2-22-17240/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-17240

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Andrea Lega Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-17240 J. A. K. (K.) hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise 1152,35 euro nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. A. K. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829; Pärnu mnt 141, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11314, Harju maakond, Eesti). Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Vahtre (e-post: Kaspar.Vahtre@pzu.ee). Asja läbivaatamine 03.04.2023 istung RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J. A. K. (K.) ja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal tasub J. A. K.le kindlustushüvitisena 691,41 eurot. 1.2. Punktis 1.1 nimetatud makse tuleb tasuda hiljemalt 5. tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest J. A. K. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx), märkides selgituseks „kindlustushüvitis, leping nr xxxx“. 1.3.Pooled kinnitavad, et pärast punktis 1.1 nimetatud hüvitise tasumist puuduvad pooltel vastastikku mistahes muud kindlustuslepingust nr xxxx tulenevad nõuded. 2. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot ning kanda see J. A. K. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-17240. 4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-22-17240

2

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on J. A. K. (K.) hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise 1152,35 euro nõudes.

2. Pooled sõlmisid 03.04.2023 istungil kompromissi. Pooled palusid Harju Maakohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on poolte vahel kokkulepe menetluskulude hüvitamise osas, mille kohaselt jäävad kulud poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

2-22-17240

3

korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 140 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr xxxx.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaja 1 tööpäevani.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik