Legislator Case Law & Legislation
2-22-142699/6 AI generated

2-22-142699/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-142699/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS

Legislator headnote

AI generated

2-22-142699/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUOTSUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-142699

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. I. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

3861,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja V. I. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista V. I.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhinõue 2000 eurot,

intress 280,80 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

767,34 eurot.

3. Mõista V. I.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 2000

eurolt alates 09.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 38,90% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud V. I.i kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 595 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja 140 eurot on õigusabikulud.

6. Mõista V. I.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas

595 eurot.

7. Mõista välja V. I.ilt välja mõistetud menetluskuludelt (595 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2(3)

9. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00

eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, va viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue.

Hageja nõude aluseks on kostja ja E AS-i vahel 07.10.2021 sõlmitud krediidikonto leping nr.

xxxx. Nõue on loovutatud hagejale 17.03.2022.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Menetluskulud

TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

3(3)

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt

menetluskuluna välja riigilõivu 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 440 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses

võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte

kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus

läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei

pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu

kiirmenetluses pidada 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund (ilma käibemaksuta)

peab kohus põhjendatuks.

Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 3,5 tundi: esindustasu kohtumenetluses 2-22-

142699 – 1,5 tundi; dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja

esitamine – 2 tundi. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Kohus leiab,

et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline

õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele

(sh materjalidega tutvumisele ja lisade komplekteerimisele) lugeda 1 tundi.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud

maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 595 eurot (455 + 20 + 120).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

595 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

1 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.2.

2 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.1.3.