Legislator Case Law & Legislation
1-10-9389/14 AI generated

1-10-9389/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-10-9389/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

1-10-9389/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
insufficient substantiation of appeal appellate proceedings failure to substantiate appeal insufficiently substantiated grievance lack of standing to appeal appealable interim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.veebruar 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 1.veebruar 2011.a. Kriminaalasja number 1-10-9389

Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Urmas Reinola ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi I.H’ süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 27.oktoober 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.H Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav

I.H

(ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja Adv. Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 27.oktoobrist 2010.a. I.H suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 27.oktoobri 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada I.H KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 10-kuulise

vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada I.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.06.-02.06., 21.07.-22.07., 24.07.-

26.07., 09.08.-10.08.2010.a., s.o 9 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub vangistus 6 kuud ja 11 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 11.08.2010.a.

I.H mõisteti süüdi 6 varguse episoodis, nendest üks jäi katsestaadiumi.

Kõik vargused olid toime pandud kauplustest ajavahemikul 1.06.2010.a. kuni 9.08.2010.a.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Leiab, et

maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga range ja taotleb selle lühendamist kuni 9

kuuni, millist karistust veel vähendada 1/3 võrra. Samuti taotleb kohaldada osalist tingimuslikku vangistust või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub.

Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks

mõistetud karistuse reaalselt ärakandmise I.H poolt. Kohtukolleegium nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab samuti, et süüdistatava näol ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust või KarS prg.

74 ning KarS prg. 69 sätteid. I.H ei suuda vabaduses viibides hoiduda

kuritegude toimepanemisest ning kuritegude toimepanemisest hoidumiseks on teda

võimalik mõjutada vaid reaalse vangistuse mõistmisega. Maakohtu poolt mõistetud

vangistusmäär vastab süüdistatava süü suurusele ning arvestades kuriteoepisoodide arvu ei saa rääkida mõistetud karistusest, kui liiga rangest karistusest. Arvestades KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni ülemmäära, on tegemist lühiajalise ja sanktsiooni alammäärale ligilähedase vangistusega. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis võiks anda

aluse mõistetud karistuse kergendamiseks. Maakohus on arvestanud juba karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 27.oktoobrist 2010.a. I.H suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Urmas Reinola Sten Lind