2-23-2482/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-2482

Tsiviilasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 2. veebruari

2023. a otsuse peale täiteasjas nr 025/2022/4464

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. märtsi 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX,

seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja Suido Västra

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

(registrikood 14522096), esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Evelin Lisett Ratnik ja vandeadvokaat Elmer Muna

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-2482 muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 13. veebruaril 2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 2. veebruari 2023. a otsus täiteasjas

nr 025/2020/4464 ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 29. detsembril 2022 esitatud kaebust

uuesti läbi vaatama.

Avalduse

kohaselt

on

avaldaja

suhtes

algatatud

täitemenetlus

nr 025/2022/4464.

Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 26. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-13147.

Avaldaja esitas kohtutäiturile 29. detsembril 2022 kaebuse, milles taotles võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1052 lg 1 alusel täitemenetluse lõpetamist, kuivõrd avaldaja on alaealine. Kohtutäitur

jättis 2. veebruari 2023. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja hinnangul väljus

kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse printsiibi raamidest, kuivõrd viitas otsuse

põhjendamisel materiaalõiguslikule normile (VÕS §-le 1037). Avaldaja ei nõustu, et avaldaja

oleks pidanud vastuväited esitama tsiviilasja nr 2-22-13147 menetluses. Kuna avaldaja on

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, siis ei saanud avaldaja kohtumenetluses taotleda hagi läbi

vaatamata jätmist. Seega ei saanud ta ka oma õigusi kohtumenetluses kaitsta.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Avaldaja kaebusest ei nähtu, milles seisnes kohtutäituri eksimus või rikkumine avaldaja

kaebuse lahendamisel. Ka on ebaõige avaldaja väide nagu oleks kohtutäitur otsust põhistanud

VÕS §-ga 1037.

Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt.

Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist tulenevalt peab kohtutäitur täitmiseks

esitatud dokumendi saamisel kontrollima vaid seda, kas see vastab formaalselt seaduse

nõuetele, kuid ta ei saa hinnata kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Kui sissenõudja esitab

avalduse koos formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendiga, siis on kohtutäituril kohustus

täitemenetlus algatada. Praegusel juhul olid täidetud täitemenetluse algatamiseks kohustuslikud

eeldused. Avaldaja seaduslikul esindajal oli võimalus esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid

sissenõudja nõudele kohtumenetluses, milles täitedokument tehti.

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Ekslik on avaldaja väide nagu oleks kohtutäitur otsuse põhistamisel viidanud VÕS §-le 1037.

Avaldaja kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et avaldaja oli kohtumenetluse ajal ja

on ka täitemenetluse ajal alaealine. Kohtutäiturile täitmiseks esitatud täitedokumendi, s.o

tsiviilasjas nr 2-20-13147 tehtud kohtuotsuse kohaselt on kohus võlgnevuse alaealiselt

avaldajalt isiklikult välja mõistnud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist

tulenevalt ei saanud kohtutäitur asuda hindama, kas kohus on alaealiselt avaldajalt õiguspäraselt

võlgnevuse välja mõistnud. Seega ei saanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetada ka põhjusel, et

avaldaja on alaealine.

Avaldaja osales tsiviilasjas nr 2-20-13147 seadusliku esindaja kaudu. Seejuures ei esitanud

avaldaja (enda seadusliku esindaja kaudu) kohtumenetluses ühtegi väidet selle kohta, et tema

vastu esitatud hagi menetlemine oleks materiaalõiguse või menetlusõiguse alusel välistatud.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus jättis 7. märtsi 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur õigesti jätnud avaldaja kaebuse

rahuldamata. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saanud

kohtutäitur anda hinnanguid täitedokumendi sisule ega muudele pooltevahelistele suhetele.

3 (5)

Kohtutäituril puudub võimalus täitedokumenti või sellest tuleneva nõude põhjendatust

analüüsida, kuivõrd kohtutäitur ei täida seadusandlikku ega kohtuvõimu funktsiooni. Seega ei

saa kohtutäitur asuda hindama, kas talle täitmiseks esitatud kõikidele vormi- ja sisunõuetele

vastav täitedokument on ka tegelikkuses avaldaja suhtes kehtiv ning kas avaldaja sai

kohtumenetluses oma vastuväiteid esitada või kas tal oli tsiviilkohtumenetlusteovõime.

Maakohus märkis, et avaldaja võib olla valinud praegusel juhul vale õiguskaitsevahendi, kuna

poolte vahel esineb materiaalõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada hagita menetluse raames

toimuvas vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Avaldajal võib olla õigus esitada

nimetatud vaidluse lahendamiseks kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 kohane tuvastushagi.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega tühistada kohtutäituri 2. veebruari 2023. a otsus täiteasjas nr 025/2022/4464 ja

kohustada kohtutäiturit avaldaja 29. detsembri 2022. a kaebust uuesti läbi vaatama.

Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu järeldusega, et kohtutäitur ei saanud

keelduda avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisest. Kuivõrd avaldaja on alaealine, siis ei ole

täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus avaldaja suhtes täitedokumendiks ning kohtutäitur ei

saanud selle alusel täitemenetlust alustada.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks peab avaldaja esitama täitemenetluse lõpetamiseks kohtule

hagiavalduse. Avaldajal, kes asjaõiguslikult kinnisasja valdaja ei ole, ei saanud tekkida

kasutuseeliseid, mille hüvitamist sissenõudjal oleks õigus nõuda. See tähendab, et avaldajal ei

ole kohustust, mille täitmisest peaks kohus ta vabastama, et täitemenetlust lõpetada. Avaldaja

oli alaealine kohtumenetluse ajal, mil kohus tegi vaidlusaluse täitedokumendi.

6. Kohtutäitur leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

7. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

10. Praeguses asjas on vaidlustatud kohtutäituri 2. veebruari 2023. a otsus täiteasjas

nr 025/2022/4464, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29. detsembri 2022. a

kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes. Kolleegium leiab, et kohtutäitur ja maakohus on

põhjendatult leidnud, et praegusel juhul olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud

eeldused. Seejuures ei saanud kohtutäitur täitemenetluse algatamisel anda hinnangut

täitedokumendi sisulisele õiguspärasusele, kuivõrd see ei oleks olnud kooskõlas

formaliseerituse põhimõttega. TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea

kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

11. Määruskaebusest nähtuvalt leiab avaldaja, et vaidlusalune kohtuotsus, s.o Harju Maakohtu

26. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13147, ei ole avaldaja suhtes täitedokumendiks,

kuivõrd avaldaja on alaealine. Kolleegium avaldajaga ei nõustu.

4 (5)

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 sätestab loetelu täitedokumentidest, millest tulenevaid

nõudeid täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on

täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Asja materjalidest nähtuvalt mõisteti Harju

Maakohtu 26. mai 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-13147 mh avaldajalt sissenõudja kasuks

välja rahaline hüvitis. Vaidlus puudub, et viidatud kohtuotsus on jõustunud. Seega on praegusel

juhul olemas avaldaja suhtes jõustunud kohtuotsus, mis on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 2

mõttes. Seejuures ei näe täitemenetluse seadustik ette alust jätta täitemenetlus algatamata isiku

suhtes, kes on alaealine. See tähendab, et täitemenetluse seadustikust ei tulene välistust alaealise

võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimise osas.

12. Määruskaebuse väidetest võib aru saada, et avaldaja hinnangul tulnuks maakohtul kaebuse

lahendamisel hinnata ka vaidlusaluse täitedokumendi sisulist õiguspärasust. Kolleegium ei

nõustu ka selle avaldaja väitega.

Avaldaja on esitanud TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Maakohus

põhjendas, miks ei puuduta kaebus kohtutäituri tegevust. TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse

eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest

keeldumisel. Kaebuse alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse

seaduslikkusele (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 14).

Seega sai maakohus avaldaja kaebust lahendades hinnata vaid seda, kas kohtutäitur eksis või

rikkus 2. veebruari 2023. a otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid. Maakohus ei

tuvastanud ja kolleegium nõustub sellega, et kohtutäitur ei rikkunud 2. veebruari 2023. a otsuse

tegemisel seaduses sätestatud nõudeid.

13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja on kaebuses esitanud materiaalõiguslikke

vastuväiteid vaidlusaluse täitedokumendi sundtäidetavusele, mistõttu ei ole TMS § 217 lg 1

alusel esitatud kaebus kohtutäituri otsuse peale kohane õiguskaitsevahend. Ka määruskaebuses

tugineb avaldaja sellele, et lastelt ei saanud kinnisasja kasutuseeliste hüvitamist nõuda.

Tegemist ei ole olukorraga, kus kohtutäitur on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti

alustanud (vt ka Riigikohtu 17. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2).

Kohtutäiturile on esitatud sissenõudja avaldus täitemenetluse algatamiseks ning TMS § 2 lg 1

p 1 alusel täitmisele kuuluv jõustunud kohtuotsus. Seega puudusid antud juhul seaduses

sätestatud põhjused täitemenetluse algatamata jätmiseks ning kohtutäitur oli kohustatud selle

algatama.

Eelnevast tulenevalt oli sissenõudjal õigus esitada TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 23 lg 1 alusel

kohtutäiturile täitmisavaldus maakohtu otsuse täitmiseks. Täitmisavaldusele lisatud

kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on avaldajalt kui kostjalt koos teiste kostjatega solidaarselt

sissenõudja kasuks välja mõistetud kasutuseelised 13 673 eurot ja viivis seaduses sätestatud

määras. Avaldaja viide Riigikohtu 16. juuni 2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-08-1069/311 on

asjakohatu, sest avaldaja isik on täitedokumendis identifitseeritav ning kohtuotsuse

resolutsioonist nähtuvad selle täitmise üldised parameetrid (TsMS § 442 lg 5).

14. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus

15. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada

maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid

esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada

sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata.

16. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 172 lg 10 ja § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

5 (5)

17. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)