3-21-1313/61 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-21-1313

Otsuse kuupäev

31. märts 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

XX kaebus Viru Vangla vastu seoses üksikvangistuse

kohaldamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Viru Vangla, esindajad Agu Rillo ja R.U

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus istungi korraldamiseks.

2. Jätta XX kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 2. mai 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-21-1313

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav XX esitas 11. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla vastu seoses tema suhtes üksikvangistuse kohaldamisega. Tartu Halduskohus võttis

kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes:

-

kohustada vanglat võimaldama kaebajale üksikvangistuses viibides iga päev

tähendusrikast kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas;

-

kohustada vangla tervishoiutöötajat külastama kaebajat iga päev üksikvangistuses

viibimise ajal ja pakkuma talle psühhosotsiaalset tuge;

-

keelata vanglal kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramine ning kohustada vanglat

võimaldama kaebajal viibida kartserikaristuste vahel mõistlik arv päevi tavatingimustes;

-

kohustada vanglat hindama üksikvangistuse mõju kaebaja vaimsele ja füüsilisele

seisundile ning keelata vanglal hoida teda pikaajalises üksikvangistuses ilma vaimse ja

füüsilise stimulatsioonita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on õigusvastaselt tema suhtes üksikvangistust

kohaldanud. Kaebaja sõnul piinatakse teda Viru Vanglas pidevalt üksikvangistusega (hoitakse

kartserikambris ja lukustatud kambris).

Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt tuleb kinnipeetava

üksikvangistuses hoidmisel kaaluda üksikvangistuse pika järjestikuse kestuse

proportsionaalsust. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel

võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes. Üksikvangistuse

mõju kinnipeetava vaimsele ja füüsilisele seisundile tuleb perioodiliselt hinnata. Pikaajaline

üksikvangistus ilma sobiva vaimse ja füüsilise stimulatsioonita kahjustab tõenäoliselt isiku

vaimset tervist ja sotsiaalseid võimeid. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise

või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on märkinud, et kõikidele vangidele,

keda hoitakse üksikvangistuses, tuleks võimaldada iga päev rohkem kui kaks tundi

tähendusrikast kontakti inimestega. Tervishoiutöötaja peaks iga päev külastama kõiki

üksikvangistuses viibivaid vange ja neile tuleks pakkuda piisavalt psühhosotsiaalset tuge.

Aastaid kartseris viibimine on kahjustanud kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Kaebajal on

raske depressioon, krooniline stress, ärevus- ja paanikahood, unehäired, peavalud, lihasvalud

ja krooniline nimmevalu. Vangla ei ole mitte kunagi hinnanud üksikvangistuse mõju kaebaja

vaimsele ja füüsilisele tervisele. Meditsiiniõed on kaebajat üksikvangistuses külastanud ainult

siis, kui tema suhtes on jõudu kasutatud või on vaja kaebaja töövõimeliseks hinnata. Kui

kaebaja avaldas soovi meditsiinitöötajaga kohtuda, siis seda eirati. Ükski meditsiiniõde ei

oska hinnata vaimset seisundit ega pakkuda psühhosotsiaalset tuge. Kaebaja ei soovinud

alguses suhelda kriminaalhooldaja ja psühholoogiga, sest nad mõnitasid kaebajat ja rääkisid

vestluste sisu edasi üksuse juhile. Edaspidi muutus aga üksikvangistus nii talumatuks, et

kaebaja oli nõus suhtlema kõikide ametnikega. Üksuse juhiga siiski vestelda ei saanud, sest ta

röökis ja hirmutas kaebajat. Psühholoogiga kohtumist on vangla takistanud, ehkki kaebaja on

3-21-1313

soovinud psühholoogiga rääkida. Viis kohtumist psühholoogiga ei leevenda piisavalt

üksikvangistuse negatiivset mõju. Kaebaja on korduvalt palunud, et kontaktisik viiks temaga

läbi suhtlusprogrammi, kuid kontaktisik on keeldunud. Üksuse juhi käsul võeti kaebajalt ära

võimalus kasutada velotrenažööri, võimlemismatti ning võimlemis- ja massaažirulli. Samuti

võeti üksuse juhi käsul kaebajalt ära tugikark, ilma milleta ei pääse kaebaja mitte kuhugi (sh

jalutama ja arsti vastuvõtule). Seega puudub igasugune füüsiline stimulatsioon. Vaimset

stimulatsiooni ei ole mitte kunagi pakutud. Kaebaja ei saanud raadiot kuulata, sest üksuse juht

lülitas kaebaja raadio välja. Peale igat kartserikaristust tuleb teha paus. Tavatingimustes tuleb

võimaldada viibida vähemalt sama arv päevi, mis kaebaja viibis kartseris.

3. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajal on olnud võimalik osaleda

nn kartseriprogrammis, mis on ette nähtud leevendusmeetmena pikemaajalise

kartserikaristuse kandmise puhul. Kaebaja ei ole ise soovinud enamiku ametnikega (v.a

kaplan) suhelda. Kaebaja ei ole ka allunud saatmisreeglitele, mistõttu on tal jäänud toimumata

paljud tegevused. Seega on kaebaja ise oma suhtlusvõimalusi pärssinud. Hiljem kaebajaga

läbi viidud vestlustest nähtub, et kaebajaga on vestelnud psühholoogid, sotsiaaltöötajad,

kaplanid, inspektor-kontaktisikud ja üksuse juht. Kõiki neid vestlusi tuleb pidada mõtestatud

tegevusteks. Lisaks nähtub kõnelogide väljavõttest, et kaebaja on saanud sisuliselt

igapäevaselt telefonitsi vanglaväliselt suhelda, mis on samuti mõtestatud tegevus. Lisaks on

kambris raadio, mille vahendusel on võimalik kuulata uudiseid ja silmaringi avardavaid

saateid, meeleolu tõstvat muusikat jms. Samuti olid kättesaadavad vangla üldkasutatavad

ajalehed. Seega oli kaebajale kartseris paiknemise ajal tagatud mõtestatud tegevus. Kaebajal

toimus 24. septembril 2022 pikaajaline kokkusaamine emaga. Kaebaja kartserikaristuste

kandmise jooksul on tehtud pause. Kaebaja on pidevalt olnud tervishoiutöötajate vaateväljas.

Vastustajale ei ole teada kaebaja objektiivsest tervisest lähtuvaid asjaolusid, mis tingiksid

tervishoiutöötajate täiendava sekkumise vajaduse kaebaja distsiplinaarkaristuste kandmisesse.

Kui kartseri kohaldamine oleks kuidagi kahjustavalt kaebaja tervisele mõjunud, oleksid

vangla meedikud sellele ka vastavalt reageerinud ja määranud vajaduse korral ravi. Kõik

kinnipeetava terviseandmed fikseeritakse tervisekaardis. Tervisekaardis ei ole kandeid, et

kartseris viibimine oleks kuidagi kaebaja tervisele kahjulikult mõjunud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kaebaja avaldas 27. märtsil 2023 kohtusse saabunud avalduses soovi, et kohus vaataks

asja läbi kohtuistungil, et kaebaja saaks kohtu juuresolekul vaielda vastu vastustaja

väidetavatele valeväidetele. Kohus selgitas 5. märtsi 2023. a määruses, miks ta istungi

korraldamist vajalikuks ei pea. Kohus jääb nende põhjenduste juurde ega korda neid. Kaebaja

on juba esile toonud, milliste vastustaja väidetega ta ei nõustu ja mis põhjusel. Kaebaja ja

vastustaja väidete usaldusväärsust ja tõelevastavust saab kohus hinnata asjas esitatud tõendite

põhjal. Puudub vajadus vastuvaidlemiseks ja asjaolude tuvastamiseks istungit korraldada.

Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.

5. Vaidluse all on, millistel tingimustel võib vastustaja kaebaja suhtes kartserikaristusi

täitmisele pöörata ning kas vastustaja on võtnud kaebaja suhtes piisavalt meetmeid

üksikvangistuse võimaliku negatiivse mõju hindamiseks ja leevendamiseks või peaks

vastustaja tegema enamat. Kaebaja kohtule esitatud avaldustest saab järeldada, et kaebaja

peab üksikvangistuse all silmas nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kui ka

täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

3-21-1313

6. HKMS § 158 lõike 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse

tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohustamisnõude lahendamisel saab kohus

arvestada muutunud faktilisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a otsus asjas

nr 3-3-1-28-15, punkt 38). Kuna keelamisnõue on kohustamisnõude eriliik, saab kohtu

hinnangul muutunud faktilisi asjaolusid arvestada ka keelamisnõude lahendamisel.

Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja viimati kartseris 28. oktoobril 2022. Vastustaja

selgitas 28. märtsi 2023. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei viibi praegu kartseris ning

kuigi tal on kehtivaid ja täitmisele pööramata kartserikaristusi, siis neid ei täideta, sest

kaheksa kuud karistuste määramisest on möödunud (vangistusseaduse (VangS) § 65 lõige 6).

Seega ei ole hetkel ette näha, et kaebaja võidaks uuesti kartserisse paigutada. Vastustaja 29.

märtsi 2023. a vastusest kohtunõudele ilmneb, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid

julgeolekuabinõusid viimati 23. veebruaril 2023. Niisiis ei ole kaebaja praegu ka täiendava

julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud. Kuna kaebaja ei viibi hetkel

üksikvangistuses, samuti ei ole ette näha, et ta võidaks uuesti üksikvangistusse paigutada,

võiks see anda aluse jätta kaebaja kohustamis- ja keelamisnõuded rahuldamata. Kuna kohtu

hinnangul ei saa siiski täielikult välistada, et kaebaja võib uuesti distsiplinaarrikkumise toime

panna ja selle eest kartserikaristuse saada või enda käitumisega tingida täiendava

julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise, peab kohus põhjendatuks

kaebaja nõuded sisuliselt läbi vaadata.

7. Asja materjalidest (dtl 534 ja 631) nähtuvalt on kaebaja alates 1. juunist 2021 viibinud

kartseris järgmistel perioodidel: 1. juuni 2021  16. juuli 2021 (45 päeva), 30. juuli 2021  13.

september 2021 (45 päeva), 22. september 2021  5. november 2021 (44 päeva), 20.

november 2021  4. jaanuar 2022 (45 päeva), 22. jaanuar 2022  8. märts 2022 (45 päeva), 17.

märts 2022  20. märts 2022 (3 päeva), 15. aprill 2022  25. aprill 2022 (10 päeva), 2. mai

2022  12. mai 2022 (10 päeva), 20. mai 2022  30. mai 2022 (10 päeva), 11. juuni 2022  14.

juuli 2022 (33 päeva), 13. august 2022  23. august 2022 (10 päeva), 17. september 2022  23.

september 2022 (6 päeva) ja 18. oktoober 2022  28. oktoober 2022 (10 päeva).

Samuti on asja materjalidest (dtl 764) näha, et kaebajat on alates 1. juunist 2021 täiendava

julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud järgmistel perioodidel: 16.

juuli 2021  28. oktoober 2022 ja 13. jaanuar 2023  23. veebruar 2023.

Eeltoodut arvestades on kaebaja üksikvangistuses viibinud 1. juunist 2021  28. oktoobrini

2022 ning 13. jaanuarist 2023  23. veebruarini 2023.

8. Kaebaja leiab, et vangla peab võimaldama talle üksikvangistuses viibides iga päev

tähendusrikast kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas.

8.1.

Õige on see, et kohtupraktika ja rahvusvaheliste vangistusalaste dokumentide kohaselt

tuleb üksikvangistuses viibivale kinnipeetavale võimaldada tähenduslikku suhtlust.

Tähenduslik suhtlus on suhtlus, mis võimaldab inimesel luua ja hoida suhteid, kogeda

kuuluvustunnet, saada teistelt tuge ja tagasisidet. Tähenduslik suhtlus ei tohiks olla juhuslik.

See peab toimuma näost näkku ning võimaldama inimlikku kontakti. Selline suhtlus võib

toimuda ametnikega, teiste kinnipeetavatega või inimese lähedastega. (Riigikohtu 8.

detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-1895, punkt 22.) CPT raportis1 tehtud soovitus, et

tähenduslikku suhtlust võiks iga päev olla rohkem kui kaks tundi, ei ole Eesti riigile siduv

1 https://rm.coe.int/168098db94

3-21-1313

(piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa

konventsiooni artikli 10 lõige 1).

8.2.

Asja materjalidest (dtl 223 ja 627629) nähtuvalt on kaebajale alates 11. juunist 2021

pakutud üksikvangistuse leevendamiseks suhtlusprogrammis osalemist. Alguses on kaebaja

olnud nõus suhtlema ainult kaplaniga. 28. juunil 2021 jäi kaebajal kaplaniga kohtumine ära,

sest kaebaja näitas saatmisel üles allumatust. Kaplaniga kohtumised toimusid 2. juulil 2021,

27. juulil 2021 ja 30. juulil 2021. 4. augustil 2021 jäi jällegi kaplaniga kohtumine ära, sest

kaebaja ei allunud saatmise korrale. Kaplaniga kohtumised toimusid 10. augustil 2021, 13.

augustil 2021, 24. augustil 2021 ja 27. augustil 2021. Kontaktisik vestles 14. septembril 2021

kaebajaga, et motiveerida teda rohkemate isikutega suhtlema. Kaplaniga kohtumised toimusid

21. septembril 2021 ja 24. septembril 2021. 29. septembril 2021 vestles kaebajaga inspektor-

kontaktisik ja kaebaja teatas, et on nõus kohtuma psühholoogiga. Psühholoogiga kohtumised

toimusid 4. oktoobril 2021, 14. oktoobril 2021 ja 20. oktoobril 2021. Kaplaniga kohtumised

toimusid 26. oktoobril 2021, 10. novembril 2021, 23. novembril 2021, 8. detsembril 2021, 10.

detsembril 2021, 12. detsembril 2021 ja 15. detsembril 2021. Kuna kaebaja ei allunud 16.

detsembril 2021 korraldustele saatmise ajal, jäi tal vestlus sotsiaaltöötajaga ära. Kaplaniga

kohtumised toimusid 22. detsembril 2021 ja 4. jaanuaril 2022. 7. jaanuaril 2022 ja 11.

jaanuaril 2022 jäid vestlused sotsiaaltöötajaga ära, kuna kaebaja ei allunud korraldustele

saatmise ajal. Kaebaja vestles 18. jaanuaril 2022 sotsiaaltöötajaga. Kaebaja kohtus kaplaniga

20. jaanuaril 2022 ja 3. veebruaril 2022. Kaebaja vestles psühholoogiga 5. veebruaril 2022,

kaplaniga 15. veebruaril 2022, sotsiaaltöötajaga 17. veebruaril 2022, kaplaniga 18. veebruaril

2022, inspektor-kontaktisikuga 21. veebruaril 2022, 22. veebruaril 2022 ja 25. veebruaril

2022. 26. veebruaril 2022 jäi vestlus sotsiaaltöötajaga ära, sest kaebaja ei allunud

korraldustele saatmise ajal. Kaebaja vestles 3. märtsil 2022 psühholoogiga ja kaplaniga, 9.

märtsil 2022 sotsiaaltöötajaga, 15. märtsil 2022 kaplaniga, 17. märtsil 2022 sotsiaaltöötajaga,

18. märtsil 2022 kaplaniga, 31. märtsil 2022 ja 8. aprillil 2022 sotsiaaltöötajaga, 11. aprillil

2022 inspektor-kontaktisikuga, 13. aprillil 2022 kaplaniga, 14. aprillil 2022 ja 21. aprillil

2022 sotsiaaltöötajaga, 22. aprillil 2022 psühholoogiga, 27. aprillil 2022 ja 29. aprillil 2022

kaplaniga, 5. mail 2022 sotsiaaltöötajaga, 9. mail 2022 kaplaniga, 18. mail 2022

sotsiaaltöötajaga, 25. mail 2022 kaplaniga ja sotsiaaltöötajaga, 27. mail 2022 kaplaniga, 31.

mail 2022 ja 9. juunil 2022 sotsiaaltöötajaga, 10. juunil 2022 kaplaniga, 15. juunil 2022

sotsiaaltöötajaga, 5. juulil 2022 ja 8. juulil 2022 kaplaniga, 8. juulil 2022 psühholoogiga, 13.

juulil 2022 üksuse juhiga, 20. juulil 2022 ja 22. juulil 2022 kaplaniga, 25. juulil 2022 üksuse

juhiga, 27. juulil 2022 sotsiaaltöötajaga, 29. juulil 2022 inspektor-kontaktisikuga, 2. augustil

2022, 5. augustil 2022, 9. augustil 2022 ja 15. augustil 2022 kaplaniga, 16. augustil 2022

sotsiaaltöötajaga, 23. augustil 2022 kaplaniga, 24. augustil 2022 sotsiaaltöötajaga, 30. augustil

2022 kaplanitega, 31. augustil 2022 sotsiaaltöötajaga, 2. septembril 2022 ja 6. septembril

2022 kaplaniga, 9. septembril 2022 psühholoogiga, 13. septembril 2022, 16. septembril 2022

ja 20. septembril 2022 kaplaniga, 23. septembril 2022 sotsiaaltöötajaga, 27. septembril 2022

kaplaniga, 29. septembril 2022 sotsiaaltöötajaga, 30. septembril 2022 kaplaniga, 6. oktoobril

2022 ja 12. oktoobril 2022 sotsiaaltöötajaga, 13. oktoobril 2022 ja 18. oktoobril 2022

kaplaniga, 19. oktoobril 2022 inspektor-kontaktisikuga, 24. oktoobril 2022 sotsiaaltöötajaga,

26. oktoobril 2022 kaplaniga. 29. oktoobrist 2022 kuni 12. jaanuarini 2023 kaebaja suhtes

üksikvangistust ei kohaldatud. Kaebaja vestles 24. jaanuaril 2023 inspektor-kontaktisikuga,

27. jaanuaril 2023 sotsiaaltöötajaga, 31. jaanuaril 2023 inspektor-kontaktisikuga, 1. veebruaril

2023 kaplaniga, 3. veebruaril 2023 ja 14. veebruaril 2023 sotsiaaltöötajaga, 14. veebruaril

2023 kaplaniga, 16. veebruaril 2023 psühholoogiga ja 17. veebruaril 2023 kaplaniga.

3-21-1313

8.3.

Kaebaja on ka ise tunnistanud, et alguses oli ta nõus suhtlema ainult kaplaniga. Kohus

ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et psühholoog ja kriminaalhooldaja

oleksid teda vestlustel mõnitanud. Kaebaja etteheited on üldised, kaebaja ei ole esile toonud

ühtegi konkreetset näidet väidetava mõnitamise kohta. Kohtul ei ole mingit mõistlikku

põhjust kahelda suhtlusprogrammis osalevat teenistujate professionaalsuses. Vestluste

kokkuvõtliku sisu edastamine üksuse juhile võib aga olla mõistetav, et planeerida

asjatundlikult edasisi kaebajaga seotud tegevusi. Küll aga ei pea kohus eluliselt usutavaks, et

psühholoog või kriminaalhooldaja oleksid kaebajaga seotud eriti tundlikku informatsiooni

üksikasjalikult üksuse juhile edastanud. Kuna kaebaja on ise alguses keeldunud suuremast

osast tähendusliku suhtluse võimalustest, ei ole algne vähene suhtlus vanglale etteheidetav.

Kui kaebaja on soostunud suhtlema suurema hulga teenistujatega, on kaebaja

suhtlemisvõimalused oluliselt avardunud. Enamik kaebaja vestlusi on toimunud kaplani,

sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja inspektor-kontaktisikuga, vähem üksuse juhiga. Vangla

esitatud andmetest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide, nagu ta oleks saanud psühholoogiga

vestelda ainult viis korda. Kaebaja on saanud psühholoogiga vestelda üheksa korda. Vestlused

teenistujatega on toimunud 310 korda kuus. Mõned vestlused on jäänud toimumata kaebajast

endast tingitud põhjustel. Seega on vangla soovinud kaebajale võimaldada isegi rohkem

suhtlemisvõimalusi. Vestlused on valdavalt toimunud vestlusruumis, pakkudes võimalust

vabamas keskkonnas näost näkku suhelda. Vestlused on toimunud enamasti tund aega, mõnel

juhul ka lühemalt või pikemalt. Mõnel päeval on kaebajal toimunud vestlused kahe erineva

teenistujaga, võimaldades nii saada tähenduslikku suhtlust kaks tundi. Kohtu hinnangul on

kaebajale võimaldatud piisavalt tähendusrikast kontakti inimestega ning puudub alus

kohustada vastustajat üksikvangistust kohaldades võimaldama kaebajale rohkem

tähenduslikku suhtlust.

9. Kaebaja on palunud, et kohus keelaks vanglal teda hoida pikaajalises üksikvangistuses

ilma vaimse ja füüsilise stimulatsioonita.

Vastustaja selgitas, et kaebaja on saanud sisuliselt iga päev suhelda telefoni teel vanglast

väljas asuvate isikutega, kambris raadiost kuulata uudiseid, silmaringi avardavaid saateid ja

meeleolu tõstvat muusikat ning lugeda ajalehti. Samuti toimus kaebajal 24. septembril 2022

pikaajaline kokkusaamine emaga.

Kohtu hinnangul on vangla pakkunud kaebajale üksikvangistuse ajal piisaval määral

võimalusi vaimseks ja füüsiliseks virgutuseks. Kaebajal oli võimalus lugeda ajalehti. Raadio

kuulamise võimaluse kohta on kaebaja märkinud, et ta ei saanud raadiot kuulata, sest üksuse

juht lülitas raadio välja. Kaebaja viitas seejuures haldusasjale nr 3-21-1665. Sellest

haldusasjast nähtub, et vangla otsustas 14. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/255-1 piirata

kaebaja õigust kuulata kartserikaristuse kandmise ajal raadiot, sest kaebaja rikkus korduvalt

nõuet lülitada raadio loenduse ajaks välja. Vangla selgitas, et loenduse ajal mängiv raadio

ohustab vangla julgeolekut, sest loendust läbi viivate ametnike tähelepanu võib mängiva

raadio tõttu olla hajutatud, samuti võib häiritud olla kuulmine (nt vee tilkumine). Seega

nähtub viidatud haldusasjast, et kaebaja kambris raadio väljalülitamine oli tingitud ainuüksi

kaebaja enda tegevusest, vangla on algselt kaebajale raadio kuulamise võimaluse taganud.

Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja raadio kuulamise õigust piirati ainult kartserikaristuse

kandmise ajaks, järelikult ei puudutanud see täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt sai ta

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal vaadata ka televiisorit (dtl 446 ja 447).

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal ei piiratud kaebaja õigust kasutada oma

isiklikke asju (dtl 764). Kaebaja sai lähedaste ja muude vanglast väljas asuvate inimestega

3-21-1313

olla kontaktis telefoni ja kirjavahetuse kaudu. Vastustaja poolt kohtule esitatud kaebaja

telefonikõnede väljavõtetest nähtub, et kaebaja on saanud üksikvangistuses viibides helistada

sisuliselt iga päev erinevatele numbritele. Seejuures on kaebajal võimaldatud teha ka väga

pikki telefonikõnesid (nt 1 tund ja 19 minutit). Samuti sai kaebaja ühe korra pikaajalisel

kokkusaamisel aega veeta emaga. Kaebajal oli ka õigus käia iga päev tund aega jalutuskäigul

värskes õhus (VangS § 55 lõige 2). Jalutuskäigu ajal saab teha ka füüsilisi harjutusi. Kaebaja

sõnul ta jalutuskäikudel käia ei saanud. Asja materjalidest (dtl 250, 252 ja tervisekaart)

nähtub, et vangla on soovinud kaebajale jalutuskäike pakkuda, kuid kaebaja on ise

jalutuskäikudele saatmisel üles näidanud allumatust, mistõttu on saatmised katkestatud. Seega

on jalutuskäikudest ilmajäämine olnud tingitud kaebaja enda tegevusest. Kaebaja

tervisekaardist nähtuvalt on arstid korduvalt kaebaja terviseseisundit hinnanud ja leidnud, et

kaebaja ei vaja tugikeppi ega karke (dtl 418, 463, 483484, 574). Seega ei vasta tõele kaebaja

väide, et ta ei saanud ilma tugikarguta jalutama minna. Kuna kohtu hinnangul on vangla

pakkunud kaebajale üksikvangistuses piisavalt võimalusi vaimseks ja füüsiliseks

stimulatsiooniks, pole alust arvata, et vangla võiks edaspidi kaebaja suhtes üksikvangistust

kohaldada ilma kirjeldatud virgutavate tegevusteta. Seetõttu pole ka alust kaebaja

keelamisnõuet rahuldada.

10. Kaebaja soovis, et kohus kohustaks vanglat hindama üksikvangistuse mõju kaebaja

vaimsele ja füüsilisele seisundile ning kohustaks vangla tervishoiutöötajat külastama kaebajat

iga päev üksikvangistuses viibimise ajal ja pakkuma talle psühhosotsiaalset tuge.

1.1.

Kohus nõustub, et üksikvangistus võib avaldada kahjulikku mõju kinnipeetava

vaimsele ja füüsilisele tervisele. VangS § 52 lõike 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt

jälgima kinnipeetava terviseseisundit. Riigikohus on rõhutanud, et kui kartserikaristus

pööratakse täitmisele, siis on oluline tagada, et pädev meditsiinitöötaja jälgiks

üksikvangistuses viibiva kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist regulaarselt ning piisava

sagedusega, arvestades konkreetse kinnipeetavaga seotud riskitegureid (14. veebruari 2023. a

otsus asjas nr 3-19-2164, punkt 21). Üksikvangistuse mõju kinnipeetava vaimsele ja

füüsilisele seisundile tuleb perioodiliselt hinnata ning vastavalt üksikvangistuse pikkusele

suureneb vangla põhjendamiskohustus (vt EIK otsus asjas Gorbulya vs. Venemaa, punktid 75

ja 77, ja seal esitatud viited varasemale praktikale).

1.2.

Kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtetest nähtub, et tervishoiutöötajad on

korduvalt hinnanud üksikvangistuse mõju kaebaja tervisele. 29. juunil 2021 on

meditsiinitöötaja käinud kaebajat kambris vaatamas ning leidnud, et kaebaja on psüühiliselt

igakülgselt õigesti orienteeritud, psühhoosile viitavat ei tuvastatud (dtl 439). 30. juulil 2021

on medõde konsulteerinud arstiga telefoni teel ning arst leidis, et kaebaja on võimeline

kartserikaristust kandma (dtl 448). 27. oktoobril 2021 käis arst kaebaja kambri juures, et

hinnata, kuidas tal läheb. Arst tuvastas, et kaebaja oli rahulik ja psühhoosile viitavat ei

ilmnenud (dtl 474). Arst käis kaebajat kambri juures vaatamas ka 9. detsembril 2021 ning

leidis, et objektiivselt oli kaebaja psüühiliselt haiguslike tunnusteta, orienteerus igakülgselt

õigesti, psühhoosile või suitsidaalsusele viitavat ei ilmnenud (dtl 483484). 11. juunil 2022 on

meditsiinitöötaja leidnud, et kaebaja terviseseisund võimaldab kanda kartserikaristust (dtl

574). 20. septembril 2022 on medõde leidnud, et kaebaja tervis kartserist vabastamist ei tingi

(dtl 603604). Lisaks eeltoodule on kaebaja korduvalt üksikvangistuse vältel kohtunud

psühholoogiga, kes on samuti võimeline hindama üksikvangistuse mõju kaebaja tervisele.

Asja materjalidest ei nähtu ning ka kaebaja ei ole sellele osutanud, et psühholoog oleks

leidnud, et kaebaja suhtes ei tohiks üksikvangistust kohaldada. Eeltoodut arvestades ei ole

3-21-1313

kohtul alust arvata, et vangla võiks edaspidi jätta üksikvangistuse mõju kaebaja tervisele

hindamata. Seega tuleb kaebaja vastav kohustamisnõue jätta rahuldamata.

1.3.

CPT on küll soovitanud üksikvangistuses viibijat külastada vähemalt kord päevas,

kuid see ettepanek ei ole siduv. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene nõuet, et

meditsiinitöötaja peaks üksikvangistuses viibijat tingimata iga päev külastama. Külastamise

sageduse üle tuleb otsustada konkreetse inimesega seotud riskitegureid arvestades (vt

Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-1895, punkt 26). Tervishoiutöötajad on

kaebaja üle vaadanud kogu üksikvangistuse kestel peaaegu igapäevaselt. Suurem osa

tervishoiutöötajate visiitidest on olnud tingitud sellest, et kaebaja allumatuse tõttu on valvurid

pidanud tema suhtes jõudu kasutama. Nende visiitide käigus on tervishoiutöötajad kuulanud

ära kõik kaebaja kaebused. Nii sagedaste visiitide tõttu on tervishoiutöötajad hästi olnud

kursis kaebaja tervisliku seisundiga ning seetõttu märganuks nad, kui kaebaja seisundis oleks

toimunud oluline muutus halvemuse suunas. Kohtu hinnangul on meditsiinitöötajad kaebajat

külastanud temaga seotud riskitegureid arvestades piisava sagedusega. Eeltoodut arvestades

tuleb rahuldamata jätta ka kaebaja nõue kohustada vangla tervishoiutöötajat külastama

kaebajat iga päev üksikvangistuses viibimise ajal.

1.4.

Kohtu arvates on kaebajale pakutud ka piisavat psühhosotsiaalset tuge. Sellise toe alla

kvalifitseeruvad eelkõige kaebaja vestlused psühholoogi, kaplani ja sotsiaaltöötajaga, aga ka

inspektor-kontaktisiku ja üksuse juhiga. Samuti võib psühhosotsiaalseks toeks lugeda vestlusi

medõdedega. Tervisekaardist nähtuvalt on medõed kaebaja muresid kuulanud ja kaebajale

selgitanud, kuidas kaebaja saaks oma muresid lahendada. Suuremas ja efektiivsemas ulatuses

psühhosotsiaalse toe pakkumist medõdede poolt on ilmselt takistanud kaebaja enda

käitumine: tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja medõdedega rääkides olnud sageli ärritunud ja

tõstnud häält, soovimata medõdede selgitusi kuulda võtta. Psühhosotsiaalse toe tõhususe määr

sõltub otseselt ka kaebaja enda koostöövalmidusest. Kohtul ei ole alust arvata, et kaebaja ei

saaks ka edaspidi üksikvangistuses viibides piisaval määral psühhosotsiaalset tuge. Eelnevat

arvestades puudub põhjus kaebaja vastava kohustamisnõude rahuldamiseks.

11. Kaebaja on palunud, et kohus keelaks vanglal kartserikaristuste järjestikku täitmisele

pööramise ning kohustaks vanglat võimaldama kaebajal viibida kartserikaristuste vahel

mõistlik arv päevi tavatingimustes. Kaebaja hinnangul tuleb terminit „mõistlik arv päevi“

mõista nii, et vanglal tuleb võimaldada kaebajal kartserist väljas viibida vähemalt sama arv

päevi, mis kaebaja viibis kartseris.

11.1.

Ühestki õigusaktist ega ka kohtupraktikast ei tulene nõuet, et vangla peaks peale iga

eraldi määratud kartserikaristuse ärakandmist paigutama kaebaja tavarežiimile. Vastupidi,

kohtupraktikas on kinnitatud, et vanglal on õigus järjestikku täitmisele pöörata mitu

kartserikaristust, kuid vanglal tuleb sellisel juhul jälgida, et kartseris viibimise järjestikune

kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks.

Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada

kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes. (Vt Riigikohtu 10. oktoobri

2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, punkt 18.) Mida pikem on kartseris viibitud aeg, seda pikem

peab olema ka aeg, mille jooksul kinnipeetaval võimaldatakse viibida tavarežiimil enne

järgmise karistuse täitmisele pööramist (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus asjas

nr 3-18-1895, punkt 25). Viimane lause ei tähenda, et kartserikaristuste täitmisele pööramisel

peaks vangla tagama kinnipeetavale võimaluse olla tavarežiimil karistuse pikkusega võrdse

arvu päevi (Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-19-1837, punkt 11).

Tavarežiimil viibimise aja pikkust määrates tuleb arvesse võtta ka inimese terviseseisundit, sh

3-21-1313

vaimset tervist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1895, punkt 25). Ka vaimselt ja füüsiliselt

terve inimese puhul tuleb eeldada kartserirežiimil viibimise ebaproportsionaalsust, kui tema

katkematu kartseris viibimise kestus ületab oluliselt VangS § 63 lõike 1 punktis 4 sätestatud

kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva (Riigikohtu 4. juuni 2018. a otsus asjas

nr 3-15-2943, punkt 19). Kui vangla pakutavad tegevused ei taga piisavalt suhtlemisvõimalusi

ega kinnipeetava tervise kaitset, tuleb üksikvangistuse negatiivse mõju leevendamiseks

võimaldada kinnipeetaval viibida piisavalt palju tavatingimustes (Riigikohtu 15. aprilli 2020.

a otsus asjas nr 3-18-360, punkt 12).

11.2.

Kaebaja on viibinud alates 1. juunist 2021 kuni 28. oktoobrini 2022 kartseris ja

kartserist väljas järgmiselt: 45 päeva kartseris, 14 päeva väljas, 45 päeva kartseris, 9 päeva

väljas, 44 päeva kartseris, 15 päeva väljas, 45 päeva kartseris, 18 päeva väljas, 45 päeva

kartseris, 9 päeva väljas, 3 päeva kartseris, 26 päeva väljas, 10 päeva kartseris, 7 päeva väljas,

10 päeva kartseris, 8 päeva väljas, 10 päeva kartseris, 12 päeva väljas, 33 päeva kartseris, 30

päeva väljas, 10 päeva kartseris, 25 päeva väljas, 6 päeva kartseris, 25 päeva väljas ja 10

päeva kartseris.

11.3.

Vangla ei ole vaadeldaval perioodil ühelgi juhul hoidnud kaebajat kartseris kauem kui

45 päeva. Aja jooksul on kartseris järjest hoitud perioodid läinud lühemaks. Kohtule ei nähtu

asja materjalidest, et sellise pikkusega järjest kartseris olemine oleks kaebaja tervist

kahjustanud või muul põhjusel osutunud tema suhtes ebaproportsionaalseks. Arvestades

kaebaja kartseris viibitud perioodide pikkust ning seda, et tema piisavad suhtlemisvõimalused

ja küllaltki sagedane meditsiiniline järelevalve üksikvangistuses juba leevendasid teataval

määral kartserikaristuse negatiivset mõju, on vangla kohtu arvates võimaldanud kaebajal

mõistlikul määral viibida kartserist väljas, et leevendada ülejäänud osas kartserikaristusega

kaasneda võivat negatiivset mõju. Kohtule ei nähtu ka, et vangla oleks ebakohaselt jätnud

kartserikaristuste täitmisele pööramisel ja kartserist pauside tegemisel arvestamata asjaolu, et

kartserist väljas olles viibis kaebaja ikka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu

üksikvangistuses. Seega asjaolusid arvestades ei olnud vanglal keelatud kartserikaristusi

järjestikku täitmisele pöörata, samuti ei pidanud vangla võimaldama kaebajal viibida

kartserist väljas sama arv päevi, mis ta viibis kartseris.

11.4.

Kohtu eelnevate selgituste kohaselt ei ole vanglal ka tulevikus keelatud

kartserikaristusi katkematult täita, kui ta võtab seejuures kõik olulised asjaolud arvesse ja

teostab kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Lisaks ilmneb kohtu eelnevatest põhjendustest, et

vangla ei ole ka edaspidi kohustatud igal juhul võimaldama kaebajal viibida kartserist väljas

sama arv päevi, mis ta viibis kartseris, kui lühemad pausid on asjaolusid arvestades

mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldamata jätta kaebaja nõuded keelata vanglal

kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramine ja kohustada vanglat võimaldama kaebajal

viibida kartserist väljas sama arv päevi, mis ta viibis kartseris.

12. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.

13. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

3-21-1313

14. Kaebaja palvel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime initsiaalidega (HKMS

§ 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)