2-23-219/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-219

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-219 Tsiviilasi N. L. A. hagi K. K. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. L. A. (isikukood XXX), seaduslik esindaja K. A. Kostja K. K. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta N. L. A. hagi K. K. vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Toimetada määrus kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT N. L. A. esitas 5. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi K. K. vastu elatise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 17. jaanuaril 2023 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduse täiendamiseks põlvnemise tuvastamise nõudega ja elatise nõude täpsustamiseks. Hageja esindaja sai Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määruse kättetoimetamisportaali vahendusel kätte 18. jaanuaril 2023. Hageja esindaja andis 9. veebruaril 2023 telefoni teel teada, et ei ole saanud määrust avada ja sellega tutvuda, mistõttu kohus edastas hageja esindajale määruse PDF-vormingus e-kirjaga. Hageja esindaja kinnitas 9. veebruaril 2023 vastava e-kirja saamist. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

2

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 80 lg 1 kohaselt kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Rahvastikuregistris puudub endiselt kanne lapse isa kohta. Kohus selgitas hagejale, et elatise nõude esitamiseks mehe vastu, kes ei ole lapse isana kantud rahvastikuregistrisse, tuleb tuvastada lapse põlvnemine sellest mehest. Kohus selgitas hagejale võimalust täiendada hagi isaduse tuvastamise nõudega või pöörduda isaduse omaksvõtuks perekonnaseisuasutuse poole. Rahvastikuregistrist ei nähtu, et kostja oleks isaduse omaks võtnud. Kuna hageja ei ole ka esitanud nõuet kostja isaduse tuvastamiseks, ei ole hagiga elatise väljamõistmiseks võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Seega leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid asjas ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik