1-08-516/68 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5) Kriminaalasi nr 1-08-516

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2011a.. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-516 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike

Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.O tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.O (ik: XXX, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.2, maakohus m ä ä r a s :

Vabastada E.O temale Harju Maakohtu 29.12.2008.a otsusega mõistetud

liitkaristuse: 5 (viis) aastat, 1 (üks) kuu, 15 (viisteist) päeva, vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni 31.august 2012.a.

Kohustada E.O katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.

2 (5) 5. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg.2 p.2,4,7 alusel määrata E.O-le katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele Töötukassas ja jätkata õppimist täiskasvanute gümnaasiumis. 3. osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“

4.teha igakuulisi makseid tekitatud kahjude heastamiseks alates hiljemalt vabanemisele järgnevast viiendast kuust. Igakuulise makse suurus määratakse koostöös kriminaalhooldusametniku ja kohtutäituriga, kuid mitte vähem kui 55 eurot kuus.

Määrata E.O kriminaalhoolduse teostamiseks Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus E.O suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 lg.2 alusel hakata E.O katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu E.O karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.12.2008.a otsusega nr 1-08-516

KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5; § 199 lg 2 p 4, 5; § 328 lg 1 – 25 lg 2 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta 1 kuu ja 15-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 16.07.2007.a ja lõpp on 31.08.2012.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 16.12.2010a.

Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et E.O on Harju Maakohtu 17.02.2010a määrusega jäetud ennetähtaegselt vabastamata.

24.08.2010a on edastatud E.O armuandmispalve Vabariigi presidendi kantseleile, mis on Vabariigi Presidendi 30.08.2010a otsusega nr 729 jäetud rahuldamata.

Tartu Vangla iseloomustusest E.O kohta nähtub, et isik on kriminaalkorras

karistatud kolmel korral, kannab teist vangistust. Kuritegu toime pandud materiaalse kasu

saamise eesmärgil narkootikumide ostmiseks. Varem on rikkunud kriminaalhoolduse

kontrollnõudeid, pani ka katseajal toime uue kuriteo. On vanglas osalenud

taasühiskonnastavates tegevustes. K.a. septembrist õpib Täiskasvanute Gümnaasiumi 10 klassis. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, viimane noomitus oli 2009a augustis.

Vabanemisel asub elama abikaasa vanematele kuuluvasse korterisse,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn, kus elavad abikaasa, viimase vanemad ja vend ning 3- aastane tütar.

Omandanud põhihariduse, erihariduse omandamine jäi vahistamise tõttu pooleli. Rahaliselt

toetab vangistuses vanaisa ja ämm. Rahalisi nõudeid 36 155,32 krooni. Tutvusringkonda

3 (5) kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Vanaisa ja abikaasa on käinud vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel.

Saab aru narkootikumide kahjulikkusest, tunnistab probleemi. Arvab, et saab narkootikumidest loobumisega iseseisvalt hakkama, kuid kindlam oleks pöörduda vabaduses vastava spetsialisti poole. Alkoholi tarvitab enda sõnul vähe.

Väärtustab haridust ja suhteid lähedastega. Toetab sõnades ka ühiskonnas kehtestatud

reegleid, kuid tema käitumine seda ei peegelda. Tulevikus soovib leida töökohta ja jätkata keskhariduse omandamist. Risk edaspidiseks seaduserikkumiseks on olemas.

Tartu Vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist ja peab oluliseks määrata talle

vabastamisel lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; otsida endale töökoht või võtta end arvele Töötukassas; osaleda sotsiaalprogrammides.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub tema ennetähtaegse vabastamisega, et tagada pikemaks ajaks järelevalve isiku tegevuste üle, suunamaks teda seadusekuulekale käitumisele.

E.O on vabaduses kindel elukoht abikaasa vanemate korteris ning teda toetavad isikud- abikaasa, vanaisa ja abikaasa vanemad. Töökohta teada ei ole. Vangistuses on asunud osalema anonüümsete narkomaanide tugigrupi töös, kriminaalhooldaja hinnangul on ta motiveeritud narkootikumide tarvitamisest hoiduma.

Kohtuistungil E.O seletas, et tema eesmärk on vabaduses võimalikult kiiresti saada ametlikult tööle. Tahab omandada keevitaja elukutse- sellel on perspektiivi leida töö.

Kuna tasuda on palju tsiviilnõudeid, siis tahab leida tasuvat tööd. On valmis minema

narkootikumidest loobumiseks tugigruppi ja läbima sotsiaalprogrammi, et narkootikumide

tarvitamisest vabaneda. Kõik probleemid on tekkinud narkosõltuvusest ja seetõttu tahab sellest vabaneda. Pani uued kuriteod toime katseajal pärast seda kui vabanes ennetähtaegselt 2007.aastal. E.O ütleb, et ta saab anda 100% garantii, et katseaeg kulgeb nüüd

positiivselt ja ta enam vanglasse ei satu. Ta hakkab käima programmides ja maksma tsiviilnõudeid.

Prokurör E.O ennetähtaegset vabastamist ei toeta. On küll teinud märkimisväärseid samme vanglas muutuste teele asumiseks, kuid see aeg on olnud veel liiga lühike. Pärast eelmist vabastamist pani katseajal toime uue esimese astme kuriteo. Praegune vabastamine oleks liiga ennatlik, positiivsetel muutustel tuleks lasta kinnistuda.

Kohtu seisukohad

E.O on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega

või § 76 lg.2 p.2 kohaselt – kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks (kohtuistungipäev 25.01.2011) on

E.O ära kandnud 3 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

4 (5)

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja vangla toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus peab võimalikuks E.O ennetähtaegset vabastamist vangistuse kandmiselt

ja tema karistuse kandmise jätkamist kriminaalhoolduse nõudeid ja lisatingimusi täites.

KarS § 56 lg.1 järgi on karistamise eesmärgiks mõjutada isikut edaspidi mitte enam

süütegusid toime panema. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohaldatud E.O suhtes rohkem kui 5-aastast vangistust, millest on praeguseks 2/3 kantud. Kriminaalhooldaja

näeb selle süüdimõistetu juures potentsiaali saavutada kuritegudest edaspidise hoidumise tulemus, jätkates edasist karistuse kandmist kriminaalhoolduse tingimustes. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et vangistuses ja eriti pärast eelmise ennetähtaegse vabastamise arutelu

(pärast veebruari 2010) on toimunud edasiliikumine ja positiivseid muutusi süüdimõistetu

käitumises: asunud õppima täiskasvanute gümnaasiumis, läbinud uimastisõltlaste

treeninguprogrammi, osaleb vastavas tugigrupis, ootel sotsiaalprogrammis osalemiseks. Kohus nõustub prokuröriga küll selles, et sellise edasiliikumise kinnistamiseks oleks parim

garantii jätkata neid tegevusi vangistuse tingimustes, kuid samas on seadusandja loonud võimalused saavutada tulemus ka vähem repressiivsete meetoditega. Kohtul tuleb hinnata, kas selle konkreetse süüdimõistetu puhul võiksid need vähem repressiivsed meetodid anda

sama tulemuse kui vangistuse jätkumine. Kohus leiab, et E.O puhul on head eeldused, et kriminaalhooldaja järelevalve all ja lisatingimusi täites oleks uutest kuritegudest hoidumine saavutatav. Tal on vabaduses olemas elukoht, toetavad lähedased ja motivatsioon määratavaid tingimusi täita. Kui E.O jätkab vabaduses osalemist Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi töös, hoidub alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest, teeb sel

eesmärgil läbi sotsiaalprogrammid, on sellega suurim risk- narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamine- maandatud. E.O ise on pidanud vajalikuks võimalikult kiiresti tööle asuda, s.h. töötamisega tagada võimalus tsiviilnõuete hüvitamiseks. Seetõttu määrab kohus

tähtaja tema tööle asumiseks, selle võimatuse korral aga töötuna arvele võtmiseks. Kuna E.O on kinnipidamiskohas asunud õppima, siis tuleb seda positiivset hoida ka

vabaduses ja eriti juhul, kui kohene tööle asumine ei õnnestu. Seetõttu määrab kohus

lisatingimusena kohustuse õppimist jätkata. E.O ise peab vajalikuks asuda

tsiviilnõudeid hüvitama ja arvestades suurt kahjunõuete hulka, määrab kohus ka

hüvitamiskohustuse täitmise. On mõistetav, et koheselt vabanemise järel ei ole võimalik kahjude heastamine, mistõttu kohus määrab kahjude heastamisele asumise mõne aja pärast.

Igakuulise heastamissumma määramisel tuleks lähtuda juba praegu kohtutäituritel täitmisel olevast summast (novembrikuu 2010 seisuga 36155.32 krooni ehk 2310 eurot), aga ka

kohtuotsustest nähtuvast- et kannatanute kasuks on välja mõistetud märkimisväärseid

summasid. Määratav kohustus heastada igakuuliselt kahjusid tähendab kohustust

süüdimõistetule sel eesmärgil hoida töötamisvõimalust ja see peaks ennetähtaegselt vabastatut distsiplineerima. Kuna katseaeg on pikk (rohkem kui poolteist aastat), on ka selle käigus tulemused kinnistatavad.

Kriminaalhooldusel rakendatavate kontrollnõuete ja lisakohustuste toel uutest kuritegudest

hoidumine on kohtu hinnangul E.O puhul perspektiivne, mistõttu kohus määrab tema ennetähtaegse vabastamise.

Kohtunik Ãœlle Raag

5 (5)