3-23-650/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-650

Haldusasi

X kaebus ühistranspordi teenust osutavate ettevõtete

kohustamiseks infobaasi ja veebilehtede loomiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. 22.03.2023 edastas Harju Maakohus Tallinna Halduskohtule X 16.03.2023 esitatud kaebuse.

X palub oma kaebuses kohut kohustada ühistranspordi valdkonnas teenuseid osutavaid

ettevõtteid looma infobaasi koos foorumitega kaebuste vastuvõtmiseks ja eraldi ettepanekute

jaoks, samuti luua igaühe jaoks eraldi autojuhi veebileht väljadega: „rahvaalgatus,“ ,,avalik

julgeolek,“ „kasulik liikumine“ ja „ma garanteerin“, mis tähendab — mina olen sponsor.

Kaebaja palub kohus läbi viia ilma kaebaja osavõtuta. Kaebaja palub kogu kohtulik asjaajamine

läbi viia vene keeles.

Ühtlasi esitas kaebaja kohtule taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse

tõttu.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus

põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

3. Kuigi kaebaja on sõnastanud kohustamisnõude selliselt, et palub kohustada ühistranspordi

valdkonnas teenuseid osutavaid ettevõtteid, siis arvestades, et ühistranspordiseaduse (ÜTS) §

12 kohaselt ühistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel

sätestatud

korras

valla-

ja

linnavolikogu

ning

valla-

ja

linnavalitsus

(edaspidi omavalitsusorgan), Transpordiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate

ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi, siis kohus tõlgendab esmalt

kaebust vastavalt ja leiab, et kaebus on esitatud ÜTS § 12 nimetatud haldusorganite vastu.

Ühistranspordiseadusest ega ühestki teisest kohtule teada olevast õigusaktist ei tulene kohustust

luua üleüldist infobaasi koos foorumitega kaebuste vastuvõtmiseks ja eraldi ettepanekute jaoks

mis on seotud ühistranspordiga. Kaebuste esitamise kord on sätestatud ühistranspordiseaduses

(sh veotingimused peavad pärast liiniloa saamist olema avaldatud vedaja või vedajate ühenduse

veebilehel või olema muul viisil vabalt kättesaadavad. Veotingimustes peab kajastuma mh

kaebuste lahendamise ja piletihinna hüvitamise kord – vt ÜTS 46 lg 4 p 4. Samuti reguleerib

kaebuste lahendamist näiteks ÜTS § 71. Järelevalvet teostab Transpordiamet.)

Veelgi enam - riigil (selle asutustel) ja kohalike omavalitsusüksustel puudub seadusest tulenev

kohustus luua igaühe jaoks eraldi autojuhi veebilehte väljadega: „rahvaalgatus,“ ,,avalik

julgeolek,“ „kasulik liikumine“. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda riigilt või kohaliku

omavalitsuse üksustelt sellise veebilehe loomist. Kaebaja kirjutab seejuures, et garanteerib

vastava lehe loomist ehk on sponsoriks. Kui kaebaja soovib, siis võib ta ise vastava veebilehe

autojuhtidele luua kandes ise kõik vastavad kulud.

Kohtule jääb täiesti arusaamatuks milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi võiks olla rikutud

sellega, et vastavaid kaebaja poolt nimetatud infosüsteeme kaebaja poolt ettekujutatud ja

soovitud viisil loonud ei ole. Kohtu poole saab pöörduda üksnes seaduses sätestatud

subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte enda ideede realiseerimiseks küsimustes, kuidas võiks riik

korraldada kaebuste, arvamuste kogumist või mingeid kaebajale meeldivaid veebilehti luua.

Kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kaebajale kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

4. Kohus selgitab täiendavalt kaebajale, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et

isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on

kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb

esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohtupraktika

kohaselt on õigus otse kohtu poole pöörduda üksnes juhul kui haldusorgan peab haldusakti

andma või toimingu sooritama omal algatusel. Eeltoodu ei ole siiski kaebuse tagastamise

aluseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-2448), vaid see on kohtupoolne selgitus kaebajale seoses

kohustamisnõuete esitamisega.

5. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada, siis jätab kohus kaebaja

menetlusabi taotluse tema riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus tõlgib käesoleva

määruse vene keelde.

6. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik