2-18-135470/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-135470

Tsiviilasi

OÜ Hydropower hagi OÜ Ehitusteenus vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6400 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Hydropower apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. veebruar 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja)

OÜ

Hydropower

(registrikood

11287051), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal

Vastustaja

(kostja)

OÜ

Ehitusteenus

(registrikood

11348858), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuli 2022. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi

937 euro 55 sendi suuruse põhivõla ja sellega seotud viivise osas rahuldamata.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista

OÜ-lt Ehitusteenus OÜ Hydropower kasuks välja 937 euro 55 sendi suurune

põhivõlg.

3. Mõista OÜ-lt Ehitusteenus OÜ Hydropower kasuks välja 234 euro 30 sendi

suurune viivis 597 euro 17 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018 kuni

3. aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõista OÜ-lt Ehitusteenus

OÜ Hydropower kasuks välja 131 euro 83 sendi suurune viivis 340 euro 38 sendi

suuruselt põhivõlalt alates 30. juunist 2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuv

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni

põhivõla tasumiseni.

4. OÜ Hydropower apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta 71% menetluskuludest OÜ Hydropower kanda ja 29% menetluskuludest

OÜ Ehitusteenus kanda.

6. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Hydropower (hageja) esitas 28. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse,

milles

palus

mõista

OÜ-lt

Ehitusteenus

(kostja)

välja

6302 eurot 23 senti. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus

5. veebruari 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja 3203 euro 72 sendi suuruse põhivõla, 144 euro 62 sendi suuruse viivise

2567 euro 36 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018 kuni 18. veebruarini 2019, samuti

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras eelnimetatud põhivõlalt alates

19. veebruarist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 32 euro 64 sendi suuruse viivise 636 euro 36 sendi suuruselt põhivõlalt alates 30.

juunist 2018 kuni 18. veebruarini 2019 ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.

veebruarist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt tõstukiga 1994. a veoauto Mercedes Benz (veoauto)

hüdrosüsteemi (kahe hüdrojagaja: PVG jagaja ja RS210 jagaja) remondi koos materjalidega.

Veoautol olid hüdrosüsteemi probleemid: hüdrojagaja lekkis, selle siibrid ei töötanud ja

hüdrosüsteem kuumenes üle. Hageja tegi 2018. a maist kuni juunini kostja tellimusel

remonditöid. Täpsem töö ja vahetatavad materjalid selgus tööde käigus. Hageja vahetas surve-

ja tagasivoolu filtri, lisatööna demonteeriti vana torustik ja paigaldati uus. Samuti vahetas

hageja tihendite komplekti, demonteeris ja asendas vintsikraani ning noolepikenduse vooliku.

Lisaks oli vaja vahetada peakaitse surveventiil, kuid kostja keeldus seda tööd tellimast. Töid

telliti ja tehti etapiliselt vastava tellimuse esitamisel. Töö tegemise aeg oli mõistlik, kuna

probleeme tuvastati ja vajalikke materjale tarniti järk-järgult.

Hageja esitas kostjale tehtud tööde ja paigaldatud materjalide eest kolm arvet: 28. märtsil 2018

arve nr 180450, mis oli 495 eurot 44 senti, 27. mail 2018 arve nr 180788, mis oli 2570 eurot 53

senti ja 19. juunil 2018 arve nr 180898, mis oli 636 eurot 36 senti. Esimese arve tasus kostja

täielikult, teisest arvest on tasumata 2567 eurot 36 senti. Kolmanda arve jättis kostja täielikult

tasumata. Teise arve tasumise tähtaeg oli 6. juuni 2018 ja kolmanda arve tasumise tähtaeg oli

29. juuni 2018. Kostja viis veoauto hageja juurest ära 27. mail 2018. Teisel arvel märgitud tööd

said valmis 27. mail 2018. 2018. a juunis tegi hageja kostja tellimusel lisatöid nii kostja juures

kui ka enda töökojas. Veoauto viidi hageja juurest ära 19. juunil 2018. Kolmandal arvel

märgitud tööd said valmis 19. juunil 2018.

Poolte vahel oli töövõtuleping. Hageja leppis kõik tööd kostjaga enne kokku. Hageja täitis

lepingust tulenevad kohustused, tegi tööd valmis ja andis kostjale üle. Kostja ei ole tööde eest

tasunud. Ta on jätnud tasumata kokku 3203 eurot 72 senti. Kostja on viivitanud teise arve

tasumisega alates 7. juunist 2018 ja kolmanda arve tasumisega alates 30. juunist 2018.

Riiklikult tunnustatud ekspert Marion Meiusi arvamus, et hageja diagnoosis vead valesti ja et

tema tehtud tööd ei olnud probleemi kõrvaldamiseks vajalikud, ei ole õige. Eksperdiarvamus

on ebaselge ja neid ebaselgusi ei kõrvaldanud ka eksperdi küsitlemine kohtuistungil. Hageja

esitatud masinaehituse inseneri Madis Veigeli arvamus tõendab, et hageja tehtud tööd olid

vajalikud veoauto parandamiseks ja et vea otsing nõuabki aega.

