1-18-7457/78 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

30. märts 2023 Kohtuasja number 1-18-7457 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Aivar Visnap (36303066023) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. märtsi 2023. a määrus Määruskaebuse esitaja Aivar Visnap Teised määruskaebemenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Liis Lillemets

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Visnap tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2019. a otsusega KarS § 114 lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 8 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistati teda 2 aastat 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Visnapile liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Vangistuse kandmise algusajaks loeti kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 7. juuli 2018.a. Karistusaeg lõpeb 7. juulil 2026.

2. Vangla esitas kohtule materjalid A. Visnapi tingimisi vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör vabastamist praegusel ajal ei soosi. A. Visnap soovib vabaneda.

3. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2023. a määrusega jäeti A. Visnap tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 järgi. Materiaalsete aluste osas leidis kajastamist, et A. Visnapit on 5 korral karistatud (neist 4 arhiveeritud). Varasemad kuriteod on varavastased (kelmus, riisumine). Praegu kannab

A. Visnap karistust elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. Samuti pani ta toime mõrvakatse. Süütamine oli etteplaneeritud kuritegu, kehaline väärkohtlemine impulsiivne tegu. A. Visnapi vägivaldsustase ja oht üldsusele on tõusnud. Viimaste kuritegude põhjuseks on halb probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud.

4. Positiivne on hea käitumine, distsiplinaarkaristuste puudumine, „Eluviisitreeningu“ läbimine ning elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus.

5. A. Visnap oli alkoholisõltlane ja see tingis ka kuritegude toimepanemise. Ta on käinud sõltuvusravil, ent korduvalt esines tagasilangusi. Väärteokorras on A. Visnapit karistatud mh sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Ehkki süüdlane enda hinnangul alkoholijoobes vägivaldne pole, oli ta viimaste kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kohtul puudus kindlustunne, et A. Visnap end vabanemise korral muudab.

6. Rasked on ka kuriteod, milles A. Visnap end süüdi ei tunnista. Seegi näitab, et karistus ei ole eesmärki täitnud. Vangla materjalide kohaselt oli A. Visnapi motivatsioon sotsiaalprogrammides osalemiseks pigem väline, valmisolek programmides osaleda polnud seotud sooviga kuritegelikust käitumisest loobuda. Kohtu hinnangul ei ole A. Visnap valmis tegema elus muutusi õiguskuulekuse suunas, ta ei teadvusta oma käitumise tagajärgi ega hoolinud sellest, et süüdatud majas olid väikesed lapsed, s.t ta käitub emotsioonide ajel. Süüdlane ei hooli teistest. Tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnanormidega. Kohtuistungil avaldatust tegi kohus järelduse, et A. Visnap on rigiidse mõtlemisega ja endal süüd ei näe. A. Visnapi selgitusi arvestades ei ole vangistus eesmärki täitnud. A. Visnapit pole võimalik usaldada ning uute kuritegude riski võib pidada suureks.

MÄÄRUSKAEBUS

7. A. Visnap palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.

8. Tegusid eitab A. Visnap põhjusel, et pole neid sooritanud. Maakohtu otsus oli kannatanu kasuks kallutatud. Uurija ei käinud kordagi sündmuskohal, sest ei pidanud seda vajalikuks. Enda süüditunnistamist peab A. Visnap nn näidispoomiseks. Kannatanu ja tema toonane poisssõber olid psühhiaatriahaigla pidevad patsiendid, mida aga maakohus eiras.

9. A. Visnap palub endale selgitada rehabiliteerimiskeskuse mõtet. Kui kohus praegu leiab, et

A. Visnap ei ole võimeline seal toime tulema, siis kuidas on ta võimeline ühiskonda sulanduma kolme aasta pärast tähtaegsel vabanemisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus I astme kohtu määruse tühistamiseks.

11. Ringkonnakohus kaalutlusviga ei tuvastanud. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus ei kujuta endast jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamist. Sestap on maakohus õigesti arvestanud kuritegude asjaoludega, samuti oli põhjendatud arvestada süüdlase isikuga seotud riskidega. Edasise õiguskuuleka käitumise hindamine pärast vabanemist ongi süüdlase tulevast käitumist puudutav prognoosotsustus, mis tugineb tema minevikus asetleidnud käitumise analüüsil. Mida raskemat kuritegu võib süüdlaselt oodata, seda kaalukamad peavad olema tema vabastamist toetavad argumendid. Allakirjutanute arvates kätkeb A. Visnapi varasem käitumismuster ja isik retsidiivsusriski.

12. Rehabiliteerimiskeskuste mõtte on A. Visnap ise kenasti oma määruskaebuses sõnastanud. Praegusel juhul aga ei tekkinud maakohtul asjaolusid kogumis hinnates veendumust, et

A. Visnap vabanedes uut kuritegu toime ei paneks. Vangistusel on muuhulgas ühiskonna turvalisust tagav eesmärk ning kui kohtul ei teki veendumust, et isikust tulenevad riskid on karistuse ajal piisavalt maandatud või maandatavad kriminaalhooldusega, ei saa süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada.

13. Juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)