2-22-128287/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-128287

Tsiviilasi

D.IOÜ hagi O.B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

73,63 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja D.IOÜ (registrikood xxxxxxx ; asukoht xxxxx xx xx

xxxxxxxxxxx

xxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx;

e-post

xxx@xxxxxxxxx.xx )

Hageja lepinguline esindaja Viljar Subka (D,C OÜ; e-post

viljar@dcollectio.ee)

Kostja O.B (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht x.xxxxxxxxxxx

xx

xx-x

xxxxxxxxx

xxxx

xxxxxxxxxxxxx

;

e-postxxxxxxxxx@xxxxxxx.xxxx )

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-22-128287 menetlus.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista välja O.Bilt D.IOÜ kasuks 25.02.2021 müügilepingust nr ET1200110470 tulenev

põhivõlgnevus summas 19,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 13,99 eurot

ning sissenõudmiskulud summas 30 eurot, kokku 63,38 eurot.

4. Välja mõista O.Bilt D.IOÜ kasuks alates 15.09.2022 viivis põhinõudelt 19,39 eurolt

põhinõude kohase täitmiseni 0,15% päevas, kuid kokku, koos juba sissenõutavaks

muutunud viivisega, mitte enam kui 19,39 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista välja O.Bilt D.IOÜ kasuks hageja kantud

menetluskulud summas 150 eurot.

6. Välja mõista O.Bilt D.IOÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

7. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja tema esindajale ning kostjale.

2(3)

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

(TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. 14.09.2022 esitas D.IOÜ hagi O.Bi vastu põhivõlgnevuse summas 19,39 eurot, viiviste summas

13,99 eurot ja sissenõudmiskulude summas 30,00 eurot nõudes.

2. Kohus peatas 31.10.2022 määrusega tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-22-14618 tehtava

lahendi jõustumiseni. Kohus jättis tsiviilasjas nr 2-22-14618 O.Bile eestkoste seadmata. TsMS § 361

lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal

algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

Kohus on seisukohal, et kuna kostjale ei seatud eestkostet, siis on menetluse peatamise alused ära

langenud ning menetlus tuleb uuendada.

3. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi korrektset vastust

hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata

jätmisele.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 73,63 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja nõue tuleneb hagi kohaselt müügilepingust, millega hageja müüs kostjale elektrienergiat.

Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks järgmised tõendid:

(i)

25.02.2021. a Alexela AS ja kostja vahel sõlmitud elektrienergia müügileping (dtl 32-35)

tarbimiskohale x.xxxxxxxxxxx xx-x, xxxxxxx ;

(ii)

viis elektrienergia müügiarvet, mille Alexela AS on kostjale tarbitud elektri eest esitanud

perioodil veebruar kuni juuni 2021. a (dtl 36-45);

(iii)

teatise nõude loovutamise kohta Alexela AS-ilt hagejale (dtl 48);

(iv)

võlateatise (dtl 51-52).

7. Kostja on tuginenud vastuväitele, et tema elektrit tarbinud ei ole, seda on teinud kolmas isik

ebaseaduslikult. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud hagile muid vastuväiteid

3(3)

ega ilmunud 28. septembril 2022. a kohtusse ärakuulamisele. Samal päeval telefoni teel ärakuulamisel

jäi kostja väite juurde, et elektrit on varastatud. Kohus selgitas, et see asjaolu on tõendamata, kostja

leidis, et kohus valetab, kuid täiendavaid tõendeid ta kohtule ei esitanud.

8. Olles analüüsinud hagi ja kostja vastust ning hageja poolt esitatud tõendeid, leiab kohus, et hageja

nõue on piisavalt põhjendatud ja tõendatud. Kostja enda vastuväiteid tõendanud ei ole. Kokkuvõtteks

kuulub hageja nõue võlaõigusseaduse § 208 lg-te 3 ja 1 ning § 213 alusel rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

9. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

11. Hageja on esitanud taotluse mõista hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 400 eurot,

mis koosneb riigilõivust summas 100 eurot ning õigusabikuludest summas 300 eurot. Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja

põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas

50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas

nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille

koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja

lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot. Kohus leiab,

et hageja menetluskulude mõistlik rahaline ulatus on 150 eurot ning vastavas summas tuleb

menetluskulud kostjalt välja mõista.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik