2-21-140258/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-140258

Kohtuasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

OÜ

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Piret

Muinast

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 31.01.2023 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-21-140258 menetlusse võtmisest.

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisega

seotud

menetluskulud

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-21-140258

2

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 05.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele

vastuväite, menetlus jätkus Harju Maakohtus.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga YYYYYY omanik /

vastutav kasutaja 08.08.2018 - 22.02.2019. Sõiduk oli 06.12.2018 pargitud hageja

opereeritavale Ülemiste City parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud

sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega olnud fikseeritud

parkimise algusaeg parkimiskellaga. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist leppetrahvinõude nr 1290612181526037 maksetähtajaga 20.12.2018, paigutades

selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja esitas 07.12.2018 vastuväite. Hageja vastas kostjale

07.12.2018, et leppetrahvi otsus jääb jõusse. Kostja ei asunud kohustust täitma.

3. Hageja saatis posti teel tähitud kirjaga nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile,

kostja ei vastanud. Võla sissenõudmiskulu on tekkinud seoses Transpordiametile saadetud

päringuga sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks, päringuga

rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning kostjale

võlgnevuse kohta meeldetuletuse saatmisega. Seega kokku palus hageja mõista kostjalt välja

40 eurot (leppetrahv 30 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot).

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et on kõik arved hagejale tasunud, sest ta on hageja

klient alates 2019. aastast ja on peale nõuete väljakirjutamist kasutanud hageja teenuseid kuude

kaupa, rentides parklat aadressil Härma 10, Tallinn. Parkimisplatsi rentimine eeldas, et tal

puuduvad hageja ees eelnevad võlgnevused. Ka hageja raamatupidaja on kinnitanud, et kostja

saldo on null. Viimane makse 19 eurot parkimisteenuste eest tehti 18.01.2022 ja peale seda on

kostja saldo null. Seega ei ole tõenäoline ega võimalik, et kostjal on maksmata arved. Kostja

esitas 16.01.2023 ärakuulamisel vastuväite, et hagi on aegunud ja palus kohtul kohaldada nõude

aegumist ning jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja on seisukohal, et kostja väited rendilepinguga seotud arvete tasumise kohta ei ole

käesoleva leppetrahvinõude puhul asjakohased. Kostjal on parkla rendileping hagejaga sõiduki

numbrimärgiga XXXXXX osas aadressil Härma 10, Tallinn. Leppetrahv on aga väljastatud

06.12.2018 sõidukile numbrimärgiga YYYYYY parkimistingimuste rikkumise tõttu Ülemiste

City parkimisalal ning kostja on sellest teadlik. Arvestades ka, et raamatupidamine väljastab

arveid klientidele vastavalt rendilepingutele ning et leppetrahvid väljastatakse sõidukitele,

millega tegeleb krediidiosakond, pidi kostja teadma, et hageja raamatupidaja poolt väljastatud

info kostja saldo kohta oli seotud rendilepinguga. Kostja ei saanud eeldada, et raamatupidaja

poolt väljastatud info puudutab sõiduki numbrimärgiga CCCCCC leppetrahve.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus

40 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 400 eurot ja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-140258

3

7. Maakohus tugines VÕS § 3 p-le 1, § 8 lg-le 1, § 9 lg-le 1, § 11 lg-le 1, § 16 lg-le 1 ja § 20

lg-le 1. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest

on tõendatud, et hageja poolt opereeritavate parklate sissesõitude juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos

viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on mh

avaldatud selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud

rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt tahet sõlmida leping, tuleb seda

lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks.

8. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu

sõlmimiseks nõustumuse. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt sõlmituks suulises vormis

lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt

tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist

parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud

ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et nende

rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

9. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (Riigikohtu otsus nr 2-17-117146, punkt 12).

Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et selleks

peaks piisama, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

10. Vaidlus puudub, et kostja esitas 07.12.2018 vastuväite leppetrahvile, see jäeti 07.12.2018

rahuldamata ning leppetrahvi otsus jäi jõusse. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit

numbrimärgiga YYYYYY hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta

oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva

parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset

parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga.

11. Kostja selgitused, et ta on 2019. aastast hageja klient, tal on hagejaga parkla rendileping

aadressil Härma 10, Tallinn ei ole käesoleva võlanõude puhul asjassepuutuvad, sest trahvinõue

on esitatud sõiduki numbrimärgiga YYYYYY 06.12.2018 hageja opereeritaval Ülemiste City

parkimisalal parkimise eest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna väljastatud makseettepaneku

järgselt peetud kirjavahetusest nähtub, et hageja on kostjale selgitanud leppetrahvi väljastamise

asjaolusid ja tõenditega tutvumise võimalusi. Samuti oli makseettepanekul kirjas, et trahv

väljastati sõidukile numbrimärgiga YYYYYY.

12. Kirjavahetusega hageja raamatupidajaga on tõendatud, et raamatupidamine esitab arveid

klientidele vastavalt rendilepingutele. Hageja arvega nr 9464678 04.02.2021 on tõendatud, et

see on esitatud kostjale lepingu nr 36763 alusel sõiduki numbrimärgiga XXXXXX parkimise

eest aadressil Härma 10, Tallinnas maksumusega 15.83 eurot kuus, millele lisandub käibemaks,

2-21-140258

4

kokku 19 eurot (dtl 123-124). Seega ei tõenda saldokinnitus AUDI A8 numbrimärgiga

YYYYYY 06.12.2018 hageja opereeritaval Ülemiste City parkimisalal parkimise eest tasumist.

13. Samuti leidis maakohus, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt

sissenõudmiskulu hüvitamiseks 10 eurot. Väljavõttega Omniva iseteenindusest ja

meeldetuletusega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse

täitmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud.

14. Maakohus leidis, et hagi ei ole TsÜS § 142 lg 1 järgi aegunud. Tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st ajast, mil õigustatud isik võib nõuda

kohustuse täitmist. Leppetrahvinõude maksetähtaeg oli 20.12.2018, järelikult tuli kostjal

kohustus täita hiljemalt 20.12.2018. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja nõude aegumine leppetrahvi

sissenõudmiseks algas 21.12.2018 kell 00:00 ja lõppes 20.12.2021 kell 24:00. Kuna hageja on

05.12.2021 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, on ta sellega

vältinud nõude aegumist (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3). Järelikult ei ole hagi aegunud ja kohtul

puudub alus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.

15. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

16. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1

alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise

tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks

ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses

20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA Legal

OÜ töötaja, tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik

esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud seoses käesoleva

tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja kulud koosnevad hagiavalduse koostamise, lisade

komplekteerimise, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja 15.03.2022 seisukohaga tutvumisest ja analüüsist ning

sellele vastuse koostamisest ja maakohtule esitamisest 0,5 tundi, kostja 16.01.2023 seisukohaga

tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 1 tund.

18. Kostja hageja menetluskuludega ei nõustunud ja esitas enda menetluskulude nõude 4500

euro kohta Lindorff OÜ kviitungi. Kuna kostja kannab tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 nii hageja

kui enda menetluskulud, puudub vajadus hinnata kostja menetluskulu põhjendatust ning selle

suurust kindlaks määrata.

19. Kohus, võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 80 eurot, mis vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu,

kahte seisukohta ja seisukohtade avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele, leiab,

et

hageja

esindaja

kulud

hagiavalduse

koostamiseks,

tõendite

kogumiseks

ja

komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse

koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks

2-21-140258

5

väljamõistmisele täies ulatuses kokku 280 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude

suuruseks kokku 400 eurot (100+20+280).

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas 02.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses

tühistada ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et tal ei ole hageja ees maksmata

arveid. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole tema tõendit seoses raamatupidaja

saldokinnitusega arvesse võtnud. Selle tõendiga on hageja kinnitanud, et kostjal puuduvad

maksmata arved tema ees. Kuna maakohus tõendit arvesse ei võtnud, esitas kostja

apellatsioonkaebuses taaskord tõendi hageja kinnituse kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

23. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust (I) ning seejärel

osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab

kolleegium menetluslikud selgitused (III).

I

24. Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva

redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel

hagihinnaks 40 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana.

25. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei

anna luba edasikaebamiseks.

26. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

2-21-140258

6

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr

2-17-13363, punkt 15).

27. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus

on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud

põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse seisukohaga nagu oleks maakohus jätnud

tähelepanuta tõendi saldokinnitusest, mis tõendab, et kostjal ei ole hageja ees maksmata arveid.

Maakohus on oma otsuse punktis 5 kostja sellekohast vastuväidet käsitanud ning selgitanud,

miks ei ole nimetatud saldokinnitus käesoleva leppetrahvinõude puhul asjassepuutuv ja tähtsust

ei oma kostja väited, et tal on rendilepinguga seotud arved makstud.

28. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, sh menetluskulude jaotuse. Kuna hagi

rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

II

29. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas,

millega tema kanda jäeti menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitis

400 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.

30. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema kaebust osas, mis puudutab

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud

menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 2-21-9335, punkt 14).

31. Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja

apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist.

32. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel.

33. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse,

osutuksid tõendatuks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, punkt 12). Seega hindab

ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

2-21-140258

7

34. Kostja ei ole kaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude

põhjenda(ma)tuse kohta. Sh ei ole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud

ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur,

samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust.

Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel

väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja

kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas

rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

III

35. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

36. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 100 eurot).

37. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

38. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)