3-22-2372/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

03.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2372

Haldusasi

X kaebus mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse

Fond 27.09.2022 makseteatise nr 1214226 ja 04.10.2022

vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse

Fond

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

läbi

vaatamata

X

taotlus

määruskaebuselt

tasutavast

riigilõivust

vabastamiseks.

2. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määruse

resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale haldusasjas nr 3-22-2372.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määruse

resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing Liikluskindlustuse Fond (LKF) edastas X-le 27.09.2022 makseteatise nr

1214226, mille kohaselt rakendus sõidukile Nissan X-Trail (registreerimismärk XXXXXX)

automaatne liikluskindlustus, mille kindlustusandja on LKF. Kindlustusmakse 66,10 eurot

ajavahemiku 28.08.–26.09.2022 kohta tuli tasuda 30 päeva jooksul makseteatise

kättetoimetamisest arvates. Makseteatis sisaldas hoiatust, et selle tähtaegsel tasumata jätmisel

esitatakse nõue kohtutäiturile.

2. X esitas makseteatise peale vaide, milles selgitas, et tal ei ole võimalik sundkindlustuse

makset maksejõuetuse tõttu tasuda. 2022. a augustis saadetud kirjad jäid märkamata, sest

kaebaja ei kasuta regulaarselt e-posti. Muid kanaleid teavitamiseks ei kasutatud. Sõidukit ei

kasutata, sest see vajab remonti, kuid raha selleks puudub.

3-22-2372

2(5)

3. LKF jättis 04.10.2022 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.

4. X esitas halduskohtule 04.11.2022 kaebuse LKF-i 27.09.2022 makseteatise ja 04.10.2022

vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsuses ei vastatud kaebaja vastuväidetele. Vaideotsus on

tühine, sest selle on allkirjastanud jurist, mitte juhatuse liige. Kaebusele oli lisatud riigi

õigusabi taotlus ja menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 22.12.2022 määrusega käiguta ning andis kaebajale 15-

päevase tähtaja allkirjastatud kaebuse ja kontaktandmete esitamiseks, vaideotsuse kättesaamise

aja täpsustamiseks ning vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks koos majandusliku

seisundi teatise ja maksejõuetust tõendavate dokumentidega, sh kõigi pangakontode väljavõtted

ajavahemiku 04.07.–04.11.2022 kohta.

6. Kaebaja esitas 05.01.2023 avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

7. Kaebaja esitas 17.01.2023 avalduse, milles palus viivitamatult peatada alustatud

täitemenetlus, sest LKF-i vaideotsus on kohtus vaidlustatud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 17.01.2023 määrusega kaebuse ning menetlusabi, riigi õigusabi

ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebajal tuli 10 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest kaebust täiendavalt põhjendada, esitada vormikohane menetlusabi taotlus ja

majandusliku seisundi teatis; esitada vormikohane ja allkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlus,

täpsustada taotluse nõudeid, põhjendada taotlust ning tasuda taotluselt riigilõiv 20 eurot või

esitada riigilõivust vabastamise taotlus. Halduskohus selgitas, et vaideotsuse on andnud pädev

haldusorgan ning seadusest ei tulene, et selle peaks allkirjastama juhatuse liige. Vaideotsuses

on kaebaja vastuväiteid käsitletud. Täitemenetlusega seotud vaidluste lahendamine on

maakohtu pädevuses. Kui kaebaja ei soovi makseteatist kohtumenetluse ajal täita, tuleb tal

taotleda esialgse õiguskaitse korras makseteatise kehtivuse või täitmise peatamist ja LKF-i

kohustamist esitada täiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 46 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud.

9. X märkis 29.01.2023 avalduses, et vaideotsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 järgi

tühine, sest sellise otsuse peab tegema juhatuse liige, mitte jurist. Kohtutäitur ei saanud tühise

haldusakti alusel nõuet esitada.

10. Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2023 määrusega rahuldamata esialgse õiguskaitse

taotluse (resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust

vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale 20 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks ja selle kohta tõendite esitamiseks aega 10 päeva alates määruse

jõustumisest (resolutsiooni p 3). Halduskohus jättis sama määrusega rahuldamata kaebaja riigi

õigusabi taotluse (resolutsiooni p 4).

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Halduskohtu pädevuses ei ole täitemenetlusega

seotud vaidluste lahendamine. Kaebajale selgitati 17.01.2023 määruses, et tal on võimalik

taotleda haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist ja LKF-i kohustamist esitada täiturile

avaldus täitemenetluse peatamiseks, kuid kaebaja ei ole neid nõudeid esitanud, jäädes

29.01.2023 avalduses varem esitatud taotluste juurde. Üksiti ei oleks esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud kaebuse väheste edulootuste tõttu. Haldusakti vaidlustamine ei peata

selle kehtivust. Kaebaja on palunud tuvastada küll vaideotsuse tühisuse, kuid tuvastamisotsus

ei mõjuta makseteatise kehtivust ega õiguspärasust. Makseteatise osas ei ole kaebaja kaebust

põhjendanud.

Menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks jääb rahuldamata. Kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul 04.07.–03.11.2022 on 1053,41 eurot.

Kui sellest arvestada maha vältimatud püsikulud, on tal HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut

arvestades vaba raha 33,41 eurot, mis on 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks piisav.

3-22-2372

3(5)

Menetlusabi andmist ei õigusta ka kaebuse vähene perspektiiv. Kaebaja väited vaideotsuse

tühisuse kohta on ekslikud. Vaideotsuse on andnud pädev haldusorgan. Uurimist vajab see, kas

juristil oli pädevus vaideotsus allkirjastada, kuid sisepädevuse puudumine võib muuta

haldusakti üksnes õigusvastaseks, mitte tühiseks. Üksiti ei mõjuta vaideotsuse kehtivus või

õiguspärasus makseteatise kehtivust ja õiguspärasust. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta peab

makseteatist õigusvastaseks. Kaebaja maksejõuetus või teadmatus kehtivatest normidest ei

muuda makseteatist õigusvastaseks.

Esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 12 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks,

mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. LKF-i makseteatisega kohustati kaebajat tasuma

sundkindlustuse makse 66,10 eurot. Arvestades riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

suurust, ületaks eeldatav tasu kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. Üksiti saab kaebaja

ka ilma õigusabita hakkama. Ta on esitanud kaebuse ja seda teataval määral põhjendanud.

Kohus on kaebajale selgitanud, mis asjaolusid on vaja täiendavalt selgitada ja põhjendada ning

millised nõuded oleksid kaebaja õiguste kaitset arvestades tõhusad. Kaebajal on õigus

otsustada, kas ta järgib kohtu juhiseid. Põhjendatud ei ole ka kulutada piiratud avalikke

ressursse sellise kaebuse menetlemiseks, mille perspektiiv on vähene.

11. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 23.02.2023 määruskaebuse, milles palub Tallinna

Halduskohtu 30.01.2023 määrus tühistada. Halduskohus ei arvestanud kaebaja majandusliku

seisundi hindamisel, et puudega inimese toetust makstakse puudest tingitud lisakulude

hüvitamiseks, mitte riigilõivu tasumiseks. Muus osas jäi kaebaja kaebuse ja esitatud täienduste

juurde. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivust vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus käsitleb X 23.02.2023 avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu

30.01.2023 määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale, mitte riigi õigusabi taotlusena sama

määruse peale määruskaebuse esitamiseks. X taotles halduskohtult riigi õigusabi, et esitada

kaebus LKF-i makseteatise ja vaideotsuse tühistamiseks. Eelduslikult soovib kaebaja endiselt

riigi õigusabi kaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus saaks taotluse aga läbi vaadata üksnes osas,

mis puudutab esindaja määramist määruskaebemenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5, § 10 lg 1). Hinnang

halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 4 õiguspärasusele sisaldab sisuliselt hinnangut sellele, kas

kaebajal peaks olema õigus riigi õigusabile määruskaebemenetluses. Määruskaebus sisaldab

vajalikke taotlusi ning põhjendusi selle kohta, miks X ei nõustu halduskohtu määrusega (HKMS

§ 205 lg 1 p-d 3 ja 4). Määruskaebus on esitatud HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse

esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuseaduse § 22

lg 1 p 9 järgi riigilõivuvaba, jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaebaja taotluse

määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. HKMS § 210 lg 1 järgi lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

13. Menetlusabi andmine eeldab, et taotleja ei suuda majandusliku seisundi tõttu ise

menetluskulusid kanda ning kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111

lg-d 1–3). Majanduslikku seisundit hinnatakse isiku kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku

alusel, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelneva nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel

ning millest on maha arvestatud maksud, sundkindlustuse maksed, elatis, ülalpidamiskohustuse

täitmiseks ette nähtud summa, mõistlikud kulud eluasemele, transpordile ning muud vältimatud

kulutused (vt HKMS § 112 lg 1 p 1). Taotleja sissetulekuna arvestatakse ka sellist sissetulekut,

millele ei saaks TMS § 131 lg 1 järgi sissenõuet pöörata (HKMS § 116 lg 2, vt Riigikohtu

13.02.2013 määrus nr 3-2-1-152-12, p-d 13–14). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et

halduskohus luges põhjendamatult sissetuleku hulka puudega tööealise inimese toetuse. Selle

toetuse eesmärk on muu hulgas tagada puudega isiku iseseisvat toimetulekut ja hüvitada osaliselt

3-22-2372

4(5)

puudest tingitud lisakulud. Seega ei välista selle toetuse olemus iseenesest selle lugemist

sissetulekuks HKMS § 112 lg 1 p 1 mõistes (vrd Riigikohtu 08.05.2019 määrus nr 2-17-16878,

p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2022 määrus nr 2-20-4618, p 13). Eelnevast tulenevalt oli

kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek 2106,82 eurot (sh töövõimetoetus

1992,26 eurot – vt Töötukassa 10.01.2023 vastus, puudega tööealise isiku toetus 114,56 eurot –

vt kaebaja 29.01.2023 avaldus) ning kulutused eluasemele, transpordile, tervishoiule ja

vältimatud kulutused kokku 510 eurot kuus. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja kahekordne

keskmine ühe kuu sissetulek neljal eelneval kuul enne taotluse esitamist oli 33,41 eurot. See on

suurem kui kaebuselt tasutav 20 euro suurune riigilõiv. Seega pidi kaebajal olema piisavalt raha

riigilõivu tasumiseks.

14. Isegi kui lugeda kaebaja maksejõuetuks, ei õigustaks menetlusabi andmist kaebuse vähesed

eduväljavaated. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebuse perspektiivile ega

pea vajalikuks kõiki põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vaideotsuse on teinud

pädev haldusorgan ehk LKF (liikluskindlustuse seaduse § 65 lg 1, § 67, HMS § 73 lg 2).

Võimalikud minetused sisepädevuse järgimisel ei muuda vaideotsust tühiseks HMS § 63 lg 2

mõistes. LKF juhatuse liige on kinnitanud, et vaideotsuste tegemine kuulub juristi tööülesannete

hulka. Lisaks on juhatuse liige hiljem vaideotsuse sisuliselt heaks kiitnud (vt LKF 02.11.2022 ja

03.11.2022 e-kirjad, dtl 17–18).

15. Üksiti tulenevad tagajärjed, mida kaebaja soovib kaebusega vältida, 27.09.2022

makseteatisest, mitte 04.10.2022 vaideotsusest. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis

annaks alust pidada makseteatist õigusvastaseks. Kaebaja on sõiduki Nissan X-trail (XXXXXX)

omanik, mis oli liiklusregistris arvel 28.08.–26.09.2022. Sõiduk ei ole kindlustuskohustusest

vabastatud. Kaebajal oli omanikuna kindlustuskohustus, kuid ta jättis lepingu sõlmimata

(liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 1 ja § 4 p 1). Kuna kaebaja sõidukil puudus

liikluskindlustus, tekkis selle suhtes LKindlS § 60 lg 2 alusel automaatne liikluskindlustus.

Automaatse liikluskindlustuse tekkimist ei välista see, et sõiduk vajas remonti või seda ei saanud

kasutada. Ei ole välistatud, et selline sõiduk võib siiski liikluses osaleda. Kindlustusjuhtumi

korral peab olema tagatud sõidukiga kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamine (LKindlS

§ 8, § 60 lg 1 p-d 2 ja 3).

16. Kaebajale saadetud makseteade vastab LKindlS § 65 lg-s 5 sätestatud nõuetele ning

kindlustusmakse 66,10 eurot on kooskõlas rahandusministri 04.09.2014 määruses nr 31

„Automaatse

liikluskindlustuse

kindlustusmakse

määra

kehtestamine“

kehtestatud

päevamääraga, millele lisandub sama määruse § 1 lg 3 alusel 10 eurot. Kaebaja pidi

sõidukiomanikuna olema teadlik sõiduki kindlustamise kohustusest ja selle tegemata jätmise

tagajärgedest (LKindlS § 3 lg 1, § 7 lg 1). Majanduslikud raskused ei õigusta kohustuse täitmata

jätmist. Kui kaebaja sõidukit ei kasutanud, oli tal võimalik see registrist kustutada, et vältida

sundkindlustuse kohustuse tekkimist. Sundkindlustuse tekkimine ei ole seotud LKF-i

meeldetuletuste kättesaamisega. Meeldetuletusel on informatiivne iseloom ning selle

kättesaamisest ei sõltu automaatse liikluskindlustuse rakendumine ega makseteatise õiguspärasus

ja kehtivus. Automaatne liikluskindlustus tekib ja lõpeb seaduses sätestatud asjaolude esinemise

korral automaatselt (LKindlS § 60 lg-d 2 ja 3). Seega võib kaebuse perspektiivi pidada väheseks

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2023 otsus nr 3-21-543 p 13).

17. Edulootuste puudumine ei õigusta ka riigi õigusabi andmist (vt RÕS § 7 lg 1 p 5).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega ise

hakkama (RÕS § 7 lg 1 p 1). Isiku võimekus oma õigusi ise kaitsta sõltub vaidluse õiguslikust ja

faktilisest keerukusest ning tema käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2018 määrus nr 3-

2-1-7-08, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegusel juhul ei saa vaidlust

pidada õiguslikult ega faktiliselt keerukaks. Küsimus on selles, kas esinesid automaatse

kindlustuse tekkimise asjaolud. Nende asjaolude kohta saab eelkõige anda selgitusi kaebaja ise.

3-22-2372

5(5)

Kaebaja on esitanud vastavalt halduskohtu juhistele selged ja arusaadavad taotlused ning neid

teataval määral põhjendanud. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama normidele

ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat (vt HKMS

§ 157 lg 1).

18. Kaebuse esitamisel peatub haldusakti kehtivus vaid seaduses sätestatud juhtudel. LKF

makseteatise vaidlustamine ei kuulu nende juhtude alla. Kui kaebaja ei soovinud makseteatist

täita, tuli tal taotleda selle kehtivuse või täitmise peatamist või LKF-i kohustamist esitada

täitemenetluse peatamise avaldus. Kaebaja ei esitanud vajalikke taotlusi, kuigi halduskohus oli

andnud 17.01.2023 määruses asjakohased selgitused. Halduskohus hindas siiski esialgse

õiguskaitse vajadust ja kaebuse perspektiive, lähtudes tõhusamatest taotlustest. Halduskohus ei

ole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel eksinud. Kaebaja ei ole välja toonud, missugused

pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad. Kaebaja on

ette heitnud üksnes seda, et haldusakti täidetakse ajal, mil ta on selle vaidlustanud. Esialgse

õiguskaitset kohaldatakse vaid juhul, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kaebajal on olnud raha, et

sõlmida hiljem liikluskindlustusleping (vt 29.09.2022 vaie, dtl 22). Seega ei saa eeldada, et

automaatse kindlustuse eest tasumine kahjustab tema õigusi pöördumatult. Tal on

kohtumenetluse tulemusena võimalik tasutud raha tagasi saada. Halduskohus leidis õigesti, et

esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka kaebuse vähene perspektiiv (HKMS § 249 lg 3, vt

määruse p-d 16–17).

19. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2023

määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)