2-22-16465/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

31. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16465

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

avaldus X vastu kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 30. jaanuari 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses):

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik I (korteriomanik, määruskaebuse

esitaja): X, lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Angela Kase ja Piret Kergandberg

Puudutatud isik II (korteriühistu): Tallinn, Randla tn 23

korteriühistu, juhatuse liikmed SM, VV ja YK

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30. jaanuari 2023 määrus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 2. novembril 2022 Harju

Maakohtule avalduse X (puudutatud isik I, edaspidi: korteriomanik) vastu regressi korras kahju

3300 eurot hüvitamise ja viivise nõudes. Avaldaja tugines sellele, et kindlustusandjana hüvitas

ta vahetult korteriomaniku korteri (nr 84) all asuvas korteris (nr 81) 2022. aasta augustis

tekkinud veekahju nõudesummas 3300 eurot. Avaldaja leidis, et kahju põhjustas

korteriomaniku korterist lähtunud asjaolu, mistõttu ta on kahju eest vastutav.

2. Korteriomanik vaidles avaldusele vastu. Kahju tekkis radiaatorite õhueraldajate tehnilise

rikke tõttu ja selle eest vastutab Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu (puudutatud isik II, edaspidi:

korteriühistu). Õhueraldajad töötasid varem laitmatult ja välisel vaatlusel ei viidanud miski, et

need oleks katki või ohtlikud. Korteriomanik ei teadnud küttesüsteemi täitmisest.

3. Maakohus kaasas menetlusse korteriühistu, kes seisukohti ei esitanud.

2 (6)

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas avalduse 30. jaanuari 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) ning

mõistis korteriomanikult avaldaja kasuks välja 3300 eurot ja viivise. Avaldaja menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel

korteriomaniku kanda ning määras need rahaliselt kindlaks summas 628 eurot, millelt kohustas

korteriomanikku tasuma viivist. Korteriühistu kulud jäid tema enda kanda ja korteriomaniku

menetluskulude kohta ei otsustanud maakohus resolutsioonis midagi.

4.1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 kohaselt

vastutavad kaasomandi osa korrashoiu eest kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt.

Korteriomandi eriomandi eseme piires paikneva kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustus

on korteriomanikul (KrtS § 31 lg 1 p 1). Nende kohustuste rikkumisega teistele korteri-

omanikele põhjustatud kahju tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada.

Maakohus leidis, et korteriomanik on võtnud omaks 19. augusti 2022 veelekke lähtumise tema

korteriomandi eriomandi piirest. Korteriomaniku väitel voolas vesi välja radiaatorite

õhueraldajatest. Sellest järeldas maakohus, et vaidlustamata asjaolude põhjal tuleb kas

korteriomanikul või korteriühistul maksta avaldaja nõutud hüvitis. Juhtunu täpsemad asjaolud

omaks tähendust vaid vastutuse õigeks jaotamiseks nende endi vahel.

4.2. Maakohus tuvastas, et 19. augustil 2022 lekkis korteriomaniku korterist nr 84 vett

kahjustada saanud korterisse nr 81. Pole teada, et vett oleks lekkinud enne või pärast seda

kuupäeva. Lekke põhjus kõrvaldati samal päeval. Kohtule pole esitatud eluliselt usutavat

versiooni tegelikult juhtunust, st puuduvad selgitused radiaatori õhuti(te) väidetava lekkimise

asjaolude kohta. Kahjustuste ulatust arvestades pidi leke olema küllaltki suur. Ootamatu ja

üheaegne suur vee väljavool mitmest õhutist on üldteadaolevalt ebatavaline sündmus. Lekkinud

vee kogust arvestades on tõenäoline, et lekke põhjustas muu asjaolu, mida puudutatud isikud

mingil põhjusel ei avalda. Lekke tegelikud põhjused oleks saanud tuvastada korteris nr 84,

nende väljaselgitamine oli korteriomaniku ja korteriühistu mõjualas. Maakohus märkis, et

19. augusti 2022 teatis on juhtunu asjaolude osas ebatäpne ja selle alusel pole võimalik

välistada korteriomaniku vastutust. Küttesüsteemi (sh radiaatorite õhutite) korrasoleku

jälgimise eest vastutasid nii korteriomanik kui ka korteriühistu.

4.3. Asjakohatu on korteriomaniku etteheide kütteperioodi algusest mitteteatamise kohta.

Tema enda väitel pole tõendeid, et veelekke põhjustas just kütte sisselülitamine. Korteriomanik

oli 19. augusti 2022 korteriühistu juhatuse liige ja pidi olema teadlik korteriühistu tegevusest.

4.4. Kokkuvõttes pole korteriomanik lükanud ümber oma vastutust veelekke põhjuste ja selle

tagajärgede eest. Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus korteriomaniku korterist, tuleb hea

usu põhimõtte järgi eeldada, et ta rikkus korteriomanikuna oma kohustusi (Riigikohtu

19. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 16 ja 21). Korteriomanik ei tõendanud, et

ta oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).

4.5. Kahju suurus on tõendatud Suur Vanker OÜ 20. septembri 2022 pakkumisega summas

4858,68 eurot. Avaldaja nõuab hüvitist sellest väiksemas summas, mille ta ise kindlustusvõtjale

hüvitas. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada

saanud korteri omaniku nõue läks hüvitatud kahju ulatuses VÕS § 492 lg 1 alusel üle avaldajale.

4.6. Neil kaalutlustel mõistis maakohus korteriomanikult avaldaja kasuks välja 3300 eurot ja

VÕS § 113 lg 1 alusel viivise sama sätte teises lauses sätestatud määras.

4.7. Avaldaja menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja

tasu 578 eurot 4 t ja 49 min õigusabi eest tasumääraga 120 eurot tunnis – kokku 628 eurot, mis

maakohtu hinnangul oli vajalik ja põhjendatud. Avaldaja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist.

3 (6)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Korteriomanik esitas 10. veebruaril 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub korteriomanik panna

avaldaja kanda. Kaebuses järgib korteriomanik oma seniseid vastuväiteid ja heidab maakohtule

ette hagita menetluse põhimõtete olulist eiramist. Asja lahendamiseks olulised asjaolud jäid

välja selgitamata ja korteriomanikul puudus võimalus maakohtus efektiivselt oma õigusi

kaitsta. Maakohus eksis ka tõendamiskoormise jaotamisel, tõendite hindamisel ja materiaal-

õiguse kohaldamisel.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu, korteriühistu ei vastanud. Maakohus

määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasja toimik saabus 15. märtsil 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormide olulise rikkumise ja

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning saadab asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest maakohtu

oluliste rikkumiste tõttu eelmenetluse ülesannete täitmisel pole ringkonnakohtul endal võimalik

asja sisuliselt lahendada. Seetõttu saadetakse asi läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu arvukaid minetusi menetluse korraldamisel ja

kohtulahendite vormistamisel.

8.1. Maakohus korraldas menetluse väga pealiskaudselt ja tervikuna ei vasta see hagita

menetluse põhimõtetele. Hagita asjas tuleb kohtul TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt

üldjuhul ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. Lisaks näeb TsMS

§ 477 lg 5 ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti

nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Koostoimes tähendavad need

normid hagita asjas kohtu suuremat uurimis-, selgitamis- ja hoolsuskohustust, et asja

menetletaks ammendavalt ning osaliste jaoks selgelt ja arusaadavalt. Neid põhimõtteid ega

kohustusi maakohus piisavalt ei järginud. Näiteks eksitas maakohus menetlusosalisi

3. novembri 2022 määrusega, võttes avalduse menetlusse hagiavaldusena andes osalistele

hagimenetlusele omased juhised. Kuigi maakohus parandas kõnealuse vea osaliselt

29. novembri 2022 kirjas, siis ei sisalda ka see kiri kohaseid ja piisavaid selgitusi hagita

menetluse eripärade kohta. Sisuliselt uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse eiramist käsitleb

ringkonnakohus edaspidi p 9 alapunktides.

8.2. Ringkonnakohus ei pea õigeks maakohtu menetluslikku käitumist, jätta allkirjastamata

menetlust korraldavad lahendid ja kirjad. TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 441 lg 1 esimese

lause kohaselt tuleb kohtumäärus vähemalt üldjuhul digitaalselt allkirjastada. Käesoleval juhul

ei ole kohtute infosüsteemis (KIS) ega digitaalses kohtutoimikus allkirju 29. novembri 2022

ning 10., 13., 23. ja 26. jaanuari 2023 kohtudokumentidel. Kuigi kohus võib TsMS § 464 lg 3

esimese lause järgi teha määruse kirjalikult, ei tähenda see, et menetlusosalisele ja kõrgema

astme kohtule ei peaks olema nähtav ja kontrollitav, kes tegi määrusena või kirjana vormistatud

otsustuse. Kui vastav dokument on allkirjastamata, siis ei ole võimalik kontrollida, kas otsustaja

oli pädev kohtuametnik või kohtunik.

8.3. Vaidlustatud määruse vormistamisel rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p 4, sest lahendi

sissejuhatavas osas on märkimata korteriühistu esindajate nimed. Ühtlasi eksis maakohus

23. jaanuari 2023 kirjas, lükates tervikuna tagasi korteriomaniku teabe tema lahkumise kohta

korteriühistu juhatusest. Kohus peab TsMS § 226 lg 1 esimese lause järgi kontrollima esindaja

esindusõiguse olemasolu igas menetlusetapis ja võtma mh arvesse usutavat teavet, mis kajastab

juriidilise isiku juhatuse koosseisu erinevalt registrikannetest.

4 (6)

8.4. Maakohtu kirjadest ja määrustest ei nähtu, kas ja millised menetlusosaliste tõendid on

vastu võetud. TsMS § 463 lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste

menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest

keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Kohus võib mh teha suulise või kirjaliku

määruse kohtuistungil (TsMS § 464 lg 2). Seega peab kohus tõendi vastuvõtmise või sellest

keeldumise kohta tegema määruse. Ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise

kohta määrust tegemata ei ole kohtul üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude

tõendamise vajadust ja koormust, sest seni kuni pole teada, missugused tõendid on vastu võetud

ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja

missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Kohus peab

andma tõendi vastuvõtmise korral teisele menetlusosalisele võimaluse esitada uue tõendi kohta

vastuväiteid ja tõendeid. Kui kohus ei otsusta uue tõendi vastuvõtmist määrusega ega teata

menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on selle tõendi vastuvõtmine kohtu otsusega

menetlusosalise jaoks üllatav (Riigikohtu 1. veebruari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216,

p 15 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

8.5. Jättes üldse otsustamata tõendite vastuvõtmise, on põhjendamatu maakohtu seisukoht

23. jaanuari 2023 kirjas, et ta keeldub menetlemast korteriomaniku 20. jaanuari 2023 taotlust.

Maakohus ei olnud kirja koostamise ajaks otsustanud ühegi tõendi vastuvõtmist, st uute

taotluste lahendamine ei tarvitsenud tuua kaasa menetluse viibimist TsMS § 331 lg 1

tähenduses. Vähemalt ei ole maakohus põhjendanud, milles viivitus oleks avaldunud. Korteri-

omaniku 20. jaanuaril 2023 esitatud ja määrusekaebuses sisalduvad tõendite taotlused saab

maakohus lahendada asja uuel läbivaatamisel.

8.6. Maakohus ei pidanud digitaalset toimikut kooskõlas TsMS § 56 lg 1 esimese lausega,

mille kohaselt tuleb menetlusdokumendid võtta toimikusse ajalises järgnevuses. Menetlus-

osalise esitatud menetlusdokumendi puhul tähendab viidatud säte mh, et dokumendi lisad

võetakse toimikkuse loogilises järjekorras. Käesoleval juhul on avalduse lisad järjestatud

toimikus nii, et esimene on nr 1, sellele järgnevad nr 9–13, siis alles nr 2–8. Samuti ei ole

loogiliselt järjestatud nummerdamata 14. lisa (fotod nr 1–110 kahjustatud korterist).

8.7. Korteriühistule menetlusdokumentide kättetoimetamist maakohus sisuliselt ei jälginud.

Näiteks avaldus ja selle lisad on märgitud KIS-s korteriühistule kättetoimetamiseks alates

29. novembrist 2022, aga alles 5. jaanuaril 2023 sai need kätte üks kolmest juhatuse liikmest

(SM). Maakohtu 3. novembri 2022 määrust prooviti alates 29. novembrist 2022 kätte toimetada

korteriühistule üldiselt, mitte juhatuse liikmele eraldi, ja selle sai kätte sama juhatuse liige alles

5. jaanuaril 2023. Teisele juhatuse liikmele (VV) alustas maakohus kättetoimetamist

2. jaanuaril 2023 ja kolmandale (YK) pole viidatud dokument senini isegi nähtavaks tehtud.

Samas oli maakohtule alates 29. novembrist 2022 teada, et juhatuse liikme VV kaudu on

võimalik dokumente tõhusalt edastada, sest ta sai kohe kätte maakohtu sama kuupäeva kirja.

8.8. Kuivõrd korteriühistule ei olnud avaldust enne 5. jaanuari 2023 kätte toimetatud, siis ei

saanud maakohus ega ka korteriomanik eeldada, et korteriühistu vastab avaldusele maakohtu

29. novembri 2022 kirjas määratud tähtaja jooksul, st 3. jaanuariks 2023. Nii on põhjendamatu

maakohtu 13. ja 23. jaanuari 2023 kirjade etteheide korteriomanikule, et korteriomanik oleks

pidanud avaldama suulise ärakuulamise soovi hiljemalt 3. jaanuaril 2023. Selleks ajaks ei olnud

teada, kas ja kuidas korteriühistu avaldusele pärast sellega tutvumist vastab. Korteriomanik võis

mõistlikult eeldada, et ta saab kujundada seisukoha menetluse vormi kohta pärast korteriühistu

vastusega tutvumist. Kohus ei saa oma hooletust menetlusdokumentide kättetoimetamisel

kasutada selleks, et halvendada menetlusosalise positsiooni ja piirata tema õigusi. Lisaks eiras

maakohus asja kirjalikult lahendades TsMS § 615 lg-s 1 sätestatud üldreeglit, et vaadates hagita

menetluses läbi korteriomandi asja, tuleb seda arutada menetlusosalistega suuliselt ja püüda

neid suunata kokkulepet sõlmima.

5 (6)

9. Asja sisulist lahendamist võisid eelkõige mõjutada järgnevas kirjeldatavad rikkumised

materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel.

9.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asi tuli läbi vaadata hagita menetluses

ning kohalduvad KrtS ja VÕS sätted. Esile toodud asjaoludel ei ole mõistlikku kahtlust, et

avaldajale kui kindlustusandjale on regressi korras üle läinud korteris nr 81 tekkinud kahju

hüvitamise nõue. Põhimõtteliselt saab nõustuda maakohtu arusaamaga, et kahju eest vastutavad

kas korteriomanik või korteriühistu (võimalik ka korteriomanike ühisvastutus), kusjuures

tegelikult vastutava isiku tuvastamine eeldab juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamist.

9.2. Maakohus rikkus hagita menetluse põhimõtteid, kui pani asjaolude täpsema välja-

selgitamise kohustuse korteriomanikule. Eespool p-s 8.1 märgitu kohaselt tuleb kohtul hagita

asjas ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. Käesoleval juhul oli kohtu

ette toodud piisavalt asjaolusid, mis võimaldavad kahtlust, et kahju põhjustanud sündmus võis

olla elamu kõigi korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osa rike (vrd Riigikohtu

9. märtsi 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul esitas

korteriomanik vastuväiteid, mille tõttu ei saa enam eeldada tema kohustuste rikkumist (vt samas

p 18 teine lõik). Ühtlasi rikkus maakohus selgitamiskohustust avaldaja suhtes. Kui

korteriomanik ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldajal olla õigus nõuda kahju hüvitamist

oma kohustust rikkunud teistelt isikutelt. Kui ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma

kohustust rikkunud, saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteri-

ühistu kaudu. Kuigi korteriühistu on menetlusse kaasatud, tuleb arvestada, et hüvitise saab välja

mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud (samas p 19 teine lõik).

9.3. Vaidlustatud määrus on asjaolude tuvastamisel ja neile hinnangu andmisel osaliselt vastu-

oluline, millega maakohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p-s 8 ja § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamis-

kohustust (vt nt Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5997, p 17 kuues lõik).

Avaldaja kahjunõude rahuldamine eeldab rikutud kohustuse tuvastamist. Maakohus ei

otsustanud üheselt, millist kohustust korteriomanik rikkus (vt rikutud kohustuse täpse

tuvastamise kohta ka hiljutine Riigikohtu 30. märtsi 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500,

p 15 jj). Piisav ei ole vaidlustatud määruse p 11 üldsõnaline tõdemus, et rikuti „eelnimetatud

kohustusi“. Määruse p 7 sõnastuse järgi võiks arvata, et korteriomanikule on etteheidetav tema

korteris paikneva küttesüsteemi kui kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustuse rikkumine,

aga p-s 12 nimetas maakohus kahju põhjusena veeleket. Lisaks märgib maakohus määruse

p-s 9, et ootamatu ja üheaegne suur vee väljavool mitmest õhutist on üldteadaolevalt

ebatavaline sündmus, aga p-s 10 leiab sisuliselt, et see pidi olema korteriomanikule ettenähtav.

Oletuslik ja tõenditega sidumata on maakohtu arusaam, et pelgalt korteriühistu juhatuse liikme

staatusest tulenevalt pidi olema korteriomanikule teada, millal küttesüsteemi täidetakse.

9.4. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 1 ja § 442

lg 8 kolmandat lauset, kui jättis sisuliselt hindamata korteriühistu 19. augusti 2022 kinnituse,

mille kohaselt tekkis sama kuupäeva veekahju radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu

(dtl 163). Maakohus märkis vaidlustatud määruse p-s 9 napisõnaliselt, et kinnituse alusel pole

võimalik korteriomaniku vastutust välistada. Samas puuduvad põhjendused, miks ei ole

korteriomaniku vastutus välistatud, kui kahju tekkis elamu küttesüsteemi osa rikke tõttu.

Eespool p-s 9.2 toodud kaalutlustel tuleb käesoleva juhtumi asjaoludel pigem eeldada, et elamu

küttesüsteem on kõigi korteriomanike kaasomandis ja selle rikke eest vastutab kas korteriühistu

või kõik korteriomanikud ühisvastutuse alusel. Täielikult jäi uurimata ja hindamata AL

11. novembri 2022 akt, mille kohaselt automaatõhutaja on küttesüsteemi osa, mille hoolduse ja

remondi eest vastutab korteriühistu (dtl 164). Viidatud aktis on mh selgitatud, et

korteriomanikul võis rikke korral üldse puududa võimalus õhuti välja lülitada, mis võib samuti

mõjutada vastutuse jaotust tema ja korteriühistu vahel. Korteriomaniku kolmanda tõendi

(kohtueelne vastus, dtl 165–168) jättis maakohus asja lahendades täiesti kõrvale ega

põhjendanud tõendi tähelepanuta jätmist. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda

TsMS § 442 lg 8 neljanda lause järgi lahendis põhjendama.

6 (6)

9.5. Vaidlustatud määruse õiguslikud põhjendused pole piisavad, mis on TsMS § 465 lg 2 p 8

ja § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 436 lg 1 rikkumine. Korteriomanike kaasomandi osast

lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja

nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS

§ 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis

korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma

kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt

korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse § 72 lg 5 teine lause).

Kirjeldatud õiguslikku käsitlust maakohus jälgitavalt ei rakendanud. Sarnaselt eespool p-s 9.3

kritiseeritud korteriomaniku rikkumise tuvastamise ebaselgusega, puudub vaidlustatud

määruses põhjendus, millises konkreetses õigusnormis sätestatud kohustust rikuti. Samuti on

kontrollimata kahju hõlmatus väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning

korteriomanikule ette heidetava teo või tegevusetuse ja hüvitatava kahju vaheline põhjuslik

seos. Maakohtu napid viited õigusnormidele on asjaoludega sidumata.

10. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses, mistõttu

menetluskulude jaotust selles ei märgita. Vaidlustatud määruses rikkus maakohus TsMS § 173

lg-d 1 ja 2, kui jättis resolutsioonis jaotamata korteriomaniku menetluskulud. Samuti rikkus

maakohus ka menetluskulude jaotamisel lahendi põhjendamise kohustust. Määrusest ei selgu,

kuidas kohaldub avaldaja ja korteriomaniku vahelises kulujaotuses TsMS § 165 lg 1 ning miks

pidas maakohus võimalikuks kohaldada seda sätet hagita asja menetluskulude jaotamisel.

Korteriühistu menetluskulude tema enda kanda jätmist maakohus üldse ei põhjendanud. TsMS

§ 173 lg 3 teise lause järgi otsustab maakohus menetluskulude jaotuse asja uuel läbivaatamisel.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonna-

kohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi

maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt Riigikohtu 28. mai 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)