2-22-141613/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-141613

Tsiviilasi

OÜ Razoone hagi Aktsiaseltsi GreenJet vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. märtsi 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi GreenJet määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Razoone (registrikood 11010237), lepinguline

esindaja advokaat Triin Väljaots

Kostja Aktsiaselts

GreenJet

(registrikood

11283484),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOO

1. Jätta Harju Maakohtu 1. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-141613

muutmata.

2. Harju Maakohtu 1. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-141613 on jõustunud

osas, milles hagi jäeti läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1),

samuti osas, millega maakohus jättis OÜ Razoone avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 3360 eurot ületavas osas rahuldamata.

3. Jätta Aktsiaseltsi GreenJet määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aktsiaseltsi GreenJet

kanda.

5. Määrata kindlaks OÜ Razoone hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista Aktsiaseltsilt GreenJet OÜ Razoone kasuks välja määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud 127,50 eurot.

6. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles OÜ Razoone (hageja) hagi Aktsiaseltsi GreenJet (kostja) vastu

võlgnevuse 11 713,48 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Kostja esitas 13. detsembril 2022 vastuse hagiavaldusele, milles andis teada, et ta on

tasunud nii põhivõlgnevuse kui ka viivise. Vastusele lisatud maksekorraldustest nähtuvalt tasus

kostja põhivõlgnevuse 11 713,48 eurot 2. detsembril 2022 ja 6. detsembril 2022 hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 685,71 eurot. Samuti avaldas kostja, et võtab hagi

õigeks.

3. Hageja esitas 30. detsembril 2022 seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

3740 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 910 eurot ja hagi tagamise

avalduse esitamiselt 70 eurot. Hagejale on õigusabi osutatud 22 tundi tunnihinnaga 170 eurot

(ilma käibemaksuta).

4. Kostja esitas 22. veebruaril 2023 seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja

leidis, et kuna ta võttis hagi kohe õigeks, tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kostja

hinnangul ei ole põhjendatud hagi tagamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks kulunud 4 tundi

ning hagiavalduse tervikteksti koostamise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kostja ei

pea kandma hageja menetluskulusid, mis on seotud hageja enda koostatud dokumentide

parandamisega ja täpsustamisega. Kuivõrd poolte vahel ei ole 8. detsembril 2022 toimunud

kompromissläbirääkimisi, on sellele toimingule kulud 30 minutit ebaselge ja põhjendamatu.

Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kostja määruskaebuse hagi tagamise määruse

peale, siis ei pea kostja kandma hageja menetluskulusid seonduvalt vastuse koostamisega

määruskaebusele (1 tund). Hageja 30. detsembri 2022. a seisukoha koostamise ajakulu on

kostja hinnangul põhjendatud 1 tunni ulatuses. Arvestades, et hageja esindaja on

professionaalne õigusteenuse osutaja ja tegemist ei ole keerulise vaidlusega, on 23. novembri

2022. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatud maksimaalselt 3 tunni ulatuses.

Arvestades, et tegemist ei ole keerulise vaidlusega, ei ole põhjendatud hageja lepingulise

esindaja tunnitasu suurus 170 eurot. Kostja hinnangul on põhjendatud tunnitasu suurus 120

eurot (käibemaksuta).

5. Harju Maakohus selgitas 23. veebruari 2023. a kirjas pooltele, et kohus ei saa teha

õigeksvõtul põhinevat otsust, kui kostja on võla tasunud. Maakohus selgitas, et menetlus on

võimalik lõpetada juhul, kui hageja loobub hagist. Maakohus määras poolte tähtaja seisukoha

esitamiseks.

6. Hageja teatas 1. märtsil 2023, et võtab hagi tagasi, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist

hageja nõude rahuldanud. Hageja palus menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. Hageja selgitas, et enne hagi esitamist ei tasunud

kostja võlgnevust ligi aasta jooksul. Hageja esitas kostja vastu esmalt avalduse maksekäsu

kiirmenetluses, millele kostja esitas vastuväited. Kostja ei pöördunud kordagi hageja poole ega

pakkunud välja maksegraafikut võla tasumiseks. Selle asemel asus kostja end varatuks muutma.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 1. märtsi 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi

tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 3360 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel

kostja kanda, kuivõrd hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Hagejal ei olnud võimalik oma õigusi muul moel kaitsta kui hagi esitamisega.

Seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda.

3 (6)

Maakohus hindas hageja menetluskulusid ja leidis, et põhjendatud kuluks on hagilt ja hagi

tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 980 eurot. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud

toiminguid, nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis

maakohus, et hagejale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 14 tundi. Maakohus

vähendas hagi koostamisega seotud toimingute ajakulu ning leidis, et arvestades hageja nõude

keerukust ja hagi mahukust, on põhjendatud ajakuluks 10 tundi (17 tunni ja 30 minuti asemel).

Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole pidanud hagejaga kompromissläbirääkimisi, ei ole

põhjendatud ajakulu 8. detsembri 2022. a märgitud toimingu eest (30 minutit). Maakohus ei

pidanud määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud 1 tundi ja kostja vastusele seisukoha

koostamisele kulunud 3 tundi ülemääraseks. Maakohtu hinnangul on märgitud tegevused ja

neile kulunud aeg olnud vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Maakohus leidis, et hageja

lepingulise tunnitasu suurus vastab esindaja kvalifikatsioonile ja selle vähendamiseks alus

puudub.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3360 eurot.

Kostja palub tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda

või alternatiivselt vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud kostja taotlusega jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt hageja kanda TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 163 lg 2 alusel.

Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, sest kostja pakkus hagejale

kompromissi sõlmimist juba maksekäsu kiirmenetluses.

Kostja hinnangul ei ole põhjendatud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot,

kuna hagi tagamise taotluse esitamine ei olnud praegusel juhul hädavajalik. Ka ei nõustu kostja

maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on hagi koostamisega seonduvate toimingute ajakulu

põhjendatud 10 tunni ulatuses. Praegune vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline, hageja nõue

tugineb maksmata jäänud arvetele. Kostja märkis juba maksekäsu kiirmenetluses, milliste

arvetega ta on nõus ja millistega mitte. Kostja hinnangul on hagiavalduse koostamisega seotud

toimingute põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 tundi.

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 1 tund on

põhjendamatu, kuna Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kostja määruskaebuse hagi tagamise

määruse peale. Ka ei ole põhjendatud ajakulu kostja vastusele seisukoha koostamisele kulunud

3 tundi. Lisaks leiab kostja jätkuvalt, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot on

ülemäärane. Põhjendatud tunnitasu suuruseks on praegusel juhul 120 eurot (käibemaksuta).

9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei pea TsMS § 654 lg 6

(koosmõjus §-ga 659) alusel vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse ja temalt välja mõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud hagi läbivaatamata jätmist puudutavas osas ega ka osas,

4 (6)

milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitis 3360 eurot ületavas

osas. Sellekohase hageja väite ja esitatud väljavõtte e-kirjast jätab kolleegium tähelepanuta.

Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

13. Pooled vaidlevad jätkuvalt menetluskulude jaotuse üle. Hageja võttis hagi tagasi, sest kostja

tasus hagejale võlgnevuse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegu tuli menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta

kostja kanda. Maakohus on menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kohaldanud

kaalutlusõigust ega ole selle piire ületanud. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta

jättis menetluskulud kostja kanda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

14. Määruskaebusest nähtuvalt leiab kostja, et maakohtul tulnuks menetluskulud TsMS § 162

lg 4 ja TsMS § 163 lg 2 alusel jätta tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Kostja viitab, et

pakkus hagejale kompromissi juba maksekäsu kiirmenetluses, millega hageja aga ei nõustunud.

Kolleegium kostjaga ei nõustu.

15. Iseenesest on õige, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-

tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid. Samas ei anna

TsMS § 162 lg 4 kohtule õigust panna poole kanda vastaspoole või teise menetlusosalise

kulusid, vaid üksnes kaaluda poole kulude tema enda kanda jätmist (vt Maksing, M ja Volens,

U. TsMS § 162, komm 3.4.1, alapunkt a. – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik

I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Seega ei võimalda TsMS § 162 lg 4 jätta

kõiki menetluskulusid hageja kanda nagu seda on soovinud kostja.

16. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja praegusel juhul toonud kohtu ette ka erandlikke

asjaolusid, mis võimaldaks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja menetluskulud tema enda

kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p

10). Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja on väitnud, et ta tegi juba maksekäsu kiirmenetluses hagejale kompromissettepaneku.

Kolleegium nõustub hagejaga, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväidete esitamist ei saa

käsitada kompromissettepanekuna. Seega ei ole kolleegiumi arvates alust väita, et hageja on

pahatahtlikult oma menetlusõigusi kasutanud. Arvestades, et kostja ei tasunud vaatamata hageja

korduvatele

meeldetuletustele

võlgnevust

ning

esitas

vastuväiteid

ka

maksekäsu

kiirmenetluses, oli hagiavalduse kohtusse esitamine hageja õiguste kaitseks vajalik.

17. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik jätta menetluskulusid ka

TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt

ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib

kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud. Viidatud säte kohaldub vaid hagi osalise rahuldamise korral (vt nt Riigikohtu

7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359/87, p 14). Praegusel juhul ei ole

maakohus hagi osaliselt rahuldanud, vaid maakohus lõpetas menetluse seetõttu, et hageja võttis

hagi tagasi, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist.

18. Ka saab kolleegium kostja määruskaebuses esitatud väidetest aru, et kostja hinnangul ei ole

põhjendatud jätta tema kanda hagi tagamise taotlusega seonduvaid menetluskulusid, kuivõrd

hagi tagamise taotlus oli põhjendamatu ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle. Seejuures

on kostja viidanud TsMS § 162 lg-le 1. Kolleegium ei nõustu ka selle kostja väitega.

5 (6)

19. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja viide TsMS § 162 lg-le 1 asjakohane. Küll aga

võimaldab TsMS § 169 lg 3 rahuldamata jäänud taotluse esitamisega ja vaidlustamisega seotud

menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas edutu

taotluse. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga praegusel juhul tegemist TsMS § 169 lg-s 3

sätestatud olukorraga. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus

7. veebruari 2023. a määrusega kostja määruskaebuse ja tühistas maakohtu määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu põhjusel, et hagi tagamise abinõu jätkuva kohaldamise

vajadus oli ära langenud (TsMS § 386 lg 2), sest kostja tasus pärast hagi tagamist põhinõude ja

viivise. Seega ei olnud hagi tagamise abinõu tühistamise põhjuseks põhjendamatult esitatud

taotlus.

20. Lisaks on kostja vaidlustanud maakohtu kindlaksmääratud ja kostja poolt hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja

hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu kontrollimisel rikkunud

TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium sellega ei nõustu.

21. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja

hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel

oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega

kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile

kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu

diskretsiooniotsust. Maakohus on pidanud hagi koostamisega seonduvate toimingute

põhjendatud ajakuluks 10 tundi (vähendades ajakulu 7 tunni ja 30 minuti võrra). Arvestades, et

koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, ei ole maakohtu määratud 10 tundi

ülemäärane. Arvestades hageja 30. detsembri 2022. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh

asjaolu, et seisukoha koostamiseks pidi hageja esindaja tutvuma ka kostja 13. detsembri 2022. a

seisukohaga, ei ole ülemäärane viidatud seisukoha koostamisega seotud ajakulu 3 tundi. Muid

hageja esindaja menetlustoiminguid ei ole kostja määruskaebuses vaidlustanud. Kolleegium ei

näe ka ülejäänud osas maakohtu kaalutlusõiguse rikkumist.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud hageja

lepingulise esindaja ajakulu jätta muutmata.

22. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse.

Kostja hinnangul on põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab,

et maakohus ei ole tunnitasu suuruse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Arvestades hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ületa kolleegiumi hinnangul tunnitasu 170 eurot

(käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Seega jääb maakohtu

poolt väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata.

23. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

24. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad

menetluskulud määruskaebemenetluses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

25. Hageja menetluskulude nimekirja järgi seisnevad hageja menetluskulud ringkonnakohtus

lepingulise esindaja kuludes 382,50 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegi

lepinguline esindaja tunnihinnaga 170 (käibemaksuta) hagejat esindades kokku toiminguid

2 tunni ja 15 minuti ulatuses. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning hageja 21. märtsi

2021. a vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamisega

6 (6)

seotud toimingute põhjendatud ajakulu 1 tund. Hageja menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu on põhjendatud taotluses toodud, s.o 15 minuti, ulatuses. Hagejale osutatud

õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

25.1. Menetluskulude kostjalt väljamõistmisel tuleb praegusel juhul arvestada, et TsMS § 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Kolleegiumi hinnangul, arvestades vaidluse ulatust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

pool hageja 21. märtsi 2023. a seisukoha koostamise kululust (s.o 170/2), millele lisandub

27. märtsi 2023. a menetluskulu nimekirja koostamise kulu, s.o kokku 127,50 eurot. Lisaks

peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

26. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)