2-22-125185/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. märts 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-125185 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi E R (R) vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 3710,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühingu Aktiva Finants (rg-kood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht sama, e-post jurist@julianus.ee). Kostja E R (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xxxx x, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, tegelik elukoht teadmata). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista E R põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 205,57 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 641,65 eurot ja lepingujärgne viivis 40,66% aastas põhinõudelt 2000 eurot alates 15.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

3. Menetluskulud jätta E R kanda.

4. Välja mõista E R riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 480 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

5. Välja mõista E R viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. E R võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub mõista kostjalt E R hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 205,57 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 641,65 eurot, viivis alates 15.11.2022 kuni põhinõude summas 2000,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,66% aastas.

Samuti palub hageja mõista kostjalt E R hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 455,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja kohustus hagile kirjalikult vastama 27.03.2023. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust

455 eurot ja õigusabikuludest 480 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson kohtunik