2-22-145743/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-22-145743 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ FIRST STEP vastu võla väljamõistmiseks Hagi hind 150 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490), lepinguline esindaja E. A. (e-post XXX) Kostja: OÜ FIRST STEP (rk 10841019, aadress Riia tn 130b/1, 50411 Tartu linn, Tartu maakond), seaduslikud esindajad K. L. ja E. L. (e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ FIRST STEP vastu. 2. Mõista OÜ-lt FIRST STEP osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlg 150 eurot, millest 110 eurot on leppetrahv ja 40 eurot sissenõudmiskulud. 3. Jätta menetluskulud OÜ FIRST STEP kanda. 4. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 5. Mõista OÜ-lt FIRST STEP osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud 340 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 220 eurot. 6. Mõista OÜ-lt FIRST STEP osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (340 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus pooltele kätte. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu

2

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSE KÄIK 1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ FIRST STEP (kostja) vastu 150 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, mis toimetati kostjale 28. novembril 2022 kätte avaliku e-toimiku kaudu. Pärnu Maakohus lõpetas 16. detsembril 2022 maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja esitatud vastuväitega nõudele ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus. 3. Hageja esitas 10. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu 150 euro väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostjale kuuluvad sõidukid parkinud hageja opereeritavatel parkimisaladel järgmiselt: * sõiduk numbrimärgiga XXX 13. detsembril 2019 parkimisalal XXX, leppetrahv 20 eurot, * sõiduk numbrimärgiga XXX 21. jaanuaril 2020 ja 20. veebruaril 2020 parkimisalal XXX, leppetrahvid 20 eurot ja 20 eurot, * sõiduk numbrimärgiga XXX 16. juulil 2021 parkimisalal XXX, leppetrahv 10 eurot ja 18. septembril 2022 parkimisalal XXXX, leppetrahv 40 eurot. Sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimise algusaega ei olnud fikseeritud parkimiskellaga, samuti ei olnud sõidukit registreeritud parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata, parkimise algusaja fikseerimata või sõiduki parkimiskioskis registreerimata, parkimise algusaja fikseerimisel lubatud parkimisaja ületamisel ning parkides ka selleks mitte ettenähtud kohale. Hageja on esitanud kõikidel juhtudel kostjale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki esiklaasile klaasipuhasti vahele. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid tasunud ega esitanud leppetrahvinõuetele vastuväiteid. Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletusi võlgade kohta, kuid kostja neile ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvid kokku summas 110 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. 4. Kohus võttis hagiavalduse 25. jaanuaril 2023 menetlusse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja seaduslik esindaja E. L. saanud menetlusse võtmise määruse kätte 26. jaanuaril 2023 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 9. veebruaril 2023. Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule 15. veebruaril 2023 saadetud e-kirjas, et tema hinnangul on nõuded aegunud. 5. Hageja 28. veebruaril 2023 esitatud seisukoha kohaselt ei kohaldu esitatud nõuetele aegumine.

3

KOHTU SEISUKOHT 6. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga, hagi hind on 150 eurot ning kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud viiel korral (13. detsembril 2019, 21. jaanuaril 2020, 20. veebruaril 2020, 16. juulil 2021 ja 18. septembril 2022) parkimislepingud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 9 sätestatud korras. Kostja on nimetatud viiel korral rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust tasuda parkimistasu. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumise korral maksta leppetrahvi. Hageja on koostanud kostjale viis leppetrahvinõuet, kolmel korral suuruses 20 eurot, ühel korral suuruses 10 eurot ja ühel korral suuruses 40 eurot. Leppetrahvinõude kohta on teatis paigutatud igal korral sõiduki esiklaasile klaasipuhasti vahele. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid tasunud. Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletusi võlgade kohta, kuid kostja neile ei vastanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p 22). Kostja esitas hagiavaldusele aegumise vastuväite. Ülejäänud osas ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised asjaolud omaks võtnud ning neid ei pea eraldi tõendama. 7. Kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Vaidlust ei ole selles, et nõude aluseks olev kõige vanem leppetrahvinõue väljastati 13. detsembril 2019. Seega muutus kõige vanem leppetrahvinõue sissenõutavaks 14 päeva möödumisel väljastamisest, s.o 28. detsembril 2019. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega oleks kõige vanem leppetrahvinõue aegunud 28. detsembril 2022. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24. novembril 2022. Eelnevast tulenevalt ei ole kõige varasem leppetrahvinõue aegunud, kuna aegumine peatus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Aegumine on peatunud ka ajaliselt hiljem esitatud leppetrahvinõuete osas, kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kõigi leppetrahvinõuete kohta ühes avalduses 24. novembril 2022. Seega ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja hagi rahuldamisele.

4

8. Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 340 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot ja hageja õigusabikulust 220 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine põhjendatud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele kuulunud menetluskulude kindlaksmääramist 20 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja esindaja ajakulu (2 tundi) on menetluse sisu ja kestust arvestades põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on olnud 110 eurot. Nimetatud tunnitasu määra on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 340 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kulu 20 eurot + õigusabikulu 220 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik