2-17-124505/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-124505

Kohtuasi

Estateguru OÜ hagi Osaühingu Nata Paradiis vastu

krediidivahenduslepingust tuleneva tasu nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Estateguru OÜ määruskaebus

Osaühingu Nata Paradiis määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Estateguru

OÜ

(registrikood

12558919),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Silvia Urgas

Kostja: Osaühing Nata Paradiis (registrikood 10484134),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2021 määrus osaliselt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruse osas ning suurendada hageja

menetluskulude hüvitist 8209,08 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Maakohtu määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Välja mõista Osaühingult Nata Paradiis Estateguru OÜ kasuks menetluskulud

summas 10 374,68 eurot ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lahendi

jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

3. Estateguru OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Osaühingu Nata Paradiis määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-17-124505

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jätsid Harju Maakohus 03.05.2019 ja Tallinna Ringkonnakohus 22.11.2019

otsustega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus tühistas

25.05.2020 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2019 lahendi. Asja uuel läbivaatamisel

rahuldas Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2021 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kõigis

astmetes kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 06.09.2021 määrusega.

Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku

15 386,60 eurot, millest:

− õigusabikulud maakohtus 4485 eurot (käibemaksuta);

− õigusabikulud ringkonnakohtus 6759 eurot (käibemaksuga), millele lisandub istungite

ajakulu;

− õigusabikulud Riigikohtus 3477 eurot (käibemaksuga);

− riigilõivud 650 eurot;

− tõlkekulud 15,60 eurot.

Hagejale osutati maakohtu menetluses õigusabi tunnihinnaga 100–125 eurot (käibemaksuta),

ringkonnakohtus keskmise tunnihinnaga 152,77 eurot (käibemaksuga) ning Riigikohtus

keskmise tunnihinnaga 155,92 eurot (käibemaksuga). Istungitel osalemise tunnitasuks oli 150

eurot (käibemaksuga).

Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu, vaidlustades kõik hageja menetlus-

kulud täies ulatuses. Hageja esitatud mahus ei olnud menetluskulud kostjale ettenähtavad ega

kooskõlas hea usu põhimõttega. Menetluskulud ületavad hageja põhinõuet üle nelja korra.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 22.12.2021 määrusega kindlaks hageja menetluskulud 2165,60 euro

ulatuses ja mõistis selle summa kostjalt välja. Ühtlasi kohustas maakohus hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuma

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Maakohus leidis tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 asja

mahtu ja keerukust hinnates, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku

8470,86 euro ulatuses (käibemaksuta). Sellest maakohtus 3000 eurot (30 tundi tunnitasuga 100

eurot, käibemaksuta), ringkonnakohtus 2573,43 eurot (20 tundi tunnitasuga 127,31–150 eurot)

ning Riigikohtus 2897,43 eurot (22,3 tundi tunnitasuga 129,93 eurot, käibemaksuta). Hageja

esindajate tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga ega ole ebamõistlikult suur.

4.2. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19), mille kohaselt ei

ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava

menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Ka väikese väärtusega hüve üle

2-17-124505

peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel

hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kooskõlas TsMS

§ 175 lg-ga 1. Sellele vaatamata vähendas maakohus hageja põhjendatud õigusabikulu 1500

eurole (käibemaksuta), arvestades tsiviilasja hinda ning asjaolu, et pooled vaidlesid põhiliselt

vaid selle üle, kas kostja nõustus elektroonilises keskkonnas hageja tingimustega. Hageja

õigusabikulude summas 8470,86 eurot väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebamõistlik ja

ebaõige kostja suhtes ning vastuolus TsMS § 162 lg-ga 4.

4.3. Põhjendatud menetluskulud, mille kostja peab hagejale hüvitama, on esindajakulud 1500

eurot (käibemaksuta), tõlkekulud 15,60 eurot ning riigilõivud 650 eurot, kokku 2165,60 eurot.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega rahuldada hageja taotlus menetluskulude 16 046,60 euro hüvitamiseks. Kaebuse väited

on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohus rikkus diskretsioonipiire, jättes hageja esindajate põhjendatud ja vajalikud

töötunnid osaliselt välja mõistmata. Seejuures ei ole määruses välja toodud, milliseid

konkreetseid tegevusi ja millises määras pidas maakohus põhjendamatuks. Ebaõige on

menetluskulude suuruse sidumine tsiviilasja hinnaga. Maakohus on täiendavate selgitusteta

jätnud arvestamata istungitel osalemiseks kulunud ajaga. Samuti on maakohus mõistnud

menetluskulud välja käibemaksuta, kuigi hageja taotles menetluskulude hüvitamist

käibemaksuga. Hageja menetluskulud olid tervikuna põhjendatud ja vajalikud.

Kostja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1650 eurot ületavas osas ning jätta

nimetatud summat ületavad hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kaebuse väited on

kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Vaidluse asjaolusid arvestades ei saa hageja põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud

ületada 1650 eurot (riigilõiv 650 eurot ja kulud õigusabile 1000 eurot). Põhjendatud kuluks ei

saa olla ka tõlkekulud 15,60 eurot.

Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja neile vastamiseks.

7.1. Hageja vaidles kostja kaebusele vastu. Kostja ei ole põhjendanud, miks oleks maakohus

pidanud hindama hageja lepingulise esindaja kulude suurust veelgi väiksemaks ning pidama

kulude põhjendatud suuruseks 1000 eurot. Maakohus on hageja menetluskulude suurust juba

üle 7 korra vähendanud ning põhjendamatu oleks nende täiendav vähendamine. Ka kostja enda

menetluskulud lepingulisele esindajale olid oluliselt suuremad kui 1000 või 1500 eurot.

7.2. Kostja vaidles hageja kaebusele vastu. Maakohus ei ole määruses diskretsioonipiire

ületanud. Kaebuse väiteid on alusetud, valed ja põhjendamatud ning tuleks jätta tähelepanuta.

Kostja jäi ka varem hageja menetluskulude suhtes esitatud vastuväidete juurde.

Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2-17-124505

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb hageja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue

määrusega suurendada hagejale hüvitatavaid menetluskulusid 8209,08 euro võrra. Ülejäänud

osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab

ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kostja määruskaebus jääb rahuldamata.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlus-

otsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu

14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika).

Põhjendamatu on hageja etteheide, mille kohaselt on maakohus rikkunud diskretsioonipiire,

jättes määruses üksikasjalikult välja toomata, milliseid konkreetseid tegevusi ja millises määras

pidas kohus põhjendatuks/põhjendamatuks. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida

menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Maakohus on arvestanud tsiviilasja keerukust,

asja sisu ja tõendite mahtu ning jõudnud tsiviilasja käiku arvesse võttes järeldusele, mille

kohaselt saab põhjendatud ja vajalikuks pidada hageja lepinguliste esindajate ajakulu

maakohtus kokku 30 tundi, apellatsioonimenetluses 20 tundi ning kassatsioonimenetluses 22,3

tundi. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus aktsepteeris asja õiguslikku keerukust ja

mahukust arvestades küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindajate ajakulu. Selline

lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel. Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire

ületanud ja ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus.

Osaliselt põhjendatud on hageja kriitika seoses maakohtu poolt istungiteks kulunud aja

arvestamata jätmisega. Siiski ei ole see nii 06.03.2019 istungi puhul, mille ajakulu sisaldus

hageja 11.03.2019 kulunimekirjas. 28.10.2019 ja 05.02.2021 istungite eest taotletud ajakulu 2,4

tundi (= 1 + 1,4) on vajalik ja põhjendatud ning maakohus ei ole seda kahtluse alla seadnud.

Maakohus on määruse põhjenduste kohaselt kahe apellatsioonimenetluses peetud istungiga küll

arvestanud, kuid mõistnud lepingulise esindaja kulu tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuga) vaid

1,2 tunni eest. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ja suurendab apellatsiooni-

menetluse eest välja mõistetavat lepingulise esindaja kulu 180 euro võrra (= 1,2 × 150 eurot / h).

Hagejaga tuleb nõustuda ka selles, et maakohus on ebaõigesti mõistnud kõik menetluskulud

välja käibemaksuta, kuigi hageja on valdavas osas taotlenud menetluskulude hüvitamist

käibemaksuga. Ka selle eksimuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, mõistes hüvitise hageja

õigusabikulude eest välja koos käibemaksuga (v.a maakohtu menetlus, mille puhul hageja

käibemaksu hüvitamist ei taotlenud).

Maakohus lähtus menetluskulusid kindlaks määrates õigesti sellest, et vandeadvokaat

M. Peetsalu ei teinud maa- ja ringkonnakohtus menetlustoiminguid ega esitanud ühtegi

menetlusdokumenti. Kolleegium nõustub maakohtuga, et M. Peetsalu võis küll hageja esindajat

S. Urgast kontrollida, teda büroosiseselt juhendada ja nõustada, kuid selliseid kulusid ei pea

kandma menetluse vastaspool. Hagejat esindas professionaalne advokaat, kelle tunnitasu eeldab

2-17-124505

ka seda, et esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ning on võimeline klienti

menetluses iseseisvalt esindama. Teise esindaja täiendava ajakulu vajalikkust ja põhjendatust

ei ole võimalik tuletada ka võimalusest, et menetlus jätkub Riigikohtus, kus hagejat esindaks

M. Peetsalu. Kassatsiooniastme menetluskulude nimekiri sisaldas menetluse käigu ja sisuga

kurssi viimiseks piisavat ajakulu, mida maakohus ei ole vähendanud. Seega on M. Peetsalu

saanud end hageja kassatsiooniastmes esindamiseks vaidlusega kurssi viia ega pidanud seda

tegema varasemalt, kui hagejat esindas teine advokaat.

Küll aga nõustub kolleegium hagejaga, et maakohus on TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes

menetluskulusid alusetult täiendavalt vähendanud. Menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu (vt nt Riigikohtu 03.06.2013 määrust tsiviilasjas nr

3-2-1-65-13, p 18 ja 27.02.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12). Menetluskulude

väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel

põhimenetluses ning kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Seejuures on maakohus õigesti selgitanud, et Riigikohtu praktika kohaselt võib ka

väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses menetlusosaline arvestada, et kohtuasja

tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele (vt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas 2-19-10324, p 19). Seega puudus alus

hageja õigusabikulusid pärast nende vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist täiendavalt piirata.

Lisaks õigusabikulule mõistis maakohus hageja menetluskuluna välja riigilõivud 650 eurot

ja tõlkekulud 15,60 eurot. Kostja vaidlustas määruskaebuses tõlkekulude põhjendatuse, kuid ei

selgitanud, miks ei saa apellatsioonimenetluses esitatud tõendi (väljavõte kasutajatingimuste

versioonide kohta) hankimine koos tõlkega olla põhjendatud menetluskuluks. Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist TsMS § 143 p-des 1 ja 2 nimetatud asja läbivaatamise kuluga, mis on

põhjendatud ja hüvitatav.

Esindajate tunnitasude põhjendatust menetlusosalised määruskaebustes vaidlustanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks

9709,08 eurot (maakohtu menetluses 3000 eurot käibemaksuta, ringkonnakohtus 3232,08 eurot

käibemaksuga (= 152,77 × 18,8 + 150 × 2,4) ja Riigikohtus 3477 eurot käibemaksuga), millele

lisanduvad riigilõivud 650 eurot ja tõendi hankimise ning tõlkimisega seonduvalt 15,60 eurot.

Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 10 374,68 eurot. Ringkonnakohus

suurendab hageja hüvitatavaid menetluskulusid 8209,08 euro võrra (= 10 374,68 – 2165,60).

Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

Allkirjastatud digitaalselt