduse esitamisega taotles. Kohtu hinnangul on seetõttu ebaõiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu hinnangul on õiglane jätta antud olukorras menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Avaldaja loobus enda menetluskulude nõudest puudutatud isiku vastu ning puudutatud isik ei ole esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik