3-22-1837/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(2)
Legislator headnote
AI generated3-22-1837/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1(2)
Full text
1(2)
M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1837 Haldusasi X kaebus Saue valla vastu kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Kinnitada X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Saue valla vahel sõlmitud kompromiss järgmises sõnastuses: 1.1 Pooled sõlmivad kompromissi kaebaja nõudes vastustaja vastu, milles kaebaja taotleb perioodil 01.01.2021–06.07.2022 toiduraha vahe hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kohta munitsipaallasteasutuses. 1.2 Toiduraha vahest kui kahjust on maha arvatud kohatasu sääst, mille võrra maksis kaebaja erahoius kohatasu vähem kui munitsipaallasteasutuses. 1.3 Vastustaja maksab kompromissi kinnitamisel kaebajale 185,67 eurot 14 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alates. 1.4 Pooled taotlevad kompromissi sõlmimisest tulenevalt kohtuasja menetluse lõpetamist. 2. Lõpetada haldusasja menetlus ning tühistada asjas määratud tähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. Lahendi jõustumisel jätta füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid avaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X 31.08.2022 kaebus, milles ta taotleb, et Saue vald hüvitaks talle toiduraha vahe, mis tekkis perioodil 01.01.2021–06.07.2022 seetõttu, et kaebaja laps käis lastehoius, mitte munitsipaallasteaias.
2. Saue vald esitas 21.03.2023 kompromissettepaneku, mille kohaselt hüvitab vastustaja toiduraha vahe nii, toidurahast on maha arvestatud kohatasu erinevus, s.o summa, mille võrra eralasteasutuse kohatasu oli soodsam munitsipaallasteasutuse kohatasust. Vastustaja pakutud kompromissiks on, et vastustaja hüvitab kaebajale 185,67 eurot 14 päeva jooksul kompromissi määruse jõustumisest alates. Kaebaja avaldas 22.03.2023 kompromissiga nõusolekut.
3. Kohus selgitas kaebajale 27.03.2023 kirjaga ning täiendavalt 30.03.2023 kirjaga kompromissi tagajärgi: - Kompromissi kinnitamine tähendab seda, et kaebajal ei ole võimalik enam uuesti sama nõudega samal alusel kaebust ega uut nõuet esitada. Samaks nõudeks samal alusel on kaebus siis, kui see puudutab sama last, sama ajaperioodi ning samasid kahju komponente (toiduraha).
2(2) - Kui pooled ei lepi kokku teisiti (hetkel kokkulepe puudub), jäävad poolte kompromissi korral menetluskulud iga poole enda kanda (HKMS § 108 lg 7). Kohus ei tagasta kompromissi sõlmimisel riigilõivu, kuna see jääb alla 50 euro (HKMS § 104 lg 6 p 1). Kohtuasja sisulise lahendamise korral jääks menetluskulud kaotava poole kanda ning osalise rahuldamise korral jagataks menetluskulud proportsionaalselt kaebuse (kahjunõude) rahuldamise ulatusega. Vastustajal puuduvad kohtule teadaolevalt menetluskulud. Kui vastustajal ka oleks esindaja, siis jääksid menetluskulud eelduslikult vastustaja enda kanda, nimelt pole kohtupraktika järgi üldjuhul põhjendatud mõista haldusorgani kasuks vastaspoolelt välja haldusvälise õigusabiteenuse kulud, kui vaidlus ei välju vastustaja põhiülesannete raamidest. - Vastustaja on pakkunud kompromissi täitmist 14 päeva jooksul määruse jõustumisest. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele 15 päeva jooksul. Seega võiks vastustaja täita kompromissi ligikaudu 1 kuu jooksul pärast määruse tegemist (arvestades võimalikku kättetoimetamise aega).
Vastustaja (27.03.2023) ja kaebaja (30.03.2023) on mõlemad kinnitanud kohtule digitaalselt allkirjastatult kohtu poolt 27.03.2023 sõnastatud kompromissi tingimustega nõustumist.
Kohus selgitas, et kompromissi osaks ei pea olema kaebaja arvelduskonto nr, kui pooled saavad selles osas kohtuväliselt omavahel kontakteeruda ja selgust. Vastustaja selgitas, et kui kaebaja soovib oma arvelduskonto numbri lisamist kompromissi tingimustesse, nõustub vastustaja sellega. Kaebaja on avaldanud, et vastustaja võib võtta kaebaja arvelduskonto numbri osas kaebajaga ühendust. Kohus märgib eeltoodust tulenevalt, et kuna vastustaja on võtnud endale kompromissiga raha maksmise kohustuse, on ennekõike vastustaja kohustus selgitada välja kaebaja arvelduskonto number.
4. HKMS § 152 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. Kompromiss on tähtaegne (HKMS § 154 lg 1 ls 1). Kohtule ei nähtu, et kompromiss oleks õigusvastane, riivaks menetlusse kaasamata isikute õiguseid või seda ei oleks võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et on nõus kohtu poolt 27.03.2023 sõnastatud kompromissi tingimustega. Seega saab kohus HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel kompromissi kinnitada ja haldusasja menetluse lõpetada. Kohus on eelnevalt selgitanud kompromissi tagajärgi ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise tingimusi. Kohus peab vajalikuks üksnes korrata, et menetluse lõpetamise järgselt ei saa kaebaja sama nõudega samal faktilisel alusel kohtusse pöörduda.
5. HKMS-i § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja on 31.08.2022 tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot, seetõttu jääb tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda.
Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude jaotust. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda (HKMS § 108 lg 7). Kohus selgitas seda kaebajale ka 27.03.2023 kirjas.
6. Seoses haldusasja menetluse lõpetamisega tühistab kohus ka 06.03.2023 määrusega määratud tähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin