2-22-149652/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-149652 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi M. T. vastu põhivõla 478 euro 03 sendi, sissenõudekulu ja viivise saamiseks Menetlustoiming tsiviilasja edastamine vastavalt kohtualluvusele Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586) lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja M. T. (isikukood xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Edastada OÜ GS Core hagi M. T. vastu põhivõla 478 euro 03 sendi, sissenõudekulu ja viivise saamiseks kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 21. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T. (kostja) 406 euro 54 sendi saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 26. jaanuaril 2023 jättis kohus hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse 28. veebruaril 2023. Kohus on 9. märtsil 2023 määrusega kohustanud hagejat täpsustama kohtualluvuse valikut. Hageja on 17. märtsil 023 esitatud selgituses märkinud, et kuivõrd kostja asukoht ei ole teada, võiks kostja asukoha kohus kohtualluvuse järgi olla Harju Maakohus.

3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 järgi kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub.

4. Hagimaterjalidest nähtub, et esialgne võlausaldaja Elektrilevi OÜ ja kostja on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtule esitatud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A p 16.4 kohaselt „ Võrgulepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada poolte kokkuleppel, kuuluvad lahendamisele ostja eluvõi asukoha järgses kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Juhul kui ostja asub pärast võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui ostja tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele”. TsMS § 104 lg 1 alusel võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega. Sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Seega on hageja ja kostja vaheline kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt kehtiv.

5. Praegusel juhul ei ole kostja elukoht kohtule teada. Maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis oli kostja kuni 16. märtsini 2021 kantud rahvastikuregistri järgne aadress ja alates 7. aprillist 2021 lisa-aadressina registrisse kantud aadress. Ka ei ela kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetlus tehtud päringutest selgus, et ka Politsei– ja Piirivalveametil ega Kanepi vallavalitsusel ei ole kostja asukoht teada. TsMS § 72 lg 2 kohaselt lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. Praegusel juhul on lepitud kokku Eesti kohtualluvuses juhuks, kui kostja asub elama välismaale või kostja eluvõi asukoht ei hagi esitamisel teada, kuid ei ole kokku lepitud, millises Eesti kohtus vaidlus lahendada tuleks. Samuti ei ole hageja põhjendanud hagi esitamist Tartu Maakohtule kasutades valikulist kohtualluvust. Eelneva tõttu asub kohus seisukohale, et käesolev tsiviilasi ei allu Tartu Maakohtule. Käesolev tsiviilasi tuleb vastavalt kohtualluvuse kokkuleppele ja TsMS § 72 lg 2 teisele lausele edastada lahendamiseks Harju Maakohtule.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebeõigust määrusele, millega kohus saadab avalduse teisele kohtule menetlemiseks. Valele maakohtule esitatud avalduse menetlusse võtmisest ei keelduta, vaid edastatakse pädevale Eesti kohtule (TsMS § 65 esimene lause ja TsMS § 75 lg 2). See lähtub eeldusest, et Eesti kohtusüsteem on tervik ning kohus ei saa kohtualluvuse puudumise tõttu keelduda dokumendi menetlemisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4716, p 6). TsMS § 76 lg 2 näeb kaebeõiguse ette üksnes juhul, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule ning kohus teeb selle kohta asja üleandmise määruse. Praegusel juhul ei ole kohus hagiavaldust menetlusse võtnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik