2-22-19465/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. aprill 2023

Tsiviilasja number

2-22-19465

Tsiviilasi

XX korteriühistu avaldus Antonina Toomi vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): XX (registrikood

XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Ü.T.

Puudutatud

isik:

Antonina

Toom

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX korteriühistu määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2023. a

määrus

ja

saata

tsiviilasi

maakohtule

avalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust

esitada.

ASJAOLUD

1. XX korteriühistu (avaldaja) esitas 30. detsembril 2022. a Viru Maakohtule avalduse Antonina

Toomi (puudutatud isik) vastu tasumata majandamiskulude 2304 euro 40 sendi ning viivise 203

euro 5 sendi väljamõistmiseks. Puudutatud isik on avaldajale teadaolevalt kinnistusraamatusse

kantud korteriomandi omaniku Albina Skorokhodova (surnud) seadusjärgne pärija, kes ei ole

pärandist pärimisseaduse (PärS) § 116 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi loobunud. Korteriomanik peab

päritud korteri eest tasuma majandamiskulusid, sh need, mis tekkisid enne tema omanikuks

saamist PärS § 130 lg-te 1 ja 3 järgi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 31. jaanuari 2023. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Avaldaja palub avalduses välja mõista puudutatud isikult võlgnevuse 2304 eurot 40 senti ja

viivise 203 eurot 5 senti. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil

Ida-Viru maakond, XX–X. Kinnistusraamatusse kantud omanik Albina Skorokhodova on

surnud ning puudutatud isik on avaldajale teadaolevalt tema seadusjärgne pärija, kes ei ole

pärandist PärS § 116 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi loobunud. Seega on PärS 4 lg 1 järgi puudutatud

isik korteriomanik ning kinnistusraamatu kanne omaniku kohta on ebaõige. Koos omandi

üleminekuga omandas pärija ka pärandaja kohustused, sh avaldaja ees.

Maakohus leidis, et ükski avaldusele lisatud tõend ei kinnita avaldaja väidet, et puudutatud isik

on XXXXXXX surnud A. Skorohodova seadusjärgne pärija. Pärimisregistri andmetel tõestas

Jõhvi notar Andrei Lõssenko 30. juulil 2017 A. Skorokhodova pärimismenetluse algatamise

avalduse (reg. nr 2329-17).

Kohtu järelepärimisele teatas notar, et A. Skorokhodova pärimismenetlus algatati pärandaja

üleelanud abikaasa Juri Skorohhodovi (surnud XXXXXXXXXXX) pärimisavalduse (tõestatud

8. märtsil 2017) alusel. Pärimisavalduses teatas J. Skorohhodov, et võtab pärandaja pärandi

vastu. A. Skorokhodova poeg Maksim Hatšaturov (koos oma alaealiste laste A.A. ja B.B.)

loobusid pärandist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Pärimisavalduses nimetatud pärima

õigustatud teised isikud ei ole pärimismenetluse käigus notariga ühendust võtnud.

Pärimismenetluse käigus kogutud andmete kohaselt võivad A. Skorokhodova pärijateks olla

tütar

Jelena

Hatšaturova,

surnud

XXXXX;

tütar

Antonina

Toom,

isikukood

XXXXXXXXXXX; üleelanud abikaasa Juri Skorohhodov, surnud XXXXXXXXXXX.

Rahvastikuregistris puuduvad andmed, mille alusel saaks järeldada, et puudutatud isik on

A. Skorokhodova tütar ja seadusjärgne pärija. Pärimismenetluse käigus ei ole notarile

nimetatud asjaolu tõendavaid dokumente esitatud.

A. Skorokhodova lapsena on rahvastikuregistrisse kantud vaid poeg Maksim ja eestkostetav

Julija Gromova (puudutatud isiku tütar). A. Skorokhodova ainus teadaolev pärija (kes avaldas

soovi pärand vastu võtta) abikaasa J. Skorohhodov suri XXXXXXXXXXX. Pärimisregistri

andmetel ei ole tema pärimismenetlust algatatud.

Avalduse kohaselt on korteri võlgnevus avaldaja ees tekkinud augustist 2020. a, ehk ajast, mil

suri J. Skorohhodov. Avaldusest ei tulene, et puudutatud isik valdaks / kasutaks XX korterit,

millest tulenevalt oleks võimalik nõude esitamine mõnel muul õiguslikul alusel. Avaldajal tuleb

esmalt selgeks teha, kelle vastu ta nõude esitab / saab esitada. Käesoleval juhul ei ole teada A.

Skorokhodova ega J. Skorohhodovi pärijad. Olukorras, kus pärija ei ole teada, sätestab

pärimisseadus (PärS) § 110 lg 1 pärandvara hoiumeetmete rakendamise võimaluse.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus ei saa

TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada

asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 4. mai 2022. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-12055, p 13 koos seal olevate viidetega). Põhimõtteliselt tähendab see seda,

et avalduses märgitud eesmärk ei oleks õiguslikult saavutatav, eeldades avalduses esitatud

faktiväidete õigsust. Käesoleval juhul avaldas avaldaja talle teadaolevad andmed, et puudutatud

isik on A. Skorokhodova seadusjärgne pärija, puudutatud isik ei ole pärandist loobunud. Korter

nr X on pärandvaras ning korteri eest on tasumata majandamiskulud.

Eelmenetluses avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei saanud maakohus asuda hindama

küsimust, kas avaldaja väidetu, et puudutatud isik on A. Skorohodova pärija, on tõendatud. See

on sisulise menetluse küsimus. Ka maakohtu enda poolt kogutud andmete kohaselt on notar

teinud kohtule teatavaks, et puudutatud isik võib tütrena olla A. Skorokhodova pärija.

Maakohus ei ole seadnud kahtluse alla õiguslikku võimalust, et kui korteriomand on puudutatud

isikule pärimise teel üle läinud, võib ta olla vastutav avaldaja ees. Seetõttu jättis maakohus

avalduse ebaõigesti menetlusse võtmata. Kui avaldajale on teada, kes võib korteriomandi

omanik olla, ei saa talle ette heita, et ta ei ole taotlenud pärandi hoiumeetmete rakendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel ja asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

5. Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna esitatud

avaldusega ei ole võimalik eesmärki saavutada, sest kinnistusraamatusse kantud surnud

omaniku pärijad ei ole teada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesolevas asjas ennatlikult keeldunud avalduse

menetlusse võtmisest.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta ka hagita asjas

esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui

selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi

2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

on TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud alustel kohtu õigus, mitte kohustus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist avaldusega, mille rahuldamine

oleks õiguslikult võimatu. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg-st 1

on avaldajal õigus nõuda korteriomanikult ühistu majandamiskulude eest tasumist. Avalduse

kohaselt on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanik A. Skorokhodova surnud ning

puudutatud isik on avaldajale teadaolevalt tema seadusjärgne pärija, kes ei ole pärandist

PärS § 116 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi loobunud. Koos omandi üleminekuga omandab pärija ka

pärandaja kohustused, sh korteriühistu ees. Menetluses maakohtu enda poolt kogutud andmete

kohaselt on notar teinud kohtule teatavaks, et puudutatud isik võib tütrena olla

A. Skorokhodova pärija.

Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust

eeldades analüüsida, kas on olemas õigusnorm, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks.

6. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega, et maakohus ei saanud

eelmenetluses ehk avalduse menetlusse võtmise staadiumis asuda hindama küsimust, kas

avaldaja väidetu, et puudutatud isik on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omaniku

pärija või mitte, on tõendatud.

Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid

ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 4. mai

2022. a määrus tsiviilasjas 2-19-12055, p 13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-121-13, p 8). Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata

otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid

hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-20574, p 9).

Maakohus on asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnanud tõendeid selle kohta, kas

puudutatud isik on XXXXXXX surnud A. Skorohodova seadusjärgne pärija. Lähtutud ei ole

avaldaja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust.

7. Eelmärgitust tulenevalt tuleb asi saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

samale maakohtule. Vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud

isikule tähtaja avalduse täpsustamiseks, nõuda täiendavate tõendite esitamist või koguda neid

omal algatusel (TsMS § 477 lg 7 teine lause).

8. Ringkonnakohus ei saa otsustada hagi menetlusse võtmist. Seda saab TsMS § 9 lg-st 3 ja

§ 372 lg-st 1 lähtudes otsustada maakohus. Seega tuleb asi saata avalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

9. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke