2-21-431/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.3.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-431

Kohtuasi

X ja Y hagi Q vastu müügilepingu tagasitäitmise ja

kahju hüvitamise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.4.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4350 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 27.4.2022 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Rahuldada X ja Y apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-431

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 11.1.2021 Pärnu Maakohtule Q (kostja) vastu hagi

(täiendatud 24.5.2021), milles esitasid avalduse poolte vahel sõlmitud müügilepingust

taganemiseks ning palusid kohustada kostjat tagastama müügilepingu alusel üle antud 4200

eurot ning hüvitama hagejale I tekkinud kahju 150 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja I 30.5.2020 kostjalt 4200 euro eest rollerauto Aixam

Coupé S8, registreerimisnumbriga XXXX (Aixam, sõiduk). Sõiduki saajaks vormistati

hageja II. Kostja enda väidete kohaselt ostis ta sõiduki välismaalt Eestis edasi müümiseks, kuid

ei registreerinud seda oma nimele, vaid müüs edasi. Sõidukiga tehti proovisõitu, mille käigus

selle mootor seiskus. Kostja valas kanistrist sõiduki paaki kütust juurde, kinnitades, et sõidukiga

on kõik korras. Sõiduk toimetati treileril hageja II koduõuele, mille järgselt sõiduk enam ei

käivitunud. Hageja I tellis kostja soovitusel sõidukile õlivahetuse. Hoolduse käigus selgus

14.6.2020 sõiduki eeldatav viga, millest anti kostjale kohe teada. Hooldusele kulus

151,36 eurot. Pärast hooldust kasutas hageja II sõidukit veel kuni 16.9.2020, mil mootor pärast

seiskamist enam ei käivitunud. Hagejate arvates rikkus sõiduki mootori ebakvaliteetne kütus,

mida kostja kütusepaaki valas. Hagejad ei tankinud sõidukit kordagi. Puuduse tõttu tagastasid

hagejad sõiduki 16.9.2020 kostjale.

1.2. Kostja tunnistas 2020. a oktoobris, et sõiduauto mootor on katki, kuid polnud nõus raha

tagastama. Kostja pakkus hagejatele rollerautot Ligier X-Too, registreerimisnumbriga ZZZZZ

(asendusauto) ning 200 euro suurust kompensatsiooni. Asendusauto turuväärtus on

automüügiportaalidest saadud info põhjal 2000–3000 eurot ehk väiksem kui esialgselt ostetud

sõidukil, mistõttu hageja I teatas kostjale, et hageja II on valmis võtma vastu asendussõiduki ja

1000 euro suuruse kompensatsiooni. Kostja nõustus sellega. Kostja väitis asendusauto

üleandmisel, et tal ei ole 1000 euro suurust summat kaasas. Kostja koostas 10.10.2020 lepingu,

kus tunnistas, et sai Aixami eest sularaha 4200 eurot ning sõidukil ilmnesid vead, mistõttu

kostja võttis sõiduki tagasi ning pakkus asendusautot ja rahalist kompensatsiooni 200 eurot.

Lisaks on lepingus märgitud müüja kohustus anda ostjatele asendusauto dokumendid üle

hiljemalt 16.11.2020. Kompensatsiooni pidi kostja maksma sõidukite dokumentide vastastikku

üleandmisel. Aixami müüs kostja edasi enne asendusauto üleandmist. Kostja ei andnud

kokkulepitud ajaks hagejatele üle asendusauto dokumente ega rahalist kompensatsiooni.

Asendusauto on hagejate valduses, kuid hagejad ei olnud nõus vastu võtma asendusauto

dokumente ja üle andma Aixami dokumente ilma kompensatsiooni ning Aixamile ostetud akut

ja talverehve tagasi saamata.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

2.1. Hagejal I puudub nõudeõigus, kuna ta ei ole müügilepingu pooleks, samuti pole ta

müügilepingust tulenevaid nõudeid omandanud õigusjärgluse korras. Hagejal II ei ole tekkinud

müügilepingu tagasitäitmise nõudeid, sest hageja II pole müügilepingust nõuetekohaselt

2-21-431

taganenud. Kuna kostja pole müüja, vaid üksnes vahendaja, ei ole võimalik hagejatel tema vastu

müügilepingust tulenevaid nõudeid esitada.

2.2. Hagejatel oli sõidukiga tutvumiseks piisavalt aega. Proovisõidu ajal sõiduki mootor

seiskus, kuid pärast kostja poolt kütuse lisamist tegi hageja I sellega veel ühe pikema

proovisõidu. Kostja toimetas sõiduki hagejatele kätte 30.5.2020. 14.6.2020 teatas hageja I

kostjale, et rollerautoga sai sõita vaid 30 km, kuni see enam ei käivitunud. Telefonikõnes soovis

hageja I sõiduki tagasi ostmist, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja ja hageja I leppisid

seepeale kokku, et hageja I toob sõiduki kostjale ülevaatamiseks, mida hageja tegigi 16.9.2020.

7.10.2020 vaatasid kostja ja tema vend sõiduki üle ning ainsa probleemina tuvastati paagis olev

ebasobiv kütus. Kostja pakkus kompromissina sõiduki vahetust koos 200 euro suuruse

hüvitisega. Hageja I nõustus selle pakkumisega. 10.10.2020 andis kostja hagejale I üle

asendusauto ja 200 eurot ning hageja I tagastas Aixami. Hageja I tegi asendusautoga

proovisõidu.

2.3. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Hagejad ei ole tõendanud, et asendusauto oli puudustega.

Kasutatud asja senisest kasutamisest tingitud tavapärast kulumist ei loeta lepingutingimustele

mittevastavuseks. Hagejad palusid kostjal juba kompromissi arutamise ajal esitada asendusauto

kohta rohkem infot. Kostja edastas 8.10.2020 selle info hagejale I, mille järel palus viimane

9.10.2020 asendusauto ära tuua. Hagejad ei võtnud vastu asendusauto dokumente, kuigi kostja

teatas 14.10.2010 ja 18.10.2020 hagejale I, et hagejad saavad dokumentidele järele tulla.

Hagejate väide tugineb asendusauto väiksemal väärtusel, kuid see ei ole lepingurikkumine.

Kuna ostja sai töötava sõiduki ning oli sellega nõus, on müügilepingust taganemine

põhjendamatu. Hagejad ei ole sõiduki müüjale ühtegi tahteavaldust teinud, samuti ei ole

hageja II andnud müüjale (ega alternatiivselt kostjale) täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. Asendusauto saamisest kaotas hageja II õiguse müügilepingust taganeda, sest

ta võttis vastu primaarse täitmisnõude rikkumise heastamise või kompromissi korras

asendusauto.

2.4. Aixami hoolduskulude hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna täidetud ei ole kahju

hüvitamise nõude eeldused. Kui ostja on tellinud asja parandamise ilma, et ta oleks eelnevalt

nõudnud müüjalt väidetava puuduse likvideerimist, ei saa ostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 222

lg 5 alusel nõuda kulude hüvitamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 27.4.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda. Kohus mõistis kummaltki hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja

1584,01 eurot.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja Aixami müüja, vaid vahendaja. Sõiduki

ostja oli hageja II. Hageja I ei ole müügilepingu pool ning temal ei ole õigust esitada lepingust

tulenevaid nõudeid, sh lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet.

3.2. Vaidlust ei ole selles, et hagejad said rollerautoga piisavalt tutvuda ning neile anti üle

töötav sõiduk. Kohtupraktikast tulenevalt on müügilepingu eseme lepingutingimustele

mittevastavuse korral ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg-st 1 tulenev lepingu

täitmise nõue. Samas piirab VÕS 116 lg 4 lepingust taganemise õigust ilma VÕS §-s 114

nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise

lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks

tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Ostja ei saa müügilepingust taganeda,

2-21-431

kui müüja on pakkunud asja parandamist (puuduse kõrvaldamist) mõistlikul viisil ning ostja on

parandamisest keeldunud (Riigikohtu 18.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7157, p 15). Kostja

on eitanud ning hagejad pole tõendanud, et hagejad esitasid temale või sõiduki müüjale

müügilepingust taganemise avalduse või andsid kostjale tähtaja sõiduki parandamiseks. Kostja

ei eita, et sõidukil ilmnesid pärast üleandmist vead. Samas pakkus kostja asendusautot, millega

ostja nõustus. Hetkest, mil hageja II sai asendusauto, kaotas ta õiguse müügilepingust taganeda.

3.3. Asendusauto oli kasutatud ning puuduvad tõendid, et pooled oleks kokku leppinud sõiduki

kvaliteedis. Seega pidi asi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama kasutatud asja keskmisele

kvaliteedile. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest

kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei

esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Hagejad väidavad, et asendusauto

väärtus on väiksem kui Aixamil, kuid see asjaolu ei ole käsitatav lepingurikkumisena. Hagejad

ei ole ka tõendanud kokkulepet kostjaga selle kohta, et viimane tasub neile asendusauto

väiksema väärtuse hüvitamiseks 1000 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei

andnud asendusauto dokumente üle. Samas nähtub poolte sõnumivahetusest, et kostja andis

hagejatele korduvalt teada, et dokumendid on kohal ja hagejad võivad neile järele tulla. Kostja

nõustus asendusauto dokumendid hagejatele edastama juhul, kui nad tagastavad Aixami

dokumendid. Hagejad seda ei teinud.

3.4. Kohtupraktika järgi ei saa ostja nõuda VÕS § 222 lg 5 alusel kulude hüvitamist, kui ta on

tellinud asja parandamise ilma, et ta oleks eelnevalt nõudnud müüjalt väidetava puuduse

likvideerimist. Hageja I on tunnistanud, et ei nõudnud kostjalt Aixami parandamist. Kahju

(hoolduskulude) hüvitamise nõude esitamise eeldused ei ole täidetud.

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning saata

asi uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivselt rahuldada uue otsusega hagi ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus ei selgitanud välja hagejate nõudeid, vaid lähtus ebaselgest nõudest. Maakohus

ei täitnud selgitamiskohustust ega juhtinud hagejate tähelepanu täiendavat tõendamist

vajavatele asjaoludele ega selgitanud hagejatele nõuetekohaselt nende menetluslikke õigusi.

Arvestades, et hagejad osalesid menetluses ilma õigusteadmistega esindajata, oli kohtul

kõrgendatud selgitamiskohustus.

4.2. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kuivõrd vaidlusaluse sõiduki omanik oli Soome

registreerimistunnistuse kohaselt C, on tõendatud kostja väide, et ta ei ole mitte sõiduki müüja,

vaid vahendaja. Kostja on menetluse käigus tunnistanud, et ostis sõiduki Soomest ja ei soovinud

teha täiendavaid kulutusi registrikande muutmiseks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt

rõhutanud, et liiklusregistri kanne ei võimalda teha lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse

küsimuses. Seega pidanuks maakohus välja selgitama, kes on Aixami omanik. Kuna maakohus

seda asjaolu välja ei selgitanud, jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded. Kohus jättis

analüüsimata asjaolu, et kostja pakkus hagejatele asendusauto, mille omanik ei olnud Aixami

omanik, vaid kolmas isik.

4.3. Olukorras, kus kohus leidis, et hageja II ei ole müügilepingust nõuetekohaselt taganenud,

oleks kohus pidanud selgitama hagejale II võimalust taganeda lepingust kohtumenetluse ajal.

Hagejad põhistasid maakohtus, et kostja andis ostetud sõiduki asemel asendusauto eesmärgiga

vaidlusalune sõiduk korda teha ja see hagejatele tagastada. Maakohus jättis tähelepanuta

2-21-431

asjaolu, et algselt ostetud sõiduki maksumuseks oli 4200 eurot ning asendussõiduki maksumus

oli 2500 eurot, millest tulenevalt tekkis hagejale II kahju sõiduki väärtuse vähenemise näol.

Maakohus oleks pidanud hagejale II selgitama vajadust muuta hagi nõuet ja nõuda

enammakstud 1700 euro tagastamist. Seda maakohus ei teinud.

4.4. Maakohus ei pidanud 24.3.2022 määruse kohaselt vaidluse all olevaks asjaolu, et

10.10.2020 Tartus asendusauto dokumente ega hageja II isiklikke asju üle ei andnud. Kuivõrd

sõiduk tuleb kanda liiklusregistrisse ja dokumentide puudumisel ei ole võimalik kannet teha

ega sõidukit käibes kasutada, on põhjendamatu asuda seisukohale, et kostja on

lepingurikkumise kõrvaldanud. Kostja ei andnud hagejale II üle nõuetekohast sõidukit.

4.5. Hagejad esitasid taotluse tunnistaja Q ülekuulamiseks. Tunnistaja ütlustega soovis hageja

I tõendada 151,36 euro suuruse hoolduskulu kandmist. Maakohus ei analüüsinud 24.3.2022

määruses hagejate selgitusi tõendi kogumise vajaduse kohta ning keeldus tunnistaja

ülekuulamisest. Samas kuulas maakohus üle kostja tunnistaja, millega kohtles pooli

ebavõrdselt.

4.6. Kui maakohus asus seisukohale, et hageja I ei saa kostja vastu müügilepingust tulenevaid

nõudeid esitada, oleks maakohus pidanud menetluse võimalikult varases staadiumis jätma

hageja I hagi läbi vaatamata, vältides sellega põhjendamatute menetluskulude tekkimist.

4.7. Maakohus jättis tähelepanuta hagejate vastuväited kostja menetluskulude põhjendatusele

ega arvestanud menetluskulude väljamõistmisel hagejate nõuete proportsioone. Vastaspoolelt

välja mõistetavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nõude suurust.

Hagejalt I kostja menetluskulude katteks välja mõistetud summa ületab hageja I kahjunõuet

enam kui kümme korda.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

5.1. Maakohus jättis hagiavalduse 21.4.2021 määrusega käiguta, selgitades hagejatele vajadust

hagi nõudeid täpsustada. Lisaks arutati kahel kohtuistungil vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid

nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Seega oli hagejatele teada, mida on vaja hagi

rahuldamiseks esile tuua ja tõendada. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme

ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine

aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki (Riigikohtu 16.5.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Kohus jättis põhjendatult rahuldamata hagejate taotluse

tunnistaja ülekuulamiseks.

5.2. Kohus leidis õigesti, et Aixami omanik on C ning kostja ei ole sõiduki müüja, vaid

vahendaja. Hagejad pole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli sõiduki omanik ning

müügileping sõlmiti just temaga.

5.3. Hagejal II ei ole õigust müügilepingust taganeda, kuna taganemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

5.4. Tõendatud ei ole hagejate väide, et kostja andis asendusauto hagejale II Aixami

kordategemise ajaks kuni see hagejale II tagastatakse. Asendusauto võimalik väiksem väärtus

võrreldes müügilepingu algse esemega ei ole käsitatav lepingurikkumisena. Põhjendamatu on

2-21-431

hagejate viide sellele, et asendusauto dokumente pole neile veel üle antud, kuna see on tingitud

hagejate endi käitumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata asi samale

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

Maakohus

on

jätnud

vaidlust

lahendades

selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud

valdavas osas välja selgitamata ja tuvastamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata.

Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

7. Hagejate nõuded kostja vastu põhinevad müügilepingu rikkumisel. Pooltel ei ole üksmeelt

selles, kes ja kelle vastu saab esitada müügilepingust tulenevaid nõudeid. Maakohus ei ole

õigesti tuvastanud, kes on müügilepingu pooled.

7.1. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja I kostjalt Aixami 4200 euro eest, s.t hagiavalduses on

sõiduki ostjaks nimetatud hageja I. Maakohus ei ole sellega arvestanud. Asjaolu, et sõiduki

omandajana kanti müügilepingule hageja II, ei välista seda, et ostjaks oli hageja I, kes sõlmis

lepingu hageja II kasuks (VÕS § 80). Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul välja selgitada,

kas hageja I tegutses müügilepingu sõlmimisel ostjana või hageja II kui ostja nimel tema

esindajana.

7.2. Maakohus leidis, et kostja ei ole Aixami müüja, vaid üksnes vahendas sõiduki müüki.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Registreerimistunnistuse järgi oli rollerauto

Aixam varasem omanik C (tl 13, tõlge tl 86–86 pöördel) ning sama isik on sõiduki müüjaks

märgitud ka müügilepingule. VÕS § 208 lg 1 järgi on müüja kohustatud asja ostjale üle andma

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Nimetatud sättest ei tulene, et müüja peab

olema müüdava eseme omanik. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et Transpordiameti

peetava liiklusregistri kanne ei näita mootorsõidukite kuuluvust, küll aga lubab registrikanne

eeldada, et mootorsõidukite omanikuks on registrisse kantud isik (vt Riigikohtu 2.4.2012

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Praegusel juhul nähtub, et sõiduki omanik oli vähemalt

selle valduse andnud üle kostjale, kes omakorda andis sõiduki üle hagejatele ja tegi võimalikuks

omandi ülemineku hagejale II. 10.10.2020 kuupäevaga dokumendis (tl 8) on kostja ise

nimetanud ennast Aixami müüjaks. Pärast Aixamil puuduse ilmnemist vaatas kostja sõiduki üle

ning pakkus asendusautot (tl 69–72). Puuduvad viited sellele, et kostja tegutses sõiduki

ülevaatamisel ja asendusauto pakkumisel teise isiku nimel. Tunnistaja Risto Saagi ütlustest

järeldub, et ka tema pidas sõiduki müüjaks kostjat („Sel päeval tulid hagejad Q käest

mopeedautot ostma.“ – maakohtu 7.4.2022 istungi protokoll, ajamärk 00:48:30, tl 134 pöördel).

Eelneva põhjal tuleb Aixami müüjaks lugeda kostja ning just tema vastu saab sõiduki ostja

esitada müügilepingust tulenevaid nõudeid.

8. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatud asjaolude põhjal võib olla tegemist

tarbijalemüügilepinguga.

Tarbijalemüügilepinguks

tuleb

lugeda

kõik

vallasasja

müügilepingud, mis sõlmitakse majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ehk ettevõtja ning

tarbijast ostja vahel (VÕS § 208 lg 4). Tarbijalemüügi puhul rakenduvad võrreldes muu

müügilepinguga mitmed erisused mh õiguskaitsevahendite rakendamisel. Maakohtul tuleb

välja selgitada, kas kostja tegutses sõidukit müües oma majandus- ja kutsetegevuses ning kas

sõiduki ostjat saab pidada tarbijaks.

2-21-431

9. Hagejad on hagiavalduses avaldanud soovi müügilepingust taganeda. Ringkonnakohus

selgitab, et müügilepingust taganemiseks tuleb esitada tahteavaldus teisele lepingupoolele

(VÕS § 188 lg 1) ning lepingu lõpetamiseks ei pea pöörduma vastava nõudega kohtusse. Samas

võib sellise tahteavalduse teisele poolele esitada ka hagiavalduses. Hagejad on palunud

kohustada kostjat vastu võtma hagejatele asendusautona antud Ligier, tagastama hagejatele

Aixami eest tasutud 4200 eurot ning hüvitama Aixamile tehtud kulutused 150 eurot,

s.o esitanud tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõuded.

9.1. Puudub vaidlus, et veidi aega pärast Aixami üleandmist ostjale ilmnes sellel puudus

(mootor ei käivitunud), millest ostja teavitas kostjat ning sõiduk tagastati kostjale

ülevaatamiseks. Kuna sõidukit ei õnnestunud parandada, pakkus kostja hagejatele

asendusautoks Ligieri ning rahalist kompensatsiooni. Kostja andis asendusauto hagejatele üle.

Pooled vaidlevad kompensatsiooni suuruse ja selle üle, kas kompensatsioon on välja makstud.

9.2. VÕS § 101 lg 2 I lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Müügilepingu eseme

lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 222

lg-st 1 tulenev lepingu täitmise nõue. Ostja saab nõuda kas asja parandamist või asendamist.

Selle sätte kohaselt võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on

võimalik. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.

Asendamine tuleb kõne alla asendatavate, eelkõige liigitunnustega asjade puhul.

Individuaaltunnustega asjade asendamine on võimatu (P. Varul jt (koost.). Võlaõigusseadus II.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2019, lk 121). Praegusel juhul oli tegemist erinevat

marki kasutatud sõidukitega, s.o individuaaltunnustega asjadega. Samuti puudub vaidlus selle

üle, Aixami parandamine ei olnud võimalik. Ostja võib müügilepingust taganeda, kui müüja on

müügilepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat

müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei

ole võimalik või ebaõnnestub.

9.3. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja pakkus algse müügilepingu eseme asemel teist

sõidukit ning hagejad võtsid selle vastu, olles teadlikud, et Ligieri väärtus on Aixami omast

madalam ning nõudes seetõttu rahalist kompensatsiooni (tl 72). Seega võib praegusel juhul

tegemist olla algse müügilepingu muutmisega või uue lepingu sõlmimisega. Hagejad ei väida

müügilepingust taganemist ning ei ole ka tuginenud asjaoludele, millest võiks järeldada, et

hageja I või hageja II taganes algsest müügilepingust enne asendusauto vastuvõtmist. Kohtule

seni esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja I küsinud kostjalt, kas ta nõustub tasuma sõiduki

remondi arve või ostab sõiduki tagasi (tl 69), ning kui kostja pakkus vahetamise võimalust,

avaldas hageja I soovi saada kas uus töötav auto või Aixami eest tasutud raha tagasi (tl 70 ja

72). Kuivõrd taganemisavaldust ei esitatud, võib asuda seisukohale, et poolte tahe oli suunatud

müügilepingu muutmisele. Millised on lepingu uued tingimused, tuleb välja selgitada poolte

tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise teel, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse §‑s 75

ning VÕS §‑s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid (vt Riigikohtu 19.4.2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-16-17, p 26). Asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal oli uuendatud lepingu üheks

tingimuseks kostja poolt hüvitise (kompensatsiooni) tasumine. Maakohtul tuleb asja uuel

lahendamisel välja selgitada, millise suurusega hüvitises kokku lepiti ning kas hüvitis tasuti.

9.4. Hagis esitatud taganemise tahteavaldust ja nõudeid arvestades tuleb hinnata, kas täidetud

on muudetud tingimustega müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.

Lepingust taganemise õiguse olemasolu peavad tõendama hagejad. Seejuures tuleb kohtul

hinnata, kas kostja on rikkunud uuendatud lepingutingimusi ning kas rikkumine on oluline.

2-21-431

Lepingust taganemise õiguse puudumine ei välista muude VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud

õiguskaitsevahendite kasutamist, kui nende kohaldamise eeldused on täidetud.

TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel

tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu

24.9.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Hagiavalduse kohaselt on Ligieri turuväärtus

ca 2500 eurot, samas kui Aixami hind oli 4200 eurot. Lisaks nõuab hageja I sõiduki

hoolduskulude hüvitamist 150 euro ulatuses. Esile toodud asjaolude põhjal võib hagejatel olla

kahju hüvitamise nõue (VÕS § 100 lg 1 p 3, § 115 lg 1) seoses asendusauto väiksema

väärtusega, kuid seda ei ole esitatud.

10. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks arutamiseks maakohtule tagasi, puudub vajadus

võtta seisukoht poolte apellatsioonimenetluses esitatud muude, eespool käsitlemata väidete

osas.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetluse kulusid ja vaidluse all olevat summat võrreldes

oleks praeguses asjas mõistlik pooltel sõlmida kompromiss, milles saab kokku leppida

muuhulgas sõiduki(te) dokumentide üleandmise. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne

ringkonnakohtu otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada

ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii praeguse kui ka varasemad asjas tehtud

otsused ja asendab need poolte kokkuleppega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)