Hageja ei pidanud lahendama ainult masina kuumaks mineku probleemi. Kostja kutsus hageja

parandama ka elektriviga ja hageja parandas selle. See viga ei olnud seotud masina kuumaks

mineku ega jõu kaotusega. Tööde tegemise käigus avastas hageja, et noolepikenduse voolik on

katki ja ta vahetas selle, kooskõlastades töö enne kostjaga. Ka see viga ei olnud seotud masina

kuumaks mineku või jõu kaotusega.

Isegi kui poolte vahel ei olnud kokkulepet nende tööde tegemiseks, mille eest hageja tasu nõuab,

tuleb arvetel märgitud kulutused hüvitada käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja tegi töid

ja paigaldas veoautole osi ja materjale. Ekspert on leidnud, et tehtud tööd ja kasutatud materjalid

olid vajalikud veoauto hüdraulikasüsteemi remondiks ja efektiivsuse tõstmiseks. Kostja on küll

palunud parendused ära võtta, kuid see ei ole parendusi rikkumata võimalik. Seepärast on

hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist. Hageja teatas kostjale, milliseid töid ta teeb ja kostja

soovis neid töid või kiitis need hiljem heaks. Seega on täidetud käsundita asjaajamise eeldused.

Alternatiivselt tuleb hageja nõue rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja tehtud tööd

ja materjalid olid hüdraulikasüsteemi remondiks ja efektiivsuse tõstmiseks vajalikud ning

kostjale kasulikud. Seega rikastus kostja hageja tehtud remondi arvel.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja väitel pöördus ta hageja poole probleemiga, et veoauto hüdrosüsteemi õli läheb kuumaks

ja jõud kaob. Kostja ei tellinud hagejalt eraldi remonditöid ega materjale, ta tahtis lasta

parandada konkreetse probleemi. Kostja võis loota, et hageja teab, kuidas seda lahendada.

Hageja aga probleemi ei kõrvaldanud. Pärast hageja tehtud töid läks masinal endiselt õli

kuumaks ja jõud kadus. Hageja tegi töid, mis ei olnud probleemi lahendamiseks vajalikud.

Kostja teatas hagejale 5. septembri 2018. a kirjas, et ta ei aktsepteeri hageja arveid ja palus kõik

masinale mõttetult ja omavoliliselt paigaldatud osad maha võtta ja panna endised osad tagasi.

Kostja kirjeldatud vea parandas hiljem teine töövõtja (Dido Hüdraulika). Kuna hageja ei

lahendanud probleemi, millega kostja tema poole pöördus, ei pea kostja arveid tasuma. Kostja

ei ole hageja tehtud töid tellinud. Ekspert Marion Meiusi 28. veebruari 2021. a arvamus

tõendab, et hageja tehtud tööd ja materjalid ei olnud vajalikud selleks, et veoauto kuumaks

mineku ja jõu kaotuse probleemi kõrvaldada.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 7. juuli 2022. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Asjas kogutud

tõenditega, sh poolte seaduslike esindajate vande all antud seletustega ja poolte 5. septembri

2018. a kirjavahetusega, on tõendatud, et kostja tellis hagejalt veoauto remonditeenuse, mille

tulemusena pidi hageja lahendama probleemi „õli läheb kuumaks ja jõud kaob ära“. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja oleks tellinud hagejalt konkreetseid töid. Kostja tellis hagejalt

konkreetse probleemi lahendamise teenuse.

Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu põhjusel, et hageja ei ole saavutanud kokkulepitud

tulemust, arvetel kajastatud tööd ja materjalid ei olnud kokkulepitud tulemuse saavutamiseks

vajalikud ja kostja ei ole neid hagejalt ka eraldi tellinud.

Maakohus määras ekspertiisi, küsides eksperdilt kolm küsimust:

1) Kas olukorras kus veoautol läks õli kuumaks ja jõud kadus, oli vajalik hüdrosüsteemi

remont, mis sisaldas hageja esitatud arvetes märgitud materjale ja töid?

2) Kas töövõtja oleks asjaolusid arvestades saanud näha ette teistsuguse tööde tegemise

järjekorra ja kas see oleks välistanud vaidlusalused tööd ja materjalikulu?

3) Kui täpselt ja ulatuslikult oleks töövõtja saanud veoauto seisukorda, tüüpi ja vanust

arvestades tööd alustades leida vea põhjuse?

Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud hageja tehtud tööd ja kasutatud materjalid probleemi

kõrvaldamiseks vajalikud. Töödega parendati küll veoauto hüdraulikasüsteemi, kuid

temperatuuri tõusu põhjust sellega ei kõrvaldatud. Eksperdi hinnangul saanuks termokaamerat

kasutades leida kõrgeima temperatuuriga piirkonna ja alustada probleemi lahendamist sealt.

Põhjuse oleks saanud leida koostu (jagaja, pump, mootor, klapp) täpsusega ning tuvastada,

millises piirkonnas temperatuur kõige varem ja kõige kõrgemale tõuseb.

Hageja esitas tõendina asjatundja M. Veigeli arvamuse, mille kohaselt on eksperdi järeldused

ekslikud. Asjatundja leidis, et kui kõnealusel veoautol läks õli kuumaks ja jõud kadus, siis olid

hageja tehtud tööd vajalikud. Asjatundja arvates ei olnud tööde tegemise järjekord oluline, sest

viga võis olla kas ühes või mitmes süsteemi komponendis. Asjatundja märkis, et kui tegemist

on kulunud ja lekkiva hüdrosüsteemiga veoautoga, siis võib iga puudusega osa näidata

testimisel kuumust.

Maakohus leidis, et asjatundja arvamus ei lükka ümber eksperdiarvamuse järeldusi. Ekspert

vastas kõigile küsimusele, vastused olid selged ega olnud vastuolulised. Ekspert on arvamuse

andmiseks tutvunud tsiviilasja materjalidega, samuti küsitlenud tööde tegijat ja vaadelnud

vaidlusalust veoautot kohapeal. Asjatundja on küll masinaehituse insener, kellel on ilmselt

olemas eriteadmised, kuid ta ei ole erapooletu asjatundja, vaid hageja valitud isik, kes on

avaldanud vaidlusaluse küsimuse kohta oma subjektiivset arvamust. Eeltoodust tulenevalt luges

maakohus eksperdiarvamusega tõendatuks, et tööd ja materjalid, mille eest hageja kostjalt tasu

nõuab, ei olnud kokkulepitud tulemuse saavutamiseks vajalikud ja et hageja saanuks kohe

alguses tuvastada probleemi põhjuse ning selle kõrvaldada. Kuna kokkulepitud tulemust ei

saavutatud, siis ei ole hagejal kostja vastu töövõtulepingust tulenevat tasunõuet.

Maakohus asus seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu ka käsundita asjaajamisest tulenevat

nõuet, kuna ei ole tõendatud, et lepingus kokku leppimata tööd oleksid vastanud kostja tahtele

või et kostja oleks need heaks kiitnud. Kostja on küll hageja esitatud arvetele alla kirjutanud,

aga see ei tähenda tööde heakskiitmist, vaid üksnes arvete vastuvõtmist. Kostja ei ole töid heaks

kiitnud ka kaudse tahteavalduse ega vaikimisega. Kostja on tasunõudele vastu vaielnud. Muu

hulgas palus kostja esindaja, et hageja asendaks veoautole paigaldatud osad endistega. Kostja

5. septembri 2018. a vastus hagejale tõendab, et kostja ei ole töid heaks kiitnud. Seega ei ole

käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Hageja tehtud tööd võisid olla kostjale kasulikud, kuid

käsundita asjaajamise mõte ei ole sundida isikule peale soovimatuid teenuseid.

Maakohus leidis, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet ka alusetu rikastumise sätete alusel.

VÕS § 1042 lg 1 kohaselt tuleb hinnata, kas isik, kelle esemele on teine isik õigusliku aluseta

kulutusi tegi, on viimase arvel rikastunud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja

veoautot remontinud ja teinud sellega seoses kulutusi. Kokkulepet vaidlusaluste tööde

tegemiseks ei olnud, seega olid need tööd tehtud õigusliku aluseta. Kuid kostja ei ole hageja

arvel rikastunud. Eksperdiarvamus tõendab, et hageja tehtud tööd ja kasutatud materjalid olid

vajalikud, et parandada masina hüdraulikasüsteemi ja tõsta selle efektiivsust, kuid tõendatud ei

ole, et tehtud tööd oleksid veoauto väärtus suurenenud. Hageja ei ole seda asjaolu ka oma

nõude alusena välja toonud ega tõendanud.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et lisaks kuumaks

mineku ja jõu kaotuse probleemi otsimisele lahendas hageja jooksvalt ka muud hüdraulika

puudused. Ta kooskõlastas need tööd kostjaga, tegi ära ja kostja võttis need vastu. Maakohus

on ekslikult sidunud kõik tasumata tööd algse probleemiga. Maakohus on jätnud hindamata

hageja esitatud tõendid, millest nähtub, et kõik tasumata tööd kooskõlastati kostjaga ja et kostja

oli nõus, et hageja neid töid teeb. Kostja teadis, et kuna veoauto oli vana, siis võibki olla vaja

vahetada välja mitmeid osi, enne kui peamine probleem kõrvaldatakse.

Kohus hindas hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusi valesti ja järeldas ekslikult, et

kostja lubas lahendada veoauto kuumaks mineku probleemi. Hageja seaduslik esindaja on

vande all avaldanud, et hageja ei andnud sellist lubadust. Samuti selgitas hageja seaduslik

esindaja, et PVG32 jagaja remont ja muud tööd lepiti kostjaga kokku. Kostja ise soovis jagajat

remontida, kuigi hageja soovitas selle välja vahetada. Hageja on vande all avaldanud, et teine

jagaja (RS210 jagaja), mille remontimist ta pakkus, ei olnud seotud kuumaks minekuga ning

selle remont lepiti kostjaga eraldi kokku. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks maakohus pidas

kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi usaldusväärsemaks. Kostja seadusliku

esindaja vande all antud seletused on vastuolulised, ta mäletas asjaolusid vaid valikuliselt.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja kirjutas arvetele alla ja see tähendab, et ta võttis tööd

vastu. Lisaks tõendab tööde vastuvõtmist ka kostja 5. septembri 2018. a kiri hagejale, milles

kostja avaldab, et aktsepteeris arved.

Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei saavutanud töövõtulepinguga kokku lepitud tulemust ja

hageja tehtud tööd ning paigaldatud materjalid ei olnud tulemuse saavutamiseks vajalikud.

Ekspert leidis, et hageja remontis PVG32 ja RS210 jagajad, vahetas toruliini jämedama vastu,

vahetas välja magnetpooli ja hüdraulika paagi filtri, lisas hüdraulikale õli, vahetas vintskraani

suurema läbilaskevõimega kraani vastu, vahetas välja noolepikkuse vooliku ja parandas

elektrivea. Pooled ei vaidle selle üle, et need tööd tehti. Kostja ei ole esitanud tasu maksmisest

keeldumise vastuväidet VÕS § 110 või 111 alusel, alandanud hinda VÕS § 112 alusel ega

nõudnud kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 1 alusel. Samuti ei ole kumbki pool lepingust taganenud

ega seda üles öelnud.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et osutatud teenus oli puudusteta. Kostja vastuväide seisneb vaid

selles, et hageja ei saavutanud kostja oodatud tulemust, kuid kostja ise ei võimaldanud hagejal

viimaseid töid teha. Kostja on töö vastu võtnud, tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja

ei või tasumisest keelduda, mistõttu tuleb tasu kostjalt VÕS § 635 lg 1 alusel välja mõista.

Eksperdiarvamus on ebaõige. Ekspert ei analüüsinud seda, kas need osad, mida hageja parandas

või mille ta asendas, võisid põhjustada kuumenemist ja jõu kadumist. Ekspert leidis üksnes

seda, et kuna tehtud tööd viga ei parandanud, siis ei saanud need osad, mida parandati või

asendati, viga põhjustada ja need tööd ei olnud vajalikud. Parandatud ja asendatud osade

puudusi ei saa enam tagantjärele hinnata. Ekspert pidanuks küsimusi täpsustama ja andma

hüpoteetilise arvamuse, aga ta ei teinud seda.

Eksperdiarvamuses ei ole selgitusi, kuidas ekspert järeldas, et hüdraulikapump oli kulunud ja

et see oli masina kuumaks minemise ja jõu kaotuse põhjus. Ekspert järeldas, et probleem oli

pumbas sellepärast, et kui pump vahetati, sai masin korda.

M. Veigeli arvamuse kohaselt olid hageja tehtud töödele kulunud aeg probleemi lahendamiseks

vajaliku remondiprotsessi osa. Asjatundja leidis, et arvestades veoauto vanust, võisid kõik

süsteemi osad vajada remonti, et vältida kuumaksminekut. Samuti leidis asjatundja, et tööde

tegemise järjekord ei olnud oluline, sest vigased võisid olla ka mitu osa.

Kokkuvõttes leidis maakohus põhjendamatult, et eksperdiarvamus on kaalukam tõend kui

asjatundja arvamus. Ka asjatundja on asja materjalidega tutvunud ja see, et tema arvamuse

esitas hageja, ei muuda arvamust ebausaldusväärseks.

Ekspert ei vastanud küsimustele, millele hageja ekspertiisi tulemusena vastust soovis.

Eksperdiarvamus on ka vastuoluline. Kirjalikus arvamuses märkis ekspert, et hageja tehtud tööd

ei saanud kõrvaldada masina kuumaks minekut, kuid istungil kinnitas ekspert, et kui tegemist

on sisemiste leketega (mida ta ei suutnud enam tuvastada, sest masin oli korda tehtud), siis võis

see kogumis põhjustada kuumaks mineku. Eksperdiarvamus ei sisalda põhjendusi, kuidas

jõudis ekspert järeldusele, et tegemist oli väliste leketega, mitte sisemistega.

Seega lähtus ekspert valest eeldusest, et kui hüdraulika õli läheb kuumaks ja jõud kaob sel ajal,

kui kasutada puurseadet, saab tegu olla vaid kulunud hüdraulikupumba või hürdomootoriga.

Eksperdi järeldus on oletuslik.

Kontrollides hageja nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel leidis maakohus ekslikult, et kui

kostja arvetel näidatud töid ei tellinud, siis ei vastanud need kostja tahtele ja ta ei kiitnud neid

heaks. Mõlema poole seaduslikud esindajad avaldasid vande all, et pooled kooskõlastasid kõik

tööd. Kostja on arvetele alla kirjutanud. 5. septembri 2018. a kirjas avaldas kostja samuti, et

aktsepteeris arveid.

Alusetust rikastumisest tuleneva nõude kontrollimisel leidis maakohus ekslikult, et kui hageja

tegi töid, siis ei saa eeldada, et need suurendasid veoauto väärtust. Ekspert on selgitanud, et

hageja tehtud tööd olid veoautole kasulikud ja vajalikud hüdraulikasüsteemi remontimiseks,

töökorda seadmiseks, väliste lekete kõrvaldamiseks ja ümberehituseks ning et nende tagajärjel

paranes veoauto hüdraulikasüsteemi tehniline seisukord ja efektiivsus. Arvestades hageja

tehtud töid, on eluliselt usutav, et need tõstsid veoauto väärtust.

Samuti on kohus jätnud tähelepanuta hageja seadusliku esindaja selgitused, miks pooled

leppisid kokku väliste lekete eemaldamise. Seda tehti põhjusel, et õli lekkiva masinaga ei oleks

kostja tohtinud liikluses osaleda. See näitab, et hageja tehtud tööd olid kostja jaoks kasulikud.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja arvates on maakohtu otsus seaduslik, tõendeid on piisavalt uuritud ja õigesti hinnatud

Maakohus ei ole materiaalõiguse norme valesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme

rikkunud. Eksperdiarvamus ei ole vastuoluline ega puudulik. Ekspert on kohtuistungil selgitusi

andnud, seega isegi kui arvamuses olid vasturääkivused, said need kõrvaldatud.

Ekspert leidis õigesti, et hageja tehtud tööd ja materjalid ei olnud vajalikud kostja probleemi

lahendamiseks, vaid need olid vajalikud masina hüdraulikasüsteemi remondiks ja efektiivsuse

tõstmiseks. Termokaamerat kasutades oleks saanud leida kõrgeima temperatuuriga piirkonna

ja alustada probleemi otsimist sealt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, millega maakohus jättis hagi 937 euro 55 sendi suuruse põhivõla ja sellega seotud viivise

osas rahuldamata. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 937 euro 55 sendi suuruse põhivõla, samuti

234 euro 30 sendi suuruse viivise 597 euro 17 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018

kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 131 euro 83 sendi suurune viivis 340 euro 38 sendi suuruselt põhivõlalt alates 30. juunist

2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tema veoauto

remontimise eest esitatud arvete tasumist või alternatiivselt remondile tehtud kulutuste

hüvitamist käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

9. Hageja õigusliku käsitluse järgi on hageja nõue kostja vastu suulisest töövõtulepingust

tulenev tasunõue ja poolte vahel on vaidlus selle üle, kas see nõue on muutunud sissenõutavaks.

Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja ei ole esitanud tasu maksmisest keeldumise

vastuväidet VÕS §-de 110 või 111 alusel, alandanud hinda VÕS § 112 alusel ega nõudnud

kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kostja põhiline vastuväide on

kogu menetluses olnud see, et ta ei pea hagejale kui töövõtjale maksma tasu sellepärast, et

hageja ei teinud kokkulepitud tööd mõistliku aja jooksul valmis (et hageja tegi töid, mis ei olnud

tulemuse saavutamiseks vajalikud), mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks.

10. Töövõtulepingust tulenev tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö

valmimisest. Kuna töövõtulepingu eesmärk on teatud tulemuse saavutamine, siis tähendab see,

et hagejal kui töövõtjal on õigus nõuda tasu siis, kui ta tegi lepinguga kokkulepitud töö valmis.

Eelnevast järeldub, et vaidluse lahendamisel on kesksel kohal küsimus, millises tulemuses

pooled töövõtulepingus kokku leppisid. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et

kostja tellis hagejalt eelkõige veoauto remonditeenuse, mille tulemusena pidi hageja lahendama

probleemi „õli läheb kuumaks ja jõud kaob ära“. See nähtub mh poolte seaduslike esindajate

vande all antud seletustest.

11. Ringkonnakohtu hinnangul tugineb hageja apellatsioonkaebuses kahele peamisele väitele.

Esiteks väidab ta, et kõik tööd, mida ta veoauto parandamiseks tegi, olid vajalikud selle

probleemi kõrvaldamiseks, millega kostja algselt hageja poole pöördus ning mida kostja

kirjeldas kui masina kuumaks minekut ja jõu kadumist. Teiseks väidab hageja, et isegi kui kõik

tööd, mida ta kostja veoautot parandades tegi, ei olnud vajalikud selleks, et kõrvaldada jõu

kadumise ja kuumaksmineku probleem, oli vähemalt osa maksmata arvetel märgitud töid ka

sellised, mille tegemine lepiti poolte vahel eraldi kokku.

12. Hageja esimese väite osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et praegusel

juhul on eksperdiarvamusega tõendatud, et kõik hageja tehtud tööd ja kasutatud materjalid ei

olnud vajalikud selle probleemi kõrvaldamiseks, millega kostja hageja poole pöördus ja mida

ta eelkõige lahendada soovis. Ringkonnakohtu hinnangul on seejuures kesksel kohal

eksperdiarvamuses toodud järeldus, et töid oleks saanud teha ka teises järjekorras, mis oleks

võimaldanud probleemse osa kohe alguses (nt termokaamera abil) kindlaks teha ja seejärel

asuda parandama just seda osa (eksperdiarvamus, dtl 154). Hageja esitatud asjatundja arvamus

ei lükka seda järeldust ümber. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et eksperdiarvamus on

puudulik ja et ekspert leidis üksnes seda, et kuna tehtud tööd viga ei parandanud, siis ei saanud

need osad, mida parandati või asendati, viga põhjustada, mistõttu need tööd ei olnud sellepärast

vajalikud. Ekspert ei ole seda oma arvamuses öelnud.

13. Kostja esitatud asjatundja M. Veigel on 28. jaanuari 2022. a arvamuses (dtl 250) märkinud,

et oluline on, et algse probleemi põhjus selgitati välja. Selleni jõudmiseks kulutatud töö ja

aeg oli vajalik kui loomuliku remondiprotsessi osa. Asjatundja on oma 28. jaanuari 2022. a

arvamuses (dtl 250) märkinud ka seda, et eeldades, et tööde teostaja on omal alal pädev, olid

teostatud tööd vajalikud ja kogu remondiprotsessi vaadeldes mõistlikud. Kui ka puudavad

kirjalikud faktid vahetatud osade seisukorra kohta, võime arvata arvestades seadme vanust, et

need võisid vajada remonti. Seega on asjatundja ringkonnakohtu hinnangul öelnud, et hageja

võis põhimõtteliselt seda probleemi, millega kostja tema poole pöördus, üritada lahendada ka

nii, nagu ta seda tegi. Kuid see ei lükka ümber eksperdi järeldust, et nii, nagu hageja töid tegi,

ei pruukinud viga üles leida kohe, vaid alles siis, kui kõik võimalikud veakohad olid järjest üle

kontrollitud. Asjatundja arvamusest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et kostja peaks

maksma kõigi hageja tehtud tööde eest, kui probleemi, mille lahendamiseks kostja algselt

hageja poole pöördus, oleks saanud teha kindlaks kiiremini, vältides nii kostja jaoks

soovimatuid kulutusi.

14. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eksperdiarvamusest, et hageja ei teinud kostja algselt

soovitud eesmärgi saavutamisele suunatud töid nii, et see oleks taganud kostja kirjeldatud

probleemi kõrvaldamise mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega ning kokkuvõttes on

tõendatud, et seda tulemust, milles pooled töövõtulepingut sõlmides kokku leppisid, hageja ei

saavutanud. Oluline ei ole siinkohal ka see, et kui kostja oleks lasknud hagejal veoautot edasi

parandada, oleks hageja lõpuks ka tegeliku vea üles leidnud ja ära parandanud. Tellijal on

VÕS § 655 lg 1 esimese lause järgi õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Eeltoodust tuleneb, et

eelduslikult on töövõtjal õigus nõuda tellijalt tasumist nende tööde eest, mis töövõtja kuni

lepingu ülesütlemiseni ära teeb, kuid need peavad olema tellija eesmärgi saavutamiseks

vajalikud.

15. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige hageja väide, et eksperdiarvamus ei pruugi

tingimata olla kaalukam tõend kui asjatundja arvamus, kuid eksperdiarvamuses esitatut ei ole

praegusel juhul põhjust ka kahtluse alla seada. Maakohus ei pidanud asjatundja arvamust

ebausaldusväärseks, vaid hindas mõlemat tõendit.

16. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ekspert ei vastanud küsimustele, millele hageja

ekspertiisi tulemusena vastust soovis. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ise pakkunud

eksperdiks M. Meiusi ja hagejal on olnud võimalus esitada eksperdile kohtu kaudu küsimusi.

Eksperdile esitatud küsimused olid asja vaidlusküsimusi arvestades ka sobivad. Eeltoodust

tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud hageja etteheited eksperdiarvamusele kui

tõendile.

17. Hageja teine keskne väide on, et isegi kui kõik tööd, mida ta kostja veoautot parandades

tegi, ei olnud vajalikud selleks, et kõrvaldada veoauto kuumaks mineku ja jõu kadumise

probleem, oli osa maksmata arvetel märgitud töid ka sellised, mille tegemine lepiti poolte vahel

eraldi kokku ja mida kostja ei tellinud hagejalt selleks, et kõrvaldada veoauto jõu kadumise ja

õli kuumaksmineku probleem. Seega väidab hageja, et osade tööde tegemiseks sõlmisid pooled

eraldi, teistsuguste eesmärkidega töövõtulepingud ja et nende tööde eest, mida tehti

eelnimetatud, eraldi sõlmitud lepingute alusel, peab kostja igal juhul maksma, kuna nende puhul

saavutas hageja kokkulepitud tulemused.

18. Hageja seaduslik esindaja Kalev Kõllamets on kohtuistungil vande all selgitanud, et kostja

veoautol remonditi kahte jagajat. Neist oli kuumaks mineku probleemiga seotud PVG32 jagaja

(tõstuki jagaja), kuid teine remonditud jagaja, RS210 jagaja, ei olnud seotud kuumaks mineku

ja tõstuki jõu kaotusega. See tuli vahetada sellepärast, et kangid olid purunenud ja õli lekkis.

K. Kõllamets selgitas, et kostja tellis selle töö kindlasti eraldi, tuues masina remonti ja paludes

ka selle probleemi kõrvaldada (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 5-6, 00:42:12). Kostja

seaduslik esindaja Andreas Muru on kohtuistungil vande all selgitanud, et on võimalik, et

hageja ütles talle, et kusagilt õli lekib ja mingid osad on probleemsed (6. juuni 2022. a

kohtuistungi protokoll, lk 8, 01:21:45). Ringkonnakohtu arvates on eluliselt usutav, et kostja

tellis eraldi sellised tööd, mille eesmärk oli tagada, et masinast ei lekiks õli. Kostja ei ole nende

tööde tellimist ka otseselt eitanud ega öelnud, et ta ei soovinud, et hageja kõrvaldaks õlilekke

või et hageja kõrvaldaks lekke ainult tingimusel, et sellega lahendatakse tõstuki jõu kaotuse ja

masina kuumaks mineku probleem. Seega saab ringkonnakohtu arvates lugeda tõendatuks, et

lisaks kokkuleppele, mille kohaselt pidi hageja parandama eelkõige kostja veoauto kuumaks

mineku ja tõstuki jõu kadumise probleemi, oli pooltel ka kokkulepe, et hageja parandab RS210

jagaja, likvideerides mh õlilekked.

19. K. Kõllametsa vande all antud seletuse kohaselt olid RS210 jagaja remonditööd ja selleks

kasutatud materjalid kirjas arve nr 180788 ridadel 7, 9, 10 ja 11 (6. juuni 2022. a kohtuistungi

protokoll, lk 6, 00:49:03). Arve nr 180788 (dtl 37) kohaselt on eelviidatud arveridadel märgitud

tööde ja materjalide maksumus 210 + 86,04 + 115,20 + 86,4 = 497 eurot 64 senti, millele

lisandub käibemaks ehk koos käibemaksuga 597 eurot 17 senti. Kuna ringkonnakohus loeb

tõendatuks, et kostja tellis need tööd ja hageja tegi need valmis ning kostja ei ole väitnud, et

need tööd oleksid olnud puudusega, siis tuleb eelnimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

20. Hageja väidab ka seda, et kostja kutsus teda eraldi parandama elektriviga, millel ei olnud

samuti seost masina kuumaksmineku ega jõu kaotusega. Samuti väidab hageja, et eraldi tellitud

töö oli noolepikenduse vahetus. Seega väidab hageja, et ka elektrivea parandamiseks ja

noolepikenduse vahetuseks sõlmiti eraldi suulised töövõtulepingud ja hageja parandas need

vead. Hageja väidetel kooskõlastas ta need tööd kostjaga, tegi ära ja kostja võttis need vastu.

21. Selle kohta on kohtuistungil andnud vande all seletusi hageja seaduslik esindaja

K. Kõllamets, kes selgitas, et arve nr 180898 on seotud eraldi väljakutsega, mille eesmärk oli

kõrvaldada elektriprobleem. K. Kõllametsa sõnul ei olnud see seotud veoauto kuumaks

minekuga ja see töö lepiti kokku telefoni teel, kostja kutsus hageja esindaja Otepääle elektriviga

parandama (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 6, 00:49:03). Ringkonnakohtu istungil

selgitas hageja, et Otepääl tehtud elektritöödega olid seotud arve nr 180898 read 2–7. Hageja

seaduslik esindaja selgitas vande all ka seda, et noolepikenduse vahetuse tellis kostja eraldi

tööna, kuna voolik lekkis ja kui noolepikendus aktiveeriti, siis hakkas voolik kohe jooksma

(6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 6, 00:49:03). Kostja seaduslik esindaja on nende

tööde kohta vande all seletusi andes öelnud vaid seda, et ta ei mäleta noolepikenduse vahetamist

ega Otepääl käimist (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 8, 01:21:45). Ringkonnakohtu

arvates saab poolte esindajate vande all antud seletusi ja kõnealuste vigade olemust arvestades

lugeda tõendatuks, et poolte vahel olid eraldi kokkulepped ka elektrivea parandamiseks ja

noolepikenduse remondiks.

22. Otepääl tehtud tööd on märgitud arve nr 180898 ridadel 2–7 ja nende maksumus on kokku

1,94 + 1,26 + 70 + 30 + 30 + 24,62 = 157 eurot 82 senti, millele lisandub käibemaks ehk koos

käibemaksuga kokku 189 eurot 38 senti. Noolepikenduse vahetuse tööd on K. Kõllametsa

vande alla antud seletuse kohaselt need, mis on märgitud arve nr 180898 ridadel 17–21. Nende

tööde maksumus on 75 + 45 + 2,45 + 1,08 + 2,30 = 125 eurot 83 senti, millele lisandub

käibemaks ehk koos käibemaksuga 151 eurot. Kuna ringkonnakohus loeb tõendatuks, et kostja

tellis need tööd ja hageja tegi need valmis ning kostja ei ole väitnud, et need tööd oleksid olnud

puudusega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka eelnimetatud summa, mis on kokku

189,38 + 151 = 340 eurot 38 senti.

23. Ringkonnakohus ei nõustu siiski hagejaga, et kuna veoauto oli vana, siis saabki lugeda, et

hageja võis vahetada välja mitmeid masina osi, enne kui peamine probleem kõrvaldatakse. Eriti

just vana masina puhul peab hoolas töövõtja esmalt masina üle vaatama ning kirjeldama tellijale

võimalikke probleeme ja nende lahendusi, andes tellijale võimaluse otsustada, milliseid töid ta

soovib tellida ja milliseid mitte, samuti selgitades, millised on vältimatult vajalikud tööd.

Asjaoludest nähtuvalt hageja seda teinud ei ole.

24. Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr 180788 alusel tehtud tööde

eest 597 eurot 17 senti ja arve nr 180898 alusel tehtud tööde eest 340 eurot 38 senti, kokku

597,17 + 340,38 = 937 eurot 55 senti. Ülejäänud tööde osas ei ole ringkonnakohtu arvates

tõendatud, et pooled oleksid sõlminud eraldi lepingu ja seega jääb hagi ülejäänud osas

rahuldamata

25. Hageja nõuab kostjalt ka viivist mõlema arve järgi tasumisele kuuluvalt summalt alates

nõude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1

esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 teise ja kolmanda lause järgi võib viivise määraks olla kas

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, või lepinguga

ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, seega kohaldub VÕS § 113

lg 1 teine lause.

26. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ja kostja on temalt väljamõistetud summadega

viivituses alates ajast, mil möödus nende tasumise tähtaeg, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ka seadusjärgne viivis.

27. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

28. Arve nr 180788 järgi tasumisele kuuluv summa on 597 eurot 17 senti ja kuna arve tasumise

tähtaeg oli 6. juuni 2018, muutus eelnimetatud summa sissenõutavaks alates 7. juunist 2018.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 234 euro 30 sendi suurune viivis 597 euro

17 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Arve nr 180898 järgi tasumisele kuuluv summa on 340 eurot 38 senti ja selle arve tasumise

tähtaeg oli 29. juuni 2018, mistõttu muutus eelnimetatud summa sissenõutavaks alates

30. juunist 2018. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks ka 131 euro 83 sendi

suurune viivis 340 euro 38 sendi suuruselt põhivõlalt alates 30. juunist 2018 kuni 3. aprillini

2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023

kuni põhivõla tasumiseni.

29. Hageja alternatiivse õigusliku käsitluse järgi on tal kostja vastu nõue kas käsundita

asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel, kuna isegi kui pooled ei leppinud kõigi tööde

tegemist eraldi kokku, olid tehtud tööd kostja jaoks kasulikud.

30. VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui üks isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku

(soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda

tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 1 järgi kulutuste hüvitamise nõue, kui

soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt

täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on

asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

31. Kohtu ette toodud asjaolusid arvestades võiks hagejal olla kostja vastu käsundita

asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue juhul, kui kostja oleks asjaajamise heaks

kiitnud või kui asjaajamine oleks vastanud kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.

32. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. See

tähendab, et kui hageja soovib kostjalt kulude hüvitise väljamõistmist seepärast, et ta on kostja

veoautot parandades teinud kulutusi, peab ta tõendama käsundita asjaajamise eeldused. Muu

hulgas oli hageja ülesanne tõendada, et kostja on asjaajamise heaks kiitnud või et asjaajamine

vastab kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, ja et hagejal oli tahe tegutseda kostja

kasuks.

33. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et asjas saab lugeda tõendatuks, et kostja kiitis kõigi

tööde tegemise heaks. Heakskiitu ei saa järeldada sellest, et kostja esindaja kirjutas tööde kohta

esitatud arvetele alla. Arvestades asjaolusid saab arvete allkirjastamine tähendada vaid arve

kättesaamise kinnitamist. 5. septembri 2018. a e-kirjas ei ole kostja avaldanud, et aktsepteeris

tehtud töid, vaid on selles kirjas selgelt väljendanud, et ta soovis, et hageja oleks kõrvaldanud

kuumaks mineku ja jõu kadumise probleemi, kuid hageja ei teinud seda.

34. Samuti ei ole hageja tõendanud, et remonditööde tegemine vastanuks kostja eeldatavale või

tegelikule tahtele. Hageja on lähtunud eeldusest, et kui vanal veoautol mingeid osasid

parandatakse või need välja vahetatakse, siis pidi see kostja eeldatavale tahtele vastama

põhjusel, et hageja tehtud tööd ja vahetatud osad tegid veoautot paremaks. Hageja on seejuures

viidanud ka eksperdiarvamusele, kus ekspert on öelnud, et tehtud tööd olid kostja jaoks

kasulikud ja parendasid autot. See ei tähenda aga, et kostja oleks neid töid soovinud. Eriti just

vana masina parandamisel ei pruugi omaniku soov olla kõiki osasid parandada või välja

vahetada. Kostja huvi oli veoautot kasutada, seega saaks kostja eeldatavat tahet jaatada vaid

nende tööde puhul, mis olid vältimatud ja mis takistasid veoauto kasutamist. Hageja on väitnud,

et veoauto oli nii halvas korras, et ei oleks võinud isegi liikluses osaleda. Kostja on aga sellele

vastu vaielnud. Seega pidanuks hageja tõendama, millised tööd olid vältimatult vajalikud.

Hageja ei ole seda tõendanud.

35. Alternatiivselt leiab hageja, et tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue.

VÕS § 1042 lg 1 näeb ette, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib

nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on

seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud

ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel

võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab eseme väärtuse suurenemist

kasutama hakata.

36. Nõudes kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel, oli hagejal kohustus tõendada

mh seda, et kostja on hageja arvel mingis ulatuses rikastunud ja et kostja sai nendest kulutustest

mingit kasu. Iseenesest on õige, et hageja tegi kostja veoautot remontides kostja veoautole

kulutusi, kuid seda, millises ulatuses kostja seetõttu rikastus, pidanuks tõendama hageja. Hageja

ei ole seda tõendanud. Alusetu rikastumise kulutuste kondiktsiooni reguleerivate normide mõte

ei ole võimaldada teise isiku asjale kulutusi teinud isikul nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, vaid

üksnes nende kulutuste hüvitamist, mida kostja oleks pidanud vältimatult ka ise tegema. Hageja

ei ole tõendanud, et kõik või osa kulutusi olid sellised, et kostja pidanuks need sel ajal, kui

hageja need tegi, tingimata ka ise tegema ja et kostja tänu hageja tehtule säästis oma vältimatuid

kulutusi.

37. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi osaliselt, tuleb

muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul õige lähtuda hagi rahuldamise

proportsioonist ja kuna hageja põhinõue rahuldatakse 29% ulatuses, siis tuleb 71%

menetluskuludest jätta hageja ja 29% kostja kanda.

38. Kuna maakohus ei määranud hageja menetluskulusid kindlaks, siis määrab kõik

menetluskulud kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (vt

RKTKo 3-2-1-142-15, p 22).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt