2-20-14017/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. märts 2023

Tsiviilasja number

2-20-14017

Tsiviilasi

Aleksandr

Baranovi

hagi

Swedbank

P&C

Insurance

AS-i

vastu

rahalise

kohustuse

täitmiseks, kahju hüvitamiseks ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

22 957 eurot 94 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Baranovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Aleksandr Baranov (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja (kostja): Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248), volitatud esindaja Külli

Reinfeld

Kolmandad isikud:

1. Osaühing Toreks Auto (registrikood 11688169)

2. OÜ Ideal Disain (registrikood 12000293)

Kolmandate

isikute

lepinguline

esindaja

Olga Väina-Kesler

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Baranovi apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 30. juuni 2022. a otsus

muutmata.

3. Jätta

apellatsiooniastme

menetluskulud

Aleksandr Baranovi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksandr Baranov (hageja) esitas 25. septembril 2020 hagiavalduse Swedbank P&C

Insurance AS-i (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja kindlustushüvitis 19 131 eurot 80 senti,

kahjuhüvitis 720 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1518 eurot ning

viivis kindlustushüvitiselt ja kahjuhüvitiselt (19 851 eurot 80 senti) võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Lisaks palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kindlustuslepingu sõidukiga Land Rover Range Rover

Sport registreerimismärgiga XXXXXX kaasnevate riskide suhtes 9. novembrist 2018 kuni

8. novembrini 2019. Kostja väljastas 9. oktoobril 2018 kaskokindlustuse poliisi

nr XXXXXXXXXXXX. Kindlustuslepingule kohalduvad kostja kaskokindlustuse tingimused

15, mis kehtivad alates 25. maist 2018.

Hageja viis 18. juunil 2019 sõiduki turbiini vahetamiseks Osaühingu Toreks Auto

remonditöökotta. 12. juulil 2019 teatati töökojast, et sõiduk saab valmis 15. juulil 2019.

Hagejale helistati Osaühingust Toreks Auto 15. juulil 2019 ja teatati, et sõitmisel tõusid mootori

pöörded kriitilise piirini ning mootor kiilus kinni. Hageja pöördus ekspertiisi tegemiseks

riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poole, kelle 15. septembri 2020. a arvamuse

kohaselt on sõiduki mootor purunenud ja vajab vahetust turboseadme vahetusel tegemata jäänud

sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu.

Ekspertiisi tulemusel pöördus hageja kahjuhüvitise saamiseks kostja kui kindlustusandja poole,

kes otsustas 21. septembril 2020 mitte hüvitada sõidukile tekkinud kahju. Kostja hinnangul ei

ole tegemist kindlustusjuhtumiga, milleks on sõiduki, selle osade või lisavarustuse sisemised

rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus.

Sõiduki kahjustused olid põhjustatud remonditeenuse osutaja tegevusest. Pardakaamera

salvestustest nähtuvalt sõitsid remonditöökoja töötajad pikema aja vältel silmnähtavalt suitseva

autoga ega katkestanud oma tegevust ka suitsemise avastamisel. Kaskokindlustuse tingimustes

toodud erandist tulenevalt hüvitatakse varavastase teoga põhjustatud kahju, kui sõiduki võtmed

on antud üle remonditeenuse osutajale. Sõiduki kahjustamine seisnes selles, et remonditeenuse

osutaja jättis puhastamata sisselasketorustiku ning seejärel kasutas, vaatamata puudusele, mis

oleks tulnud enne sõiduki kasutamist kõrvaldada, sõidukit kuni mootori plahvatamiseni. Seega

on kahju tekkinud varavastase teo tõttu ning on käsitletav kindlustusjuhtumina. Sõiduki rikke on

põhjustanud väline sündmus. Kindlustusjuhtumina ei ole käsitletav mitte turboseadme

purunemine (mida võiks käsitleda sisemise põhjusena), vaid remonditeenuse osutaja poolt

töökorras mitteoleva sõidukiga sõitmine. Sõiduki mootori purunemise põhjustas turboseadme

vahetusel sisselaskekollektori puhastamata jätmine ning seejärel töökorras mitteoleva

sõidukiga sõitmine, mis mõlemad on välised sündmused. Kui turboseadme vahetusel oleks

toimitud vastavalt juhendile, oleks põhjuslik ahel katkenud ning kahju poleks tekkinud. Kui

proovisõidul suitsemise avastamisel oleks mootor seisatud ning selgitatud välja suitsemise

põhjus, oleks põhjuslik ahel katkenud ning kahju poleks tekkinud.

Remonditöökoja poolt ebakvaliteetse remondi tegemine on varavastane tegu, kuna

kaskotingimustes ei ole kirjas, et selliseks teoks peaks olema just omastamine, vandalism või

vargus. Samuti ei ole tingimustes ette nähtud, et varavastane tegu peaks olema toime pandud

tahtlikult või teadlikult. Vara kahjustamine on ka võõra asja rikkumine.

Hageja küsis hinnapakkumise mootori vahetuseks vajalike tööde kohta Land Rover

margiesinduselt Eestis Inchcape Motors Estonia OÜ-lt, kellelt saadud info kohaselt maksab

mootor 25 782 eurot, vajalikud tihendid, torud, mutrid, poldid, vedelikud ligikaudu 3000 eurot,

mootori vahetuse töö 1540 eurot. Inchcape Motors Estonia OÜ väitel on tegemist uue mootori

hinnaga. Tavapäraselt saab tehasest tellida ka taastatud mootoreid, kuid praegu pole taastatud

mootoreid tehasel pakkuda. Sõiduki taastamise kulu on 30 322 eurot.

Kuna taastamise kulu on võrreldes asja (sõiduki) väärtusega ebamõistlikult suur, tuleb lugeda

asi majanduslikus mõttes hävinuks. Kaskotingimuste kohaselt sõiduki täiskahju korral

hüvitatakse kindlustussumma, millest on maha arvatud omavastutus. Sõiduki kokkuleppeline

väärtus on lepingu kohaselt 21 151 eurot ning see väheneb kindlustusperioodi alguspäevast 1%

kuus. Kindlustusjuhtumi toimumise päevaks oli kindlustusperiood kestnud 9 kuud ning sõiduki

kokkuleppeline väärtus on 19 321 eurot 80 senti, millest on omavastutus juba maha arvatud.

Lisaks on hageja teinud kulutusi õigusabile kohtueelselt nõuete esitamisel 720 eurot. Hageja

palus mõista kostjalt välja ka sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga

1518 eurot ja jooksva viivise seaduses sätestatud määras.

Hageja taotles Osaühingu Toreks Auto ja OÜ Ideal Disain kolmandate isikutena menetlusse

kaasamist, kuivõrd sõiduauto kahjustuse põhjustas nende tegevus. Kuna sõiduk oli kahjustatud

siis, kui see oli OÜ Ideal Disain valduses ja tema tegi remonditööd, siis vastutab OÜ Ideal

Disain

sõiduki

säilimise

eest,

tegemist

on

lepingu

rikkumisega.

Tegemist

on

kindlustusjuhtumiga, kuna hageja ei osanud ette näha, et ta annab sõiduki remonti ja

remonditöökoda lõhub selle ära.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Tekkinud olukorra peab hageja lahendama remondiettevõttega,

kes on eksperdi arvamuse kohaselt kahju põhjustanud. Kostjale teadaolevalt on remondiettevõte

pakkunud hagejale lahendust, kuid täpsemad asjaolud ei ole kostjale teada.

Tegemist

ei

ole

kindlustusjuhtumiga.

Kaskokindlustuse

tingimuste

kohaselt

on

kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, nt tulekahju,

liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese

kahjustada või hävib. Praegusel juhul on ekspert tuvastanud, et mootor purunes ja vajab vahetust

turboseadme vahetamisel sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Seega on kahju tekke

põhjus sisselaskekollektori puhastamata jätmine, mitte aga autoga proovisõidu tegemine. Hagis

esitatud rõhuasetus suitseva sõidukiga sõitmise osas on eksitav, sest see ei olnud kahju tekke

põhjus. Sõiduki mootor võinuks kinni kiiluda ka proovisõitu tegemata. Sõiduki remondi käigus

millegi tegemata jätmine ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mida saaks pidada

kindlustusjuhtumiks. Tegemist ei ole varavastase teoga, vaid ebakvaliteetse remondiga. Üldteada

varavastased teod on nt omastamine, vandalisim, vargus, s.o teadlik/tahtlik asja kahjustamine.

Ebakvaliteetne/puudulik remonditöö seda ei ole. Remontimise eesmärk ei olnud vara

kahjustamine, vaid töökorda saamine. Kaskokindlustuse üldpõhimõtetest lähtuvalt ei loeta

ebakvaliteetset remonditööd ja selle tagajärjel tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks.

Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme sisemised

rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus (tingimuste lk 5). Sõidukil tuvastatud kahjustused

on tekkinud sõiduki sisemise rikke tõttu, mistõttu puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus.

Mootor kiilus kinni sisemise rikke tõttu, mis sai võimalikuks ebakvaliteetse remonditöö

tagajärjel, mis ei ole väline sündmus kaskokindlustuse tingimuste tähenduses.

Proovisõidu tegemisel kasutatud sõidustiil ei ole kahju tekitanud ning mootori kokkujooksmine

oleks võinud toimuda vaatamata proovisõidule. Seega ei ole tegemist sündmustega, mida saaks

pidada teadlikuks/tahtlikuks sõiduki kahjustamisele suunatud tegevuseks. Ilmselgelt ei olnud

remondiettevõtte eesmärk sõiduki kahjustamine, vaid vastupidi, selle töökorda saamine, mida

kinnitab hageja esitatud pardakaamera video, kust nähtub, et proovisõit tehti eesmärgiga mõista,

kas sõiduk on töökorras või mitte ning probleemide esinemisel (suitsema hakkamisel) on sõiduk

peatatud ning üritatud mõista probleemi olemust.

Kostja vaidles ka kahju suurusele vastu. R. Põdersalu on teinud kindlaks, et kasutatud mootori

(ka hageja sõiduki mootor oli kasutatud) maksumus on umbes 3000 Briti naela, s.o 3305 eurot

79 senti (vastavalt Eesti Panga valuutakalkulaatorile), mis on kordades väiksem, kui hageja

nõue. Remondieelse olukorra saab taastada oluliselt soodsamalt.

Õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendamatu, kostja ei ole kindlustuslepingut rikkunud.

Kostja ei nõustu ka viivise suurusega, alusetu on arvestada viivist alates 28. septembrist 2019.

Sisemine rike, mis tekib remonditööde käigus, ei ole risk, mida vabatahtlik kindlustus katab.

Tegemist ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmusega, vaid tavapärase võlaõigusliku

suhtega vara omaniku ja remondiettevõtte vahel. Kostja kindlustustingimuste kohaselt ei ole

kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme või selle osade sisemised rikked.

3. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Osaühing Toreks Auto selgitas, et tema ei ole hageja

autot remontinud. Remondi tegi OÜ Ideal Disain, kellel on Osaühinguga Toreks Auto sama

juhatuse liige Maksim Botšin.

4. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Ideal Disain vaidles hageja nõudele vastu.

Hageja ja OÜ Ideal Disain vahel oli vaidlus Tarbijakaitseametis. OÜ Ideal Disain leppis

hagejaga kokku turbiini vahetamises ja tegi töö nõuetekohaselt. Pärast turbiini vahetust on

proovisõitu tegemine tavapärane. Hageja on ise süüdi, sest tema autos polnud piisavalt õli.

OÜ Ideal Disain ülesandeks oli turbiini vahetus ning pärast vahetust ei esitanud hageja

pretensioone, mis puudutaks turbiini vahetust. OÜ Ideal Disain ei leppinud hagejaga kokku õli

vahetamises või õlisüsteemi pesemises. Hageja ei ole tõendanud, et mootor läks katki just

OÜ Ideal Disain tegevuse tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus jättis 30. juuni 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõiduk oli kahjustatud remonditöökoja tegevuse

tulemusena. Poolte vahel on vaidlus kaskokindlustuse tingimuste üle, s.o kas remonditöökojas

tehtud ebakvaliteetne remont on käsitletav varavastase teo ja nn välise sündmusena

kaskokindlustuse tingimuste mõttes ning kas on tegemist kindlustusjuhtumiga.

Pooled sõlmisid 9. oktoobril 2018 kindlustuslepingu VÕS § 422 lg 1 mõttes. VÕS § 422 lg 1

kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi

toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud

rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma

kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vaidlust ei ole, et hageja on oma lepingulised kohustused

nõuetekohaselt täitnud. Hageja on kindlustusvõtja ning kindlustatud esemeks on hageja sõiduk

(dtl 19–21), mis oli remondi käigus kahjustatud. Vaidlus on selles, kas remondi käigus auto

kahjustamine on käsitletav kindlustusjuhtumina või mitte. Hageja tugineb kasko üldtingimuste

(dtl 22–31) leheküljele 5, mille kohaselt on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud

ettenägematu sündmus, näiteks tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja

rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei ole

varavastane tegu, kui sõiduk, sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle

vabatahtlikult, kuid erandina hüvitatakse kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse (nt

remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale. Samuti ei ole kindlustusjuhtumiks

kindlustatud eseme sisemised rikked, kuid erandina hüvitatakse välistest sündmustest või

isesüttimisest põhjustatud kahju. Hageja hinnangul on auto remonti viimine ja seal

kahjustamine käsitletav varavastase teona ning remondi tegemine on väline sündmus.

Hageja on tarbija, mistõttu ei saa kostja tugineda majandus- ja kutsetegevuses väljakujunenud

tavale ning kostja esitatud teiste kindlustusseltside kaskokindlustuse tingimused tuleb jätta

tähelepanuta (dtl 218–274). Üldtingimuste kohaselt hüvitatakse kahju siis, kui kahju on

tekkinud äkilise ettenägematu sündmuse tagajärjel.

Maakohus leidis, et auto viimine remonti ei ole äkiline sündmus, vaid on plaaniline, teadlik ja

tahtlik tegevus eesmärgiga autot parandada. Vastasel juhul oleks kindlustusjuhtumiga tegemist

alati siis, kui auto ei ole korras, mille tõttu viiakse auto remonti, kuid remondikojas mingil

põhjusel ei teostata nõuetekohast remonti. Äkiliseks sündmuseks ei saa pidada olukorda, kus

auto omanik sõlmib lepingu auto suhtes mingite tööde teostamiseks ning vastaspool oma

lepingulisi kohustusi ei täida. Lepinguliste suhete puhul võib äkiliseks sündmuseks olla

vääramatu jõud, mida praeguses asjas ei esinenud. Lepingu rikkumine ei ole äkiline sündmus,

mida poolel ei ole võimalik ette näha.

Auto remontimine on väline sündmus, sest autot mõjutatakse väljaspoolt. Auto kahjustamine

võib toimuda erinevatel viisidel. Kui remontimise käigus juhtuks midagi erakorralist, mida

polnud kellelgi võimalik ette näha, võiks sellist sündmust kvalifitseerida kahjujuhtumina.

Kohtule esitatud eksperdi arvamuse (dtl 40–41) kohaselt pumbati turboseadme purunemisel

12. juunil 2019 selle õlituse kaudu mootoriõli osaliselt mootori sisselaskekollektorisse, kus see

ladestus madalamaisse ossa – cooler`-isse ja osaliselt väljalaskesüsteemi, kus see jäi pidama

katalüsaatorisse. Kuna mootori sisselaskekollektor jäeti mootori remondi käigus sinna

ladestunud õli jääkidest puhastamata, imeti proovisõidul korduvalt kolvipealsetesse

põlemiskambritesse õli, mis seal ära ei põlenud ning mille tõttu väljus summutist aeg-ajalt

sinine suits (seda kinnitab eksperdile esitatud videoülesvõte proovisõidust). Mootori pöörete

tõstmisel saavutas mootor sellise temperatuuri, et põlemiskambrisse sattunud mootoriõli süttis,

mootori pöörded muutusid kontrollimatuks ning mootorisse hakati imema ka seda õli, mis oli

ladestunud sisselaskekollektori madalaimasse ossa - turbo vahejahutisse. Kuna mootorisse sisse

imetava õli kogus ületas kolvipealse põlemiskambri ruumala, tekkis hüdrolöök, kepsud

deformeerusid ja mootor purunes (seda kinnitab eksperdile esitatud videoülesvõte). Eeltoodut

saab kinnitada täiendava ülevaatuse käigus, mis on võimalik teha peale sõidukilt mootori

eemaldamist ja selle täielikku osandamist. Sõiduki mootor on purunenud ja vajab vahetust

turboseadme vahetusel tegemata jäänud sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu.

Hageja on tõendina esitanud mitu turbokompressori paigaldamisjuhendit (dtl 43, 45–53),

millest selgub, et turbo vahetamisel tuleb mitu korda kontrollida õlitaset (samm 2 dtl 45, samm

6, samm 17 dtl 53, samm 18 dtl 53). Praegusel juhul ei ole juhendit järgitud. Kui remonditegija

ei järgi paigaldamisjuhendit, võib see viia asja kahjustamiseni, mis toimuski. Nõuetekohase

remondi tegemata jätmine ei ole aga äkiline sündmus ning remonditegijal on võimalik ette näha,

et paigaldamisjuhendi täitmata jätmise korral võib mootor puruneda. Hageja tarbijana lootis, et

remondikoja poole pöördumisel teostatakse nõuetekohast remonti ja järgitakse vastavaid

juhendeid. Kuid hageja ootused ei tähenda ettenägematust kaskokindlustuse tingimuste mõttes.

Auto remontimine on väline sündmus ja selle puhul võib olla tegemist varavastase teoga

kaskokindlustuse tingimuste mõttes, kuid praegusel juhul puudub ettenägematuse element,

mille tõttu ei saa hagiavalduses toodud olukorda käsitleda kindlustusjuhtumina.

Seda tõlgendust kinnitab ka kostja esitatud Sõidukikindlustuse Hea Tava (dtl 275–285) p 5.1,

mille kohaselt on äkiline sündmus selline, mis toimub kiiresti ja klient ei saa seda mõjutada.

Praegusel juhul ei saanud klient ehk hageja remonti mõjutada, kuna tema seda ei teostanud.

Remondi

tulemust

võisid

mõjutada

remonditegijad,

kui

nad

oleks

järginud

paigaldamisjuhendit. Kuna hageja on remonditöökoja ise valinud, siis kannab hageja

kindlustuse seisukohalt ka vastutust remonditeostajate nõuetekohaselt tegemata töö eest. Sama

olukord oleks siis, kui hageja oleks ise mootori vahetanud järgimata paigaldusjuhendit.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis

19 131 eurot 80 senti, kahjuhüvitis 720 eurot, hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis

1518 eurot, viivis kindlustushüvitiselt ja kahjuhüvitiselt 19 851 eurot 80 senti VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui

on põhinõude summa ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt asus maakohus ebaõigele seisukohale, et OÜ Ideal Disain poolne

hageja sõiduki kahjustamine ei ole käsitletav kindlustusjuhtumina. Maakohus tuvastas õigesti,

et kuna OÜ Ideal Disain ei järginud turboseadme paigaldamisjuhendit, viis see hagejale kuuluva

sõiduki kahjustamiseni. Maakohus tuvastas ebaõigesti, milline sündmus on käesoleval juhul

käsitletav kindlustusjuhtumina ning on omistanud põhjendamatult suure kaalu asjaolule, et

hagejale kuuluva sõiduki valdus anti OÜ-le Ideal Disain üle remonditööde tegemiseks. Kui

OÜ Ideal Disain oleks ebaõnnestunud remonditöödega – nt ei oleks sõidukil olevat puudust

kõrvaldanud – ei oleks tegemist kindlustusjuhtumiga, vaid üksnes töövõtulepingu rikkumisega.

Siis oleks hagejal nõue OÜ Ideal Disain vastu nendevahelisest õigussuhtest tulenevalt ning

kindlustusandjal ei oleks töövõtusuhtega puutumust. Käesoleval juhul tekkis OÜ Ideal Disain

tegevuse tõttu sõidukile kahju sellega, et OÜ Ideal Disain sõitis töökorras mitteoleva mootoriga

sõidukiga ja jätkas sellega sõitmist/hoidis mootorit töös ka siis, kui pidi olema selge, et sõidu

jätkamine/mootori töös hoidmine ei ole sõidukile ohutu. Sõidukit juhtinud isikud märkasid

mootori suitsemist, ent sellele vaatamata jätkasid sõitmist seni, kuni mootor plahvatas. Kostja

väide proovisõidu katkestamisest on väär.

Hageja andis OÜ-le Ideal Disain üle sõiduki, millel oli töökorras mootor, vahetamist vajas

ainult turboseade. OÜ Ideal Disain poolt mittetöökorras oleva mootoriga sõidukiga sõitmise

tagajärjel muutus hagejale kuuluv sõiduk kasutuskõlbmatuks. Sellist olukorda saab pidada

hageja jaoks ootamatuks ja ettenägematuks. Kaskokindlustuse tingimused ei selgita, mis on

varavastase teo sisu. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et varavastase teo toimepanijaks

ei või olla isik, kellele sõiduki võtmed on teenuse osutamiseks üle antud. Töövõtulepingu

sõlmimine ei välista kindlustusjuhtumi toimumist.

OÜ Ideal Disain töötajad käitusid tahtlikult või vähemalt raskelt hooletult. Sellist tegevust on

võimalik kindlustustingimuste kohaselt käsitleda vandalismina.

Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt hüvitatakse erandina varavastane kahju, kui sõiduki

võtmed on antud üle teenuse (nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale. Kuna

hageja andis sõiduki otsese valduse üle remonditööde tegijale, rakendub tingimustes kirjeldatud

erand ning kindlustusjuhtumi toimumine ei ole välistatud võtmete vabatahtliku üleandmise

tõttu. Tegemist ei olnud kindlustuslepingu mõttes sisemise rikkega. Mootori purunemise

põhjustas kolmanda isiku tegevus. Kolmanda isiku poolset kahju tekitamist kindlustatud

esemele tuleb pidada väliseks sündmuseks sõltumata konkreetse kahju iseloomust.

OÜ Ideal Disain väide, et hageja ei ole tõendanud, et OÜ Ideal Disain tekitas hagejale kahju,

on ebaõige. Hageja esitas koos hagiavaldusega sõidukisse paigaldatud pardakaamera

salvestuse, milliselt nähtub OÜ Ideal Disain töötajate tegevus, ning Raul Põdersalu arvamuse,

mis tõendab, et sõiduki kahjustamine toimus OÜ Ideal Disan poolt.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei ole praegusel juhul tegemist kindlustusjuhtumiga. Proovisõidu tegemises ei

ole midagi taunimisväärset ning see on remondi teostamise tavapärane osa. Isegi kui jaatada

remondiettevõtte töötaja eksimust proovisõidu tegemisel, saab see olla töövõtulepingu

rikkumise aluseks. Pardakaamera videost nähtub, et proovisõit on tehtud eesmärgiga mõista,

kas sõiduk on töökorras või mitte ning probleemide esinemisel (suitsema hakkamisel) on sõiduk

peatatud. Remondiettevõtte töötaja mõistliku isikuna püüdis mõista proovisõidu käigus

ilmnenud suitsemise põhjust ega sõitnud sõidukiga edasi.

Asjaolu, kelle valduses oleku ajal sisemine rike juhtus, kas kindlustusvõtja või remondiettevõtte

valduses, ei oma tähtsust, sest remondiettevõte on seaduspärane valdaja, kellele kohalduvad

samasugused hoolsusnõuded nagu kindlustusvõtja poolt sõiduki kasutamise korral.

Ebakvaliteetne remonditöö ei ole kindlustusjuhtum ning välise sündmuse toimumist

kaskokindlustuslepingu tingimuste mõttes ei ole tuvastatud, tegemist oli sõiduki sisemise

rikkega. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme

sisemised rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus. Mootori kinni kiilumise põhjuseks

oli sisemine rike, mis sai võimalikuks ebakvaliteetse remonditöö tõttu.

Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks varavastane tegu, kui sõiduk,

sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle vabatahtlikult, erandiks on, kui sõiduki

võtmed on antud üle teenuse (nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale.

Nimetatud tingimus on mõeldud kaitsma kindlustatud eset varguse või kahjustamise eest

kolmanda isiku poolt juhul, kui sõiduk asub remondiettevõtte territooriumil ja valduses. Siiski

ei saa sellist tingimust tõlgendada viisil, et kui kahju põhjustaks remondiettevõte, ei rakenduks

kindlustuslepingus märgitud hoolsusnõuded või keeld sõidukit üle koormata või kasutada

sõidukit selleks mitte ettenähtud viisil. Eeltoodust lähtuvalt on ka remondiettevõttel kohustus

kasutada sõidukit sihtotstarbeliselt ning seda mitte liigselt koormata.

8. Kolmandad isikud vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

Osaühing Toreks Auto ei teinud sõiduki remonditöid ega saanud seega kahju tekitada. Hageja

ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et OÜ Ideal Disain tekitas hagejale kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

ringkonnakohtus hageja kanda.

10. Hageja nõuab kindlustusvõtjana kostjalt kui kindlustusandjalt kindlustusjuhtumiga

põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 422 lg 1 alusel.

Pooled ei vaidle ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatu üle, et pooled sõlmisid hageja

sõiduki suhtes 9. oktoobril 2018 kaskokindlustuslepingu (kaskokindlustuse poliis, dtl 19).

Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et lepingule kehtisid Swedbank P&C Insurance AS-i

kaskokindlustuse tingimused 15, mis olid kehtivad alates 25. maist 2018.

Üldtingimuste järgi on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu

sündmus, nt tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille

tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei ole mh

varavastane tegu, kui sõiduk, sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle

vabatahtlikult. Erandina kuulub hüvitamisele kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse

(nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale. Kindlustusjuhtumiks ei ole ka

kindlustatud eseme sisemised rikked, erandina kuulub hüvitamisele välistest sündmustest või

isesüttimisest põhjustatud kahju (dtl 26).

Hagiavalduse kohaselt seisnes sõiduki kahjustamine selles, et remonditeenuse osutaja jättis

puhastamata sisselasketorustiku ning seejärel kasutas, vaatamata puudusele, mis oleks tulnud

enne sõiduki kasutamist kõrvaldada, sõidukit kuni mootori plahvatamiseni.

Hagiavaldusele on lisatud riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehnilise

eksperdi Raul Põdersalu poolt antud hinnang, mille saamise eesmärgiks oli: „tuvastada sõiduki

mootori/turbo hetke- ja eelnev seisukord“ (dtl 41). Kohus käsitles seda dokumentaalse tõendina

TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Asjatundja leidis kokkuvõtvalt, et sõiduki mootor on purunenud ja

vajab vahetust seetõttu, et turboseadme vahetusel jäeti sisselaskekollektor puhastamata.

Arvamuse põhjenduste kohaselt pumbati turboseadme purunemisel 12. juulil 2019 selle õlituse

kaudu mootoriõli osaliselt mootori sisselaskekollektorisse, kus see ladestus madalamaisse ossa

– coolerisse ja osaliselt väljalaskesüsteemi, kus see jäi pidama katalüsaatorisse. Kuna mootori

sisselaskekollektor jäeti mootori remondi käigus sinna ladestunud õli jääkidest puhastamata,

imeti proovisõidul korduvalt kolvipealsetesse põlemiskambritesse õli, mis seal ära ei põlenud

ning mille tõttu väljus summutist aeg-ajal sinine suits. Mootori pöörete tõstmisel saavutas

mootor sellise temperatuuri, et põlemiskambrisse sattunud mootoriõli süttis, mootori pöörded

muutusid kontrollimatuks ning mootorisse hakati imema ka seda õli, mis oli ladestunud

sisselaskekollektori madalaimasse ossa – turbo vahejahutisse. Kuna mootorisse sisse imetava

õli kogus ületas kolvipealse põlemiskambri ruumala, tekkis hüdrolöök, kepsud deformeerusid

ja mootor purunes.

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt menetluses esitatu põhjal ei saa asuda seisukohale, et

kostjal oleks tekkinud kindlustusjuhtumist tulenevalt lepingujärgne kahju hüvitamise kohustus.

Üldtingimuste järgi on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu

sündmus. Mittenõuetekohane sõiduki remont ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus

ehk kindlustusjuhtum üldtingimuste tähenduses.

Nii hagiavalduses esitatud väidete kui asjatundja arvamuse kohaselt on kahju sõidukile

tekkinud mittenõuetekohase remondi tulemusena, seega on tegemist hageja lepingulise

kahjuga, mis tuleneb hageja ja sõiduki remontija vahelisest õigussuhtest. Selliselt põhjustatud

kahju ei ole hõlmatud kaskokindlustuslepinguga. Nimetatut ei muuda ka see, et remonditööde

käigus tehti proovisõit, mille käigus sõiduki mootor purunes. Kui proovisõitu ei oleks tehtud,

oleks mootor purunenud siis, kui hageja oleks ise sõidukit kasutanud, seega oleks kahju

tekkinud sõltumata sellest, kes sõidukiga sõidab.

11. Ringkonnakohus leiab, et kahju tekkimise puhul ei oma tähendust iseenesest ka see, millisel

eesmärgil sõit toimus. Kostja on tuginenud sellele, et proovisõit oli remonditööde osa. Hageja

ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja töötajad

on kasutanud autot niisama sõitmiseks viisil, mis tekitas sõidukile (ettenägematul viisil) kahju,

ei ole tõendatud. Asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et proovisõidu tegemine oli

äkiline ja ettenägematu tegevus. Hageja on esitanud kohtule pardakaamera salvestuse, mis ei

tõenda, et sõidukiga oldi teel muul eesmärgil kui auto sõidukõlblikkuse kontrolliks.

Hageja on sõiduki võtmed üle andnud vabatahtlikult teenuse osutajale, kuid kahju ei tekkinud

mitte välisest äkilisest ja ootamatust sündmusest, vaid puudulikust remondist, mis ei ole ei

ettenägematu ega ka äkiline.

Tähtsust ei ole asjas sellel, kas sõiduki remont on käsitletav tüüptingimuste mõttes välise

sündmusena, maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul puudub kahju tekkimise puhul

ettenägematus (äkiline olukord).

12. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud.

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata,

et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke