2-23-100006/162-23-100006/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2023-04-03

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

Tsiviilasi nr 2-23-100006 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-100006 Tsiviilasi E. U. hagi M. U. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1940,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. U. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Hageja seaduslik esind...

Tsiviilasi nr 2-23-100006

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-100006 Tsiviilasi E. U. hagi M. U. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1940,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. U. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Hageja seaduslik esindaja: K. H. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kostja: M. U. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 13. märts 2023. a Protokollija kohtuistungi sekretär Liisi Lokk RESOLUTSIOON 1. Rahuldada E. U. hagi M. U. vastu elatise väljamõistmiseks. 2. Välja mõista M. U. lt E. U. kasuks elatis 215,64 eurot kuus alates 01.01.2023. a kuni 31.03.2023. a. 3. Välja mõista M. U. lt E. U. kasuks elatis 260,33 eurot kuus alates 01.04.2023. a kuni E. U. täisealiseks saamiseni. 4. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse PKS § 101 lg 5. 5. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja K. H. i poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada M. U. poolt alates 01.01.2023. a E. U. le elatise katteks tasutud summadega. 7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 21-22, 28-30) 1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt elab E. U. (hageja) koos emaga. Isaga veedab hageja aega keskmiselt 3,5 ööpäeva kuus. Kostja ei ole kinni pidanud varasemast kokkuleppest tasuda hagejale elatist 200 eurot kuus ning vähendas alates jaanuarist 2022 etteteatamata elatist 150 euroni kuus, mis on alla riiklikult ettenähtud miinimumelatise ja omavahelise kokkuleppe. Kostja on tasunud hagejale elatist 2023. a jaanuaris 150 eurot ja veebruaris 150 eurot. 2. Hageja kulutused ühes kuus on eluasemele 150 eurot, toidule 200 eurot, tervishoiule 20 eurot, sideteenustele 30 eurot, transpordile 40 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot koolikohustuse täitmisele 50 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot, vaba aja sisustamisele 50 eurot ja huviringile 35 eurot, kokku 625 eurot. 3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.01.2023. a vastavalt perekonnaseaduses (PKS) § 101 sätestatule, mis on 215,64 eurot kuus. Väljamõistetud summat palub hageja korrigeerida igal aastal 1. aprillil PKS § 101 lg 3-5 sätestatud alustel.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 35, 43) 4. Kostja hagiga ei nõustu, sest poolte vahel on kokkulepe elatise tasumiseks ning elatise summa vähenes kokkuleppes toodud rahalise osa vähenemise võrra. 11.06.2021. a sõlmitud kokkuleppes on kirjeldatud elatise maksmise kord ja summa kujunemine. Kokkuleppe alusel on lapse ema (vastuses ekslikult märgitud hageja) kohustatud koos kostjaga koguma lapsele raha tuleviku tarbeks. Kokkuleppeliselt on see summa 50 eurot, millest lapse ema poolt kaetav osa on 40 eurot. Lapse ema loobus selle kohustuse täitmisest, loobus ka eelpool nimetatud kokkuleppe täitmisest ja uue sõlmimisest. Lapse ema keeldumine ühiselt panustada hageja tarbeks raha kogumisest on tekitanud rahalise kahju sissemakse ja koguneva intressi ulatuses. 5. Hageja ei ole vahepealsel ajal elatist juurde nõudnud.

KOHTU SEISUKOHT 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 7. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on E. U. ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad K. H. ja M. U. , olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes. 8. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab emaga. Hageja nõuab kostjalt elatist alates 01.01.2023. a 215,64 eurot kuus, mis vastab PKS § 101 lg 1 arvutatud elatise summa suurusele. 10. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 11. Kostja ei nõustu tasuma elatist hagis nõutud miinimummääras ja viitab vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele, milles on kirjas elatise tasumise kord ja kujunemine. Samas on kostja istungil avaldanud, et kui hageja kulud ongi nii suured nagu hagis märgitud, siis ei ole probleemi maksta aga soovib kulutuste kohta tõendeid. 12. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõuab elatist määras, mis vastab PKS § 101 lg 1 sätestatud määrale, ei pea hageja oma kulutusi tõendama. 13. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. 14. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13, 19. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499). Kui vanem on kokkuleppe järgi jätnud teisele vanemale lapsele elatise maksmiseks vara, tuleb juhul, kui see ei kahjusta lapse huve, arvestada seda kokkulepet ka tulevikus täita tuleva elatise kohustuse kindlaksmääramisel. 15. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsevanemad M. U. ja K. H. sõlminud 11.06.2019. a kokkulepe (dtl 51), mille kohaselt maksab M. U. E. U. le elatist, mis koosneb kahest osast: esimene osa on ettemaksuna ühise kinnisvara (korterelamu aadressil Kõrveküla vald, Vasula tee 9-10, katastritunnus 79403:002:0716) loovutamine Kristelile ja teine osa on igakuine makse summas 200 eurot (kokkuleppe p 2.2.). E-kirjavahetusest (dtl 45-49) nähtuvalt sooviti vanemate ühise eluaseme lapse emale jätmisega säilitada lapsele stabiilsus. Samas ei nähtu asja materjalidest ja kostja ei ole istungil ka täpsustanud, mis ulatuses tuleks hageja emale loovutatud vara arvelt kanda hageja ülalpidamise kulud. Vanemate soov koguda lapsele tuleviku tarbeks raha avades selleks lapsele kogumishoiuse ning leppides kokku panuse suuruses, on vabatahtlik ettevõtmine, mida ei saa käsitleda elatisena arvestades selle tasumise eesmärki. 16. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja huvides elatise suuruse määramisel arvestada vanemate vahel kokkuleppes märgituga, sest elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine ning seoses kasvava elukallidusega ei pruugi kokkulepitud elatise suurus enam lapse kasvamiseks ja arenguks vajaminevaid vajadusi katta. 17. Kostja on istungil avaldanud, et tema töötasu on 2200 eurot (bruto) ja rohkem ülalpeetavaid tal ei ole. Asjaolusid, mis annaksid aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks, kohtule esitatud ei ole. 18. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjal tuleb hagejale anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. 19. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

20. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 01.01.2023. a kuni 31.03.2023. a eest 215,64 eurot kuus ja alates 01.04.2023. a 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.2024. a) ning elatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetus (PKS § 101 lg 5), mis laekub hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. 21. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt hagejale alates 01.01.2023. a elatise katteks tasutud summadega. 22. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik