R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 5-23-24 Otsuse kuupäev 30. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Hannes Kiris ja Ants Kull Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 23. märtsi 2023. a otsuse nr 78 peale Menetlusosalised Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Meelis Kaldalu (kaebaja) esitas 21. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse taotlusega korraldada häälte kolmas lugemine ning võimaldada esitada valimiskaebusi, sh taastada rikkumiseelne olukord.
2.
Kaebaja kirjeldas, et pärast viibimist Vabariigi Valimiskomisjoni 14. märtsi 2023. a koosolekul pole temaga ühendust võetud ega kutsutud edasi lükatud kaebuse arutelule.
3.
Kaebaja soovis kinnitust, et Vabariigi Valimiskomisjon on edastanud kaebaja 17. märtsi 2023. a kaebuse Riigikohtule. Kaebajale ei ole saadetud saatmiskinnitust ja tal puudus digiallkirjastamise võimalus ajavahemikul 14.–17. märts 2023. Võimalus taas digiallkirja anda oli kaebajal alates 18. märtsist 2023.
4.
Kaebaja väitel ei vastanud elektroonilised hääled digitaalallkirjale seadustega, sh Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kaebaja viitas, et dokumendi „Elektrooniliste häälte töötlemise protsesside analüüs“ lk-del 9–10 on kirjeldatud järgmist: „Hääletaja poolt antav digiallkiri erineb mõnevõrra tavapärasest digiallkirjast, kuna krüpteeritud sedelile lisatav digiallkiri ei sisalda kehtivuskinnitust.“ Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 484 lõige 4 sätestab, et valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga. Vabariigi Valimiskomisjoni 10. oktoobri 2022. a otsuse nr 47 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine Riigikogu valimisteks“ punkt 3.1 sätestab, et elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl on ASiC-E LT vormingus fail, mille nimi on teksti kujul e-hääletamise aeg
5-23-24
2(5) (ajatempel). Faili laiend on .asice. Faili sees asub punktis 3.2 nimetatud salastatud (krüpteeritud) elektrooniline hääl ja valija elektrooniline allkiri. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ artikli 32 punkt 1 a sätestab, et kvalifitseeritud e-allkirja valideerimise protsess kinnitab kvalifitseeritud e-allkirja kehtivust, kui allkirja kinnitav sertifikaat oli allkirja andmise ajal I lisa sätetele vastav kvalifitseeritud e-allkirja sertifikaat. Kaebaja osutas näidiskonteineritele, mis on leitavad aadressil https://github.com/infoaed/kryptogramm/tree/main/data.
5.
Kaebaja taotles enda 17. märtsil 2023 ja varem esitatud kaebuste arutamist. Kaebaja hinnangul on võimalik, et tema digitaalallkirja sertifikaadid kuulutati ajavahemikul 14.–17. märts 2023 kehtetuks Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ühise otsusega või alludes elektroonilise hääletamise rakkerühma kui valimiste tegeliku korraldaja suunistele.
6.
Kaebaja soovis riiklikku kaitset, et avaldada oma varasemaid vestlusi Kaitsepolitseiametiga nende võimekuse kohta digiallkirjade andmist vahetult ja viivitamatult peatada.
7.
Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse 23. märtsi 2023. a otsusega nr 78 (RT III, 28.03.2023, 1) läbi vaatamata.
8.
Vabariigi Valimiskomisjon sai kaebaja taotlusest korraldada Riigikogu valimistel antud häälte kolmas lugemine ning võimaldada esitada kaebaja soovitud valimiskaebusi aru nii, et kaebaja vaidlustas häälte teistkordset lugemist, mis toimus 6. märtsil 2023. Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ühtegi rikkumist, mis häälte teistkordsel lugemisel oleks toimunud. Kaebaja ei ole ka näidanud, kelle toimingut ta vaidlustab. Ükski valimiste korraldaja ei ole teinud toiminguid, mis oleks takistanud valimiskaebuste lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis või kaebuste esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule. Seetõttu ei ole vaidlustatud valimiste korraldajate toiminguid. Kaebaja ei ole märkinud, milles tema võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes. Samuti ei nähtu kaebusest kaebaja õiguste muud rikkumist. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Kaebus on esitatud ka kaebetähtaega ületades ega vasta RKVS § 70 nõuetele.
9.
Vabariigi Valimiskomisjon on kõiki kaebaja kaebusi menetlenud seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras ning pakkunud kaebajale võimalust osaleda koosolekul, mida kaebaja 14. märtsil 2023 ka kasutas. 15. märtsil 2023 saadeti kaebajale 16. märtsil 2023 toimuva koosoleku kutse, kus arutati kaebaja kaebust ja võeti vastu 17. märtsi 2023. a otsus nr 74 „Meelis Kaldalu kaebuse lahendamine“. See otsus on kaebajale edastatud 17. märtsil 2023. Vabariigi Valimiskomisjon on edastanud Riigikohtule kõik kaebaja kaebused, mis ta on palunud Riigikohtule edastada. Sealhulgas edastas Vabariigi Valimiskomisjon 22. märtsil 2023 Riigikohtule kaebaja allkirjastatud kaebused, mis saabusid 21. märtsil 2023.
10.
Kaebaja esitas 26. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles soovib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 78 kehtetuks tunnistamist. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 27. märtsil 2023 kaebuse Riigikohtule. Kaebaja esitas 27. märtsil 2023 kaebusele „Rahva valimiskaebusena“ pealkirjastatud täienduse, mille Vabariigi Valimiskomisjon edastas Riigikohtule 28. märtsil 2023.
11.
Kaebaja soovis isiklikult osaleda oma kaebuse arutamisel Riigikohtus.
KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
5-23-24
3(5) 12. Riigikogu 2023. a valimistel on valimiste korraldajad pannud toime rikkumisi, sh kuritegusid valimiste vabaduse vastu. Lisaks muudele rikkumistele on pandud toime rikkumisi kaebaja esitatud kaebuste menetlemisel, sh Riigikohtu poolt. Vabariigi Valimiskomisjoni, riigi valimisteenistuse ja Riigikohtu ühine otsus kaebaja kui valija ning valimiste vaatleja tõstatatud rikkumisi ignoreerida on riigivastane vandenõu ja põhiseaduse rikkumine.
13.
Ei vasta tõele Vabariigi Valimiskomisjoni väide, et ükski valimiste korraldaja ei ole teinud toiminguid, mis oleks takistanud valimiskaebuste lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis või kaebuste esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule.
14.
Kaebaja ei vaidlustanud Vabariigi Valimiskomisjonis häälte teistkordset lugemist.
15.
Riigi valimisteenistus, rakkerühm ega Vabariigi Valimiskomisjon ei ole kaebaja kaebusi sisuliselt arutanud, kaebajale kutseid oma koosolekutele õigel ajal edastanud ning kaebajale pole võimaldatud avalikku osavõttu tema kaebuste arutamisest.
16.
Valimiste korraldajad on minetanud kontrolli elektroonilise hääletamise korraldamise üle ja osaühingu Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting tegevus elektroonilise hääletamise korraldamisel on ebaseaduslik.
17.
Riik kasutab 2017. a kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlust tema diskrimineerimiseks ja valimiste vaatlemise takistamiseks ning rikub kaebaja subjektiivset õigust õiglasele ja erapooletule kohtupidamisele.
VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
18.
Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb 23. märtsi 2023. a otsuse nr 78 seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.
Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis otsusega nr 78 õigesti läbi vaatamata kaebaja 21. märtsi 2023. a kaebuse.
20.
RKVS § 70 kohaselt on õigus Vabariigi Valimiskomisjonile valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse esitamiseks üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. RKVS § 71 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab kaebus sisaldama vaidlustatava toimingu kirjeldust ja punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi. RKVS § 72 lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava toimingu tegemisest või sama seaduse §-s 68 sätestatud avalduse läbivaatamisest. RKVS § 71 lõike 3 esimese lause kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud sama seaduse §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes.
21.
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tõlgendas Vabariigi Valimiskomisjon kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustas eelkõige 6. märtsil 2023 valimiste korraldajate tehtud häälte teistkordse ülelugemise toimingu seaduspärasust. Teiseks vaidlustas kaebaja valimiskomisjoni hinnangul valimiste korraldajate toiminguid, mis takistasid kaebajat valimiskaebuste esitamisel, sh kaebuste Riigikohtule edastamata jätmist. Kolmandaks vaidlustas kaebaja elektroonilise hääle vastavust õigusaktidega ette
5-23-24
4(5) nähtud nõuetele. Valimiskomisjon leidis, et kaebaja ei järginud RKVS § 72 lõike 1 punktist 1 tulenevat kaebetähtaega (kolm päeva alates vaidlustatava toimingu tegemisest). Samuti ei olnud kaebaja näidanud, millise valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab ja milles seisnes valimiskaebuste esitamise takistamine või kaebaja subjektiivsete õiguste muul viisil rikkumine. Valimiskomisjon selgitas otsuses, et on kõiki kaebaja kaebusi menetlenud seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras ning kaebajale on pakutud võimalust osaleda valimiskomisjoni koosolekutel. Valimiskomisjon on edastanud Riigikohtule kõik kaebused, mida kaebaja on palunud Riigikohtule edastada.
22.
Kolleegium nõustub valimiskomisjoniga, et kaebusel olid valimiskomisjoni otsuses välja toodud puudused. 6. märtsil 2023 toimunud häälte teistkordse lugemise toimingu vaidlustamise tähtaeg (kolm päeva alates toimingu tegemisest) oli kaebuse esitamise ajaks (21. märts 2023) möödunud ja kaebaja ei taotlenud valimiskomisjonilt tähtaja ennistamist. Riigikohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et ta ei vaidlustanud häälte teistkordset lugemist, kuid pole ka selgitanud, kuidas tema kaebust tuleks sel juhul mõista ja millist toimingut ta soovis vaidlustada.
23.
Iseenesest on ka valimiste korraldaja viivitus ja tegevusetus toimingud, mille peale saab Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimiskaebemenetluses kaebuse esitada (nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. märtsi 2019. a otsus nr 5-19-8/2, punkt 18). Kaebaja pole aga arusaadavalt selgitanud, millised olid valimiste korraldaja konkreetsed toimingud, millega kaebajat kaebuste esitamisel takistati. Ka Riigikohtule esitatud kaebuses ei esitanud kaebaja ühtki selgepiirilist väidet selle kohta, kuidas teda kaebuste esitamisel takistati, ega lükanud ümber valimiskomisjoni andmeid. Kutse Vabariigi Valimiskomisjoni 16. märtsi 2023. a koosolekule saadeti kaebajale e-kirjaga 15. märtsil 2023 (Vabariigi Valimiskomisjoni 27. märtsi 2023. a kirja nr 12- 19/23-20/9 „Meelis Kaldalu kaebuse edastamine“ lisa 9). Kaebaja 17. märtsi 2023. a kaebuse edastas Vabariigi Valimiskomisjon Riigikohtule 20. märtsil 2023 ja Riigikohus lahendas kaebuse 29. märtsil 2023 tehtud otsusega nr 5-23-17/4.
24.
Ka muude kaebuses osutatud väidetavate rikkumiste puhul ei ole kaebaja ei valimiskomisjonile ega Riigikohtule esitatud kaebustes näidanud, millist valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab ja milles seisnes tema subjektiivsete õiguste rikkumine nende toimingutega. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamise võimalust seadus ette ei näe (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20).
25.
Riigikohus vaatab esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-10/2, punkt 15). Seetõttu ei käsitle kolleegium kaebust ulatuses, mis puudutab esimest korda alles Riigikohtule esitatud väiteid (vt eelkõige otsuse punkt 17).
26.
Kaebaja on soovinud osaleda asja arutamisel Riigikohtus. Kolleegium mõistab seda taotlust selliselt, et kaebaja soovib asja läbivaatamist suulises menetluses (kohtuistungil) kaebaja osavõtul. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lõike 1 kohaselt vaadatakse põhiseaduslikkuse järelevalve asi üldjuhul läbi kirjalikus menetluses. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt vaadatakse asi läbi suulises menetluses, kui seda peab vajalikuks asja arutav kohtukoosseis. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta soovib asja läbivaatamist suulises menetluses. Kõik oma seisukohad on kaebajal olnud võimalik esitada kirjalikult. Neil põhjustel ei pea asja arutav kohtukoosseis asja läbivaatamist suulises menetluses vajalikuks ja jätab kaebaja taotluse rahuldamata.
27.
Eelnevat arvestades jääb kaebus PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.
5-23-24
5(5) (allkirjastatud digitaalselt)
