5-23-22/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-23-22 Otsuse kuupäev

30. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ants Kull ja Heiki Loot Kohtuasi Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 17. märtsi 2023. a otsuse nr 75 peale Menetlusosalised Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Märt Põder esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 13. märtsil 2023 kaebuse, milles vaidlustas vaatlejana elektroonilise hääletuse tulemuse kindlakstegemise. M. Põdra hinnangul ei olnud see vaatamata seaduses nõutule avalik. Ka ei järgitud häälte kokkulugemisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Kaebuse kohaselt edastas kaebaja valimiste tehnilisest protokollist lähtuvalt 26 digiallkirjastatud konteinerit, mis sisaldasid eri omaduste ja sisuga krüptogramme. Kaebaja püüdis elektrooniliste häälte kokkulugemisel teha kindlaks, missuguse kaebaja edastatud konteineritest tuvastas riigi valimisteenistus kaebaja häälena, kuid tal pole olnud võimalik seda kindlaks teha.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 17. märtsi 2023. a otsusega nr 75 M. Põdra kaebuse Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud RKVS § 72 lõikes 1 ette nähtud kaebetähtaega ületades. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et

M. Põder on vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut – elektrooniliselt antud häälte lugemine (RKVS § 601). RKVS § 601 lõike 1 kohaselt teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks riigi valimisteenistus valimispäeval pärast kella 20.00. Sama paragrahvi lõige 10 näeb ette, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. Elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontroll toimus 6. märtsil 2023 avalikult vaatlejate juuresolekul. Kaebaja osales vaatlemisel. Kontrolli lõpus allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hääletamise tulemused vaatlejate juuresolekul. RKVS § 72 lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates toimingu tegemisest. Kaebus on esitatud 13. märtsil 2023 ja jääb kaebetähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata.

3. M. Põder esitas Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 17. märtsi 2023. a otsuse peale.

5-23-22

2(3)

4. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 21. märtsil 2023 M. Põdra kaebuse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et M. Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile ei sisaldanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu ei saanud valimiskomisjon hinnata ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste olemasolu.

5. M. Põder esitas Riigikohtule 22. ja 24. märtsil 2023 kaebuse täiendused.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

6. Kaebaja taotleb Riigikohtult Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse korrigeerimist kaebuse tähtaegsuse osas. Ta soovib, et tema oletatav hääl, mis on praegu jäetud kokku lugemata, loetaks kokku seaduse kohaselt.

7. Kaebuse kohaselt jättis Vabariigi Valimiskomisjon tähelepanuta, et kaebaja pöördus 6. märtsil 2023 vaatlemise käigus elektroonilise hääletamise operaatori poole ja palus häälte töötlemise protseduuride lõppedes võimalust vaadelda, kuidas jõuti lugemisel häälte tühistamiseni ja mis alusel otsustati arvestada pärast kella 20.00 antud hääli. Operaator selgitas, et tal pole võimalik seda infot avalikul häältelugemisel esitada. Kaebaja tegi vaatlustoimingu tarvis isikuandmete päringu. Seega oli tegemist

6. märtsi 2023. a häältelugemise vaatlustoimingu pikenemisega valimiste korraldaja põhjustatud viivituse tõttu.

8. Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas ka 16. märtsi 2023. a koosolekul, et valimisteenistus tegi toiminguid veel 10. märtsil 2023. Kaebaja märgib, et sai 9. märtsil 2023 keelduva vastuse oma

6. märtsi 2023. a päringule, kuid osales valimisteenistuse korraldatud täiendaval üritusel. Tekkinud arutelude käigus nõustus valimisteenistus siiski rahuldama kaebaja 6. märtsil 2023 esitatud palve tutvuda tema edastatud digikonteineritega. Kuna 10. märtsil 2023 tehtud toiming oli sisuline jätk kaebaja 6. märtsi 2023. a päringule, siis käsitas kaebaja seda toimingu uue lõpuna ning esitas kaebuse enda hinnangul tähtaegselt 13. märtsil 2023.

9. Isegi kui pidada kaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 9. märtsi 2023, pole õige nõuda vaatlejatelt teabe läbitöötamist niivõrd lühikese aja jooksul. Kaebaja sai alguses justkui lubatud teabe edastamisest keelduva vastuse kell 21.14, mis oleks jätnud talle reageerimiseks veidi üle kahe tunni. E-hääletuse korraldus on keeruline. Kui vaatlemine katkeb valimiste korraldaja viivituse tõttu olulise tähtsusega teabe edastamisel või valimisteenistuse lisatoimingute vajalikkuse tõttu, peab pikenema ka kaebetähtaeg või tuleb kaebetähtaeg mõjuva põhjuse tõttu ennistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kaebaja on pöördunud Riigikohtu poole, kuna leiab, et tema õigusi rikub Vabariigi Valimiskomisjoni 17. märtsi 2023. a otsus, millega komisjon jättis läbi vaatamata kaebaja 13. märtsil 2023 esitatud kaebuse. Kolleegium mõistab Riigikohtule esitatud kaebust selliselt, et kaebaja soovib Vabariigi Valimiskomisjoni 17. märtsi 2023. a otsuse nr 75 tühistamist ja tema 13. märtsi 2023. a kaebuse läbivaatamist.

11. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas kaebaja riigi valimisteenistuse toimingut – elektrooniliselt antud häälte lugemine –, kuid esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist.

5-23-22

3(3)

12. Kolleegiumi hinnangul leidis Vabariigi Valimiskomisjon 17. märtsi 2023. a otsuses õigesti, et kaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS § 72 lõike 1 punkt 1). Pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lõike 3 esimene lause). Kaebetähtaja arvutamisel lähtus Vabariigi Valimiskomisjon sellest, et RKVS § 601 lõike 1 kohaselt tegi riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval, s.o 5. märtsil 2023 pärast kella 20.00 ning et elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontroll toimus 6. märtsil 2023 avalikult vaatlejate juuresolekul. Samal päeval kontrolli lõpus allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hääletamise tulemused. Kuna kaebus esitati 13. märtsil 2023, ei olnud see tähtaegne.

13. Kaebaja leiab, et kuna ta sai vastuse 6. märtsi 2013. a päringule oma hääle kohta 10. märtsil 2023, tuleb kaebetähtaega hakata arvutama sellest päevast või kaebetähtaeg mõjuva põhjuse tõttu ennistada. Kolleegium selgitab, et seadusandja on sidunud valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse esitamise tähtaja alguse toimingu tegemise, mitte sellest teada saamisega (RKVS § 72 lõike 1 punkt 1). Ühtlasi on seaduses ette nähtud kaebetähtaeg väga lühike (kolm päeva). Selliste seadusandlike valikute eesmärk on korraldada valimiskaebemenetlus võimalikult kiiresti ja efektiivselt, vältimaks riigivõimu ebastabiilsust. Kui kaebuse esitamine oleks võimalik siis, kui kaebaja tema hinnangul õigusvastasusele viitavatest asjaoludest teada saab, ei täidaks valimiskaebemenetlus oma eesmärki, valimistulemuste väljakuulutamine võiks lükkuda määramatusse tulevikku ning ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist võiks tekkida võimalus seada valimiste legitiimsus kahtluse alla (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. märtsi 2023. a otsus asjas nr 5-23-20/5, punkt 74).

14. Kolleegium selgitab, et kaebaja oleks saanud tulenevalt RKVS § 71 lõike 1 punktist 7 taotleda koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist, selgitades tähtaja möödalaskmise põhjusi. RKVS § 71 lõike 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile nõuetele (vt kolleegiumi otsus nr 5-19-13/2, punkt 13). Kuna kaebaja ei esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile tähtaja ennistamise taotlust, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata.

15. Eeltoodu alusel ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes jätab kolleegium M. Põdra kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)