2-22-142528/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-142528

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-142528 Tsiviilasi

M. O. hagi V. M. vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: M. O. (rk XXX), lepinguline esindaja: A. V. (e-post XXX) kostja: V. M. (ik XXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata M. O. hagi V. M. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte pooltele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1.

M. O. (hageja) esitas 04.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. M. lt (kostja) ja K. T. võla väljamõistmiseks. K. T. e osas tegi kohtunikuabi 03.03.2023 maksekäsu. Kostja osas lõpetas kohtunikuabi 03.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 I lause kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagivõi hagita menetluseks ülemineku korral täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagivõi hagita menetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja menetlusse enne riigilõivu tasumist. TsMS § 147 lg 1 III lause järgi määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; 12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 07.03.2023 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest järgmiseks: esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; täpsustada kostja aadressi ja sidevahendite andmeid või märkida, mida on andmete teadasaamiseks tehtud; esitada seisukoht ja põhjendus kohtualluvuse kohta; esitada esindaja esindusõigust tõendav dokument ning asjaolud ja tõendid selle kohta, et esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele; tasuda täiendav riigilõiv. Hageja sai 07.03.2023 määruse kätte elektrooniliselt kättetoimetamise portaali kaudu 14.03.2023, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 28.03.2023. Kuna hageja ei ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagiavaldust (eelkõige nõude põhjendust) ja esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti ega tasunud täiendavat riigilõivu, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Ka kohtul ei õnnestunud tuvastada täiendava riigilõivu tasumist. 3. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 4. TsMS 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik