3-23-650/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated22.03.2023 edastas Harju Maakohus Tallinna Halduskohtule X 16.03.2023 esitatud kaebuse. julgeolek,“ „kasulik liikumine“ ja „ma garanteerin“, mis tähendab — mina olen sponsor.
Legislator headnote
AI generated3-23-650/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: julgeolek,“ „kasulik liikumine“ ja „ma garanteerin“, mis tähendab — mina olen sponsor.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
30.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-650
Haldusasi
X kaebus ühistranspordi teenust osutavate ettevõtete
kohustamiseks infobaasi ja veebilehtede loomiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1. 22.03.2023 edastas Harju Maakohus Tallinna Halduskohtule X 16.03.2023 esitatud kaebuse.
X palub oma kaebuses kohut kohustada ühistranspordi valdkonnas teenuseid osutavaid
ettevõtteid looma infobaasi koos foorumitega kaebuste vastuvõtmiseks ja eraldi ettepanekute
jaoks, samuti luua igaühe jaoks eraldi autojuhi veebileht väljadega: „rahvaalgatus,“ ,,avalik
julgeolek,“ „kasulik liikumine“ ja „ma garanteerin“, mis tähendab — mina olen sponsor.
Kaebaja palub kohus läbi viia ilma kaebaja osavõtuta. Kaebaja palub kogu kohtulik asjaajamine
läbi viia vene keeles.
Ühtlasi esitas kaebaja kohtule taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse
tõttu.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib
halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul
HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus
põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
3. Kuigi kaebaja on sõnastanud kohustamisnõude selliselt, et palub kohustada ühistranspordi
valdkonnas teenuseid osutavaid ettevõtteid, siis arvestades, et ühistranspordiseaduse (ÜTS) §
12 kohaselt ühistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel
sätestatud
korras
valla-
ja
linnavolikogu
ning
valla-
ja
linnavalitsus
(edaspidi omavalitsusorgan), Transpordiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate
ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi, siis kohus tõlgendab esmalt
kaebust vastavalt ja leiab, et kaebus on esitatud ÜTS § 12 nimetatud haldusorganite vastu.
Ühistranspordiseadusest ega ühestki teisest kohtule teada olevast õigusaktist ei tulene kohustust
luua üleüldist infobaasi koos foorumitega kaebuste vastuvõtmiseks ja eraldi ettepanekute jaoks
mis on seotud ühistranspordiga. Kaebuste esitamise kord on sätestatud ühistranspordiseaduses
(sh veotingimused peavad pärast liiniloa saamist olema avaldatud vedaja või vedajate ühenduse
veebilehel või olema muul viisil vabalt kättesaadavad. Veotingimustes peab kajastuma mh
kaebuste lahendamise ja piletihinna hüvitamise kord – vt ÜTS 46 lg 4 p 4. Samuti reguleerib
kaebuste lahendamist näiteks ÜTS § 71. Järelevalvet teostab Transpordiamet.)
Veelgi enam - riigil (selle asutustel) ja kohalike omavalitsusüksustel puudub seadusest tulenev
kohustus luua igaühe jaoks eraldi autojuhi veebilehte väljadega: „rahvaalgatus,“ ,,avalik
julgeolek,“ „kasulik liikumine“. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda riigilt või kohaliku
omavalitsuse üksustelt sellise veebilehe loomist. Kaebaja kirjutab seejuures, et garanteerib
vastava lehe loomist ehk on sponsoriks. Kui kaebaja soovib, siis võib ta ise vastava veebilehe
autojuhtidele luua kandes ise kõik vastavad kulud.
Kohtule jääb täiesti arusaamatuks milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi võiks olla rikutud
sellega, et vastavaid kaebaja poolt nimetatud infosüsteeme kaebaja poolt ettekujutatud ja
soovitud viisil loonud ei ole. Kohtu poole saab pöörduda üksnes seaduses sätestatud
subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte enda ideede realiseerimiseks küsimustes, kuidas võiks riik
korraldada kaebuste, arvamuste kogumist või mingeid kaebajale meeldivaid veebilehti luua.
Kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Eeltoodust tulenevalt tuleb
kaebajale kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
4. Kohus selgitab täiendavalt kaebajale, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et
isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on
kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb
esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata
jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohtupraktika
kohaselt on õigus otse kohtu poole pöörduda üksnes juhul kui haldusorgan peab haldusakti
andma või toimingu sooritama omal algatusel. Eeltoodu ei ole siiski kaebuse tagastamise
aluseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-2448), vaid see on kohtupoolne selgitus kaebajale seoses
kohustamisnõuete esitamisega.
5. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada, siis jätab kohus kaebaja
menetlusabi taotluse tema riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus tõlgib käesoleva
määruse vene keelde.
6. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust
seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik