3-23-74/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2023, Tallinn

Haldusasja number 3-23-74

Haldusasi Xu kaebus Kaitseressursside Ameti 05.01.2023 otsuse nr 11-

9.10/2023/1 tühistamiseks ja Kaitseressursside Ameti

kohustamiseks andma kaebajale ajapikendus seoses

lapse ja lapse ema ülalpidamiskohustusega

Menetlusosalised Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Kaire

Kiviselg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xu kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-74

2(5)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X kutsuti Kaitseressursside Ameti (KRA) 20.12.2022 otsusega nr 11- 9.1/2022/9644

ajateenistusse 30.01.2023.

2. X esitas 28.12.2022 KRA-le taotluse ajapikenduse andmiseks seoses perekondlike

kohustuste täitmisega.

3. KRA jättis 05.01.2023 otsusega nr 11-9.10/2023/1 taotluse rahuldamata.

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) järgi saab amet anda ajapikendust kutsealusele, kes peab

üleval vähemalt ühte alla kolmeaastast last või vähemalt kahte last või ühte üle kolmeaastast

last, kellel puudub teine vanem. Xu laps sai 17.05.2022 kolmeaastaseks, millega lõppes ka Xu

ajapikendus lapse ülalpidamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on Xul üks laps. Amet ei saa

Xule anda ajapikendust seoses elukaaslase rasedusega, sest KVTS sellist võimalust ette ei näe.

Ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks on võimalik taotleda pärast lapse sündi. Kui teine laps

sünnib ajateenistuse ajal, vabastab ajateenistuskoha ülem taotluse alusel Xu ajateenistusest

(KVTS § 56 lg 2 p 3). Lisaks, ajateenistuses viibimise ajal makstakse ajateenija lastele toetust

(toetuse suurus on 900 eurot kuus lapse kohta).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. X esitas 11.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.01.2023 ja

21.03.2023) KRA 20.12.2022 otsuse tühistamiseks ja KRA kohustamiseks andma kaebajale

ajapikendus seoses lapse ja lapse ema ülalpidamiskohustusega.

Kaebaja ei nõustu KRA otsusega, sest KRA ei ole hinnanud õigesti kaebaja ülalpidamise

kohustust. Kaebajal on 3-aastane laps ja kaebaja lapse ema on hetkel teise lapse ootel. Teine

laps sünnib 2023. a suvel. Kaebaja lapse ema on töötu ning seega on kaebaja (lapse isana)

kohustatud teda ülal pidama. See kohustus tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg-st 2, mis

sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire

tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema

terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu

võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja

lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kaebaja lapse ema kasvatab praegu 3-aastast

last ja tal ei ole võimalik tööle asuda seoses rasedusega – mõneks kuuks uue töö otsimine ei ole

ratsionaalne. Alates 01.04.2023 (s.o neli kuud enne lapse sündi) on kaebaja lapse isana

kohustatud oma lapse ema ülal pidama.

5. Kaitseressursside Amet palub 26.01.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1)

KVTS § 43 lg 1 p 1 järgi antakse ajapikendust kutsealusele, kes mh lapsevanemana peab

ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st. Seega peab

lapsevanemale andma võimaluse ajateenistusse asumise edasi lükkamiseks vähemalt lapse

kolmeaastaseks saamiseni. KRA on 04.06.2013 otsusega nr 11-9.2/1749 andnud kaebajale

ajapikendust alla kolmeaastase lapse ülalpidamiseks kuni 17.05.2022.

2)

Vaidlustatud otsuses on vastustaja selgitanud, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks

on võimalik taotleda pärast lapse sündi. KVTS § 43 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 seovad kutsealuse õiguse

ajapikendusele laste ülalpidamiskohustuse tekkimisega, kuivõrd lapse õigusvõime eeldus on

3-23-74

3(5)

elusalt sündimine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2). Eeltoodust tulenevalt

nähtub selgelt, et ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks ei ole võimalik anda enne teise lapse

sündi.

3)

Teatud juhtudel võib ajateenija teenistusest vabastada ka enne ajateenistustähtaja (8 või

11 kuu) möödumist. Üheks vabastamise aluseks on mh see, kui ajateenija sai ajateenistuse

jooksul lapsevanemaks (KVTS § 56 lg 2 p-d 2, 3 ja 4). Seega pärast lapse sündi on kaebajal

õigus taotleda ajateenistuskoha ülemalt enda teenistusest vabastamist. Ajateenija ei saa enne

lapse sündi ajateenistust ennetähtaegselt lõpetada. Sellise piirangu õigustusena võib näha riigi

soovi vältida kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmist. Seadus lubab aga mõistliku lahenduse leida

ka siis, kui ajateenijal on vaja lapse emale raseduse või sünnituse ajal toeks olla. Sellisel juhul

võib ajateenija kasutada seaduses ettenähtud puhkust või lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7).

4) Seonduvalt kaebaja viitega PKS § 111 lg-le 2 märgib vastustaja, et see sätestab küll lapse

isale üldise kohustuse lapse ema ülalpidamiseks kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale

lapse sündi, kuid tulenevalt seadusandja tahtest ajapikendust kutsealusele abikaasa või

elukaaslase rasedusega seoses KVTS ette ei näe. KVTS ei näe ette norme, mis võimaldaksid

kutsealusel taotleda ajapikendust seoses abikaasa/elukaaslase ülalpidamisega, juhul kui

abikaasa/elukaaslane ei ole raske või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised

ülalpidamiskohustusega isikud (KVTS § 43 lg 1 p 4).

5)

Eeltoodust tulenevalt ei ole õige see, et amet on kaebaja ülalpidamise kohustust valesti

hinnanud. Nagu eelnevalt osundatud, ajapikendust ei ole võimalik anda enne lapse sündi, samuti

ei ole elukaaslase ülalpidamine enne lapse sündi kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks.

6)

Lisaks märgib vastustaja, et ajateenijale makstakse igakuist toetust ja ajateenija lapsele

makstakse lapse toetust, mille suurus on 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema

ajateenistuses viibimise lõpuni. Seega väited, mille kohaselt jääksid kaebaja laps ja elukaaslane

kaebaja ajateenistuses viibimise ajal ülalpidamiseta, ei ole tõesed. Eelnimetatud toetustest on

kaebajal võimalik oma peret üleval pidada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlus käib selle üle, kas KRA jättis õiguspäraselt kaebaja ajapikenduse taotluse oma

05.01.2023 otsusega rahuldamata. Sellest oleneb, kas kohus saab kohustada KRA-d kaebaja

ajapikenduse taotlust uuesti läbi vaatama ja / või rahuldama.

7. Kohus leiab, et Xu kaebus ei anna alust KRA 05.01.2023 otsuse tühistamiseks ega KRA

kohustamiseks andma kaebajale ajapikendust ajateenistusse asumiseks seoses lapse ja lapse ema

ülalpidamiskohustusega.

8. Ajateenistus on meessoost kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine

(KVTS § 5 lg 2, vt ka KVTS § 2 lg 1 ja lg 2 p 1). Ajapikendus on kutsealuse ajateenistusse

asumise edasilükkamine määratud ajaks (KVTS § 41 lg 1). KVTS § 43 lg 1 p-de 1-3 järgi annab

KRA kutsealusele ajapikendust, kui kutsealune lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna

peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st (p 1);

lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna on kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last

ning ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st (p 2); lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna

üksinda peab ülal vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ja

ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st (p 3).

3-23-74

4(5)

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on käesoleval hetkel üks kolmeaastane laps ning

kaebaja elukaaslane on rase. Kaebaja väitel on kaebaja lapse ema töötu ning teine laps sünnib

2023. a suvel, seega PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt on kaebaja alates 01.04.2023 (s.o neli kuud

enne teise lapse sündi) kohustatud oma lapse ema ülal pidama.

Sarnaselt vastustajale leiab kohus, et KVTS § 43 lg-s 1 sätestatud ajapikenduse andmise alused

lapse / laste ülalpidamiseks ei anna praegusel juhul kaebajale õigust ajapikenduse saamiseks.

Kaebaja suhtes ei saa kohaldada KVTS § 43 lg 1 p 1, sest kaebaja laps sai 17.05.2022

kolmeaastaseks, seega ei pea kaebaja ülal vähemalt ühte kolmeaastast last. Samuti ei kohaldu

kaebaja suhtes KVTS § 43 lg 1 p 2, sest KVTS-s ei ole ette nähtud ajapikenduse andmist enne

lapse sündi. Kaebajal on õigus taotleda ajapikendust kahe lapse ülalpidamiseks pärast teise lapse

sündi (KVTS § 43 lg 1 p 2, TsÜS § 7 lg 2). Seda seisukohta toetavad muu hulgas KVTS § 56

lg 2 p-d 2-4, mis näevad ette, et ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne

ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last

ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt ühte alla kolmeaastast last

või kahte last või vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud ning

ülalpidamiskohustus tuleneb PKS-st.

10. Lisaks eeltoodule ei ole KVTS-i järgi abikaasa / elukaaslase ülalpidamine enne lapse

sündi kutsealusele ajapikenduse andmise aluseks, v.a juhul kui abikaasa / elukaaslane on raske

või sügava puudega isik, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud (KVTS § 43 lg

1 p 4). Kaebusest nähtuvalt aga sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Raseda elukaaslase /

abikaasa toetamiseks on ajateenijal võimalik kasutada seaduses ettenähtud puhkust või

lisapuhkust (KVTS § 54 lg-d 6 ja 7). Lisaks ei nähtu praeguse asja materjalidest, et kaebaja

puhul saaks kohaldada KVTS § 43 lg 1 p 3. Viidatud sätte kohta on KVTS-i eelnõu teise

lugemise seletuskirjas1 selgitatud järgmist: „selle sättega on üritatud vältida olukorra teket, kus

vabastust nõutakse ka olukorras, kus teisel vanemal on samuti lapse ülalpidamiskohustus (nt

sissetuleku puudumine). Täiendus rõhutab, et ajapikendust saada sooviv isik peab olema

niiöelda üksikvanem. Teine vanem on kas surnud või vanemlike õigusteta.“ Kaebaja ei ole

väitnud, et tema lapse emal puuduks nende ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustus, vaid üksnes

seda, et kaebaja lapse emal ei ole raseduse tõttu ratsionaalne otsida mõneks kuuks tööd. Sellisel

põhjusel kutsealusele ajapikenduse andmine ei ole aga olnud seadusandja sooviks.

11. Kohtu eeltoodud järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja viide PKS § 111 lg-le 2, mis

sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire

tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema

terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu

võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja

lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.

Esiteks on vastustaja asjakohaselt märkinud, et käesoleval juhul tuli KRA-l kaebaja taotluse

lahendamisel juhinduda KVTS-st, mis ei näe ette ajapikenduse andmist seoses elukaaslase /

abikaasa rasedusega. Sealjuures ei saa pidada ka sisuliselt põhjendatuks / õigeks kaebaja väidet,

justkui tal kaoks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel võimalus oma peret (last ja lapse ema)

rahaliselt toetada (ülal pidada). Nimelt makstakse ajateenijale ajateenistuse kestel igakuist

toetust ja lisaks ajateenija lapsele lapse toetust (KVTS § 54 lg-d 1 ja 11). Vabariigi Valitsuse

03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele

õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse

1 KVTS-i seletuskiri (teine lugemine), vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ca270e2-6cb7-

4918a02b-8859a2ec2df9

3-23-74

5(5)

toetuse ulatus ja maksmise kord“ § 1 järgi sõltub ajateenija igakuine toetus tema auastmest

(näiteks auastme „reamees, madrus“ igakuine toetus on 115 eurot) ning sama määruse § 5 lg 1

järgi on ajateenija lapse toetuse suurus 900 eurot kuus. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et

praegusel juhul ei ole kaebaja kohtule esitanud ka andmeid, et lapse ema oleks töövõimetu või

teda oleks reaalselt muul põhjusel vajalik ülal pidada. Rasedus iseenesest ei välista enese

ülalpidamise võimekust ja vajalikkust, seejuures olukorras, kui lapse isal esinevad seadusest

tulenevad piirangud enda raseda elukaaslase toetamiseks (nt ajateenistusse asumise kohustuse

tõttu). Lisaks tuleb ka märkida, et PKS § 111 lg 2 reguleerib lapse isa poolt lapse ema

ülalpidamiskohustust varemalt neli kuud enne lapse sündi. Kaebaja kutsuti ajateenistusse alates

30.01.2023 ning kaebuse kohaselt tekib kaebajal PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt lapse ema

ülalpidamise kohustus alates 01.04.2023 (s.o eelduslikult on lapse sünni aeg 01.08.2023). Seega

ei saa PKS § 111 lg 2 seonduda kaebaja kaitseväekohustusega perioodil 30.01.-01.04.2023.

12. Eeltoodust tulenevalt ei ole KVTS § 43 lg 1 p-des 1-4 sätestatud tingimused ajapikenduse

saamiseks täidetud ning alust ajapikenduse saamiseks ei tulene kaebajale ka muudest

õigusnormidest. Seega on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja vastava taotluse rahuldamisest.

KRA 05.01.2023 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu ei ole

alust ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebaja kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik