1-22-227/66 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1-22-227

Otsuse kuupäev

3. aprill 2023

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv

Kohtuasi

Kriminaalasi Sandro Õunpuu süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2

ning § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sandro Õunpuu kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Rainer Amur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

1. veebruar 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsus osas, millega jäeti

maakohtu mõistetud karistus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Jätta Sandro Õunpuule kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le

Advokaadibüroo Natalia Lausmaa määratud 388 eurot 80 senti riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sandro Õunpuu anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 2 ning § 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi. Süüdistuse kohaselt tungis ta 2020. a Kuressaares koos kahe alaealisega

bussi ning kasutas seda omavoliliselt. Süüdistatav oli bussis soojas ning sõitis kaasreisijana

kaasa. Kuna bussiga tehti mitu avariid, tekkis kannatanul kahju 8506 eurot 98 senti. Lisaks

tungis S. Õunpuu 2021. a Kuressaares koos kahe alaealisega perearstikeskusesse ning varastas

sealt seifi ja ratastooli. Varastatu väärtus oli 1976 eurot 13 senti.

2. Alaealiste kaastäideviijate suhtes lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 202 alusel.

2(3)

3. Pärnu Maakohtu 8. juuni 2022. a otsusega tunnistati süüdistatav süüdi ja teda karistati

KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks ning § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi

vangistusega 2 aastaks 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat

7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 21. juuni

2019. a otsusega mõistetud kandmata 4 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks

liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat 11 kuud.

4. Esimese astme kohtu hinnangul oli süüdistatava süü keskmine. Kohus võttis karistust mõistes

arvesse, et puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, süüdistataval oli üks kehtiv

kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ning ta pani uued kuriteod toime katseajal.

5. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles T. Õunpuu õigeksmõistmist KarS § 199 lg 2 p 8

järgi, karistuse kergendamist, vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatava

karistusest tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning

apellatsioon rahuldamata. Teise astme kohus leidis, et maakohus on kummagi kuriteo eest

karistust mõistes arvestanud toime pandud tegude kõiki tehiolusid, mis mõjutavad süü suurust.

Maakohus ei teinud selliseid vigu, mis annaksid alust väita, et mõistetud üksikkaristused ei vasta

kuritegude raskusele ja süüdistatava isikule.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 199

lg 2 p 8 järgi, tema karistamist KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 4 kuu ja KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 5 kuu

pikkuse vangistusega, uue liitkaristuse mõistmist ning karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata

jätmist koos käitumiskontrollile allutamisega. Kassatsioonis leitakse, et süüdistatava süü oli

väike, sest ta polnud kuritegude algataja ning tema teopanus oli marginaalne.

8. Prokuratuur märgib kassatsioonivastuses, et karistus vastab süü suurusele ning kohtud on seda

mõistes arvestanud kõiki asjaolusid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. S. Õunpuu süüditunnistamist puudutavas osas on kohtuotsused seaduslikud ning põhjendatud.

Kohtud on veenvalt kummutanud kaitsja väited, et vargust ei pandud toime sissetungimisega.

Kolleegium peab kassaatori põhjendeid selle kohta, miks tuleks süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 8

järgi õigeks mõista, ilmselgelt alusetuks ning jätab need KrMS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes

üksikasjalikult käsitlemata.

10. Tähelepanu väärivad aga kohtute vead karistuse mõistmisel. Maakohus jättis kehtivat

kohtupraktikat eirates arvestamata, et süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte

süüdistatava isikule (vt nt RKKK 20.02.2007, 3-1-1-99-06, p 14; 10.03.2016, 3-1-1-20-16,

p 14). Ringkonnakohus seda viga ei kõrvaldanud.

11. Maakohus leidis, et süüdistatava süü on keskmine, põhjendades oma hinnangut sisuliselt

sellega, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et

süüdistatav pani kuriteod toime katseajal. Need asjaolud ei iseloomusta aga mitte süüdistatava

kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava

karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel. Samas jäid

kuritegusid iseloomustavad asjaolud maakohtul sootuks tähelepanuta. Näiteks ei võtnud kohus

3(3)

süü suuruse hindamisel seisukohta, missugune oli grupis toime pandud kuritegudes süüdistatava

teopanus. Maakohus küll nentis, et S. Õunpuu pani kuriteod toime koos alaealistega, kuid

alaealised ei olnud S. Õunpuu mõju all, samuti polnud tal grupis juhtivat rolli. Kuidas niisugune

järeldus mõjutas S. Õunpuu süü suurust, otsusest ei nähtu. Asja omavolilise kasutamise puhul

pole arvestatud asjaoluga, et süüdistatav ise bussi ei juhtinud, vaid oli üksnes kaassõitja. Samuti

on varavastaste kuritegude puhul süü suuruse hindamisel mh oluline süüteo objektiks oleva vara

väärtus ja/või kahju suurus (vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p 28). Sellelegi pole

karistust mõistes tähelepanu pööratud. Kui vargus pannakse toime sissetungimisega, võib süü

suurus sõltuda muu hulgas asjaolust, kas siseneti nt elu- või äriruumi (vrd vastavalt KarS § 266

lg-tega 1 ja 2).

12. Pärast süü suuruse ja sellele vastava karistuse kindlaks määramist korrigeerib kohus seda eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. Karistuse mõistmise selles staadiumis hinnatakse

eripreventsiooni

vaatepunktist,

kas

arvestades

süüdistatava

isikut

(näiteks

tema

karistustundlikkust või tuvastatud asjaolude põhjal tehtud prognoosi tema edasise käitumise

suhtes), on vajadus teosüü suurusele vastavat karistust karmistada või leevendada.

Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult

õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKK 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 10; 20.03.2017, 3-1-1-6-

17, p 18). Kummalisel moel sisustas maakohus üldpreventiivset eesmärki asjaoluga, et

põhiseaduse § 32 järgi tuleb omandi puutumatust kaitsta, jättes aga tähelepanuta, et asjakohaste

kuriteokoosseisude (KarS §-d 199 ja 215) kaitstavaks hüveks ongi omand.

13. Kokkuvõtvalt on kohtud teinud S. Õunpuu süü suuruse hindamisel ja sellest tulenevalt ka

karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (KarS § 56 lg 1) ebaõige

kohaldamisena (vt ka RKKK 21.06.2021, 1-20-1108/94, p 16). Kuivõrd eksiti üksikkaristuste

mõistmisel, ei võta kolleegium eraldi seisukohta liitkaristuse moodustamise kohta. Kuigi

rikkumine sai alguse maakohtust, peab kolleegium praegusel juhul vajalikuks, et uue hinnangu

S. Õunpuu süü suurusele ning teistele tema karistust mõjutavatele teguritele annaks

ringkonnakohus.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1, tühistab kolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsuse osas, millega jäeti maakohtu otsus

karistuse osas muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kriminaalasi tuleb tühistatud osas saata

uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jääb

ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Asja uuel

arutamisel tuleb apellatsioonikohtul lahendada uuesti üksnes süüdistatavale mõistetava

karistuse küsimus.

15. Riigikohtu 10. novembri 2022. a määrusega arvati menetluskulude hulka süüdistatava kaitsjale

kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 388 eurot 80 senti. Kuna

kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186

lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)