2-22-136428/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKostja, V Y (isikukood xxx) tasub hagejale, Holm Bank AS (registrikood Kostja kohustub teostama kõik käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis
Legislator headnote
AI generated2-22-136428/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kostja, V Y (isikukood xxx) tasub hagejale, Holm Bank AS (registrikood Kostja kohustub teostama kõik käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Kohtujurist
Eva-Liis Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
30.03.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-136428
Tsiviilasi
Holm Bank AS-i hagi V Y vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlusosalised (pooled) ja
nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830),
lepinguline esindaja Katrin Teller
Kostja: V Y (isikukood xxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Kostja, V Y (isikukood xxx) tasub hagejale, Holm Bank AS (registrikood
14080830) võlgnevuse 1050,88 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20
eurot ja ½ riigilõivu summas 140 eurot, kokku summas 1210,88 eurot järgneva
graafiku alusel:
1.1.1. 10.03.2023.a. – 200 eurot;
1.1.2. 10.04.2023.a. – 200 eurot;
1.1.3. 10.05.2023.a. – 200 eurot;
1.1.4. 10.06.2023.a. – 200 eurot;
1.1.5. 10.07.2023.a. – 200 eurot;
1.1.6. 10.08.2023.a. – 200 eurot;
1.1.7. 10.09.2023.a. – 10,88 eurot.
1.2. Kostja kohustub teostama kõik käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis
1.1. nimetatud maksed Holm Bank AS arvelduskontole xxx LHV Pangas või
xxx SEB Pangas. Lepingu viitenumber on xxx. Viitenumber on kohustuslik.
1.3. Maksegraafikus kokku lepitud ükskõik millise osamakse tasumise kuupäevast
mittekinnipidamisel muutub kogu tasumata võlgnevuse suurus koheselt
sissenõutavaks.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
2-22-136428
2 (3)
3. Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus
kokku lepitud, jätta poolte endi kanda.
4. Rahuldada Holm Bank AS taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks
osaliselt. Tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 107,50 eurot
ja kanda see Holm Bank AS arvelduskontole xxx LHV Pangas või xxx SEB Pangas,
märkides viitenumbri xxx. Ülejäänud osas jätta riigilõivu tagastamise taotlus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Harju
Maakohtu
kaudu
Tallinna
Ringkonnakohtule
päeva
jooksul
alates
määruse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. Holm Bank AS esitas 21.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgniku vastu 1000,14 euro nõudes 12.04.2022. a laenulepingust nr xxx tulenevas põhivõla,
intressi, viivise ja lepingulise menetluskulu nõudes. Kohus tegi 26.09.2022 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu
maksekäsuosakond lõpetas 09.11.2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude
üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 28.11.2022 (täiendatud 14.01.2023) hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks. Kohus võttis hagiavalduse 30.01.2023 määrusega menetlusse.
3. Pooled esitasid 03.03.2023 kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu, mille
paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.
4. 07.03.2023 e-kirjas kohus selgitas pooltele, et kompromisslepingu punktis 2.1 on valesti
märgitud ½ riigilõivu, s.o seal on märgitud 140 euro asemel 70 eurot. Kohus palus pooltel
kinnitada, kas nad on nõus, et kohus märgib kompromissis poole riigilõivu summana 140 eurot.
Lõplik summa 1210,88 eurot ja maksegraafik jääksid samaks. 07.03.2023 hageja teatas, et on
nõus, et kohus märgib kompromissis ½ riigilõivu summaks 140 eurot. Kostja vastas samuti, et
on aktsepteerinud maksegraafikut. Hageja kinnitas 30.03.2023. a e-kirjaga, et kostja on ka
esimese kompromissijärgse makse 200 eurot 09.03.2023 tasunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
2-22-136428
3 (3)
6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade
kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul
ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud
teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest
poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole
vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
7. Kohus märgib käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. poole riigilõivu summaks
140 euro 70 euro asemel. Kohus saab kompromisslepingust, tsiviilasja toimikust ja poolte e-
kirja teel antud kinnitusest aru, et tegemist on ilmselge ebatäpsusega ja tegelikult on
½ riigilõivust käesolevas tsiviilasjas 140 eurot (arvestades, et menetluses on makstud riigilõivu
kokku 280 eurot). Lõplik summa ja maksegraafik sellest ei muutu.
8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3
kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole
kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel
kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.
9. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 140 euro ((65 + 215) ÷ 2) tagastamist.
TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled
sõlmivad kompromissi. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt menetluse lõpetamisel
kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse menetluses tasutud riigilõivu
tagastamiseks üksnes osaliselt ja tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud täiendavast
riigilõivust, s.o 107,50 eurot (215 ÷ 2), mis tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja
arvelduskontole (TsMS § 150 lg 4).
Maarja-Liis Lall
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)